Võlaõigus › Töövõtulepingud

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 1.27.11.2023 esitatud hagiavalduse ja 20.12.2023, 27.12.2023, 12.01.2024, 23.01.2024, 19.02.2024 täpsustuste ning 09.10.2024 esitatud hagiavalduse tervikteksti kohaselt sõlmisid X (kostja) ja Y (hageja) XXX objektil erinevate ehitustööde teostamiseks kokkulepped. Ehitustööde teostamine XXX objektil on käsitletav töövõtulepinguna. Kokkulepped on vormistatud tabeli kujul, mis annab ülevaate tehtud ja kokkulepitud töödest, tasu kokkulepetest, tasumistest. Tabel esitati kostjale koos arvega nr 2023006. Tabelis olid välja toodud kõik kokkulepped hageja ja kostja vahel. Kanded tabelisse tegi kokkuleppel hagejaga kostja. Tasu suurused ja summad kooskõlastasid pooled meili, messingeri või suulise kokkuleppe teel. Kostja ei ole hagejale tasunud enne 02.06.2023 arve nr 2023006 esitamist järgmiste tööde ja materjalide eest: auto varjualuse liiva väljakaeve ja äravedu 600 eurot; eriväljakutse - korstna lõikamine 100 eurot; metallpostide lisamine varikatusele-3 tk; pulbervärvimine; eri mõõtudesse lõikamine, keevitus 1500 eurot; aknapakkude materjal ja paigaldus 342 eurot; aknapalede liimpuitkilbid 560 eurot; akende paigalduse ettevalmistamine- 15 h tööd 300 eurot; kanalisatsioonitrassi modifikatsioon tulenevalt korstna nihutamisest 80 eurot; 17 pakki krohvivilla (56€/tk) 952 eurot; lamekatuse järeltööd - prusside ja soojustuse paigaldus 700 eurot; põrandakütte kollektor 672 eurot; põrandakütte vedu kollektoritest santehnilisse ruumi, mis soojustati 32mm koorikuga 900 eurot; lume lükkamine kahel päeval, et võimaldada katusepleki saabumist objektile 150 eurot; karkassi paigaldus - metall ja puit 500 eurot; kergseinade ehitamise tööd, 5 päeva 500 eurot; WC-poti raami paigaldus. 2 tk, 100€/tk 200 eurot; ajutise välisukse ost, transport ja paigaldus 150 eurot; keldri seinade survepesu, parandustööd ja kahe kihiga värvimine. 6 päeva tööd (2 töötajat) 1200 eurot; veetorustik ning kanalisatsioonitorustik ja nende paigaldus - kelder, 3 vannituba, köök 1596 eurot (kogusumma, mis kuulus tasumisele oli 2700€, kuid viimane makse, mis laekus, katab ära sellest 1104€); 0.75 t segu ning selle tõstmine keldrisse 80 eurot; sisekatusele prusside paigaldus vannitoas ja garderoobis 50x50mm (9 jooksu) 100 eurot; katlapaigaldusfirma esindajaga koos objektil (XXX) viibimine ja nõustamine (sõit objektile ja tagasi, konsulteerimine ning viibimine objektil 2,5 tundi) 82,50 eurot; korstna stabilisaatorite paigaldus – villa paigaldamine ümber korstna, aukude puurimine ja vajalike metallelementide lõikamine 50 eurot; lisatellimus - WC-poti kõrvale külma vee torustiku paigaldamine 105 eurot; lisatellimus - esimese korruse vannituppa lisatrapi paigaldus 30 eurot; auto varjualuse ehitamisega seotud kulud 745,50 eurot (esialgselt selles osas leppetrahv summas 500 eurot). Summa kokku moodustab 12 129 eurot, millest on tasutud peale arve esitamist 1961 eurot ja võlgnevus on seega 10234 eurot. Kõik tööd, mille eest kostja on tasu välja maksmata jätnud, on teostatud, kostja on tööd isiklikult üle vaadanud ja heaks kiitnud. Kostja ei ole tööde kvaliteedi osas ühtki märkust

