(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 25.05.2022.a, Tallinn Kohtuasja number
2-21-11244
Kohtuasi
X (X) avaldus Y suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.11.2021.a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (määruskaebuse esitaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Mihkel Gaver (e-post:XXX) Puudutatud isik (vastustaja): Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Risto Käbi (e-post:XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 02.11.2021.a määrus osas, milles maakohus määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis X-lt välja Y kasuks menetluskulud 8234 eurot ületavas osas ja teha selles osas uus määrus, millega jätta puudutatud isiku Y menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 8234 eurot ületavas osas. Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 02.11.2021.a määrus muutmata.
Rahuldada X 25.10.2021.a taotlus asendada käesoleva kohtumääruse jõustumisel käesolevas kohtumääruses avaldaja nimi tähemärgiga „X“ ja mitte avalikustada avaldaja isikukoodi, sünniaega, aadressi ega muid äratundmist võimaldavaid andmeid.
2.3.Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri kätte menetlusosalistele.
2.4.Jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda.
2.5.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Xlt välja Y kasuks menetluskulud summas 8234 eurot.
2-21-11244
2.6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb X-l tasuda Y-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. X määruskaebus rahuldada osaliselt. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta X kanda. Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus määruskaebusmenetluses ja rahuldada puudutatud isiku Y taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Mõista avaldaja X-lt puudutatud isiku Y kasuks välja menetluskulud 540 eurot. Jätta puudutatud isiku Y menetluskulude kindlaksmääramise taotlus rahuldamata 1332 euro ulatuses. Avaldaja X on kohustatud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (avaldaja) esitas 18.07.2021.a Harju Maakohtule avalduse, milles palus kohaldada tema eraelu puutumatuse kaitseks lähenemiskeeldu Y (puudutatud isik) suhtes ning jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
2.Harju Maakohus võttis avalduse menetlusse 26.07.2021.a määrusega ning küsis puudutatud isikult avaldusele seisukohta. Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
3.Avaldaja esitas 11.10.2021.a Harju Maakohtule taotluse, milles teatas, et soovib avalduse tagasi võtta ja palus jätta avalduse TsMS § 424 lg 1 alusel läbi vaatamata. Taotluse põhjenduste kohaselt kahjustaks avalik menetlus käesolevas tsiviilasjas avaldaja ja tema alaealise lapse eraelu puutumatust.
4.Puudutatud isikul ei olnud vastuväited avalduse tagasi võtmise osas, kuid ta ei nõustunud taotluse põhjendustega, leides, et avaldaja on esitanud põhjendamatu avalduse, millest on ka ise nüüdseks aru saanud. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 02.11.2021.a määrusega avalduse läbi vaatamata, rahuldas avaldaja 25.10.2021.a taotluse asendada käesoleva kohtumääruse jõustumisel kohtumääruses avaldaja nimi tähemärgiga „X“ ja mitte avalikustada avaldaja isikukoodi, sünniaega, aadressi ega muid äratundmist võimaldavaid andmeid; jättis kõik menetluskulud avaldaja kanda; määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud summas 9388,40 eurot ning määras, et hüvitamisele kuuluvatelt
2-21-11244 menetluskuludelt tuleb avaldajal puudutatud isikule tasuda kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt kannab hagita menetluses vastavalt TsMS § 172 lgle 1 menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.
7.Kohus leidis, et kuigi käesoleval juhul on tegemist hagita menetlusega, on kohus jätnud avalduse TsMS 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata ja seega on põhjendatud menetluskulude avaldaja kanda jätmine TsMS § 168 lg 2 alusel. Kohus märkis, et TsMS § 172 lg-st 1 ei tulene kohtu kohustust jätta menetluskulud tingimata puudutatud isiku kanda, vaid viidatud säte annab kohtule võimaluse jaotada menetluskulud nii nagu see kõiki asjaolusid arvesse võttes kohtu hinnangul õiglane on. Käesoleval juhul on avaldaja esitanud kohtule avalduse lähenemiskeelu kohaldamiseks, mille ta on menetluse kestel soovinud tagasi võtta. Riigikohus on 04.06.2012.a kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-85-12 asunud seisukohale, et hagita menetluse avalduse läbi vaatamata jätmise korral jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 2 ja TsMS § 477 lg 1 alusel avaldaja kanda (p 14).
