Muud › Lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on X avaldus Y suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks (I kd, tl 1-6). 20.09.2021 esitas avaldaja kohtule taotluse menetluse kinniseks kuulutamiseks, kuna menetluses on arutluse all avaldaja ja tema alaealise lapse isikuandmed (II kd, tl 1-3). Kohus jättis 06.10.2021 määrusega avaldaja taotluse rahuldamata (II kd, tl 22-23). 11.10.2021 esitas avaldaja kohtule taotluse, milles teatas, et soovib tsiviilasjas nr 2-21-11244 esitatud avalduse tagasi võtta ja palub seetõttu jätta avalduse läbi vaatamata TsMS § 424 lg 1 alusel (II kd, tl 26-28). Taotluse põhjenduste kohaselt on avaldaja seisukohal, et avalik menetlus käesolevas tsiviilasjas kahjustaks avaldaja ja tema alaealise lapse eraelu puutumatust ja seetõttu soovib avaldaja avalduse tagasi võtta. Ühtlasi esitas avaldaja kohtule taotluse, milles palub asendada jõustunud kohtumäärustes TsMS § 462 lg 2 alusel menetlusosaliste nimed tähemärgiga „X“ ja mitte avalikustada nende isikukoode, sünniaegasid, aadresse ega muid äratundmist võimaldavaid andmeid. Avaldaja leiab, et igal juhul riivatakse tema ja tema lapse põhiõigusi, kui kohtumäärus arvutivõrgus andmesubjektide nimedega avalikustatakse. Samuti on avaldaja seisukohal, et menetluses osalevate andmesubjektide nimede asendamine initsiaalidega annab siiski võimaluse avaldaja lihtsasti tuvastada. Puudutatud isik on 18.10.2020 esitanud vastuse avaldaja 11.10.2021 taotlustele. Puudutatud isikul ei ole vastuväited selles osas, et avaldaja on avalduse tagasi võtnud. Puudutatud isik ei nõustu taotluse põhjendustega, leides, et avaldaja on esitanud põhjendamatu avalduse, millest on ka ise nüüdseks aru saanud. Puudutatud isik ei nõustu avaldaja taotlusega TsMS § 462 lg 2 alusel mitte avalikustada menetlusosaliste nimesid kohtumäärustes. TsMS § 462 lg 1 alusel kuulub avalikustamisele ainult jõustunud kohtuotsus. Hagita asjas avalikult teatavaks tehtavad määrused avaldatakse samuti TsMS §-s 462 sätestatu kohaselt. Menetluse korraldamiseks tehtud määrustest tehakse arvutivõrgus avalikult teatavaks üksnes jõustunud määrus, millega menetlus lõpetatakse või jäetakse hagi läbi vaatamata. Seega saab avaldaja taotlus puudutada üksnes kohtumäärust, mille kohus teeb avaldaja taotluse lävi vaatamata jätmise kohta. Vastavalt õigusteooriale saab TsMS § 462 lg 2 taotluse esitada andmesubjekt. Seega saab taotluse esitanud menetlusosaline taotleda vaid enda, mitte mõne teise menetluses osaleva isiku andmete varjamist. Käesoleval juhul on avaldaja esitanud taotluse nii enda kui puudutatud isiku andmete osas. Puudutatud isik palub jätta avaldaja taotluse rahuldamata. Käesolevas tsiviilasjas tehtav kohtulahend ei sisalda eraelulisi ega delikaatseid isikuandmeid. Faktis, et avaldaja on avalduse tagasi võtnud ja avaldus jäetakse läbi vaatamata, ei saa olla midagi konfidentsiaalset. Juhul, kui kohus peab avaldaja taotlust osaliselt põhjendatuks, siis tuleb avaldaja taotlus jätta rahuldamata osas, mis puudutab kõiki kohtumääruseid ja mõlemat andmesubjekti (II kd, tl 30-38). 25.10.2021 esitas avaldaja omapoolse seisukoha puudutatud isiku vastusele (II kd, tl 40-43). Nimetatud seisukohas täpsustas avaldaja oma 11.10.2021 taotlust ja palub asendada käesolevas tsiviilasjas jõustunud kohtumääruses TsMS § 462 lg 2 alusel avaldaja nimi tähemärgiga „X“ ja mitte avalikustada avaldaja isikukoodi, sünniaega, aadressi ega muid äratundmist võimaldavaid andmeid.

Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 463 lg 1 kohaselt määrusega lahendab kohus menetlusosaliste menetluslikud taotlused ning juhib ja korraldab menetlust. Seaduses sätestatud 2 (6)

juhul võib kohus asja lahendada määrusega. TsMS § 475 lg 1 p 7 alusel vaatab kohus esitatud avalduse läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Avaldaja on 11.10.2021 kohtule esitatud taotluses märkinud, et soovib avalduse tagasi võtta ja palub menetluse käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Tulenevalt TsMS § 424 lg 1 võib hageja hagi kostja nõusolekuta kuni eelmenetluse lõpuni tagasi võtta. Kuivõrd eelmenetlus käesolevas tsiviilasjas ei ole lõppenud, siis pole puudutatud isiku nõusolek avalduse tagasivõtmiseks vajalik. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et avaldus tuleb jätta läbi vaatamata tulenevalt TsMS § 423 lg 1 p 2. Avaldaja on 25.10.2021 esitanud kohtule taotluse, milles palub asendada käesolevas tsiviilasjas jõustunud kohtumääruses TsMS § 462 lg 2 alusel avaldaja nimi tähemärgiga „X“ ja mitte avalikustada avaldaja isikukoodi, sünniaega, aadressi ega muid äratundmist võimaldavaid andmeid. Vastavalt TsMS § 462 lg 1 esimesele lausele avalikustatakse jõustunud kohtuotsus selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. TsMS § 479 lg 1 kohaselt tehakse hagita asjas määrus avalikult teatavaks üksnes seaduses ettenähtud juhul. Avalikult teatavaks tehtavad määrused avaldatakse käesolevas seadustikus otsuste avaldamiseks ettenähtud korras ka kohtu veebilehel ja mujal arvutivõrgus selleks määratud kohas vastavalt käesoleva seadustiku §-s 462 sätestatule. Tulenevalt TsMS § 466 lg 4 tehakse arvutivõtus avalikult teatavaks üksnes jõustunud määrus, millega menetlus lõpetatakse või hagi läbi vaatamata jäetakse. TsMS § 462 lg 2 kohaselt asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et TsMS § 462 lg 2 kohase taotluse võib esitada igal ajal ning andmete varjamist ei pea taotluses põhjendama. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et avaldaja 25.10.2021 taotlus tuleb rahuldada ning käesolevas kohtumääruses tuleb määruse jõustumisel asendada avaldaja nimi tähemärgiga „X“ ja mitte avalikustada avaldaja isikukoodi, sünniaega, aadressi ega muid äratundmist võimaldavaid andmeid.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg-st 1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kuigi käesoleval juhul on tegemist hagita menetlusega, on kohus jätnud avalduse TsMS 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata ja seega on põhjendatud menetluskulude avaldaja kanda jätmine TsMS § 168 lg 2 alusel. Kohus märgib, et TsMS § 172 lõikest 1 ei tulene kohtu kohustust jätta menetluskulud ilmtingimata puudutatud isiku kanda, vaid viidatud säte annab kohtule võimaluse jaotada menetluskulud nii nagu see kõiki asjaolusid arvesse võttes kohtu hinnangul õiglane on. Käesoleval juhul on avaldaja esitanud kohtule avalduse lähenemiskeelu kohaldamiseks, mille ta on menetluse kestel soovinud tagasi võtta. Riigikohus on 04.06.2012 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-85-12 asunud seisukohale, et hagita menetluse avalduse läbi vaatamata jätmise korral jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 2 ja TsMS § 477 lg 1 alusel avaldaja kanda (p 14). Kohtu hinnangul ei anna avaldaja 25.10.2021 menetlusdokumendis esitatud väited, et puudutatud 3 (6)

isiku näol on tegemist jõuka inimesega ja avaldaja on üksnes palgatöötaja ning kolme lapse ema ja ta on puudutatud isiku tegevuse tõttu kasutanud ohvriabiteenust, alust menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmiseks. Avaldaja pidi kohtu poole pöördumisel arvestama, et kohtusse pöördumisega kaasnevad nii talle kui vastaspoolele menetluskulud. Avaldaja pidi arvestama võimalusega, et asja lahendamisel võivad kohtukulud jääda tema kanda. Seega ei saa menetluskulusid jätta puudutatud isiku kanda üksnes seetõttu, et tal võib olla avaldajast rohkem vara. Kohus leiab, et menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmiseks ei anna alust ka avaldaja väide, et ta on puudutatud isiku ohver ja puudutatud isik hirmutab ning survestab avaldajat. 25.10.2021 menetlusdokumendi punktis 13.6 on avaldaja märkinud, et esitas taotluse avalduse tagasivõtmiseks vabatahtlikult. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Puudutatud isik on kohtule esitanud taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks summas 9440 eurot. Puudutatud isik on kohtule esitanud oma menetluskulude nimekirja, mille kohus on edastanud avaldajale. Avaldaja on esitanud puudutatud isiku menetluskulude nimekirjale vastuväited, leides, et puudutatud isiku menetluskulud on ülepaisutatud, menetlusdokumentide koostamisele kulunud aeg on osaliselt ebamõistlik ja põhjendamatu. Puudutatud isiku menetluskulud koosnevad äriregistri väljavõtte kulust 5 eurot ja õigusabikuludest summas 9435 eurot (sh käibemaks). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on puudutatud isiku lepinguline esindaja osutanud puudutatud isikule õigusabi 52 tunni ja 25 minuti ulatuses tunnitasu määraga 150 eurot tunnis (koos käibemaksuga). Puudutatud isiku menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad tema menetluskulud kliendiga nõupidamisest 12 minutit; avaldaja 18.07.2021 esialgse õiguskaitse taotluse ja sellele lisatud dokumentide analüüsimisest ja puudutatud isiku vastuse koostamisest ning tõendite komplekteerimisest kokku 18 tundi ja 24 minutit; avaldusele vastuse koostamisest ja täiendavate tõendite esitamisest 4 tundi ja 24 minutit; õigusliku hinnangu kujundamisest, kliendilt saadud võimalike tõenditega tutvumine 12 minutit; avaldaja 25.08.2021 seisukoha ja lisade läbitöötamisest, positsiooni kujundamisest ja tõenditega tutvumisest 2 tundi 30 minutit; puudutatud isiku 09.09.2021 vastuse koostamisest kokku 9 tundi 24 minutit; nõupidamisest kliendiga 12 minutit; istungiaja kooskõlastamisest kohtuga 6 minutit; avaldaja 20.09.2021 taotlusega tutvumisest, vastuse koostamisest 3 tundi 24 minutit; suhtlusest kohtuga istungi planeerimise küsimuses 6 minutit; Harju Maakohtu 06.10.2021 määrusega tutvumisest 6 minutit; avaldaja 04.10.2021 taotluse läbitöötamisest, positsiooni kujundamisest, vastuväidete koostamisest, kliendiga suhtlemisest 1 tund 13 minutit; tööst tõenditega 30 minutit; kohtuistungiks ettevalmistamisest ja tööst tõenditega 3 tundi; 11.10.2021 kohtuistungil osalemisest 30 minutit; avaldaja 11.10.2021 taotluste analüüsimisest, positsiooni kujundamisest 30 minutit ja puudutatud isiku seisukoha ning menetluskulude nimekirja koostamisest 2 tundi. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Tulenevalt TsMS § 143 p 2 on asja läbivaatamise kuluks dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulu. Menetluskulude nimekirja kohaselt on puudutatud isiku menetluskuluks äriregistri väljavõttekulu 5 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isik kohtule esitanud kinnistusraamatu väljavõtte. Eeltoodust tulenevalt peab kohus nimetatud tõendi saamise kulu 5 eurot põhjendatud kuluks. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava 4 (6)

