2-21-14776/6 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

7.Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1). Edasikaebamise kord Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja menetluse käik 20.09.2021 esitas AS Swedbank hagi E. K. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 16.01.2015 Swedbank AS (edaspidi hageja) ja L. V. (isikukood xxxx, edaspidi laenusaaja) eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu (edaspidi leping), mille kohaselt väljastas hageja laenusaajale krediitkaardi toimiva krediidilimiidiga 1000 eurot. Intressimäärana leppisid pooled kokku 17% aastas ning maksepäevana iga kuu 14. kuupäev. Lepingu tingimuste punkti 6.6 kohaselt arvestas hageja intressi kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt. Lepingu tingimuste punkti 6.7 kohaselt ei arvestanud hageja krediitkaardiga kauba või teenuse tasumisel intressi alates vastava kaardiga toimingu tegemisest kuni samale kuule järgneva kuu 10. kuupäevani (k.a). Lepingu tingimuste punkti 6.1 kohaselt krediteeris hageja krediidilimiidi arvelt tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast kuni kasutatud krediidilimiidi tagasimaksmiseni või kuni lepingu lõppemiseni. Laenusaaja kohustus lepingu tingimuste punkti 6.3 alusel maksma hagejale intressi kasutatud krediidilimiidi eest ja hinnakirjas toodud tasusid (nt kaardi avamise/väljastamise/pikendamise tasu, kuu- või aastatasu, sularaha väljavõtutasu, limiidikontolt maksete tegemisele kohalduvaid tasusid jm), viiviseid ja trahve. Kuu hooldustasu (3,20 eurot) ning sularaha väljavõtmise tasu (1,92 eurot + 2,5% summast) on fikseeritud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe alapunktis 3. Hageja debiteeris kontolt intressi igakuiselt maksepäeval s.o iga kuu 14. kuupäeval (lepingu tingimuste p 6.8). Intressimääraks oli lepingu järgi 17% aastas. Lepingu tingimuste punkti 6.9 kohaselt kohustus laenusaaja hoolitsema selle eest, et kontol oleks olemas piisavalt vaba raha intressi, kuu- või aastatasu ja muude lepingu alusel tasumisele kuuluvate ja hinnakirjas toodud tasude debiteerimiseks vastavalt lepingule. Lepingu tingimuste punkti 6.11 kohaselt oli hagejal õigus limiidikontolt, kontolt või konto omaniku mis tahes muult arvelduskontolt pangas debiteerida kõik lepingust tulenevad tasud (sh hinnakirjas kehtestatud tasud, võlgnevused, trahvid ja viivised). Lepingu tingimuste punkti 6.16 kohaselt kohustus laenusaaja lepingu lõppemisel tagastama kogu kasutatud krediidilimiidi summa (sh kõikide enne lepingu lõppemist tehtud toimingute summad) ning tasuma intressi, hinnakirjas kehtestatud tasud ja muud tasumata summad, tagades vastavate

summade tagasimaksmise limiidikontole ja/või nende debiteerimiseks vajalik vabade vahendite olemasolu kontol. Lepingu lõppemisel debiteerib pank eelmainitud summad kontolt, kontol vabade vahendite puudumisel limiidikontolt või muudelt konto omaniku pangas olevatelt arvelduskontodelt. Kui kontol, limiidikontol või konto omaniku muudel arvelduskontodel pangas ei ole eeltoodud summade debiteerimiseks piisavalt raha, kohustus laenusaaja maksma tekkinud võlgnevuselt hinnakirja kohaselt viivist kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Hageja hinnakirja kohaselt on viivisemäär hetkel EKP intress + 8% aastas, s.o 0,022% päevas. 