OÜ MAILEMA hagi O. T. vastu müügilepingust taganemiseks ja ostuhinna väljanõudmiseks
Tsiviilasja hind
2525 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja OÜ MAILEMA, rg-kood 10735197; hageja lepinguline esindaja K. S.; kostja O. T. , ik XXX; kostja lepinguline esindaja T. A.
Kohtuistungi toimumise aeg
30. september 2021
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.OÜ MAILEMA (hageja) esitas 28. märtsil 2021 Tartu Maakohtule hagiavalduse O. T. (kostja) vastu, paludes kostjalt müügilepingu alusel tasutud hinna 2525 eurot tagastamist ja jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse järgi sõlmisid hageja ja kostja 8. detsembril 2020 müügilepingu, mille alusel kostja võõrandas ja hageja omandas sõiduki Fiat Fiorino numbrimärgiga XXX hinnaga 2525 eurot. Sõiduk osutus kasutuskõlbmatuks. Hageja tellis O. D. kalkulatsiooni, mille järgi oleks sõiduki remondikulu 6885,49 eurot. Seetõttu leiab hageja, et asi ei vasta müügilepingu tingimustele ja kostja on lepingut rikkunud. Kuna auto remondi maksumus ületab auto hinna, on tegemist olulise lepingurikkumisega. Hageja tegi kostjale müügilepingust taganemise avalduse. Hageja püüdis avaldust kostjale kätte toimetada tähitud kirjaga müügilepingus märgitud aadressile, kuid kättetoimetamine ebaõnnestus. Samuti ei ole hagejal õnnestunud kostjaga ühendust saada telefoni ega e-posti teel. Hageja leiab, et leping kuulub tühistamisele pettuse tõttu, kuna kostja ei teatanud hagejale, et sõiduki mootor on vahetatud.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu.
4.Vastuväidete kohaselt on avaldus lepingust taganemise kohta on esitatud postiasutusele alles 25. veebruaril 2021, mistõttu võis asi muutuda lepingutingimustele mittevastavaks ajal, mil hageja sõidukit kasutas. Kostja märgib, et asja lepingutingimustele vastavuse hindamisel ei pruugi kõik asjal esinevad puudused olla lepingu rikkumine, vaid üksnes seda liiki puudused, mis ei ole sellise asja puhul tavalised. Hageja ostis 2014. väljalaskeaasta kasutatud sõiduki turuhinnast märksa odavama hinnaga, võrdluseks toob kostja müügikuulutuse sarnasele autole hinnaga 3600 eurot. Hageja esitatud remondikalkulatsioon sisaldab küll tagavaraosade maksumust, kuid mitte ühtegi viidet auto riketele, nende tuvastamise ajale ja ülevaatuse teostaja isikule. Kalkulatsiooni on teostanud väikeses maakohas tegutsev äriühing O. D., mitte seda liiki autode maaletooja või ametlik edasimüüja. Kostja teostas sõidukile 6. detsembril 2020 tehnilise seisukorra hinnangu ja sõidukil oli müügilepingu sõlmimise ajal kehtiv tehnoülevaatus. Auto eelmine omanik hooldas sõidukit regulaarselt. Kostja toob täiendavas seisukohas esile, et seda liiki väikese kandevõimega kaubikud olid kasutuses toiduainete pakendamiseks ettenähtud termokastide vedamiseks. Hageja teatas kostjale koheselt, et paigutab sõidukisse kütusemahutid ja hakkab sõidukit kasutama kütuse, õli ja muude määrdeainete vedamiseks metsatöömasinatele. Seega on kostjal põhjendatud kahtlus, et hageja on sõiduki üle koormanud, mille tagajärjel ütles sõiduki mootor üles. Hageja esitatud kalkulatsioonist nähtub, et peamiselt on vajalik soetada mootoriosi.
EDASINE MENETLUSE KÄIK
5.30. septembril 2021 toimus kohtuistung, milles osalesid hageja lepinguline esindaja, kostja, kostja lepinguline esindaja ja tunnistaja R. R. (kohtuistungi protokoll tl 79-83 pöördel).