hagejale esitanud. Pooled kooskõlastasid objektil kõik tööd ja tööde ning materjalide maksumused. Tööde kokkuleppeline hind lepiti kokku poolte läbirääkimise tulemusel. Hageja hankis tööde teostamiseks materjalid, teostas töid oma töövahenditega ja allus tööde teostamisel täielikult tellija nõudmistele. Töid objektil teostati vastavalt eskiisprojektile arvestades kostja erisoove. Nõudes esitatud tööd on teostatud 2022 aasta lõpukuude jooksul, kuid lõplikult on kostja heaks kiitnud ja kinnitanud kokkulepete loetelu mais 2023. Arve nr 2023006 tasumistähtaeg oli 02.06.2023. Arve esitamist ja tasumistähtaega käsitleb hageja nõude sissenõutavaks muutumise tähtpäevana. Kostja tasus peale arve nr 2023006 esitamist 3 hageja arvelduskontole kokku 1961 eurot, seega jäi kostjal tasuda 8956 eurot, millele lisandub arve kohaselt viivis seadusjärgses määras. Alates maist 2023 asus kostja ühepoolselt nõudma tasaarveldust põrandakütte tööde osas. Hageja ei ole tasaarveldusega kunagi nõustunud. Kokkulepe põrandakütte osas oli sõlmitud, materjal soetatud ja tööde teostamine lõpufaasis. Tellija ütles põrandakütte tööde teostamise lepingu üles ja piiras töövõtjale juurdepääsu objektile. Tellija on töövõtjale tekitanud kahju ja tulenevalt VÕS § 652 lg-st 1 ja lg-st 3 nõuab töövõtja tellija poolt kogu tellija poolt tekitatud tekitatud kahju hüvitamist. Kuna tellija on juba tasunud kogu kokkulepitud tööde hinna, leiab töövõtja et vastastikused nõuded põrandakütte tööde osas poolte vahel puuduvad, puudub ka alus tasaarvelduseks. Tellija ütles töövõtulepingu (põrandatööde teostamine) üles ühepoolselt. Oma käitumisega tekitas tellija olukorra, mis on käsitletav tellija poolse töövõtulepingu rikkumisena. 2.Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 10234 eurot, viivise põhivõlalt (03.06.2023 kuni 12.01.2023) summas 743,46 eurot ja alates 13.01.2024 viivise põhivõlalt seadusjärgses määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kostja vastus 3.Kostja oma vastuses hageja nõuet ei tunnistanud ja vaidles sellele täies ulatuses vastu. Hageja poolt hagis esitatud tabel on hageja omalooming, see ei ole kostja poolt kinnitatud, seega see tabel ei oma asjas tähtsust ning sellest kostja ka ei lähtu. 4.Hageja ja kostja koostasid ühiselt Excel tabeli 19.04.23, milles võeti kokku arveldamist vajavad lisatööd. Seda tabelit korrigeeris kostja 16.05, 23.05 ja 01.06.23 e-kirjaga lisatööde osas, mille eest kostja pidi hagejale tasuma. Kostja tasaarveldas aktsepteeritud tööd ja kulud põrandatööde ettemaksust ning teostas 02.06.2023 hagejale ülekande põranda ettevalmistustööde/materjali eest (mis tuli kostjal üle teha, sest need tööd oli teostatud ebakvaliteetselt). Põrandakütte tööde osas nõudis kostja 19.05 e-kirjas, et hageja teostaks tööd mitmes etapis, et tagada eelarvest kinnipidamine. Kuna hageja kostja nõudmistega ei arvestanud, teatas kostja 24.05.23 hagejale, et ta tegi otsuse põrandatöödega mitte edasi minna. 25.05 kinnitas kostja oma otsuse üle, soovis hagejaga tehtud tööde osas arveldused ära teha ja nõudis, et hageja ei teeks enam mingeid kulutusi. 26.05.23 teatas hageja, et lõpetab objektil tööd ja viib sealt ära oma tööriistad, villaplaadid ja abimaterjalid. 1.06.2023 teatas kostja hagejale, et ta ei soovi tema poolt ostetud põrandakütte toru ja võib sellele järgi tulla. Armatuurraua eest pakkus kostja hagejale 600 eurot, mis vastas materjali turuhinnale. Hageja seda ei vaidlustanud. Põrandakütte torude ostu hageja ei ole kostjaga kooskõlastanud, seega sellele materjalile võib hageja järgi tulla. Kostja nõudis järjepidevalt kokkulepetest ja eelarvest kinnipidamist, sh ka seda, et hageja esitaks ostetud materjalide kohta ostuarveid- maksekorraldusi, mida ta kordagi ei teinud, esitas vaid vahel vaid internetist leitud pilte. Väide, et kõik tööd, mille eest kostja on tasu välja maksmata jätnud on teostatud, kostja on tööd isiklikult üle vaadanud ja heaks kiitnud, on

vale ja tõendamata. Tööde osas esitas kostja konkreetsed nõudmised, millest hageja alati paraku kinni ei pidanud. Materjalide hankimise osas rikkus hageja süstemaatiliselt kokkulepet, et ta laseb kostjal endal tellida materjale, kui ta saab neid odavamalt. Hageja tihti ei täitnud kostja nõudmist kooskõlastada ehitusmaterjalide ostmine ega näidanud talle ka ostutšekke. Leppetrahvi kokkulepet pooltel ei olnud. Väide, mille kohaselt hageja ei ole tasaarveldusega nõustunud, on ekslik. Tasaarvestus on VÕS §-st 198 tulenevalt ühepoolne tehing ega vajagi mingit nõustumust. 02.06.2023 kandis kostja hagejale üle kooskõlas tema poolt kinnitatud tööde ja materjalidega lõpparve summas 1361 eurot ja armatuuri eest täiendavalt 600 eurot. Kostja ütles töövõtu lepingu üles enne, kui hageja oli põrandatöödega alustanud, seetõttu pole hagejal alust nende tööde eest enam tasu küsida, v.a. osas, mida kostja hiljem siiski aktsepteeris ja tasus. Maakohtu otsus 5.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled, et tegemist on töövõtulepingust (VÕS § 635 lg 1) tuleneva vaidlusega. Kohtu hinnangul täpsemalt tarbijatöövõtuga (VÕS § 635 lg 4). Pooled ei vaidle selle üle, et praegusel juhul tööde vastuvõtmise akte koostatud ei ole. Töö vastuvõtmisel on tähendus eelkõige pooltevahelise tõendamiskoormise jaotuse aspektist. Nimelt eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja. Kohtu hinnangul hageja käesoleval juhul oma nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendanud ei ole. Kohus on varem käesolevas menetluses selgitanud ja asja uuesti menetlev kohtunik nõustub, et üksnes hageja poolt esitatud exceli tabel ei kinnita poolte kokkuleppeid, s.h ei selgu, kes millisel ajahetkel ja milliseid parandusi on tabelisse sisse viinud ning kas seda on tehtud poolte kokkuleppel või omal algatusel. Kuna hageja ei ole täiendavaid tõendeid kokkulepete olemasolu kohta esitanud, siis saab kohus lugeda kokkulepped sõlmitud üksnes nende hagiavalduses märgitud tööde, tööks vajaliku materjali ja hindade osas, mida kostja on ise oma vahetabelis ja 16.05.2023, 23.05.2023 ja 01.06.2023 e-kirjades kinnitanud (dtl 194, 197-200) Kohus on käesolevas menetluses varasemalt tuvastanud ja asja uuesti menetlev kohtunik nõustub, et käesoleval juhul puuduvad tõendid, et pooled oleksid jõudnud kokkuleppele järgmiste hagiavalduses märgitud tööde ja nende hindade osas: metallpostide lisamine varikatusele 3 tk, pulbervärvimine, eri mõõtudesse lõikamine, keevitus summas 1 500 eurot; veetorustik ja selle paigaldus ning kanalisatsioonitorustik ja selle paigaldus kokku 2 700 eurot (arves märgitud 1596 eurot, kuna hageja on osaliselt selle lugenud kaetuks kostja poolt laekunud viimase maksega); katlapaigaldusfirma esindajaga koos objektil viibimine ja nõustamine summas 50 eurot. Hageja esitatud exceli tabel ega ka 09.10.2024 esitatud hagiavalduses endas esitatud fotod ja selgitused (sh viited suulistele kokkulepetele) kokkulepete olemasolu ega tööde valmimist ja üleandmist ei tõenda. Samuti ei tõenda hageja esitatud kuvatõmmis katlapaigaldusfirma esindajaga objektil viibimise kokkuleppimist, reaalset objektil viibimist ja selle kulu (dtl 293). Seega ei ole hageja nõue nimetatud tööde osas põhjendatud. Hagiavalduses on hageja lisaks viidanud ka leppetrahvile summas 500 eurot, kuid samas palunud leppetrahvi asemel välja mõista hageja täiendavad kulud summas 745,50 eurot, s.o nõustamine, konsultatsioon, ettevalmistustööd, materjali tellimine ja tellimusest loobumine, kulu tehtud sõitudele.

Kohus on varasemalt tuvastanud ja asja uuesti arutav kohtunik nõustub, et arvestades eeltooduga on hageja nõue põhjendatud 8 271 euro ulatuses. Kostja on peale arve esitamist tasunud hagejale ka lõpparve summas 1361 eurot (dtl 216). Kohtu hinnangul tuleb antud summa hageja nõudest maha arvestada ning seega jääb hageja põhjendatud nõude suuruseks 6 910 eurot. Kostja on 10.05.2023. ja 24.05.2023. a hageja nõude tasaarvestanud põrandakütte tööde teostamiseks tasutud 12 000 euroga. Puudub vaidlus, et pooled on sõlminud lepingu põrandakütte tööde teostamiseks summas 12 000 eurot. Hageja on 02.04.2024 esitatud dokumendis kinnitanud, et tasu on tellija poolt tasutud kogu ulatuses (p 2.5; dtl 227). Kostja e-kirjadega on tõendatud, et mais 2023 on kostja hagejat teavitanud, et ta ei soovi põrandakütte ehitusega edasi minna (dtl 52, 196). Kohtu hinnangul on käesoleval juhul täidetud materiaalsed ja formaalsed eeldused lepingust taganemiseks. VÕS § 118 lg 1 kohaselt taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Kohtule on esitatud hageja ja kostja vaheline e-kirja vahetus, millest nähtub, et 10.05.2023. a soovis kostja põrandatöödega tegeleda ise. Kostja rahulolematuse põhjustas asjaolu, et hageja ei järginud projekti ja hageja ei koostanud ühtegi akti ega pidanud ehituspäevikut, samuti ei esitanud kostjale materjalide ostuarveid (dtl 442 ajapunkt 01:12:26). Töö ei vastanud lepingutingimustele ega kasutuseesmärgile, kostja ei saanud ilma dokumentideta taotleda elamule kasutusluba. Kohtu hinnangul on tegemist olulise lepingurikkumisega, kuivõrd kostja huvi lepingu vastu oli seotud asjaoluga, et töövõtulepingu tulemusel valmiks elamu, millele on võimalik saada kasutusluba. Hageja on 21.05.2023. a e-kirjas kinnitanud, et kogu põrandakütte paigaldamiseks vajaminev materjal ja tarvikud olid juba objektile tarnitud ning ettevalmistavate tööde teostamisega sai alustatud (dtl 53). Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul väär hageja täiendatud hagiavalduse p-s 26 toodud väide, et tööde teostamine oli lõpufaasis (dtl 301). Hageja on ise 21.05.2023. a kinnitanud enda e-kirjas kostjale, et tööd olid alustamise faasis. TsMS § 328 lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Kohtu hinnangul hageja käesoleval juhul tõeseid avaldusi teinud ei ole. Kohus on juba varasemalt tuvastanud, et kostja on olnud nõus tasuma põrandatööd mahus, mis töö on tehtud, s.o tasu nelja tööpäeva ja ühe ettevalmistava päeva eest 1 000 eurot ja materjali eest 1 000 eurot (s.o plaadid, vaht, kile) ning tasuma ka armatuuri eest 600 eurot (kostja e-kiri 01.06.2023; dtl 194). Lisaks nähtuvad kostja koostatud vahetabelist tehtud kulud seoses põrandaküttega 1 572 euro ulatuses (kollektor 672 eurot, magistral 900 eurot). Samuti on hageja pangakonto väljavõttega tõendatud, et kostja on 02.06.2023 hagejale tasunud eraldi armatuuri eest 600 eurot (dtl 216). Hageja ei ole tõendanud, et töid oleks tehtud kostja poolt märgitust suuremas mahus või teise hinnaga või et materjale seoses põrandakütte paigaldamisega oleks objektile tarnitud teises mahus. kui 4 172 eurot. Hageja on saanud kostjalt kohustuse täitmisena 12 000 eurot, seega puudus kostjal kohustus tasuda hagejale 8 428 eurot ning kostja on selles ulatuses enda kohustuse täitmisest vabanenud. Kostja on alternatiivselt tuginenud VÕS § 655 lg 1 sätestatule, kui kohus leiab, et olulist lepingurikkumist ei toimunud. Kohtu hinnangul on ka lepingu ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused käesoleval juhul täidetud. Kuna töövõtutasust saab maha arvestada kokkuhoitud kulutused ning käesoleval juhul puuduvad tõendid, et hageja oleks teinud seoses põrandakütte paigaldamisega suuramaid kulutusi, kui 4 172 eurot (1000 + 1000 + 600 + 1572), siis kuuluks hagejal kostjale VÕS § 195 lg 5 alusel tagastamisele 8 428 eurot (12 000 +

600 – 4172). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjalt hageja kasuks väljamõistetav põhivõlgnevuse summa on tasaarvestuse järgselt lõppenud (6910-8428). Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise summas 743,46 eurot perioodi eest 03.06.2023 kuni 12.01.2023 ning edasiulatuva viivise alates 13.01.2023 kuni nõude täitmiseni seaduses sätestatud määras. Tasaarvestusolukord tekkis käesoleval juhul mais 2023. Kuna hageja on arvestanud viivist alates juunist 2023, kuid kostja on oma nõude enne seda hageja nõudega tasaarvestanud, siis puudub alus kostjalt ka viivise väljamõistmiseks. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu hagi rahuldamisele, kuivõrd kostja on oma lepingulised kohustused täitnud. Apellatsioonkaebus 6.Apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Mõista X-ilt välja põhivõlg 10 234 eurot, viivis 743,46 eurot (03.06.2023– 12.01.2024), seadusjärgne viivis alates 13.01.2024 kuni täitmiseni. Jätta menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt tühistada otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohus on jätnud täielikult hindamata võlatunnistuse, kusjuures oma hagis, tõendites kui vastuväidetes on apellant võlatunnistusele korduvalt tähelepanu juhtinud. Võlatunnistus on käsitletav vähemalt deklaratiivse võlatunnistusena (VÕS § 396 lg 2), mille puhul tõendamiskoormus pöördub kostjale. Kostja ei ole esitatud meilide kohta vastuväiteid esitanud vaid kostja on ise kohtule samad tõendid esitanud. Kostja ei esitanud menetluses tasaarvestusnõuet ega vastuhagi. Kostja enda seisukoht on, et tasaarvestus oli vale sõna ning tegemist oli arvete ümbertõstmisega. Ka juhul, kui tasaarvestus oleks lubatav, siis tõendamiskoormus lasus kostjal. Kostja ei tõendanud vastunõude olemasolu ega suurust. Lisaks VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool esitab vastuväiteid – hageja esitas vastuväiteid põrandakütte tööde osas. Kohus käsitles vastuoluliselt lepingu lõppemist. Apellant leiab, et töölepingut ei rikutud. Põrandaküttetööde puudustele tugines kohus vaid kostja kohtuistungil esitatud väidete järgi ja kostja ei ole menetluse käigus ühtki väidet põhistanud. Lisaks juhtis hageja korduvalt kohtu tähelepanu kostja valedele väidetele. Apellandile on jäänud jätkuvalt arusaamatuks, kas põrandakütte töölepingust on kostja taganetud või on leping kostja poolt üles öeldud. Kohus kvalifitseeris lepingu ekslikult tarbijatöövõtulepinguks (VÕS § 635 lg 4). Hagi hõlmab 25 eraldi kokkulepet, millest kõik ei ole töövõtulepingud. Iga lepingu kohta on hageja esitanud tõendid 08.09.2023 täiendatud hagi sees, eesmärgiga kohtu tööd kergendada. Eraldi on sõlmitud töövõtuleping põrandakütte tööde teostamiseks. Põrandakütte töö teostamise hinnaks lepiti kokku 12000 eurot (komplekti hind, mis sisaldas materjale ja tööd). Tasu on tellija poolt põrandakütte tööde teostamiseks tasutud kogu ulatuses. Kohus ei tuvastanud tööde tegelikku mahtu, nagu ringkonnakohus varem nõudis. Materjalid olid objektil (dtl 53). Tööde valmimise ja vastuvõtmise küsimus jäi sisuliselt lahendamata. Seega ei olnud võimalik õigesti hinnata tasunõuet ega tasaarvestust. Kuna maakohtu menetluses, ei olnud hagejal võimalik esitada nimekirja, millised materjalid olid hageja poolt põrandakütte tööde tegemiseks XXX objektile tarnitud ja millises mahus olid tööd tehtud, esitab apellant nimekirjad. Ehitusobjektil olid kõik apellatsioonkaebuses loetletud ehitusmaterjalid välja arvatud betoon, seega hageja poolt soetatud materjalide maksumus oli 5843 eurot. Siinkohal jäid tegemata

järgmised tööd: 1) osaline armatuuri paigaldus 5 h X 25eurot = 125 eurot 2) küttetoru paigaldus 8 h X 25eurot = 200 eurot 3) betooni valamine 16 h X 25eurot = 400 eurot. Kokku tegemata tööd: 725 euro Vastus apellatsioonkaebusele 7.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht 8.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata 5010,06 euro põhivõla ning sellelt arvestatava viivise nõudes, samuti menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi euro põhivõla ning sellelt arvestatava viivise nõudes, anda uus menetluskulude jaotus. Muus osas jätta otsus muutmata. 9.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse ulatust arvestades on poolte vahel jätkuvalt vaidlus selles, kas hageja töövõtulepingutest tulenev nõue on põhjendatud. 10.Asja materjalidest nähtub, et: -Hageja ja kostja sõlmisid alates 2020. a septembrist suulisi kokkuleppeid eramu, asukohaga XXX, erinevate ehitustööde teostamiseks. -2023.a mai alguses soovisid pooled seni tehtud töö eest sõlmida tasukokkuleppe. Selleks, et tuvastada sissenõutav summa, pidasid pooled kirjavahetust. -Pooled sõlmisid 2022.a sügisel eraldi töövõtulepingu ka XXX, Tallinn asuva elamu põrandakütte tööde tegemiseks, töö maksumuseks leppisid pooled kokku 12 000 eurot. -Põrandakütte tööde tegemise tasu 12 000 eurot tasus kostja hagejale ettemaksuna. -Hageja alustas põrandakütte tööde tegemisega, 24 ja 25.mail 2023 teatas kostja hagejale, et ta ei soovi kostja poolt põrandakütte tööde tegemise jätkamist. -Nimetatud teated on käsitletavad töövõtulepingu ülesütlemise teadetena. -10.05.2023. a tegi kostja tasaarvestuse avalduse põrandakütte ettemaksu (12 000 eurot) ja eritööde teostamise tasu osas. -Hageja lahkus objektilt 29.05.2023. a (dtl 195). -Hageja esitas 01.06.2023. a nõude tasuda 10 917 eurot (dtl 194). -Kostja tasus 01.06.2023. a lõpparvena 1 361 eurot ja 600 eurot armatuuri eest (dtl 194). 11.Ringkonnakohtu arvates tuvastas maakohus põhjendatult, et hageja nõue on töövõtulepingujärgne tasunõue. Apellatsioonkaebuses väidab hageja, et haginõude erinevad positsioonid ei ole käsitletavad töövõtulepinguga, kuid ringkonnakohus sellega ei nõustu. Asjaolu, et hageja osutas väidetavalt töövõtusuhte raames veel mõne teenuse, näiteks käis katlapaigaldusfirma esindajaga töövõtuobjektil kohtumas, ei muuda poolte töövõtusuhet osaliselt käsundilaadseks suhteks. Kuigi nõustuda tuleb hagejaga selles, et maakohus eksis, pidades poolte vahel sõlmitud lepinguid tarbijatöövõtuks, sest tarbijatöövõtulepingu esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes (VÕS § 635 lg 4 järgi), tuvastas maakohus siiski põhjendatult, et poolte vahel sõlmiti erinevad töövõtulepingud kostjale kuuluvale kinnisasjale ehitustööde tegemiseks.

lepingudokument ainus võimalik tõend, vaid VÕS § 9 lg 1 järgi on piisav tahteavalduste vahetamine, kui on selge, et lepingupooled saavutasid kokkuleppe.. 13.Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest ja vähemalt üldjuhul tellijale ülevaatamise võimaldamisest (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5). Viidatud säte on dispositiivne ja pooled võivad kokku leppida teisiti, nt tasu sissenõutavuse töö vastuvõtmisest (VÕS § 637 lg 4 ls 1). Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel (VÕS § 637 lg 4 ls 2). 14.Käesolevast asjast nähtub, et pooled sõlmisid aastate jooksul erinevaid ehitustööde tegemise kokkuleppeid ning ka töö eest tasumine toimus ositi, osalt ettemaksuna, osalt peale töö valmimist.

hindade osas, mida kostja on ise oma vahetabelis ja 16.05.2023, 23.05.2023 ja 01.06.2023 ekirjades kinnitanud (dtl 194, 197-200).

nõustu. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama sätte lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VÕS § 198 esimese lause kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. TsÜS § 75 lg 1 esimese lause järgi tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Sellest järeldub, et avalduses ei ole kohustust kasutada terminit „tasaarvestus“, vaid poole tahte nõuded tasaarvestada saab tuletada ka järelduslikult. Eelnimetatud seisukohta saab arvestada kostja poolt kohtumenetluses esitatud väite „toimus arvete ümbertõstmine“ kontekstis. Kostja teatas 24.05.2023. a hagejale, et on otsustanud põrandakütte ehitusega mitte edasi minna (dtl 196), ta aktsepteerib lisakulusid summas 11 361 eurot, mille tasaarvestab põrandakütte ettemaksuga summas 12 000 eurot (dtl 196). Seega on kostja teinud selgelt tasaarvestuse avalduse juba enne hageja poolt kohtusse pöördumist. Hageja tõi hagiavalduses ise ka esile, et kostja tasaarvestas põrandakütte tööde ettemaksu eritööde võlgnevusega. 23.Hageja tugineb asjas ka väitele, et kostja ei ole esitanud tasarvestuseks vastuhagi. Ringkonnakohus osutab, et tasaarvestamiseks ei pidanud kostja esitama vastuhagi ning tasaarvestuse avalduse võib esitada nii enne kohtumenetlust kui ka kohtumenetluse ajal. Kui tasaarvestuse üle tekib vaidlus (nagu see käesoleval juhul on), tuvastab kohus kohtulahendi põhjendustes tasaarvestuse kehtivuse ja sellega kaasneva nõuete lõppemise (VÕS § 186 p 2) kattuvas ulatuses, jättes hagi selles osas rahuldamata. Resolutsioonis ei ole tasaarvestust vaja märkida, õigusjõu tekkimiseks piisab, kui tasaarvestus nähtub kohtulahendi põhjendustest (RKTKm 03.04.2024, 2-21-7518/93, p 18). Hageja väidab, et tasaarvestus ei ole kehtiv vastavalt VÕS § 200 lg-s 4 sätestatule, kuna hageja on sellele esitanud vastuväited, kuid ringkonnakohtu arvates on hageja seisukoht ekslik. VÕS § 200 lg 4 vastuväidete alla kuuluvad vastuväited, mis annavad poolele õiguse võlgnetava kohustuse täitmiseks kestvalt. Näiteks kui kohustus on täidetud, see on kehtetu või kohustus on muul põhjusel lõppenud. Käesoleval juhul on kostja põrandatööde ettemaksu tagastamise nõue vaieldav, kuid nõude vaieldavus ei ole materiaalõiguslikult tasaarvestuse takistavaks teguriks.

nõus tasuma põrandatööde eest järgmiselt: tasu nelja tööpäeva ja ühe ettevalmistava päeva eest 1 000 eurot ja materjali eest 1 000 eurot (s.o plaadid, vaht, kile) ning tasuma ka armatuuri eest 600 eurot (kostja e-kiri 01.06.2023; dtl 194). Maakohus leidis, et kostja koostatud vahetabelist nähtuvad tehtud kulud seoses põrandaküttega 1 572 euro ulatuses (kollektor 672 eurot, magistral 900 eurot). Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et töid oleks tehtud kostja poolt märgitust suuremas mahus või teise hinnaga või et materjale seoses põrandakütte paigaldamisega oleks objektile tarnitud teises mahus kui 4 172 eurot. Hageja on saanud kostjalt kohustuse täitmisena 12 000 eurot, seega puudus kostjal kohustus tasuda hagejale 8 428 eurot ning kostja on selles ulatuses enda kohustuse täitmisest vabanenud.

2x7h 350 eurot, esimese ja teise korruse saalungid trepile, 2 meest, 2x6h 300 eurot, kipsplaatribade paigaldus alumises vannitoas, teisel korrusel vannitubades ca 4m. 1 mees, 5h 125 eurot, korstna eristus betoonist villaga. 1 mees, 2h 50 eurot, esimesel ja teisel korrusel ventilatsiooni, kanalisatsiooni, veetorude ja kaablite läbiviikude ettevalmistus ca 10-nes asukohas. 2 meest, 2x12h 600 eurot, soojustuse XPS 30mm paigaldus esimesele ja teisele korrusele. Algselt oli kokkuleppe, et kaablid liiguvad seinas, aga hilisemalt selgus, et liikusid põrandatel. Soojustuse paigaldus oli seetõttu raskendatud ja mõjutas ka materjali kulu vahutamisel ja liimimisel. 2 meest, 2x36h 1800 eurot, akendele kattekilede paigaldus -13 akent (kinnitatud puiduga). 1 mees, 5h 125 eurot, betooni servalindi paigaldus (100mm, 10 rulli) ja 190 m2 kile paigaldus. 2 meest, 9h 225 eurot, dušialuste ettevalmistus ja bituumeneristus betoonist (3 kohta). 1 mees, 9h 225 eurot, dušitrappide asukohtade märkimine ja fikseerimine. 1 mees, 3h 75 eurot, põrandate kõrguste märkimine ja niiskete ruumide kütteandurite paigaldus. 1 mees, 1,5h 37,5 eurot, armatuuri paigaldus kahele korrusele. 1 mees, 10h 250 eurot, Uponori Smarti 20mm küttetoru paigaldus kahel korrusel 1000 jm. 1 mees, 8h 8 200 17. Betooni valamine 6-7cm. 2 meest, 2x8h 16 400, kauba tarne ja vastuvõtmine objektil. 1 mees, 5h 125 objektijuhtimine. 1 mees, 8h 200 eurot, transport tõstega 5 x 145€ (1 sõit arvestatult 2,5h) 725 eurot. Töö kokku 230,5 h 6487,50 eurot. Hageja tõi esile, et tegemata jäid järgmised tööd: 1) osaline armatuuri paigaldus 5 h X 25eurot = 125 eurot 2) küttetoru paigaldus 8 h X 25eurot = 200 eurot 3) betooni valamine 16 h X 25eurot = 400 eurot. Kokku tegemata tööd: 725 eurot. 32.Eeltoodust nähtuvalt ületab hageja põrandaküttetööde hinna kalkulatsioon poolte vahel kokkulepitud summat 12 000 eurot. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei saa nõuda tööde eest hinda, mis ületab poolte kokkulepet. Kuna asjas puudub vaidlus, et hageja ise pidi teostama töid, siis jätab ringkonnakohus arvestamata tööde loetelus toodud kõrvaltööd, nagu materjali arvutus, objektijuhtimine, kauba vastuvõtmine objektil. Tõendamata on ka transpordikulud. Nende positsioonide mahaarvamisel moodustab materjali ja tööde maksumus kokkulepitud 12 000 eurot. 33.Asja materjalidest nähtub, et kostja on olnud nõus tasuma põrandatööde eest järgmiselt: tasu nelja tööpäeva ja ühe ettevalmistava päeva eest 1 000 eurot ja materjali eest 1 000 eurot (s.o plaadid, vaht, kile) ning tasuma ka armatuuri eest 600 eurot (kostja e-kiri 01.06.2023; dtl 194). Kostja arvestus põrandakütte töödeks soetatud materjali maksumuse ja töö maksumuse hüvitamisel ei tugine ühelegi tõendile ning seda ei ole võimalik ka seostada poolte vahel kokkulepitud põrandakütte tööde kogusummaga 12 000 eurot. Hageja poolt esitatud materjali ja töö maksumusele vaidles kostja vastu vaid põhjendusega, et need ei ole tõendatud. Samas konkreetseid väiteid, et mõni materjal või töö tegemine on hageja esitatud tabelis märgitud liiga kallina või on materjalide ja tööde maksumuse vahekord ilmselgelt ebaõige, kostja esitanud ei ole. Ringkonnakohtu arvates saab seetõttu, põhjusel, et põrandaküttetööde hinnakokkulepe on teada, arvestada hageja esiletoodud materjali ja tööde maksumusega.

põhjendatud. Kostja teatas hagejale küll peale lepingu ülesütlemist, et küttetoru võib ta objektilt ära viia, kuid ringkonnakohtu arvates ei välista see hageja nõuet küttetoru maksumuse hüvitamiseks. Materjal on soetatud kostja huvides ning asjas ei ole väidetud ega tõendatud, et hageja oleks mõistlikult käitudes selle toru saanud müüjale tagastada või mõnel teisel töövõtuobjektil kasutada. Ringkonnakohtu arvates on tõendatud saalungite ehitamise materjalikulu (387+315) 702 eurot, sest kostja kinnitas ringkonnakohtus toimunud istungitel hageja poolt saalungite ehitamist. Ringkonnakohtu arvates on tõendatud seega põrandaküttetööde materjali soetamiseks tehtud kulu kokku 5 410,60 eurot. Ülejäänud materjalide soetamise kulu on tõendamata. Materjalide puuduste kohta puuduvad igasugused tõendid. 35.Ringkonnakohtu istungil avaldas hageja põrandakütte ehitamisega seonduvate tööde järjekorra järgmiselt: kõigepealt toimub põrandapinna tolmuvabaks tegemine, seejärel pannakse nake, nake liimib vahu põranda külge, selle peale pannakse soojustus. Tööde järjekorrale kostja vastu ei vaielnud. Seega saab lähtuda sellest, et hageja oli teinud põrandaküttetööd kuni soojustuse panekuni, sh olid soojustusplaadid pandud vaid osaliselt. Kuna saalungite ehitamise hageja poolt võttis kostja omaks, samuti ei vaielnud kostja vastu sellele, et akende ette pandi kile, saab lugeda tõendatuks tööjõukulud järgmiselt: betooni ettevalmistus soojustuse panemiseks 450 eurot, nakke paigaldus 75 eurot, trepi toestus ja ümberehitamine saalungitele 350 eurot, saalungid 300 eurot, soojustuse paigaldus 900 eurot (50 % kogumahust), akendele kattekilede paigaldus 125 eurot. Ülejäänud tööde tegemist kostja omaks ei võtnud ja hageja nende tegemist tõendanud ei ole. Seega on hageja nõue põrandaküttetööde- ja materjalide osas tõendatud kokku summas 2200+5410,06 =7 610,06 eurot. Põhjendatud ja tõendatud nõue lisatööde tegemise eest oli hagejal 11 361 eurot. Poolte vahel töövõtusuhte lõppemisel moodustas hageja põhjendatud ja tõendatud nõue seega 18 971,06 eurot. Kostja tasaarvestas hageja nõude põrandakütte tööde eest tasutud ettemaksuga 12 000 eurot, seega moodustas kostja võlgnevus hageja ees peale tasaarvestust 6 971,06 eurot. Kostja tasus peale poolte vahel töövõtusuhte lõppemist hagejale täiendavalt 01.06.2023.a 1 361 eurot ja 600 eurot. Hageja põhjendatud põhinõue hagiavalduse esitamisel oli seega 5010,06 eurot. Nimetatud summa tuleb põhivõlgnevusena kostjalt hageja kasuks välja mõista. 36.Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise seadusjärgses ulatuses alates 03.06.2023 ja edasiulatuvalt. Kostja ei ole viivise alguse kulgemisele vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus leiab, et hageja viivise nõue alates 03.06.2023 kuni käesoleva kohtuotsuse tegemise ajani, kokku 1 748,93 euro ulatuses (viivisekalkulaator.ee) tuleb VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel rahuldada ning põhjendatud on ka viivise edasiulatuv väljamõistmine TsMS § 367 alusel. Seega tuleb hagi rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus 37.Kuna kokkuvõttes kuulub nii hagi, kui apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt, siis arvestades hagi ja kaebuse rahuldatud ja rahuldamata osa proportsiooni, poolte vaidluse asjaolusid, tuleb poolte menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus jätta TsMS § 163 lg 1 alusel nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.