16.01.2015 sõlmis laenusaaja krediitkaardikindlustuse poliisi nr xxxx, mille kohaselt kohustus laenusaaja tasuma kindlustusmakseid igakuiselt krediitkaardilepinguga nimetatud maksepäevale eelneva kalendrikuu eest (poliisi punkt 1.1). Hageja debiteeris maksepäeval poliisil märgitud arvelduskontot kindlustusmakse ulatuses ning laenusaaja kohustus tagama kindlustusmakse osas vaba raha olemasolu arvelduskontol (poliisi punkt 1.2). Laenusaaja suri xxxx. Vastavalt lepingu tingimuste punktile 12.5.1 on leping lõppenud 24.09.2018. 09.10.2019 Tallinna notar A. S. poolt väljastatud pärimisõiguse tunnistuse kohaselt on laenusaaja L. V. pärijaks E. K. (edaspidi ka kostja). Seega on pärimisseaduse kohaselt laenusaaja õigused ja kohustused üle läinud E. K.le. E. K. ei ole pärijana hageja ja laenusaaja vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi täitnud, kuigi hageja on korduvalt kostja poole pöördunud. Seisuga 20.09.2021 on vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus kokku 1068,81 eurot, millest põhiosa 786,67 eurot, intress 82,51 eurot, kindlustusvõlgnevus (kaardikasko) 14,16 eurot, põhivõlgnevuse viivis 185,47 eurot. Hageja selgitab, et lepingu kehtimise ajal kandis nõude arvestus numbrit xxxx ning lepingu lõppedes sai nõude arvestus numbri xxxx, kus kajastuvad võlgnetavad summad. Tegemist on hageja programmi eripäraga, eristamaks kehtivat ning lõppenud lepingut. Lepingu lõppemisel hetkel oli laenusaaja kasutuses krediidilimiit 786,67 eurot, mis ongi hageja põhinõude suurus. Intress 82,51 eurot on arvestatud summalt 786,67 eurot 17% aastas. Kindlustusvõlgnevus on 14,16€. Viivist on arvestatud summalt 786,67 eurot alates 25.09.2018 kuni 19.09.2021. Kokku on võla päevi 1091 ja 1 päeva viivis summalt 786,67 on 0,17 eurot. 1091x0,17 = 185,47 eurot. Hageja taotleb ka edaspidise viivise väljamõistmist põhinõudelt alates 20.09.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 29.03.2016 sõlmisid hageja ja laenusaaja L. V. laenulepingu nr xxxx (edaspidi leping), mille kohaselt andis hageja laenusaajale laenu summas 15 000 eurot intressimääraga 9% aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 13.04.2026. Laenusaaja kohustus tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid (väikelaenu tüüptingimuste punkt 4.1). Intressi arvestamisel lähtus hageja tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360päevasest aastast (tüüptingimuste punkt 5.1). Laenusaaja kohustus iga kuu tasuma intressi hagejale tagasi maksmata laenusummalt lepingus fikseeritud intressimäära alusel. Laenusaaja kohustus tagama, et arvelduskontol on intressi tasumiseks õigel ajal piisav summa (tüüptingimuste punkt 5.3). Kui arvelduskontol ei olnud tasumise tähtpäeval piisavalt raha tasumisele kuuluva summa maksmiseks, oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates hageja hinnakirjas toodud määra alusel (tüüptingimuste punkt 8.1). Hageja hinnakirja järgne viivisemäär on hetkel EKP intress + 8% aastas, s.o 0,022% päevas. Hinnakirja järgi on hagejal pärast lepingu ülesütlemist õigus nõuda viivist lepingujärgses intressimääras aastas.