6.Kohtuistungil kuulati üle tunnistaja R. R. . Tunnistaja selgitas, et müüs kostjale vaidlusaluse auto. Auto oli ostetud uuena kas 2014 või 2015, täpselt ei mäleta, kuna
ettevõttele soetati mitmeid sarnaseid autosid. Autot kasutasid ettevõtte XXX, kes vedasid sellega Tartu linnas ringi sooja toitu; saadetis võis kaaluda umbes viis kilogrammi. Autot hooldati regulaarselt XXX, pärast garantiiaja lõppu hooldati XXX. Esialgu hooldati iga 30 000 km tagant, hiljem 15 000 km tagant, kuna oli suures kasutuses. Autol on vahetatud mootor, kuna tekkis rike, mille parandamine oleks maksnud rohkem kui mootori asendamine. Autoga on olnud ebaolulisi kindlustusjuhtumeid, kuna seda on kasutatud peamiselt Tartu linnaliikluses ja ette on tulnud plekimõlkimisi.
7.Kohtuistungil kuulati vande all üle ka kostja O. T. . Kostja ostis auto 20. novembril 2020 ja sõitis sellega ise. Müügitehing hagejaga toimus 8. detsembril 2020. Hageja tegi enne auto ostmist proovisõidu. 11. detsembril 2020 võttis hageja kostjaga ühendust, sest soovis osta veel ühe samasuguse auto ning kostja vahendas hagejale oma sõbra andmed, kes taolist müüs. Ei ole võimalik, et autoga oli võimalik sõita ainult üks päev, kuna vastasel juhul ei oleks nad soovinud kolm päeva hiljem samasugust autot juurde osta. Järgmisena võttis hageja temaga ühendust 6. jaanuaril 2021 ehk 28 päeva hiljem. Hageja esitas kostjale oma sõbra tundmatu ettevõtte koostatud ebatäpse arve remondi kohta, mida kostja pidas põhjendamatuks. Kui auto oli kostja omanduses, siis vahetas kostja rehvid ja ühe esitule pirni. Rohkem remonttöid ei ole kostja teostanud. Kostja veendus, et autol on kehtiv ülevaatus ja seda on regulaarselt hooldatud margiesinduses ja tuntud hooldusfirmas. Hageja oli kostjale öelnud, et hakkab kasutama autot tehnika ja kütuse vedamiseks metsa.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Kohus on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest; lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
11.Hageja ja kostja sõlmisid 8. detsembril 2020 lepingu (tl 7), mille alusel kostja võõrandas sõiduauto Fiat Fiorino numbrimärgiga XXX ja kostja kohustus tasuma auto eest 2525 eurot. Kohtu hinnangul sõlmisid pooled müügilepingu VÕS § 208 lg 1 mõistes. Kohus rõhutab, et kuna hageja omandas auto kasutamiseks oma majandus- ja kutsetegevuses, siis ei ole tegemist tarbijamüügilepinguga VÕS § 208 lg 4 mõistes.
12.Puudub vaidlus asjaolus, et kostja andis auto hagejale üle ja hageja tasus kostjale ostuhinna 2525 eurot.
13.Pooled vaidlevad selles, kas pärast müügilepingu sõlmimist ilmnes sõidukil varjatud puudus, mille eest kostja vastutas ning mille tõttu on hageja õigustatud lepingust taganema ja nõudma kostjalt lepingu alusel makstud raha tagastamist.
14.Kohus märgib, et lepingust taganemise kehtivuse jaoks peavad olema täidetud nii formaalsed eeldused, eeskätt peab olema vastaspoolele esitatud õigel ajal taganemisavaldus (VÕS § 118, § 188 lg 1), kui ka materiaalsed ehk sisulised eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes (vt Riigikohtu 20. juuni 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 28).
15.Käesoleval juhul on hageja edastanud kostjale hageja 25. veebruari 2021 taganemisavalduse, mis on kostjale kätte toimetatud koos hagimaterjalidega. VÕS § 188 lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 järgi kindlale isikule (tahteavalduse saajale) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 järgi on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Praegusel juhul puudub vaidlus selle üle, et kostja on 25. veebruari 2021 taganemisavalduse kätte saanud. Seega on täidetud müügilepingust taganemise formaalne eeldus.
16.Järgmisena hindab kohus, kas täidetud on ka materiaalsed alused lepingust taganemiseks.
