Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.09.2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-24-5839
Kohtuasi
Cihan Tech OÜ hagi ZEP Group OÜ vastu üürivõlgnevuse ja viiviste nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.11.2024 kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja liik
ZEP Group OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
4877,17 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Cihan Tech OÜ (registrikood 16497936), lepinguline esindaja Marge Juur Kostja ZEP Group OÜ (registrikood 12379341), lepinguline esindaja Sofja Pevzner-Belošitski
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 15.11.2024 otsus muutmata.
2.Harju Maakohtu 15.11.2024 otsus on jõustunud osas, millega maakohus lõpetas menetluse Cihan Tech OÜ hagis ZEP Group OÜ vastu põhinõude 624,83 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 11,57 euro nõudes.
3.Jätta ZEP Group OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
4.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud ZEP Group OÜ kanda.
5.Määrata kindlaks Cihan Tech OÜ menetluskulude rahaline suurus ja mõista ZEP Group OÜ-lt Cihan Tech OÜ kasuks välja menetluskulud 350 eurot.
6.Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb ZEP Group OÜ-l tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
2-24-5839 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Cihan Tech OÜ (hageja) esitas 12.04.2024 Harju Maakohtule ZEP Group OÜ (kosta) vastu hagi, mida täiendas 13.06.2024, ja milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 4981,67 eurot, millest 4880 eurot on põhivõlg ja 101,67 eurot sissenõutavaks muutunud viivis, ning viivise alates 13.04.2024 põhinõudelt 4255,17 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ MUKS üürileandjana ja kostja üürnikuna 29.06.2019 äriruumide üürilepingu Tallinnas Gonsiori tn 10 äripinna kasutamiseks tähtajaga 10 aastat. Hageja omandas 16.10.2023 üüritud äripinna ja kostjaga sõlmitud üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ning kohustused läksid üle hagejale.
3.Kostja jättis hagejale tasumata 2024. aasta veebruari üüriarve nr 24-02 summas 4880 eurot, mille maksetähtaeg oli üürilepingu p 3.3. järgi 10. kuupäev ehk 10.02.2024. Kostja vastuväited
6.Kostja kui üürniku tagatisraha oli 10 608 eurot. 03.11.2023 tehingu käigus andis OÜ MUKS hagejale üle üürniku makstud tagatisrahast selle jäägi 6352,83 eurot, 4255,17 eurot tasaarvestas OÜ MUKS kostja väidetava võlaga. OÜ MUKS väitis, et kostjal on tema ees täitmata kohustusi summas 4255,17 eurot, mis on viivis perioodil 01.01.2019 kuni 31.10.2023. Kostja ei olnud OÜ MUKS nõudega nõus. Kuna hageja vaatamata kostja soovile ei ole kinnitanud tagatisraha ulatust, siis oli kostja sunnitud jätma tasumata veebruari üüritasu.
7.Kostja teatas 20.09.2024 seisukohas oma nõudest hageja vastu, mille tasaarvestas hageja nõudega kattuvas ulatuses. Üleandmise-vastuvõtmise aktiga andis üürileandja üürnikule üle seadmed (külmkapp, sügavkülmkamber, kliimaseade), mis vajasid pidevalt remonti. Üürilepingu p 4.1.12 järgi oli üürileandja kohustuseks kõik rikked ja puudused kõrvaldada. Üürilepingu kehtivuse ajal 13.11.2020 kuni 28.05.2024 olid kostjal külmkapi ja sügavkülmkambri remondikulud 978,15 eurot, soojuspumpa vahetuse kulud 3762,50 eurot,
2
2-24-5839 kliimaseadme paigaldus- ja hoolduskulud 6840 eurot, ventilatsiooni hoolduskulud 4052,70 eurot ja küttesüsteemi remondikulud 1153 eurot. Maakohtu otsus ja põhjendused
8.Harju Maakohus võttis 15.11.2024 otsuses vastu hageja loobumise põhinõudest 624,83 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivistest 11,57 eurot ning lõpetas eeltoodud nõuete osas menetluse. Sama 15.11.2024 otsusega rahuldas Harju Maakohus hageja hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 4345,27 eurot, millest 4255,17 eurot on põhinõue ja 90,10 eurot sissenõutavaks muutunud viivise nõue, ning viivise alates 13.04.2024 põhinõudelt 4255,17 eurot kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning määras hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1285 eurot.
