xx hagiavaldus xx (xx) ja xx (xx) vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
5177,50 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja xx (isikukood vandeadvokaat xx
XXX),
lepinguline
esindaja
Kostja I xx (isikukood XXX), lepinguline esindaja xx Kostja II xx (isikukood XXX), lepinguline esindaja xx
Menetluse vorm
Suuline menetlus, kohtuistungite toimumiste ajad: 21.11.2024 ja 18.09.2025
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista xx-i (isikukood XXX) ja xx-i (isikukood XXX) valdusest xx (isikukood XXX) valdusesse kinnistu nr XXXXXX.
3.Mõista xx-ilt ja xx-ilt solidaarselt xx kasuks välja kahjuhüvitis 1677,50 eurot.
4.Määrata kohtuotsuse vabatahtliku täitmise tähtajaks 10 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest ja kohustada xx-i ja xx-i vabastama kinnistu nr XXXXXX enda asjadest ning andma xx-ile või tema volitatud esindajale üle kõik kinnistule nr XXXXXXja sellel asuvatesse hoonetesse pääsemiseks ja kinnistu üle valduse teostamiseks vajalikud võtmed ja juurdepääsud. 1
5.Jätta menetluskulud solidaarselt xx-i ja xx-i kanda.
6.Määrata xx-i ja xx-i poolt hüvitatavate menetluskulude suuruseks 2550,22 eurot ja mõista nimetatud summa xx-ilt ja xx-ilt solidaarselt xx kasuks välja.
7.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. xx-i kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja seisukohad
1.Hagejale kuulub kinnisasi nr XXXXXX (dtl 9). Hageja sai kinnisasja omanikuks pärimise teel (dtl 7).
2.Kinnisasja nr XXXXXX kasutavad ja valdavad kostjad ilma õigusliku aluseta. Hageja on nõudnud kostjatelt kinnisasja valduse vabastamist. Hageja saatis kostjatele vastav nõude 24.05.2022 (dtl 10). Hageja kordas oma nõuet 01.02.2024 (dtl 10). Kuna kostjad kinnisasja valdust ei vabastanud, siis pöördus hageja õigusabi saamiseks advokaadi poole, kes saatis hageja lepingulise esindajana kostjatele kohtuvälise ettepaneku kinnistu vabastamiseks 19.03.2024, millega kaasnesid hagejale kulud kokku 1677,50 eurot (dtl 11 - 18).
3.Kuna kinnistu on jätkuvalt kostjate kasutuses ja valduses, siis taotleb hageja asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 alusel mõista kinnistu nr XXXXXX kostjatelt hageja valdusesse, mõista kostjatelt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 1677,50 eurot VÕS § 115 lg 1 alusel ja määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord.
4.Kostja 1 seisukoht tema kinnistu ühisomanikuks olemise kohta on ekslik. Elamu aluse maa kinnistamisega XXile, lõppes kostja 1 ühisomand elamule (RKTKo 3-2-1-86-08, p 19) ja kostja 1 on oma omandi kaotanud. Kostja ei esitanud tähtaegselt maa erastamise avaldust. Samuti ei vaidlustanud kostja 1 haldusakti, mis andis Eesti Vabariigile õiguse sõlmida maa müügi- ja asjaõigusleping XXiga. Kinnistamise aluseks olnud toimingud ja tehingud on kehtivad ja tuleb eeldada, et kinnistusraamatu kanne on õige (RKTKo 3-2-1-86-08 p 19). Hilisem 2022.a väljastatud pärimistunnistus (kostja vastuse lisa 4) ei tekitanud kostjale I uut omandiõigust (RKTKo 3-2-1-86-08 p 16).
5.Seonduvalt kostjate poolt esitatud 11.12.2015.a kirjavahetusega (kostja vastuse lisa 6) selgitab hageja, et XXi eluajal valdasid kinnistut ka kostjad, kuid pärast XXi surma ning hageja saamisel uueks kinnistu omanikuks, lõppes ka kostjate seaduslik alus kinnisasja valdamiseks: Riigikohus on otsuse nr 2-14-61664 p-s 17 selgitanud, et erinevalt üürilepingust ei lähe omaniku vahetumisel kinnisasja tasuta kasutamise leping üle uuele 2
omanikule. Kostjate seisukohad
6.Kostjad ei valda ega kasuta kinnistut õigusliku aluseta.
7.XXF ja XX abiellusid 14.11.1984. 11.12.1986, s.o abielu ajal, väljastati XXle riikliku vastuvõtukomisjoni akt (dtl 45), millega võeti ekspluatatsiooni XXX asuv elamu. XX suri 03.03.1990. XXi seadusjärgsed pärijad on tema tütar kostja 1 (dtl 46, 48-51), tema tütar XX ja üleelanud abikaasa XX. Seoses pärimisega muutus XXX asuv elamu kostja 1, XX ja XX ühisomandiks.