17.Lepingust taganemise eelduseks on VÕS § 101 lg 1 p 4 ja § 116 lg 1 kohaselt oluline kohustuse rikkumine. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või lepingu üles öelda. VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 järgi on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist juhul, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel ette näinud; rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. VÕS § 223 lg 1 sätestab, et müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.
18.VÕS § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg-s 2 on toodud näidisloetelu juhtudest, mil asi ei vasta lepingutingimustele. Muu hulgas ei vasta VÕS § 217 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi asi lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi või kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.
VÕS § 218 lg 1 esimese lause kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 218 lg 4 ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimise ajal lepingutingimustele mittevastavusest teadis või pidi teadma.
19.25. veebruari 2021 taganemisavalduse kohaselt taganeb hageja lepingust, sest auto on kasutuskõlbmatu ja sellega ei saa sõita. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud, et müügilepingu esemel esinesid hageja poolt kirjeldatud puudused lepingu sõlmimise ajal. Kostja hinnangul võis auto kasutuskõlbmatuks muutuda hageja poolse ebaõige asja käitlemise tagajärjel.
20.Seega vaidlevad pooled selle üle, kas vaidlusalune sõiduauto vastab lepingutingimustele või mitte. 8. detsembri 2020 müügilepingus (tl 8) on pooled kokku leppinud müügilepingu esemes, ostuhinnas ja omandiõiguse ülemineku hetkes. Pooled ei ole sõlminud eraldi kokkuleppeid asja seisukorra kohta. Arvestades, et müügileping ei sisaldanud kokkulepet sõiduauto kvaliteedi kohta, siis pidi sõiduk VÕS § 217 lg 1 ja § 77 lg 1 järgi vastama tavapärastele kasutatud sõiduautodele esitatavatele nõuetele. Riigikohus on leidnud, et kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei ole veel lepingutingimustele mittevastavuseks (vt Riigikohtu 15. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-18987, p 13). Kasutatud sõiduki müümisel on lepingutingimustele mittevastavusega tegemist alati siis, kui müüdud sõidukil on puudusi, mille tõttu ei ole sõiduki võimalik ohutult teeliikluses kasutada või mis võivad tingida tehnilise ülevaatuse negatiivse tulemuse ja seetõttu keelu sõidukiga liikluses osaleda. Riigikohtu praktika kohaselt, kui kasutatud sõiduk vajab selle eelnevast kasutamisest tingitud kulumise tõttu remonti, ei tähenda see iseenesest seda, et sõiduk ei vasta lepingutingimustele (vt Riigikohtu 03.05.2000 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-00). Arvestades, et sõiduki lepingutingimustele mittevastavusele tugines hageja ning hageja näol ei ole tegemist tarbijaga, siis on TsMS § 230 lg 1 järgi tema kohustuseks tõendada, et talle müüdud sõiduk ei vastanud lepingutingimustele ning puudused, mis olid kahju hüvitamise nõude aluseks, esinesid sõidukil juba enne temale üleandmist.
27.Hageja on sõiduki puuduste tõendamiseks esitanud O. D. poolt 10. veebruari 2021 väljastatud dokumendi pealkirjaga „Kalkulatsioon“ (tl 7). Hageja soovib nimetatud tõendiga tõendada, et auto on kasutuskõlbmatu, kuna enamus osasid on tarvis välja vahetada ja autoremondi peale kulub koos käibemaksuga 6885,49 eurot. Kostja vastuväite kohaselt on kalkulatsioonis esitatud tagavaraosade maksumus, kuid kalkulatsioon ei sisalda ühtegi viidet sellele, millised rikked on auto, mis kuupäeval need on tuvastatud ning kes auto ülevaatuse teostas.
28.Kohus leiab, et O. D. kalkulatsioonil (tl 7) on toodud küll tagavaraosade maksumus, kuid kohtu hinnangul ei tõenda nimetatud dokument vaidlusalusel sõiduautol esinevaid puudusi. Esiteks on kalkulatsioon on allkirjastamata, lisaks ei ole sellel ühtegi viidet selle kohta, kes ülevaatuse teostas, kas ülevaatus teostati kohapeal või näiteks omaniku suulise kirjelduse alusel. Kohus leiab, et tõendist ei ole võimalik järeldada, millised rikked sõidukil esinevad. Asjaolu, et hageja asukoht on Tartus ning asja materjalidest nähtuvalt on autot regulaarselt hooldatud Tartus, samas kui nimetatud kalkulatsioon koostaja O. D. tegutseb väikeses alevikus XXX maakonnas, seab kohtu hinnangul mõnevõrra kahtluse alla tõendi usaldusväärsuse.