9.Algses hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista kogumis 4981,67 eurot, millest 4880 eurot on põhivõlg ja 101,67 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis. 13.06.2024 esitas hageja nõude täpsustuse, milles ta loobus osaliselt nõudest. Hageja palus põhinõudena välja mõista 4255,17 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 90,10 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise alates 13.04.2024 põhinõudelt 4255,17 eurolt seadusjärgses määras kuni põhinõude tasumiseni. Selliselt on hageja loobunud põhinõudest 624,83 euro ulatuses ja sissenõutavaks muutunud viivisest 11,57 euro ulatuses ning loobutud nõuete osas tuleb menetlus lõpetada.
10.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaielnud pooled järgmiste asjaolude üle: 1) OÜ MUKS üürileandjana ja kostja üürnikuna sõlmisid 29.06.2019 äriruumide üürilepingu äripinna kasutamiseks Tallinnas Gonsiori 10; 2) üürileping on kehtiv; 3) hageja ostis 16.10.2023 üüritud äripinna ning hagejale läksid üle üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused; 4) hageja esitas kostjale 2024. a veebruari eest üüriarve nr 24-02 summas 4880 eurot; 5) üüriarvel märgitud üüri suurus vastas poolte kokkuleppele, kuid kostja tasus arve osaliselt.
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal tuleb üüriarve tervikuna tasuda või on kostjal võimalik tasaarvestada üüri tasumise kohustus mõne kostja nõudega hageja vastu.
12.VÕS § 297 lg 1 sätestab, et elu- või äriruumi üürnik võib talle kuuluva nõude tasaarvestada üürileandja üürinõudega või seaduses sätestatud alusel keelduda üüri maksmisest, kui ta on sellest kavatsusest teatanud üürileandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt üks kuu enne üüri maksetähtpäeva saabumist. Kostja ei ole kummagi väidetava nõude puhul väitnud ega tõendanud, et ta oleks kuu aega enne 2024. a veebruari üüri tasumist teatanud hagejale nõuetekohasel viisil soovist üüritasu tasaarvestada. Kuna kostja esitas tasaarvestuslikud vastuväited alles kohtumenetluse käigus, on kostja nende väidete esitamisel hilinenud ning seadus ei võimalda arvestada hilinemisega esitatud vastuväiteid.
13.Kostja ei ole ka kummagi väidetava tasaarvestatava nõude puhul põhistanud ega tõendanud nõude olemasolu. Kostja ja OÜ MUKS vahel 29.09.2019 sõlmitud üürilepingu alusel anti kostjale üürile äripind Tallinnas aadressil Gonsiori 10. Lepingu p 3.1 alusel oli kostjal kohustus tasuda üüri, mille suurus muutus vastavalt lepingu p-le 3.2. Hageja esitas kostjale 01.02.2024 tasumiseks üüriarve summas 4880 eurot. Pooled ei vaielnud selle üle, et arvel märgitud üüri suurus vastas lepingule. 07.02.2024 tasus kostja hagejale arve alusel 624,83 eurot ja ülejäänud osas jättis kostja arve tasumata. Ühtegi avaldust selle kohta, miks 3
2-24-5839 kostja jättis arve tasumata, ei ole kostja enne arve tasumise tähtaega ega enne kohtumenetlust esitanud.
14.Üürilepingu p 6.1 kohaselt pidi üürnik tasuma üürileandjale lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks tagatise summas 10 608 eurot. Lepingu p 6.2. kohaselt kuulus tagatisraha tagastamisele lepingu lõppemisel. Lepingust ega seadusest ei tulene, et üürnikul oleks õigus nõuda tagatisraha osalist või täielikku tagastamist lepingu kehtivuse ajal. Pooltevaheline leping tagatisraha hoiustamise kohustust hagejale ette ei näe.