8.30.12.1998 sõlmisid Eesti Vabariik ja XX ostumüügilepingu, mille alusel omandas XX XXX asuva elamu aluse maa. XX kanti maa omanikuna kinnistusraamatuna 15.03.1999.
9.XX suri 10.07.2015. Tema ainupärijaks testamendi järgi on hageja, kes on kinnistu nr XXXXXX omanikuna kantud kinnistusraamatusse. Kostjad on seisukohal, et kinnistusraamatu kanne on ebaõige. Kuna enne maa kinnistamist vallasasjaks olnud elamu ühisomanikud olid lisaks XXle ka tema lapsed XX ja XX, siis muutusid ka nemad koos XXga kinnistu ühisomanikeks. Vallasasjaks olnud hoone kinnistamine ei kaotanud ära seniste ühisomanike omandit ning seoses elamu kinnistamisega muutus nende ühisomandiosa vallasasjaks olnud elamus ühisomandiosaks kogu kinnistust.
10.11.12.2015 saatis hageja kostjale 1 teate, milles kinnitas, et hageja ei tee ühtegi kinnistuga seotud otsust ilma kostjaga 1 kooskõlastamata, hagejal ei ole plaanis nõuda kinnistu valduse vabastamist kostjalt 1, hageja ei tee kinnistuga seonduvalt muudatusi kostja 1 eluajal, hageja plaanib seada kostja 1 kasuks kinnistule eluaegse kasutusvalduse. Hageja loobub kõigist kinnistuga seotud plaanidest, kui kostja 1 jaoks need ei sobi (dtl 52-55).
11.xx pole kinnistu valdust omavoliliselt hõivanud ega ka selle ebaseaduslik valdaja, vaid on kinnistu ühisomandiosa seadusjärgne pärija. xx on xx-i perekonnaliige, kellele xx on kinnistu ühisomandiosa omanikuna andnud õiguse samal kinnistul elada, seega pole ka tema ei kinnistu omavoliline hõivaja ega ka selle ebaseaduslik valdaja. Lisaks on kinnistu ühisomandiosa teine omanik xx samuti korduvalt lubanud ühisomandiosa esimesel omanikul xx-il ning tema pereliikmel xx-il kinnistu valdust kasutada ehk seal elada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist 3
õigusakti tuleb asjas kohaldada.
13.Kostja vastuse ja hageja 13.11.2024 menetlusdokumendi alusel puudub pooltel vaidlus järgmiste asjaolude üle: XX ja XX abiellusid 14.11.1984. 11.12.1986 väljastati XXle riikliku vastuvõtukomisjoni akt, millega võeti ekspluatatsiooni elamu aadressil XXX-i, XX. XX suri 03.03.1990. Kuna testamenti polnud, toimus pärimine vastavalt seadusele ning XX seadusjärgsed pärijad olid tema abikaasa XX ning tema lapsed XX ja XX, kes igaüks pärisid vastavalt seadusele 1/3 pärandist. 30.12.1998.a sõlmiti Eesti Vabariigi ja XX vahel ostumüügileping, millega Eesti Vabariik müüs elamu aluse maa XXle, millega seoses kanti XX XXX-i, XX kinnistu (edaspidi ka kinnistu või kinnisasi) omanikuna 15.03.1999 kinnistusraamatusse.
14.Kostjad ei ole esitanud muid asjaolusid seoses kostja 1 väitega kinnistu nr XXXXXX omanikuks olemise kohta.
15.Kuna nähtuvalt kohtuotsuse p-s 13 viidatud menetlusdokumentides esitatutele ei vaidle pooled selle üle, et XXX asuv elamu kuulus XX ja XXle ühisomandina (hageja 13.11.2024 menetlusdokument), siis ei hinda kohus ühisomandiga seonduvat teisiti poolte väidetust. Vaatamata sellele on kohus seisukohal, et esitatud asjaoludel ei ole kinnistu nr XXXXXX omanikukanne ebaõige ja kostja 1 ei ole kinnistu nr XXXXXX ühisomanik. Maa kinnistamise ajal kehtinud asjaõigusseaduse (AÕS) § 118 lg 1 sätestas, et kinnisomand tekib kinnistusraamatusse kandmisega (kinnistamisega). AÕS § 56 lg 1 sätestab, et kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. Riigikohus on oma 05.11.2008 otsuse nr 3-2-1-86-08, p-s 19 asunud seisukohale, et AÕS § 118 lg 1 tekib kinnistusraamatusse kandmisega kinnisomand, seega elamu kui vallasomand lakkab olemast. Kuna elamu muutub kinnistamisega kinnisasja oluliseks osaks, lõppeb elamu teiste omanike omand kinnistule, kelle omandisse maad ei kinnistatud. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et kinnistamise aluseks olnud toimingud ja tehingud ei ole kehtivad. Seega tuleb eeldada, et kinnistusraamatu kanne on õige. Vastavalt eelviidatud Riigikohtu otsusele võivad kinnistamisega vallasomandi kaotanud isikul olla üksnes võlaõiguslikud hüvitisnõuded.
16.Kohus on seisukohal, et poolte esitatud asjaoludel ei ole kostjatel vaidlusaluse kinnistu suhtes ka muud kasutusõigust. Kohus loeb poolte kirjavahetusega tuvastatuks, et 11.12.2015 kirjutas hageja kostjale 1, et ta ei tee ühtegi otsust, mis maja puudutab ilma kostjaga 1 nõu pidamata ja nõusolekuta, hagejal ei ole plaanis kostjate valdust majale lõpetada. Hageja teatas, et tema plaan on, et kostja 1 eluajal ei muutu kostja 1 jaoks midagi ja teatatud tingimustel on võimalik kostjale 1 anda ka õigus kinnistul elada. Eeltoodust ei saa kohtu hinnangul siiski järeldada, et poolte vahel saaks lugeda sõlmituks lepingu kinnistu kasutamiseks (hageja on oma kirjas presenteerinud oma tulevikuplaane, kuid sellest ei nähtu hageja tahet võtta endale siduvaid kohustui või et hageja on siduvalt loobunud AÕS § 80 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahendi kasutamise õigusest). Kostjad ei ole menetluses tuginenud asjaoludele, millest saaks järeldada, et nad oleksid sõlminud kinnistu kasutamiseks lepingu XXga, mis oleks õiguslikult siduv ka hagejale.
17.AÕS § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Riigikohus on oma 20.03.2019 otsuse nr 2-16-6563 p-s 23 asunud seisukohale, et AÕS § 80 lg 1 sätestatud nõude eeldusena tuleb hagejal tõendada, et ta on vaidlusaluste asjade omanik ja et 4
kostja valdab neid asju ilma õigusliku aluseta. Riigikohus on oma 17.03.2015 otsuse nr 3-21-178-14 p-s 11 asunud seisukohale, et vindikatsioonihagi puhul peab kohus hageja nõude lahendamisel kostja vastuväite alusel tuvastama, kas poolte vahel on õigussuhe, mis annab kostjale õiguse vaidlusalust korteriomandit vallata, või mitte. Kohtu kohustus on kohaldada asjas õigust tuvastatud asjaoludest lähtudes.
18.Käesoleval juhul on kinnistusraamatu väljavõttega (dtl 9) tõendatud, et kinnistu nr XXXXXX ainuomanik on hageja.
19.Kostjad ei ole kohtule esitanud asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et neil oleks õigust kinnisasja nr XXXXXX vallata või lükata valduse vabastamise kohustuse täitmist edasi. Võttes arvesse eeltoodut on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
20.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Hageja on taotlenud määrata kohtuotsuse täitmise viis järgmiselt: Määrata kohtuotsuse vabatahtliku täitmise tähtajaks 10 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest ja kohtuotsuse täitmise viisina kinnisasja vabatahtliku vabastamise raames kohustada xx-i ja xx-i vabastama enda asjadest kinnisasi asukohaga xxx, XXX-i (registriosa nr XXXXXX) ja andma xx-ile või tema volitatud esindajale üle kõik kinnisasjale, asukohaga xxx, XXX-i (registriosa nr XXXXXX) pääsemiseks ja kinnisasja asukohaga xxx, XXX-i (registriosa nr XXXXXX) valduse teostamiseks vajalikud võtmed ja juurdepääsud. Kostjad ei ole esitanud asjaolusid ega väiteid selle kohta, et tegemist oleks ebasobiva kohtuotsuse täitmise korraga. Kohus rahuldab hageja taotluse.
21.Hageja on kostjate vastu esitanud ka kahju hüvitamise nõude. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Riigikohus on oma 09.02.2011 lahendis nr 3-2-1-138-10 asunud seisukohale, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Kohus tuvastab, et hageja pöördus kinnistu valduse vabastamiseks kostjate poole 24.05.2022 ja 01.02.2024 (dtl 10) Vaidlust ei ole selles, et kostjad valdust ei ole vabastanud. Kostjad on tuginenud sellele, et nad viibisid hageja nõutud kuupäeval kinnistul ja ootasid hageja saabumist. Nimetatud asjaolu kohta tõendeid ei esitatud. Kuna hageja andis 24.05.2022 teates mõista, et soovib kinnistu vabastamist esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 27.06.2022, siis ei saanud hageja mõistlikult ka eeldada, et kostjad 27.06.2022 oma kohustuse täidavad. Asja materjalidest nähtub, et hageja pöördus advokaadi poole alles siis, kui kohtuvälised nõuded tulemust ei andnud. Eeltoodust järeldub, et hageja pöördumine kohtueelselt advokaadi poole oli põhjendatud. Advokaadist esindaja on hagejat kohtueelselt konsulteerinud ja pidanud kostjatega kirjavahetust. Hageja advokaat on osutanud teenust 180 eurot/h, mis on kohtupraktikas olnud aktsepteeritud tunnitasu, kokku 7 h (dtl 11 - 18). Kohus on seisukohal, et arvete lisadeks olevatel spetsifikatsioonidel näidatud tehtud tööd ja mahud on mõistlikud 5
ja põhjendatud. Kostjad ei ole neid ka vaidlustanud. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et hageja kahjunõue summas 1677,50 eurot, sh käibemaks, on põhjendatud ja kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele. Menetluskulud
22.Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, jäävad menetluskulud kostjate kanda.
23.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
24.Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu 595 eurot. Kohus on seisukohal, et riigilõiv on asjas vajalik ja põhjendatud menetluskulu.
25.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on osalenud menetluses vandeadvokaadist lepingulise esindaja kaudu, kes on osutanud teenust tunnitasu määraga 180 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul ei ole vandeadvokaadist esindaja tunnitasu määr 180 eurot, millele lisandub käibemaks, ülemäära suur ja vastab üldisele turuhinnale. Hagiavalduses sisalduva menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja hagejale õigusabiteenust 21 tunni ja 17 min (21,28 tundi). Kostjad ei ole menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud on tervikuna põhjendatud. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja lepingulisel esindajal on 27.08.2024 hagiavalduse koostamisele kulunud 3 tundi, 13.11.2024 menetlusdokumendile on kulunud 1 tund, 21.11.2024 toimunud kohtuistungi ettevalmistamisele on kulunud 1,25 tundi, 21.11.2024 toimunud kohtuistungi protokollist nähtuvalt kestis kohtuistung 0,93 tundi, 17.09.2025 on hageja lepinguline esindaja kulutanud kohtuistungiks ettevalmistamisele ja kohtukõnede teeside koostamisele 1,50 tundi, 18.09.2025 on lepinguline esindaja osalenud kohtuistungil 0,87 tundi ja 19.09.2025 on menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud 0,42 tundi. Kohtu hinnangul on eeltoodud ajakulu vajalik ja põhjendatud. Vajaliku ja põhjendatud ajakulu maht on kokku 8,97 tundi, kokku ilma käibemaksuta 8,97*180=1614,60 eurot. Hageja on kinnitanud, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada ja menetluskulud tuleb rahaliselt kindlaks määrata koos käibemaksuga. Lepinguline esindaja on teenust osutatud ajavahemikul 27.08.2024 – 22.09.2025. 27.08.2024 – 30.06.2024 kehtis käibemaksu määr 24%. 27.08.2024 osutatud teenus hagiavalduse koostamiseks on kajastatud samal päeval esitatud arvel ja käibemaksu määr on 22%. Seega kuulub kostjate poolt koos käibemaksuga hüvitamisele 3*180=540 eurot, millele lisandub 22%, s.o 118,80 eurot, kokku 658,80 eurot. 13.11.2024 – 21.11.2024 tehtud toimingud kokku 3,18 tundi on kaetud 12.11.2024 väljastatud ettemaksuarvega, käibemaks on 22%. Seega kokku kuulub hüvitamisele 3,18*180=572,40 eurot, millele lisandub käibemaks summas 125,93 eurot, kokku 698,33 eurot. Ülejäänud toimingud ja nende eest väljastatud arved on tehtud ajal, mil käibemaksu määr on 24%. Seega kuulub nende toimingute eest hüvitamisele kokku 2,79 tundi, s.o 502,20 eurot, millele lisandub käibemaks 120,53 eurot, kokku 622,73 eurot. Kokku kuuluks koos käibemaksuga kostjate 6
poolt hagejale hüvitamiseks lepingulise esindaja kulu 1979,86 eurot.
26.Hageja on taotlenud kokku menetluskulude hüvitamist kogusummas 2550,22 eurot (sh riigilõiv). Arvestades eeltoodut kuulub hageja taotlus tervikuna rahuldamisele.
27.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.