8.Kohtu hinnangul ei anna avaldaja 25.10.2021.a menetlusdokumendis esitatud väited, et puudutatud isiku näol on tegemist jõuka inimesega ja avaldaja on üksnes palgatöötaja ning kolme lapse ema ja ta on puudutatud isiku tegevuse tõttu kasutanud ohvriabiteenust, alust menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmiseks. Avaldaja pidi kohtu poole pöördumisel arvestama, et kohtusse pöördumisega kaasnevad nii talle kui vastaspoolele menetluskulud. Avaldaja pidi arvestama võimalusega, et asja lahendamisel võivad kohtukulud jääda tema kanda. Seega ei saa menetluskulusid jätta puudutatud isiku kanda üksnes seetõttu, et tal võib olla avaldajast rohkem vara. Kohus leidis, et menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmiseks ei anna alust ka avaldaja väide, et ta on puudutatud isiku ohver ja puudutatud isik hirmutab ning survestab avaldajat. 25.10.2021.a menetlusdokumendi punktis 13.6 on avaldaja märkinud, et esitas taotluse avalduse tagasivõtmiseks vabatahtlikult.
9.Puudutatud isik on kohtule esitanud taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks summas 9440 eurot. Avaldaja on esitanud puudutatud isiku menetluskulude nimekirjale vastuväited, leides, et puudutatud isiku menetluskulud on ülepaisutatud, menetlusdokumentide koostamisele kulunud aeg osaliselt ebamõistlik ja põhjendamatu.
10.Puudutatud isiku menetluskulud koosnevad äriregistri väljavõtte kulust 5 eurot ja õigusabikuludest summas 9435 eurot (sh käibemaks). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on puudutatud isiku lepinguline esindaja osutanud puudutatud isikule õigusabi 52 tunni ja 25 minuti ulatuses tunnitasu määraga 150 eurot tunnis (koos käibemaksuga). Puudutatud isiku menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad tema menetluskulud kliendiga nõupidamisest 12 minutit; avaldaja 18.07.2021.a esialgse õiguskaitse taotluse ja sellele lisatud dokumentide analüüsimisest ja puudutatud isiku vastuse koostamisest ning tõendite komplekteerimisest kokku 18 tundi ja 24 minutit; avaldusele vastuse koostamisest ja täiendavate tõendite esitamisest 4 tundi ja 24 minutit; õigusliku hinnangu kujundamisest, kliendilt saadud võimalike tõenditega tutvumine 12 minutit; avaldaja 25.08.2021.a seisukoha ja lisade läbitöötamisest, positsiooni kujundamisest ja tõenditega tutvumisest 2 tundi 30 minutit; puudutatud isiku 09.09.2021.a vastuse koostamisest kokku 9 tundi 24 minutit; nõupidamisest kliendiga 12
2-21-11244 minutit; istungiaja kooskõlastamisest kohtuga 6 minutit; avaldaja 20.09.2021.a taotlusega tutvumisest, vastuse koostamisest 3 tundi 24 minutit; suhtlusest kohtuga istungi planeerimise küsimuses 6 minutit; Harju Maakohtu 06.10.2021.a määrusega tutvumisest 6 minutit; avaldaja 04.10.2021.a taotluse läbitöötamisest, positsiooni kujundamisest, vastuväidete koostamisest, kliendiga suhtlemisest 1 tund 13 minutit; tööst tõenditega 30 minutit; kohtuistungiks ettevalmistamisest ja tööst tõenditega 3 tundi; 11.10.2021 kohtuistungil osalemisest 30 minutit; avaldaja 11.10.2021.a taotluste analüüsimisest, positsiooni kujundamisest 30 minutit ja puudutatud isiku seisukoha ning menetluskulude nimekirja koostamisest 2 tundi.
11.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isik kohtule esitanud kinnistusraamatu väljavõtte. Eeltoodust tulenevalt pidas kohus nimetatud tõendi saamise kulu 5 eurot TsMS § 138 lg-le 2 ja § 143 p-le 2 tuginedes põhjendatud kuluks.
12.TsMS § 175 lg-le 1 tuginedes leidis kohus, et puudutatud isiku menetluskulud on mõistlikud ja põhjendatud. Kohus oli seisukohal, et menetluskulude nimekirjas märgitud puudutatud isiku lepingulise esindaja toiminguid saab pidada põhjendatuks, arvestades toimingute vajalikkust, avalduse ja avaldaja täiendavalt esitatud seisukohtade, vastuste ja taotluste sisu ja mahtu ning neis sisalduvaid õiguslikke probleeme. Avaldaja väited, et menetluskulud on ülepaisutatud ja puudutatud isiku poolt menetluses esitatud dokumentide sisu ja mahukuse põhjal on alust arvata, et toimingute peale ei saanud kuluda nii palju aega, on üldsõnalised ja põhjendamata. Avaldaja on märkinud, et ei nõustu 10.08.2021.a vastuse koostamise ja avaldaja 20.09.2021.a taotlusega tutvumise ja vastuse koostamise ajakuluga, kuna 10.08.2021.a vastus on suures osas kattuv esialgse õiguskaitse taotlusele esitatud seisukohaga ning 20.09.2021.a toimingute puhul jääb arusaamatuks, milliste täiendavate tõenditega puudutatud isiku esindaja on töötanud. Kohtu hinnangul on puudutatud isiku esindaja esitatud 10.08.2021.a vastus argumenteeritud ning selle koostamise ajaline kulu vastab puudutatud isiku esindaja poolt nimetatud ajakulule. Avaldaja 20.09.2021.a taotlusega tutvumise, sellele vastuse koostamise ja täiendavate tõenditega töötamise osas on avaldaja ise märkinud, et talle ei ole teada, milline ajahulk on kulunud tõenditega töötamiseks, kuid sellest hoolimata on avaldaja pidanud kõigi toimingute tegemise põhjendatud ajakuluks 2 tundi.
13.Kohus nõustus avaldaja märkusega, et puudutatud isiku menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu 52 tundi ja 25 minutit ei ühti tabelis märgitud toimingute kestvuse ajakuluga. Puudutatud isiku menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingute ajakulu kokku liitmisel on ajakuluks 52 tundi ja 13 minutit, mitte 52 tundi ja 25 minutit. Seega pidas kohus puudutatud isiku esindaja ajakulu põhjendatuks 52 tunni ja 13 minuti ulatuses.
14.Kohus leidis, et puudutatud isiku esindaja tunnitasu 150 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse.
15.Kohus leidis, et puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ja avaldajalt tuleb puudutatud isiku kasuks välja mõista menetluskulud 7819,50 eurot, millele lisandub käibemaks 1563,90 eurot, kokku 9383,40 eurot. Puudutatud isiku taotluse lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramiseks jättis kohus rahuldamata 51,60 euro (9435 – 9383,40=51,60) ulatuses. Kokku mõistis kohus avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud 9388,40 eurot (5+9383,40). Määruskaebus
16.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega mõisteti avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud summas 9388,40 eurot ja teha
2-21-11244 tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetlusosaliste menetluskulud puudutatud isiku kanda või alternatiivselt poolte endi kanda või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks menetlemiseks uues kohtukoosseisus.
17.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohus jätnud põhjendamatult avaldaja ja puudutatud isiku menetluskulud TsMS § 168 lg 2 kohaselt avaldaja kanda, arvestades, et tegemist ei ole hagimenetlusega ning kohaldada tuleks hagita menetlust reguleerivaid sätteid. Menetluskulude jaotust hagita menetluses reguleerib TsMS § 172. Avaldaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et hagita asjades, kus kohus on jätnud avalduse TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata, on põhjendatud menetluskulude avaldaja kanda jätmine TsMS § 168 lg 2 alusel.
18.Kohtu seisukoht ei põhine seadusel. Tuginedes Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtumäärusele asjas nr 2-16-5794, et kuivõrd kõnealusel juhul ei jäetud avaldust rahuldamata, saab kohus hagita menetluse avalduse läbi vaatamata jätmise korral jaotada menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt, arvestades seda, milline oleks menetluskulude õiglane jaotus üksikjuhtumi asjaolusid arvestades.
19.Avaldaja hinnangul oleks kohus pidanud menetlusosaliste menetluskulude jaotamisel tervikuna lähtuma TsMS § 172 lg 1 lg-st 2 ning jätma kõik menetluskulud puudutatud isiku kanda. Kohus on jätnud menetluskulude jaotamisel kahetsusväärselt tähelepanuta ja arvestamata äärmiselt olulised tähtsust omavad asjaolud: 1) avaldaja esitas avalduse Sotsiaalkindlustusameti Ohvriabi töötaja tungival soovitusel, sest tema hinnangul kujutab puudutatud isik reaalset ohtu avaldaja turvalisusele; 2) avaldaja esindaja esitas 20.09.2021.a põhjendatud taotluse menetluse kinniseks kuulutamiseks, mille Harju Maakohtus 06.10.2021.a kohtumäärusega rahuldamata jättis; 3) avaldaja võttis avalduse tagasi taasohvristamise vältimiseks ja eraelu kaitseks, s.t avaldaja võttis avalduse tagasi menetluse kinniseks kuulutamisest keeldumise otsese tagajärjena ning avaldaja ei oleks avaldust tagasi võtnud, kui kohtunik oleks rahuldanud avaldaja taotluse kuulutada menetlus kinniseks; 4) puudutatud isiku suhtes jätkub kriminaalmenetlus nr XXXXXXXXXXXX KarS § 137 sätestatud kuriteokoosseisu tunnustel; 5) käesolev tsiviilasi on ajendatud puudutatud isiku ahistava ja jälitava käitumise tõttu. Kokkuvõttes oleks ebaõiglane, kui avaldaja, olles ise ohver, peaks kandma puudutatud isiku menetluskulud.
20.Juhul, kui kohus peab siiski põhjendatuks, et puudutatud isik ei peaks kandma avaldaja menetluskulusid, siis alternatiivselt taotleb avaldaja eelnevalt selgitatud põhjendustele tuginedes, et kohus jätaks poolte menetluskulud nende endi kanda.
21.Avaldaja hinnangul on kohtunik jõudnud käesolevas tsiviilasjas vääratele järeldustele ja otsustele seetõttu, et ei ole asjas erapooletu. Eelöeldut on täpsemalt selgitanud ja põhjendanud avaldaja 17.11.2021.a esitatud kohtuniku taandamise avalduses. Avaldaja sai teada kohtuniku erapoolikusest pärast maakohtu kohtumäärust, millega tutvudes tekkis avaldajal põhjendatud kahtlus, et kohtunik on tegelikult lahendanud asja erapoolikult, sest menetluskulude jaotus on põhistamata ning kõik menetluskulud jäetud ebaõiglaselt avaldaja kanda. Seetõttu tekkis avaldajal kaalukas põhjus analüüsida võimalikke seoseid kohtuniku ja puudutatud isiku vahel. Täiendava informatsiooni kogumise käigus selguski, et kohtuniku ja puudutatud isiku vahel leidub seoseid, mis võivad mõjutada kohtuniku erapooletust ning seeläbi ka tsiviilasja menetluskäiku. Nimelt on puudutatud isik pikaajalises ärilises ja usalduslikus suhtes kohtuniku abikaasa tööandja Kaitsepolitseametiga, mistõttu esineb puudutatud isiku ja kohtuniku abikaasa vahel viimase tööandja kaudu vahetu seos, mis loob avaldaja hinnangul põhjendatud ja objektiivse kahtluse kohtuniku erapooletuse suhtes. Arvestades mh ka puudutatud isiku tihedat seltskondlikku läbikäimist nii Kaitsepolitseiameti ametnikega kui ka teiste jõustruktuuride
2-21-11244 esindajatega (millega avaldaja on kursis varasema lähisuhte tõttu), ei saa avaldaja hinnangul välistada asjaolu, et lisaks ametialastele kokkupuudetele esinevad puudutatud isiku ja kohtuniku abikaasa vahel ka seltskondlikud suhted väljaspool tööd. Kuna kohtunik ei ole käesolevas tsiviilasjas teinud otsuseid erapooletult, on ka menetluskulud jäetud ebaõigesti avaldaja kanda. Menetlusosaliste seisukohad
22.Puudutatud isik palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning mõista avaldajalt välja menetluskulud vastavalt edaspidi esitatavale menetluskulude nimekirjale. Menetluskulud on jäetud õigesti vastavalt seadusele ja Riigikohtu praktikale avaldaja kanda. Isegi kui kohaldamisele kuuluks TsMS § 172 lg 1, tuleb kulud jätta avaldaja kanda, kes on kulud pahauskse käitumisega põhjustanud. Puudutatud isik on osalenud menetluses vaid seetõttu, et avaldaja selle algatas. Avaldaja menetlusdokumendid kubisevad puudutatud isikut laimavatest vääratest faktiväidetest. Avaldus lähenemiskeeluks esitati pärast seda, kui avaldaja ja puudutatud isiku lähisuhe oli lõppenud Tuues avaldusest loobumise põhjuseks täna menetluse kinniseks kuulutamata jätmise, oli avaldaja tegelikkuses vastava taotluse esitamise hetkeks esitanud kõik faktiväited, taotlused ja tõendid, mis tal tõenäoliselt esitada oli. Puudutatud isik oli esitanud omalt poolt põhjalikud seisukohad ja tõendid, mis lükkasid ümber kõik avaldaja paljasõnalised väited. Kui avaldaja jaoks oleks olnud menetluse kinniseks kuulutamine sedavõrd oluline, tulnuks vastav taotlus esitada menetluse alguses, ja seeläbi säästa puudutatud isikut vajadusest kogu eelmenetlus läbi teha, ning selleks kulusid kanda, kui kohus taotlust ei rahuldanud. Avaldaja lasi puudutatud isikul valmistuda eelistungiks ja loobus oma avaldusest, lastes 11.10.2021.a eelistungil mõistliku põhjuseta ikkagi toimuda. Kõik avaldaja olulisemad taotlused (sh esialgse õiguskaitse saamiseks, menetluse kinniseks kuulutamiseks) on jäetud kohtu poolt rahuldamata. Määruskaebuses toodud argumendid ei anna alust jätta puudutatud isiku menetluskulusid avaldajalt välja mõistmata ega jätta avaldaja menetluskulusid puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku suhtes väidetavalt jätkuva kriminaalmenetluse osas ei ole avaldaja esitanud ühtegi tõendit. Kriminaalmenetluse toimetamine ei oma mingit tähendust hoopis teise õigusmenetluse – käesoleva tsiviilasja – menetluskulusid puudutavates otsustustes. Menetluse edasine käik
23.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24.Ringkonnakohus märgib esmalt, et kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 alusel maakohtu määruse õigsust osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja vaidlustas maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ning mõistis temalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulude hüvitise summas 9388,40 eurot. Ülejäänud osas on maakohtu määrus edasikaebamata jõustunud tulenevalt TsMS § 466 lg-st 3.
25.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 pdele 1 ja 2, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on osaliselt põhjendatud ja vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud 8234 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab puudutatud isiku avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja avaldajalt välja mõistmiseks 8234 eurot ületavas osas
26.Esimesena peab ringkonnakohus vajalikuks lahendada määruskaebuses esitatud alternatiivne nõue maakohtu määruse vaidlustatud osas tühistamiseks ning asja tagasi maakohtule saatmiseks uueks menetlemiseks uues kohtukoosseisus. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb nimetatud nõue jätta rahuldamata järgnevatel kaalutlustel.
27.Iseenesest on kohtuniku taandamise taotluse esitamine määruskaebuses lubatav. Nimelt sätestab TsMS § 30, et kõrgema astme kohtule esitatud kaebuses võib taotleda lahendi tühistamist seetõttu, et kohtunik kuulus taandamisele, üksnes juhul, kui taandamisavaldus esitati õigeaegselt alama astme kohtus või kui taandamise alus tekkis või kui taandamise alusest saadi teada pärast asja lahendamist selles kohtus. Avaldaja on määruskaebuses esile toonud, et sai maakohtus asja menetlenud kohtuniku taandamise alusest teada pärast asja lahendamist. Seega on TsMS § 30 kohaldamise eeldus täidetud.
28.Ringkonnakohus on seisukohal, et avaldaja väidetud puudutatud isiku ja käesolevat tsiviilasja maakohtus menetlenud kohtuniku väidetava abikaasa vaheline tööalane või eraeluline suhtlus ei ole selliseks asjaoluks TsMS § 23 p 7 mõttes, mis annaks aluse kahelda kohtuniku erapooletuses. Asja menetlenud kohtunik on taandamisavalduse rahuldamata jätmisel selgitanud, et tal ei ole enne käesoleva asja menetlemist mitte kunagi olnud tööalaselt ega eraeluliselt kokkupuudet käesoleva tsiviilasja menetlusosalistega (II kd, tlk 107). Maakohtu esimees on taotluse rahuldamata jätmisel tuginenud asjaolule, et avaldaja ei ole põhistanud kohtuniku isiklikku seotust puudutatud isikuga (II kd, tlk 108-112). Arvestades, et nimetatud põhistust ei ole järgnenud ka määruskaebusmenetluses, puudub ringkonnakohtul seaduslik alus TsMS § 656 lg 1 p 3 kohaldamiseks.