15.03.11.2023 on koostatud notari deposiidis oleva tagatisraha jaotamise avaldus, mille alusel palus OÜ MUKS endale kanda 4347,17 eurot ning hagejale jäi 6260,83 eurot. Seadusest ei tulene, et sellisel viisil tagatisraha jaotamisel peaks osalema üürnik. See, kuidas kinnistu ostja ja müüja omavahel üürniku tagatisraha jaotamises kokku lepivad, ei too üürnikule kaasa nõude esitamise õigust uue üürileandja vastu. Avalduses märgitu kohaselt oli kostjal seisuga 03.11.2023 endise üürileandja eest viivistest tulenev võlgnevus 4255,17 eurot, mille OÜ MUKS tasaarvestas tagatisrahaga. Hageja esitas kohtule OÜ MUKS viivisearve kostjale 31.10.2023 summas 4255,17 eurot koos viivise arvestusega. Olukorras, kus kostjal enda hinnangul ei olnud OÜ MUKS ees viivise tasumise kohustust ja tagatis tasaarvestati ebaõigesti, on kostjal võimalik esitada nõue OÜ-le MUKS. Ainuüksi sellest, kuidas tagatisraha jaotati, ei tulenenud kostjale õigust jätta 2024. a veebruari üür osaliselt tasumata. Kostjal ei ole hageja vastu tagatisest tulenevat nõuet ning seetõttu ei saa hagi jätta antud nõude esitamise tõttu rahuldamata.
16.Üürilepingu p 4.1.7 järgi oli üürileandja kohustuseks teostada vajaduse korral suuremahulisi remonditöid. Lepingu p 4.1.12 nägi üürileandjale ette kohustuse kõrvaldada kõik äripinnal esinevad rikked ja puudused, mille eest üürnik ei vastuta. Äripinnale jäänud vallasasjade rikete kõrvaldamise kohustust leping üürileandjale ette ei näinud. Lepingu p 4.2.4 järgi pidi kostja üürnikuna omakorda leppima üürileandjaga eelnevalt kirjalikult kokku kõik pinnal kavandatavad olulised muudatused ja parendused. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks lepingu kehtivuse ajal üürileandjat kordagi teavitanud mõnest üüripinnaga seotud puudusest ja nõudnud selle kõrvaldamist. Ühegi parandustöö teostamise eelnevalt kooskõlastamist üürileandjaga ei ole kostja väitnud ega tõendanud.
17.Kostja esitatud erinevatest arvetest ja arvete tasumise maksekorraldustest ei ole võimalik järeldada, kas või millises osas oli tegu nende vallasasjadega, mis jäid üüritud pinnale ning mille valdus anti kostjale üle koos üüripinnaga. Poolte vahel sõlmitud üürileping ei näinud ette, et üürileandjal oleks üüripinnaga koos üle antud seadmete remontimise kohustus. Olukorras, kus kostja ei ole ka seadmete puudustest üürileandjat teavitanud, ei saa isegi kaudselt järeldada, milliste seadmete remontimisega olid esitatud arved seotud, kas kõik seadmed asusid üldse üüritud pinnal ning kellele need kuulusid. Ainuüksi tulenevalt sellest, et hageja ja kostja olid sõlminud üürilepingu, ei saa kostja nõuda üürileandjalt oma igapäevases majandustegevuses vajalike seadmete remontimise kulu hüvitamist. Isegi kui kostja oleks tasaarvestatavast nõudest õigeaegselt teatanud ning kui kostja vastav nõue oleks põhjendatud ja tõendatud, on nõue valdavas osas aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega. Vastunõuded, mis kostjal olid ajavahemikul 13.11.2020 kuni 19.07.2021 arvete alusel, aegusid hiljemalt 19.07.2024. Kostja esitas vastava nõude kohtule alles 20.09.2024 menetlusdokumendis, mil eeltoodud arvete osas oli kolm aastat juba möödunud.