Laenusaaja suri xxxx. Laenusaaja pärija on pärimisregistri andmetel E. K., kellele on pärimisseaduse kohaselt laenusaaja õigused ja kohustused üle läinud, kuid kes ei ole päritud kohustusi hageja ees täitnud. Hagejal oli õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest laenusaajale kirjalikult, kui laenusaaja oli täielikult või osaliselt hiljaks jäänud kolme järjestikuse laenusumma tagasimaksega ega tasunud võlgnevust ka kahe nädala jooksul pärast pangalt vastavasisulise nõude saamist (tüüptingimuste punkt 11.1.1.). Kuna kostja pärijana ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis graafikujärgsed maksed tähtaegselt tasumata, saatis hageja 18.05.2020 kostjale lepingu nr xxxx ülesütlemise tahteavalduse. Lisaks märkis hageja lepingu nr xxxx ja vaba tagasimaksega krediitkaadi kasutamise lepingu võlgnevuste suurused ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuste tasumiseks hiljemalt 04.06.2020. Hageja hoiatas kostjat, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuste tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu nr xxxx ühepoolselt ülesöelduks 05.06.2020, mille tulemusena muutusid laenulepingu kõik nõuded sissenõutavaks. Seisuga 20.09.2021 on laenulepingust tulenev võlgnevus kokku 14 424,45 eurot, millest põhiosa 11 037,96 eurot, intress 1 914,83 eurot ja viivis 1 471,66 eurot. Lepingu ülesütlemise ajaks olid tasumata põhiosa maksed alates 13.01.2020 kokku summas 547,64 eurot. Lepingu ülesütlemise tulemusena muutus sissenõutavaks ka kogu tagastamata laenujääk 10 490,32 eurot. Põhivõlgnevus on seega 11 037,96 eurot. Intressimaksed on tasumata alates 13.03.2018 kuni lepingu ülesütlemiseni 05.06.2020 (nimetatud perioodil on intressi katteks toimunud üks laekumine summas 786,67 eurot) kokku summas 1 914,83 eurot. Seisuga 19.09.2021 on viivise võlgnevus kokku 1471,66 eurot. Kostja vastuväited Kostja on 25.10.2021 vastuses märkinud, et tunnistab hagi täies ulatuses. Kuna aga tema majanduslik olukord, (kolm alaealist last, neist noorimaga on lapsehoolduspuhkusel ja enne lapse 3.a saamist ei saa tööle asuda) ei võimalda tal koheselt asuda võlga tasuma, palub ta VÕS § 162 lg 1 alusel viiviseid vähendada. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ning asjas esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub ka vastavalt kostja poolt hagi õigeksvõtule täielikult rahuldamisele. Kostja on hagiga nõustunud ja seda ka kohtule esitatud kirjalikus vastuses kinnitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 206 lg 1 kohaselt on kostjal õigus hagi õigeks võtta. Hagi õigeksvõtmine TsMS § 440 tähenduses on ühepoolne kohtule esitatud avaldus, millega kostja tunnustab tema vastu esitatud nõuet (vt TsMS § 4 lg 3). Et kostja õigeksvõtt on mõjutatud pettusega või on rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud. Kuna kostja on jätnud endale võetud kohustused täitmata ja on võtnud hagi õigeks, siis hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus õigeksvõtva kohtuotsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt

kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on põhjendatud. Kostja on hageja viivisenõude õigeks võtnud. Kostja taotlus viivise vähendamiseks ei kuulu rahuldamisele kuna esiteks ei ole viivis VÕS § 162 tähenduses ebamõistlikult suur (krediitkaardi kasutamise lepingu puhul on viivis arvestatud seadusjärgses määras ehk 8% aastas ning laenulepingu nr. xxxx puhul on viivise määraks 9% aastas) ning teiseks ei ole kostja oma majandusliku seisundi piiratust tõendanud. Kostja saanuks ja pidanuks (arvestades, et ta osaleb menetluses õigusteadmistega lepingulise esindaja kaudu) esitama kõigi oma väidete kinnitamiseks tõendid. Ainuüksi asjaolu, et isik on lapsehoolduspuhkusel, ei näita ilmtingimata tema piiratud majanduslikku võimekust. Hageja pretensioon, et kostja ei ole päritud pensionikonto raha kogu ulatuses kasutanud hageja nõude täitmiseks, ei ole kohane, sest võimalik, et kostjal on ka teisi, hagejaga samaaegseid, kohustusi. Arvestades eeltoodut peab kohus põhjendatuks ka rahuldada TsMS §-st 367 lähtudes hageja nõude edaspidise viivise väljamõistmiseks krediitkaardi kasutamise lepingu nr. xxxx puhul VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras põhinõudelt alates 20.09.2021 kuni põhinõude täitmiseni ning laenulepingu nr. xxxx puhul 9% aastas põhinõudelt alates 20.09.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p 1 kuulub õigeksvõtul põhinev otsus viivitamatule täitmisele Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohaldamisele ei kuulu TsMS § 168 lg 6 kuivõrd kostja on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et kuna otsus tehti kostja kahjuks, siis tuleb nii hageja kui ka kostja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja palub kohtul välja mõistja kostjalt menetluskuluna riigilõiv summas 700 eurot ning viivise menetluskuludelt. Kohus on seisukohal, et tasutud ja tagastamisele mittekuuluva riigilõivu näol summas 700 eurot, on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni