Võlaõigus › Töövõtulepingud

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 1.27.11.2023 esitatud hagiavalduse ja 20.12.2023, 27.12.2023, 12.01.2024, 23.01.2024, 19.02.2024 täpsustuste ning 09.10.2024 esitatud hagiavalduse tervikteksti kohaselt sõlmisid D.N (kostja) ja X.N (hageja) Paiste3a objektil erinevate ehitustööde teostamiseks kokkulepped. Ehitustööde teostamine Paiste tn 3 objektil on käsitletav töövõtulepinguna. Kokkulepped on vormistatud tabeli kujul, mis annab ülevaate tehtud ja kokkulepitud töödest, tasu kokkulepetest, tasumistest. Tabel esitati kostjale koos arvega nr 2023006. Tabelis olid välja toodud kõik kokkulepped hageja ja kostja vahel. Kanded tabelisse tegi kokkuleppel hagejaga kostja. Tasu suurused ja summad kooskõlastasid pooled meili, messingeri või suulise kokkuleppe teel. Kostja ei ole hagejale tasunud enne 02.06.2023 arve nr 2023006 esitamist järgmiste tööde ja materjalide eest: auto varjualuse liiva väljakaeve ja äravedu 600 eurot; eriväljakutse - korstna lõikamine 100 eurot; metallpostide lisamine varikatusele-3 tk; pulbervärvimine; eri mõõtudesse lõikamine, keevitus 1500 eurot; aknapakkude materjal ja paigaldus 342 eurot; aknapalede liimpuitkilbid 560 eurot; akende paigalduse ettevalmistamine- 15 h tööd 300 eurot; kanalisatsioonitrassi modifikatsioon tulenevalt korstna nihutamisest 80 eurot; 17 pakki krohvivilla (56€/tk) 952 eurot; lamekatuse järeltööd - prusside ja soojustuse paigaldus 700 eurot; põrandakütte kollektor 672 eurot; põrandakütte vedu kollektoritest santehnilisse ruumi, mis soojustati 32mm koorikuga 900 eurot; lume lükkamine kahel päeval, et võimaldada katusepleki saabumist objektile 150 eurot; karkassi paigaldus - metall ja puit 500 eurot; kergseinade ehitamise tööd, 5 päeva 500 eurot; WC-poti raami paigaldus. 2 tk, 100€/tk 200 eurot; ajutise välisukse ost, transport ja paigaldus 150 eurot; keldri seinade survepesu, parandustööd ja kahe kihiga värvimine. 6 päeva tööd (2 töötajat) 1200 eurot; veetorustik ning kanalisatsioonitorustik ja nende paigaldus - kelder, 3 vannituba, köök 1596 eurot (kogusumma, mis kuulus tasumisele oli 2700€, kuid viimane makse, mis laekus, katab ära sellest 1104€); 0.75 t segu ning selle tõstmine keldrisse 80 eurot; sisekatusele prusside paigaldus vannitoas ja garderoobis 50x50mm (9 jooksu) 100 eurot; katlapaigaldusfirma esindajaga koos objektil (Paiste tn 3a) viibimine ja nõustamine (sõit objektile ja tagasi, konsulteerimine ning viibimine objektil 2,5 tundi) 82,50 eurot; korstna stabilisaatorite paigaldus – villa paigaldamine ümber korstna, aukude puurimine ja vajalike metallelementide lõikamine 50 eurot; lisatellimus - WC-poti kõrvale külma vee torustiku paigaldamine 105 eurot; lisatellimus - esimese korruse vannituppa lisatrapi paigaldus 30 eurot; auto varjualuse ehitamisega seotud kulud 745,50 eurot (esialgselt selles osas leppetrahv summas 500 eurot). Summa kokku moodustab 12 129 eurot, millest on tasutud peale arve esitamist 1961 eurot ja võlgnevus on seega 10234 eurot. Kõik tööd, mille eest kostjal on tasumata on kostja isiklikult üle vaadanud ja heaks kiitnud. Kostja ei ole tööde kvaliteedi osas ühtki märkust hagejale esitanud. Pooled kooskõlastasid objektil kõik tööd ja tööde ning materjalide maksumused. Tööde kokkuleppeline hind lepiti kokku poolte läbirääkimise tulemusel. Hageja hankis tööde teostamiseks materjalid, teostas töid oma töövahenditega ja allus tööde teostamisel täielikult tellija nõudmistele. Töid objektil teostati vastavalt eskiisprojektile, arvestades kostja erisoove. Tööd on teostatud 2022 aasta lõpukuude jooksul, kuid lõplikult on kostja heaks kiitnud ja kinnitanud kokkulepete loetelu mais 2023. Arve nr 2023006 tasumistähtaeg oli 02.06.2023. Arve esitamist ja tasumistähtaega käsitleb hageja nõude sissenõutavaks muutumise tähtpäevana. Kostja tasus peale arve nr 2023006 esitamist hageja arvelduskontole kokku 1961

2

eurot, seega jäi kostjal tasuda 8956 eurot, millele lisandub arve kohaselt viivis seadusjärgses määras. Alates maist 2023 asus kostja ühepoolselt nõudma tasaarveldust põrandakütte tööde osas. Hageja ei ole tasaarveldusega kunagi nõustunud. Kokkulepe põrandakütte osas oli sõlmitud, materjal soetatud ja tööde teostamine lõpufaasis. Tellija ütles põrandakütte tööde teostamise lepingu üles ja piiras töövõtja juurdepääsu objektile. Tellija on töövõtjale tekitanud kahju ja tulenevalt VÕS § 652 lg-st 1 ja lg-st 3 nõuab töövõtja tellija poolt kogu tellija poolt tekitatud kahju hüvitamist. Kuna tellija on juba tasunud kogu kokkulepitud tööde hinna, leiab töövõtja, et vastastikused nõuded põrandakütte tööde osas poolte vahel puuduvad, puudub ka alus tasaarvelduseks. Tellija ütles töövõtulepingu (põrandatööde teostamine) üles ühepoolselt. Oma käitumisega tekitas tellija olukorra, mis on käsitletav tellija poolse töövõtulepingu rikkumisena. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 10234 eurot, viivise põhivõlalt (03.06.2023 kuni 12.01.2023) summas 743,46 eurot ja alates 13.01.2024 viivise põhivõlalt seadusjärgses määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kostja vastus 2.Kostja oma vastuses hageja nõuet ei tunnistanud ja vaidles sellele täies ulatuses vastu. Hageja poolt hagis esitatud tabel on hageja omalooming, see ei ole kostja poolt kinnitatud, seega see tabel ei oma asjas tähtsust ning sellest kostja ka ei lähtu. Hageja ja kostja koostasid ühiselt Excel tabeli 19.04.23, milles võeti kokku arveldamist vajavad lisatööd. Seda tabelit korrigeeris kostja 16.05, 23.05 ja 01.06.23 e-kirjaga lisatööde osas, mille eest kostja pidi hagejale tasuma. Kostja tasaarveldas aktsepteeritud tööd ja kulud põrandatööde ettemaksust ning teostas 02.06.2023 hagejale ülekande põranda ettevalmistustööde/materjali eest (mis tuli kostjal üle teha, sest need tööd oli teostatud ebakvaliteetselt). Põrandakütte tööde osas nõudis kostja 19.05 e-kirjas, et hageja teostaks tööd mitmes etapis, et tagada eelarvest kinnipidamine. Kuna hageja kostja nõudmistega ei arvestanud, teatas kostja 24.05.23 hagejale, et ta tegi otsuse põrandatöödega mitte edasi minna. 25.05 kinnitas kostja oma otsuse üle, soovis hagejaga tehtud tööde osas arveldused ära teha ja nõudis, et hageja ei teeks enam mingeid kulutusi. 26.05.23 teatas hageja, et lõpetab objektil tööd ja viib sealt ära oma tööriistad, villaplaadid ja abimaterjalid. 01.06.2023 teatas kostja hagejale, et ta ei soovi tema poolt ostetud põrandakütte toru ja võib sellele järgi tulla. Armatuurraua eest pakkus kostja hagejale 600 eurot, mis vastas materjali turuhinnale. Hageja seda ei vaidlustanud. Põrandakütte torude ostu hageja ei ole kostjaga kooskõlastanud, seega sellele materjalile võib hageja järgi tulla. Kostja nõudis järjepidevalt kokkulepetest ja eelarvest kinnipidamist, sh ka seda, et hageja esitaks ostetud materjalide kohta ostuarveid- maksekorraldusi, mida ta kordagi ei teinud, esitas vaid vahel vaid internetist leitud pilte. Väide, et kõik tööd, mille eest kostja on tasu välja maksmata jätnud on teostatud, kostja on tööd isiklikult üle vaadanud ja heaks kiitnud, on vale ja tõendamata. Tööde osas esitas kostja konkreetsed nõudmised, millest hageja alati paraku kinni ei pidanud. Materjalide hankimise osas rikkus hageja süstemaatiliselt kokkulepet, et ta laseb kostjal endal tellida materjale, kui ta saab neid odavamalt. Hageja tihti ei täitnud kostja nõudmist kooskõlastada ehitusmaterjalide ostmine ega näidanud talle ka ostutšekke. Leppetrahvi kokkulepet pooltel ei olnud. Väide, mille kohaselt hageja ei ole tasaarveldusega nõustunud, on ekslik. Tasaarvestus on VÕS §-st 198 tulenevalt ühepoolne tehing ega vajagi mingit nõustumust. 02.06.2023 kandis kostja hagejale üle kooskõlas tema poolt kinnitatud tööde ja materjalidega lõpparve summas 1361 eurot ja armatuuri eest täiendavalt 600 eurot. Kostja ütles töövõtu lepingu üles enne, kui 3

hageja oli põrandatöödega alustanud, seetõttu pole hagejal alust nende tööde eest enam tasu küsida, v.a. osas, mida kostja hiljem siiski aktsepteeris ja tasus. Maakohtu otsus

reaalset objektil viibimist ja selle kulu. Seega ei ole hageja nõue nimetatud tööde osas põhjendatud. Hagiavalduses on hageja lisaks viidanud ka leppetrahvile summas 500 eurot, kuid samas palunud leppetrahvi asemel välja mõista hageja täiendavad kulud summas 745,50 eurot, s.o nõustamine, konsultatsioon, ettevalmistustööd, materjali tellimine ja tellimusest loobumine, kulu tehtud sõitudele. Kohus märgib, et kuna puuduvad tõendid, et pooled oleksid leppetrahvis kokku leppinud, siis puudub õiguslik alus leppetrahvi nõudmiseks. Iseenesest on ka hageja märkinud, et nõude esitamisel ei käsitle hageja nõudes summat leppetrahvina vaid tehtud töökuluna. Samas märgib kohus, et ühtegi tõendit reaalse kulu osas ei ole hageja kohtule samuti esitanud, s.h puuduvad tõendid, et pooled oleksid kokku leppinud nimetatud kulude kandmises või et nimetatud kulud oleksid reaalselt tekkinud ja hageja poolt kantud. Samuti ei nähtu hageja poolt viidatud kostja 10.05.2025 e-kirjast, kas, milliseid ja millistes summades töid seoses hageja väidetava reaalse kuluga summas 745,50 eurot oleks kostja aktsepteerinud. Seega ei ole hageja nõue nimetatud osas põhjendatud. Arvestades eeltooduga peab kohus seega hageja nõuet põhjendatuks 8271 euro ulatuses. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja peale arve esitamist tasunud hagejale ka lõpparve summas 1361 eurot. Kohtu hinnangul tuleb antud summa hageja nõudest maha arvestada ning seega jääb hageja põhjendatud nõude suuruseks 6910 eurot. Kostja on menetluses asunud seisukohale, et on hageja nõude tasaarvestanud põrandakütte tööde teostamiseks tasutud 12 000 euroga. Hageja ei ole tasaarvestusega nõustunud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud lepingu põrandakütte tööde teostamiseks summas 12 000 eurot (mõlema poole tabelid ja kirjavahetus). Hageja on 02.04.2024 esitatud dokumendis kinnitanud, et tasu on tellija poolt tasutud kogu ulatuses. Kostja e-kirjadega on tõendatud, et mais 2023 on kostja hagejat teavitanud, et ta ei soovi põrandakütte ehitusega edasi minna. Seega võib järeldada, et kostja on lepingu põrandakütte tööde teostamiseks üles öelnud. Hageja on välja toonud, et kogu põrandakütte paigaldamiseks vaja minev materjal ja tarvikud olid juba objektile tarnitud ning ettevalmistavate tööde teostamisega sai alustatud. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja on olnud nõus tasuma põrandatööd mahus, mis töö on tehtud, s.o tasu nelja tööpäeva ja ühe ettevalmistava päeva eest 1000 eurot ja materjali eest 1000 eurot (s.o plaadid, vaht, kile) ning tasuma ka armatuuri eest 600 eurot. Lisaks nähtuvad kostja koostatud vahetabelist tehtud kulud seoses põrandaküttega 1572 euro ulatuses (kollektor 672 eurot, magistraal 900 eurot). Samuti on hageja pangakonto väljavõttega tõendatud, et kostja on 02.06.2023 hagejale tasunud eraldi armatuuri eest 600 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et töid oleks tehtud kostja poolt märgitust suuremas mahus või teise hinnaga või et materjale seoses põrandakütte paigaldamisega oleks objektile tarnitud teises mahus. Kuna töötasust saab maha arvestada kokkuhoitud kulutused ning käesoleval juhul puuduvad tõendid, et hageja oleks teinud seoses põrandakütte paigaldamisega suuremaid kulutusi, kui 4172 eurot (1000 + 1000 + 600 + 1572), siis kuuluks hagejal kostjale VÕS § 195 lg 5 alusel tagastamisele 8428 eurot (12 000 + 600 – 4172). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjalt hageja kasuks väljamõistetav põhivõlgnevuse summa on tasaarvestuse järgselt lõppenud (6910-8428). Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise summas 743,46 eurot perioodi eest 03.06.2023 kuni 12.01.2023 ning edasiulatuva viivise alates 13.01.2023 kuni nõude täitmiseni 5

seaduses sätestatud määras. Nõue jääb rahuldamata, kuna kostja on hageja nõude tasaarvestanud, tasaarvestuse aluseks olev nõue tekkis enne kui tasaarvestatav nõue. Apellatsioonkaebus 4.Apellatsioonkaebuses palus hageja maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada, alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebuses ei vaidlustata kohtuotsusega tuvastatut (kohtuotsuse punkti 6), et hageja on õigustatud nõudma viidatud tööde teostamise eest kostjalt kokku tasuna 8271 eurot. Otsuse punktides 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13 on maakohus otsuse tegemisel ebaõigesti tõlgendanud materiaalõigust. Samuti on rikutud menetlusnorme, kuivõrd otsuse tegemisel on jäetud mitmed väga olulised hageja poolt esitatud tõendid ja väited arvestamata. Kohus tegi tasaarvestuse põrandakütte töödega ilma vastava nõudeta, st ilma tasaarvestusnõude esitamiseta kostja poolt, mis tõi kaasa ebaõige otsuse ning oli hageja jaoks üllatuslik. Maakohtu otsuse p-s 16 jättis kohus menetluskulud hageja kanda. Kohus jättis tähelepanuta, et osas, milles kohus pidas hageja nõuet põhjendatuks, on hagi tehtud hageja kasuks ja osas, milles kohus pidas põhjendatuks tasaarvestusnõuet, on otsus tehtud kostja kasuks. Eelnimetatud olukord on sarnane hagi osalisele rahuldamisele, mistõttu menetluskulude jaotamisel tuleks lähtuda TsMS §-st 163. Vastus apellatsioonkaebusele 5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht 6.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada, tsiviilasi tuleb saata uueks arutamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. 7.Asja materjalidest nähtuvalt puudub apellatsioonimenetluses vaidlus selles, et: -Poolte vahel sõlmiti mitmed töövõtulepingud Paiste 3A, Tallinn asuva elamu ehitustöödeks. -Nende töövõtulepingute raames tegi hageja (töövõtja) kostjale (tellija) ka järgmised tööd kokkulepitud hinnaga: auto varjualuse liiva väljakaeve ja äravedu hinnaga 600 eurot; korstna lõikamine hinnaga 100 eurot; aknapakkude materjal ja paigaldus hinnaga 342 eurot; aknapalede liimpuitkilbid hinnaga 560 eurot; akende paigalduse ettevalmistamine - 15 h tööd hinnaga 300 eurot; kanalisatsioonitrassi modifikatsioon tulenevalt korstna nihutamisest summas 80 eurot; 17 pakki krohvivilla (56€/tk) 952 eurot; lamekatuse järeltööd - prusside ja soojustuse paigaldus summas 700 eurot; põrandakütte kollektor summas 672 eurot; põrandakütte vedu kollektoritest santehnilisse ruumi summas 900 eurot; lume lükkamine summas 150 eurot; karkassi paigaldus summas 500 eurot; kergseinade ehitamise tööd, 5 päeva 500 eurot; WC-poti raami paigaldus. 2 tk, 100€/tk, 200 eurot; ajutise välisukse ost, transport ja paigaldus hinnaga 150 eurot; keldri seinade survepesu, parandustööd ja kahe kihiga värvimine, 6 päeva tööd (2 töötajat) summas 1200 eurot; 0.75 t segu ning selle tõstmine keldrisse summas 80 eurot (kostja 23.05.2023 e-kiri); sisekatusele prusside paigaldus vannitoas ja garderoobis 50x50mm (9 jooksu) summas 100 eurot; korstna stabilisaatorite paigaldus summas 50 eurot (kostja 23.05.2023 e-kiri); WC-poti kõrvale külma vee torustiku paigaldamine summas 105 eurot; esimese korruse vannituppa lisatrapi paigaldus 30 eurot. -Eelnimetatud tööde kogumaksumus on 8 271 eurot. Kostja hagejale nende tööde eest tasunud ei ole. -Pooled sõlmisid eraldi töövõtulepingu ka Paiste 3A, Tallinn asuva elamu põrandakütte tööde tegemiseks, töö maksumuseks leppisid pooled kokku 12 000 eurot. -Põrandakütte tööde tegemise tasu 12 000 eurot tasus kostja hagejale ettemaksuna. 6

-Hageja alustas põrandakütte tööde tegemisega, 24 ja 25.mail 2023 teatas kostja hagejale, et ta ei soovi kostja poolt põrandakütte tööde tegemise jätkamist. -Nimetatud teated on käsitletavad töövõtulepingu ülesütlemise teadetena. -Enne hagiavalduse esitamist teatas kostja hagejale, et tasaarvestab hageja töövõtulepingutest tulenevad nõuded põrandakütte tööde tegemiseks tasutud ettemaksuga.

12.Maakohus tuvastas, et kostja on olnud nõus tasuma põrandatööd mahus, milles töö on tehtud, s.o tasu nelja tööpäeva ja ühe ettevalmistava päeva eest 1000 eurot ja materjali eest 1000 eurot (s.o plaadid, vaht, kile), armatuuri eest 600 eurot, kulud seoses põrandaküttega 1572 euro ulatuses (kollektor 672 eurot, magistraal 900 eurot). Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et töid oleks tehtud kostja poolt märgitust suuremas mahus või teise hinnaga või, et materjale seoses põrandakütte paigaldamisega oleks objektile tarnitud teises mahus. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et kuna töötasust saab maha arvestada kokkuhoitud kulutused ning puuduvad tõendid, et hageja oleks teinud seoses põrandakütte paigaldamisega suuremaid kulutusi kui 4172 eurot (1000 + 1000 + 600 + 1572), siis kuuluks hagejal kostjale VÕS § 195 lg 5 alusel tagastamisele põrandakütte töövõtulepingu järgi ettemaksuna tasutust 8428 eurot (12 000 + 600 – 4172). 13.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asja lõplikuks lahendamiseks vajalikud asjaolud jätnud välja selgitamata, materiaalõiguse kohaldamine on vastuoluline, samuti on maakohus jaotanud valesti tõendamiskoormise. See võis aga kaasa tuua ebaõige kohtuotsuse. 14.VÕS § 655 lg 1 sätestab, et tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada, lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. 15.Kostja väidete järgi rikkus hageja lepingut ning seetõttu ütles hageja lepingu põrandatööde teostamiseks üles. Kostja on esile toonud vähemalt hageja järgmised rikkumised: kostja nõudis 19.05.2023 e-kirjaga, et hageja teostaks töö mitmes etapis eelarvest kinnipidamise tagamiseks, kuid hageja seda ei teinud; hageja keeldus teostamast põrandatöid projekti järgi; materjalide ostmist ei kooskõlastatud, vastavaid ostukviitungeid ei esitanud. Maakohus ei tuvastanud, kas kostja väited hageja lepingurikkumiste kohta on põhjendatud ning kas need on piisavad, et leping töövõtja rikkumiste tõttu üles öelda (kas ülesütlemiseks esines vastav materiaalne alus). 16.Maakohus kohaldas otsuses VÕS § 655 lg-t 1, millest saab järeldada, et maakohtu arvates hageja lepingut ei rikkunud. Samuti kohaldas maakohus otsuses VÕS § 195 lg-t 5, millest järeldub, et maakohtu arvates rikkus hageja lepingut. Ringkonnakohus osutab, et juhul, kui hageja töövõtulepingut ei rikkunud tuleb arvestada sellega, et VÕS § 655 lg 1 teine lause sätestab tasunõude kohta erireegli. VÕS § 655 lg 1 teise lause järgi lepingu ülesütlemine ei vabasta tellijat töövõtjale kokkulepitud tasu maksmise kohustusest. Seega kehtib eeldus, et juhul, kui tellija ütleb töövõtulepingu üles ilma töövõtja lepingu rikkumiseta, tuleb tellijal kokkulepitud töövõtutasu töövõtjale maksta. Sellele on asjas tuginenud ka hageja. VÕS § 655 lg 1 kolmanda lause järgi kokkulepitud tasust tuleb siiski maha arvata töövõtja poolt lepingu mittetäitmise tagajärjel kokkuhoitud kulutused näiteks töö tegemiseks vajalikud materjalid, mehhanismid ja tööjõukulu. 17.Käesolevas asjas puudub vaidlus, et hageja teostatud põrandaküttetööd jäid lepingu ülesütlemise tõttu pooleli. Asjas tugineb hageja sellele, et ta transportis kõik vajaminevad materjalid objektile, töö jäi tegemata üksnes väheses ulatuses, tööd olid lõppfaasis. Kostja väidab jälle, et tööd olid pooleli, materjal oli puudustega, töö oli samuti tehtud vähemalt osaliselt puudustega. Ringkonnakohtu arvates takistab kostja võimaliku nõude tuvastamist esmalt see, et poolte poolt on esile toomata ja tõendamata, millises ulatuses, arvestades töövõtulepingu mahtu (ja selle hinda) oli töö tehtud töövõtulepingu ülesütlemise ajal. 8

Väidetest, et töö oli enam-vähem valmis (hageja) või, et töö oli valmis vaid osaliselt ja see ka puudustega (kostja) ei ole võimalik tuvastada, millises ulatuses oli töövõtuleping täidetud.

tuvastamata ning asjas võib nõuetekohase eelmenetluse läbiviimisel lisanduda oluliselt uusi asjaolusid ning tõendeid, siis tuleb tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et ringkonnakohus ei saa hakata esimesena tuvastama vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ja esimesena hindama sisuliselt tõendeid. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus.

/allkirjastatud digitaalselt/

10

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.