4
2-24-5839
18.Kostja viited sellele, et remondile tehtud kulutuste osas on tema ja hageja vahel käsundita asjaajamise suhe, on põhjendamatud. Kui tegu oli selliste vallasasjadega, mis anti lepingu alusel kostja valdusesse ja kostjale kasutamiseks üürilepingu ajaks, oli poolte suhe nende esemete osas lepinguline. Ainuüksi tulenevalt sellest, et üürileping ei võimaldanud kostjal vallasasjade remontimise nõuet esitada, ei muutu selles osas poolte suhe käsundita asjaajamise suhteks. Apellatsioonkaebus
19.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu otsus osas, millega hagi rahuldati ja jaotati menetluskulud. Kostja palub teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
20.Maakohus on ebaõigesti tõlgendanud VÕS § 297 lg-t 1, kui leidis, et see piirab üürniku võimalusi esitada tasaarvestuslik vastuväide. Maakohus ei selgitanud, et kostja peab tõendama tasaarvestusliku vastuväite esitamist enne kohtumenetlust. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostja pole esitanud ühtegi avaldust selle kohta, miks kostja jättis arve tasumata enne arve tasumise tähtaega ega enne kohtumenetlust. Kostja vastas enne hagi esitamist hageja nõudele taastada tagatisraha ning maksta veebruarikuu üüritasu täies ulatuses, et tema ei ole nõus üüri tasumisega, kui tagatisraha küsimus on lahendamata ning selgitas, et tasaarvestab üüritasu nõude tagatisraha nõudega. Kohtumenetluse kestel esitas kostja vaid remondiga seotud kulude hüvitamise nõude.
21.Maakohtu seisukoht, et tagatisraha jagunemisega mitte nõustudes peab kostja selleks esitama nõude eelmise üürileandja OÜ MUKS vastu, on ebaõige. Hageja on omandanud kõik üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused. Üürilepingu üleminekul ei saa jagada üürileandja lepingust tulenevaid kohustusi endise ja uue üürileandja vahel. Kui hageja ostis kinnisasja koos sõlmitud üürilepinguga, siis võttis ta endale ka kõik lepingust tulenevad kohustused, sh tagatisraha hoiustamise kohustuse.
22.Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostja vastunõuded, mis kostjal olid ajavahemikul 13.11.2020 kuni 19.07.2021 arvete alusel, aegusid hiljemalt 19.07.2024. Seadus võimaldab tasaarvestada ka aegunud nõuet (VÕS § 200 lg 2).
23.Maakohus on ebaõigesti üürilepingut tõlgendades järeldanud, et poolte vahel sõlmitud leping ei näinud ette, et üürileandjale oleks üüripinnaga koos üle antud seadmete remontimise kohustus. Maakohus ei ole kostjale selgitanud ega võimaldanud kostjal esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et kostja oleks pidanud remondikuludest eelnevat üürileandjat teavitama või need üürileandjaga kooskõlastama. Vastustaja seisukoht
24.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta menetluskulud kostja kanda.
rahuldamata
ja
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
5
2-24-5839
26.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles maakohus hageja hagi rahuldas ning jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus lõpetas menetluse hageja hagis kostja vastu põhinõude 624,83 euro ja sissenõutavaks muutunud viiviste 11,57 euro osas. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.
27.Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, siis ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.
28.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta neid uuesti. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid väiteid on maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohus on kõiki tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud. Maakohus on tuginenud järelduste tegemisel asjas esitatud tõenditele ja on oma seisukohti piisavalt põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses, maakohtu põhjendused on loogilised ja arusaadavad. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
29.VÕS §297 lg1 kohaselt võib elu- või äriruumi üürnik talle kuuluva nõude tasaarvestada üürileandja üürinõudega või seaduses sätestatud alustel keelduda üüri maksmisest, kui ta on sellest kavatsusest teatanud üürileandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt üks kuu enne üüri maksetähtpäeva saabumist. Seega võib üürnik temale kuuluva nõude üürileandja vastu tasaarvestada vaid juhul, kui ta on 1) sellest kavatsusest teatanud üürileandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja 2) teinud seda vähemalt üks kuu enne üüri maksetähtpäeva saabumist.
30.VÕS § 297 sätestab elu- ja äriruumide puhul üüri maksmisest keeldumise ja üüritasunõude tasaarvestamise erisused. Paragrahvi eesmärk on lepingupoolte vahelistes suhetes suurema kindluse ja selguse loomine ning võimalikest alusetutest tasaarvestustest või üüri maksmisest keeldumisest tekkida võiva kahju vältimine ja vähendamine. VÕS §-s 297 sätestatakse, et juhul kui üürnikul on üüri maksmisest keeldumise või tasaarvestamise õigus, siis millisel viisil üürnik oma õigusi realiseerida saab. Üüri maksmisest keeldumise õigust ega ka üüritasu tasaarvestamise õigust VÕS §-st 297 ei tulene, kuid üürnik peab igal juhul teatama ja piisavalt põhjendama oma kavatsusest üüritasu tasaarvestada või üüri maksmisest keelduda vähemalt üks kuu enne üüri maksetähtpäeva saadumist. See nõue puudutab iga konkreetset maksetähtpäeva (VÕS II komm (2019), § 297, p 1).
31.Käesoleval juhul on maakohus tuvastanud, et kostja ei ole hagejale teada andnud (ja ei ole seda teinud ka kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis) kavatsusest tasaarvestada oma nõue hageja nõudega vähemalt üks kuu enne vaidlusaluse 2024 veebruarikuu üüritasu maksetähtpäeva saabumist. Pooled ei vaielnud selle üle, et 2024 veebruarikuu üüritasu maksetähtpäevaks oli 10.02.2024. Maakohus leidis õigesti, et kostja ei ole väitnud ega 6
2-24-5839 tõendanud, et ta oleks hagejale teatanud 2024 veebruarikuu üüritasu tasaarvestamisest kostja nõuetega enne arve maksmise tähtpäeva (s.o 10.02.2024). Seega ei ole VÕS § 297 lg-s 1 sätestatud eeldused tasaarvestuse teostamiseks konkreetse vaidlusaluse üürinõudega täidetud ning kostjal ei ole seadusest tulenevalt õigust keelduda üüri tasumisest ja tasaarvestada enda nõue hageja üürinõudega hageja nõude aluseks oleva arve alusel. Kuna kostja ei ole oma tasaarvestatava nõude kavatsusest teatanud seaduses sätestatud vormis ja tähtajal, siis ei ole oluline, missuguseid avaldusi (ja missuguste põhjendustega) kostja tegi tasaarvestuseks enne kohtumenetlust või kohtumenetluse ajal. Kostja ei saa oma nõudeid tasaarvestada vaidlusaluse üürinõudega, sest seadusest tulenevalt ei ole selline tasaarvestus VÕS § 297 lg 1 alusel lubatud (VÕS § 200 lg 1, p 3). Kostja erinevad menetluslikud tasaarvestusavaldused hageja 2024. a veebruarikuu üüritasu nõudega ei ole seega õiguslikult võimalikud, need on tühised ega oma õiguslikke tagajärgi (VÕS I komm (2016), § 200, p 3.1).
32.Kuivõrd hageja esitas kostja vastu üüri tasumise nõude, mida kostjal ei olnud õigus tasaarvestada põhjusel, et ta ei ole seda teinud üks kuu enne vaidlusaluse üüri maksmise tähtpäeva saabumist, siis ei ole käesoleva asja lahendamiseks vajalik tuvastada, kas kostjal oleks olnud õigus oma nõudeid tasaarvestada juhul, kui ta oleks oma sellisest kavatsusest hagejat teavitanud üks kuu enne vaidlusaluse arve alusel tasumisele kuuluva üüri maksmise tähtpäeva. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
33.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta.
34.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid. Kuivõrd maakohus on oma otsuses hageja menetluskulud kindlaks määranud, määrab kolleegium TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks ka hageja apellatsiooniastme menetluskulud.
35.Apellatsioonimenetluses on hageja palunud mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 350 eurot. Kostja vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale esitanud ei ole.
36.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi kokku 3,5 tundi. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu apellatsioonkaebuse ja Harju Maakohtu otsuse läbitöötamiseks, apellatsioonkaebusele vastamiseks ning menetluskulude nimekirja koostamiseks, arvestades menetlustoimingute ja dokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja keerukust, on põhjendatud ja vajalik.
37.Hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu 100 eurot (ilma käibemaksuta), ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
38.Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hageja kasuks 350 eurot (3,5 x 100). Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista TsMS § 177 lg 4 alusel viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.
39.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab 7
2-24-5839 vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.