29.Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust menetluskulude jaotust puudutavas osas ja lahendab avaldaja nõude jaotada menetluskulud kas nii, et need jäävad puudutatud isiku kanda või alternatiivselt poolte endi kanda.
30.Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus võib sekkuda vaid siis, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04.12.2013.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 18).
31.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetluskulude jaotamisel diskretsiooni piire ületanud ega menetlusõiguse norme rikkunud. Ringkonnakohus nõustub menetluskulude jaotust puudutavas osas vaidlustatud määruse põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-test 5 ja 6 käesolevas lahendis neid ei korda.
32.Maakohus jättis menetluskulud õigesti TsMS § 168 lg 2 alusel avaldaja kanda. Ringkonnakohus osundab, et määruskaebuses viidatud Riigikohtu lahendis ei ole asutud seisukohale, et hagita menetluses esitatud avalduse läbi vaatamata jätmisel kuulub kohaldamisele üksnes ja ainult avaldaja viidatud õigusnorm ega muudetud Riigikohtu varasemaid, maakohtu poolt viidatud tsiviilasjas nr 3-2-1-85-12 avaldatud seisukohti. Selles on hoopiski sedastatud, et hagita menetluse avalduse läbi vaatamata jätmise korral saab kohus jaotada menetluskulud muu hulgas TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt, arvestades seda, milline oleks menetluskulude õiglane jaotus üksikjuhtumi asjaolusid arvestades (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.05.2020.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-16-5794, p 13).
2-21-11244
33.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna menetluskulude jaotust puudutava maakohtu otsustuse muutmiseks alust ükski määruskaebuses nimetatud, avaldaja poolt äärmiselt tähtsaks peetud asjaoludest, arvestades, et avaldajat ei ole sunnitud kohtusse pöörduma, ta on avalduse pärast kohtusse pöördumist tagasi võtnud vabatahtlikult (II kd, tlk 41 pöördel); maakohus on rahuldamata jätnud kõik avaldaja poolt esitatud taotlused (sh taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja menetluse kinniseks kuulutamiseks), pidades neid seega põhjendamatuteks (I tlk 139-140, II kd 22-23); käesolevas asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et puudutatud isikule oleks esitatud süüdistus või ta oleks süüdi mõistetud KarS 137 sätestatud teo toimepanemises ning arusaamatuks jääb, miks ei esitanud avaldaja menetluse kinniseks kuulutamise taotlust koos esialgse avaldusega, kui soovis väidetavalt vältida taasohvristamist ja kaitsta oma eraelu.
34.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna maakohtu otsustuse muutmiseks alust ka väited, et käesolev tsiviilasi on ajendatud puudutatud isiku ahistavast ja jälitavast käitumisest ning puudutatud isik kujutab avaldaja turvalisusele reaalset ohtu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on avaldaja väitnud, et tema ja puudutatud isiku lähisuhe lõppes 2018.a suvel, pärast mida on puudutatud isik avaldajat korduvalt jälitanud, filminud, talle sõnumeid saatnud ja teda pildistanud. Puudutatud isik on vastu väitnud, et lähisuhe avaldajaga lõppes puudutatud isiku algatusel hoopis märtsis 2021.a. Sealjuures on puudutatud isik mh põhistanud, et avaldaja on 21.01.2020.a saatnud puudutatud isikule vastastikuse sobivuse testi (I kd, tlk 72-74), 26.01.2020.a ette heitnud enda ära blokeerimist (I kd, tlk 75), 19.07.2020.a puudutatud isikuga koos vaba aega veetnud (I kd, tlk 80), 2021.aastal suhelnud puudutatud isikuga sidevahendite teel (I kd, tlk 84-112), millest nähtuvalt on ise kontakti otsinud isegi pärast puudutatud isiku palveid avaldajale lõpetada sõnumite saatmine ja igasugune suhtlus (I kd, tlk 85, 93, 98, 108 pöördel), helistamine (I kd, tlk 86 pöördel, 87, 107, 109, 109 pöördel) ja vaimne terror tema suhtes (I kd, tlk 110 pöördel-111).
35.Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohtu otsustus menetluskulude jaotuse osas avaldaja suhtes ringkonnakohtu hinnangul ei ebaseaduslik, ebaõiglane ega põhjendamatu, mistõttu jääb avaldaja nõue menetluskulude jaotuse muutmiseks tervikuna rahuldamata.
36.Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust menetluskulude kindlaksmääramist puudutavas osas.
37.TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.06.2013.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 14).
38.TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.12.2012.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide
2-21-11244 sisu ja mahtu (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21.06.2021.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 217-13164, p 9).
39.Ringkonnakohtu hinnangul saab maakohtule ette heita osalist diskretsioonipiiride ületamist puudutatud isikule osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel.
40.Erinevalt maakohtust on ringkonnakohus seisukohal, et põhjendatud ei ole tasustada kogu 10.08.2021.a õigusabitoimingule (vastuse koostamine X avaldusele, täiendavate tõendite esitamine) kulunud aega 4 h 24 min, kuivõrd vastus avaldusele sisaldab rohkelt kordusi puudutatud isiku poolt avaldaja esialgse õiguskaitse taotlusele esitatud vastusest. Kohus loeb nimetatud õigusabitoimingu põhjendatud ajakuluks 2 h.
41.Põhjendatuks ei saa pidada ka kogu puudutatud isiku 09.09.2021.a täiendava vastuse koostamisele kulunud aega 14 h ja 6 min ulatuses seoses 08.09.2021.a-09.09.2021.a osutatud õigusabitoimingutega. Kohus loeb täiendava vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks, arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu, 12 h.
42.Põhjendatud ei ole samuti kogu 10.10.2021.a maakohtu istungiks ettevalmistumisele ja tööle tõenditega kulunud aeg 3 h ulatuses, arvestades, et tegemist oli eelistungiga, mis kestis 15 minutit (II kd, tlk 24-25) ning lepinguline esindaja pidi end varasemate õigusabitoimingute osutamise käigus olema piisavalt asjaga kurssi viinud. Kohus loeb nimetatud õigusabitoimingu põhjendatud ajakuluks 1 h.
43.Eeltoodust tulenevat ning arvestades asjaolu, et muus osas ei ole maakohtule diskretsiooni piiride ületamine etteheidetav, samuti ei saa dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26.10.2011.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12), moodustab puudutatud isikule osutatud õigusabitoimingute põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 45 h 43 min (52 h 13 min - 6 h 30 min).
44.Arvestades ühe tööühiku hinda (150 eurot ilma käibemaksuta) on puudutatud isikule osutatud õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud summas 6875,5 eurot, millele lisandub käibemaks summas 1371,5 eurot, kokku seega 8229 eurot. Koos tõendi saamise kuluga tuleb avaldajalt puudutatud isiku kasuks hüvitamisele kuuluvate menetluskuludena välja mõista 8234 eurot (8229+5). Nimetatud summalt tuleb avaldajalt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. Puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise taotlus jääb rahuldamata 1206 euro (9440-8234) ulatuses.
45.TsMS § 654 lg 22 kohaselt esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
46.Kuna avaldaja määruskaebus jääb menetluskulude jaotust puudutavas osas rahuldamata, jäävad selle menetlemisega seotud kulud TsMS § 171 lg-st 1 tulenevalt määruskaebuse esitaja kanda. Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 1 ja §-ga 174 määrab ringkonnakohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
47.Puudutatud isik taotleb ringkonnakohtule 09.05.2022.a esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt avaldajalt menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga summas 1872 eurot koos viivistega hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt seaduses sätestatud määras. Kõik
2-21-11244 menetluskulud on kantud käesoleva kohtumenetlusega ja seotud menetluskulude jaotamise üle peetava vaidlusega. Nimekirjas sisaldub kulusid, mis kaasnesid asjaoluga, et avaldaja esitas taotluse maakohtuniku taandamiseks pärast asja lahendamist. Puudutatud isik soovib avaldajalt ka nende menetluskulude väljamõistmist. Puudutatud isik ei ole käibemaksukohustuslane. Esindaja tunnitasu on 150 eurot (ilma käibemaksuta).