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et puudutatud isiku menetluskulud on mõistlikud ja põhjendatud. Kohus on seisukohal, et menetluskulude nimekirjas märgitud puudutatud isiku lepingulise esindaja toiminguid saab pidada põhjendatuks, arvestades toimingute vajalikkust, avalduse ja avaldaja täiendavalt esitatud seisukohtade, vastuste ja taotluste sisu ja mahtu ning neis sisalduvaid õiguslikke probleeme. Avaldaja väited, et menetluskulud on ülepaisutatud ja puudutatud isiku poolt menetluses esitatud dokumentide sisu ja mahukuse põhjal on alust arvata, et toimingute peale ei saanud kuluda nii palju aega, on kohtu hinnangul üldsõnalised ja põhjendamata. Avaldaja on märkinud, et ei nõustu 10.08.2021 vastuse koostamise ja avaldaja 20.09.2021 taotlusega tutvumise ja vastuse koostamise ajakuluga, kuna 10.08.2021 vastus on suures osas kattuv esialgse õiguskaitse taotlusele esitatud seisukohaga ning 20.09.2021 toimingute puhul jääb arusaamatuks, milliste täiendavate tõenditega puudutatud isiku esindaja on töötanud. Kohtu hinnangul on puudutatud isiku esindaja esitatud 10.08.2021 vastus argumenteeritud ning selle koostamise ajaline kulu vastab puudutatud isiku esindaja poolt nimetatud ajakulule. Avaldaja 20.09.2021 taotlusega tutvumise, sellele vastuse koostamise ja täiendavate tõenditega töötamise osas on avaldaja ise märkinud, et talle ei ole teada, milline ajahulk on kulunud tõenditega töötamiseks, kuid sellest hoolimata on avaldaja pidanud kõigi toimingute tegemise põhjendatud ajakuluks 2 tundi. Kohus nõustub avaldaja märkusega, et puudutatud isiku menetluskulude nimekirjas välja toodud puudutatud isiku esindamiseks kulunud ajakulu 52 tundi ja 25 minutit ei ühti tabelis märgitud toimingute kestvuse ajakuluga. Puudutatud isiku menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingute ajakulu kokku liitmisel on ajakuluks 52 tundi ja 13 minutit, mitte 52 tundi ja 25 minutit. Seega peab kohus puudutatud isiku esindaja ajakulu põhjendatuks 52 tunni ja 13 minuti ulatuses. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-11513 p 25). Kohus leiab, et puudutatud isiku esindaja tunnitasu 150 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et Y menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ja Xlt tuleb puudutatud isiku kasuks välja mõista menetluskulud 7819,50 eurot, millele lisandub käibemaks 1563,90 eurot. Seega tuleb avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulud 9383,40 eurot. Puudutatud isiku taotlus lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramiseks tuleb jätta 51,60 euro (9435 – 9383,40 = 51,60) ulatuses rahuldamata. Kokku tuleb avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja mõista menetluskulud 9388,40 eurot (5 + 9383,40). TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 5 (6)

Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 25.05.2022. a määrusega nr 2-2111244.

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.