48.Puudutatud isiku lepingulise esindaja poolt osutatud toimingud on olnud järgnevad: 22.11.2021.a X 17.11.2021.a taotlusega tutvumine (avaldus kohtuniku taandamiseks), kliendi kommentaaride ülevaatamine, vastuse koostamine kohtuniku taandamise küsimuses – 2 h 30 min; 22.11.2021.a menetlusdokumendi koostamine: kohtuniku taandamise taotlusele antava vastuse projekti ülevaatus ja täiendamine–0 h 30 min; 25.11.2021.a menetlusdokumendi koostamine: määruskaebuse vastuse koostamine, sh määruskaebuse enda analüüs (summaarne 22.-25.11.2021.a)–4 h 00 min; 25.11.2021.a dokumendi analüüsimine: HMK määrusega tutvumine kohtuniku taandamisest keeldumise kohta–0 h 12 min; 26.11.2021.a menetlusdokumendi koostamine: määruskaebuse vastuse lõplik vormistamine ja menetlusse esitamine–0 h 12 min; 26.11.2021.a nõupidamine: kliendiga büroos: määruskaebuse vastuse arutamine–1 h 18 min; 29.11.2021.a HMK kohtumäärusega tutvumine (kohtuniku taandamise küsimuse lahendamine), X määruskaebuse ülevaatamine), määruskaebusele vastuse koostamine–1 h 00 min; 29.11.2021.a X 28.11.2021.a taotlusega tutvumine (menetluse kinniseks kuulutamine), HMK 26.11.2021.a kohtumääruse ülevaatamine–0 h 12 min; 29.11.2021.a dokumendi analüüsimine: avaldaja 28.11.2021.a täiendava seisukohaga taandamisele ja Harju MK esimehe 26.11.2021.a määrusega tutvumine–0 h 12 min; 06.05.2021.a dokumendi koostamine: menetluskulude nimekirja koostamine – 0 h 18 min.
49.Avaldaja ei ole puudutatud isiku menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud. nagu ringkonnakohus eespool viitas, rakendab kohus hagita menetluses lahendatavas asjas uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid.
50.Ringkonnakohus on seisukohal, et puudutatud isiku taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Vaidlus käesolevas asjas puudutab maakohtu määratud menetluskulude jaotust ja avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja mõistetud menetluskulude suurust. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega on ringkonnakohtul võimalik kindlaks määrata hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurus ainult seonduvalt vaidlusega menetluskulude jaotuse üle ning põhjendatud ei ole hüvitada puudutatud isikule sellega mitteseonduvaid kulusid, so kulusid talle 22.11.2021.a, 25.11.2021.a, 29.11.2021.a osutatud õigusabitoimingute eest kokku 3 h 36 min ulatuses (2 h 30 min+0 h 30 min+0 h 12 min+0 h 12 min+0 h 12 min), mis kaasnesid kohtuniku taandamise ning menetluse kinniseks kuulutamise taotluste esitamisega avaldaja ja nende lahendamisega kohtu poolt.
51.Ringkonnakohtu hinnangul saab menetluskulude jaotuse üle vaidlusega seoses määruskaebuse analüüsiks, sellele vastuse koostamiseks, suhtluseks kliendiga ja menetluskulude nimekirja koostamiseks, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, vaidluse keerukust ning puudutatud isiku lepingulise esindaja kvalifikatsiooni arvestades põhjendatuks ja vajalikuks pidada 6 h ja 48 min asemel 3 h. Menetluskulude nimekirja koostamisega seoses on menetluskulude hüvitamine lubatav uuema kohtupraktika kohaselt (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27.05.2020.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 15).
52.Puudutatud isiku lepingulise esindaja ühe tööühiku (tunnihinna) osas (150 eurot ilma käibemaksuta) on ringkonnakohus seisukohal, et see on asja liiki, vaidluse kestust, mahtu ja
2-21-11244 keerukust, sh esitatud menetlusdokumente ning lepingulise esindaja kvalifikatsiooni arvestades, põhjendatud.
53.Puudutatud isik on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb hüvitada ka menetluskuludelt arvestatav käibemaks vastavalt TsMS § 174 lg-le 10.
54.Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus puudutatud isiku menetluskulude rahalise suurusena kindlaks ning mõistab avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja 540 eurot (käibemaksuga) (3h x 150 eurot x 1,2). Puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise taotlus jääb rahuldamata 1332 euro ulatuses.
55.Arvestades, et puudutatud isik on esitanud TsMS § 177 lg 4 järgse taotluse, tuleb avaldajal puudutatud isikule hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda ka viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebeõigus
56.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.