29.30. septembri 2021 kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud R. R. sõnul oli tema ettevõte oli sõiduauto eelmine omanik enne kostjat, tunnistaja sõnul kasutasid sõidukid XXX, sõiduk oli korraliselt hooldatud, autol on küll vahetatud mootor, autoga on olnud ebaolulisi kindlustusjuhtumeid. 30. septembri 2021 kohtuistungil kuulati vande all üle ka kostja O. T., kelle ütluste kohaselt ostja tegi enne auto ostmist proovisõitu ning kontakteerus kostjaga 11. detsembril 2020, et osta veel üks samasugune auto. Järgmisena võttis hageja temaga ühendust 6. jaanuaril 2021 ehk 28 päeva hiljem.
30.Kostja teostas sõidukile 6. detsembril 2020 tehnilise seisukorra hinnangu ettevõttes 6 XXX (tl 36). Kostja vande all antud ütlustega on tõendatud, et transpordiameti andmetel oli sõidukil müügilepingu sõlmimise ajal kehtiv tehnoülevaatus. Ka on tõendatud, et auto eelmine omanik hooldas sõidukit regulaarselt (tl 63-65).
31.Kohus leiab, et kostja on eeltooduga tõendanud, et müügilepingu sõlmimisel ja hagejale üle andmisel oli sõiduk töökorras ja sellega oli võimalik sõita.
32.Vaidlus puudub selle üle, et kostja esitas taganemisavalduse 25. veebruaril 2021 ehk 79 päeva pärast sõiduki müügilepingu sõlmimist ja valduse saamist. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitanud usaldusväärseid tõendeid sõiduki seisukorra kohta sõiduki üleandmise ajal ning on võimalik, et sõidukil ilmnenud puudus võis olla tingitud hagejapoosest lepingu sõlmimisele järgnenud käitamisest.
33.Liiklusseaduse § 72 lg 1 järgi peavad sõidukiomanik ja vastutava kasutaja tagama talle kuuluva või tema valduses oleva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise. Kostja on tõendanud, et viimane pisiremont (rehvi- ja pirnivahetus) ja tehnokontroll tehti vaidlusalusele sõidukile 6. detsembril 2020 ehk paar päeva enne müügilepingu sõlmimist (tl 67). Kostja vande all antud ütlustega on tõendatud, et hageja kavatses sõidukit kasutada metsaautoks, „kuhu pannakse kütusevaadid ja saed peale“ (tl 81 pöördel). Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul võimalik, et vaidlusaluse sõiduki remondivajadus on tekkinud sõiduki ülekoormamise tagajärjel. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu eest müüja ei vastuta.
27.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et pärast müügilepingu sõlmimist ilmnesid sõidukil veal, millest hageja (ostja) ei olnud teadlik ja kostja (müüja) oli teadlik. Kohus leiab, et Fiat Fiorino numbrimärgiga XXX sobis otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse ning vastas vähemalt sellise kasutatud sõiduki puhul eeldatavale keskmisele kvaliteedile. Kohtu hinnangul kuna kostja ei ole müügilepigust tulenevat kohustust rikkunud, siis ei ole hageja jäänud VÕS § 116 lg 2 järgi olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis.
28.Kuigi hageja on väitnud, et auto oli kohe pärast ostmist sõidukõlbmatu, siis see väide on ümber lükatud kostja esitatud tõenditega. Kostja on oma vande all antud ütlustega tõendanud, et hageja pöördus pärast vaidlusaluse sõiduki ostu tema poole 11. detsembril 2020 sooviga osta veel üks samasugune sõiduk (tl 81). Kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav, et juhul kui vaidlusalune sõiduk oli kohe pärast ostmist sõitmiseks kõlbmatu, pöördub hageja kostja poole palvega veel üks samasugune auto osta.
29.Kohus on tuvastanud, et kostja ei ole 8. detsembri 2020 müügilepingut rikkunud. Kohus leiab, et lepingust taganemise materiaalsed eeldused ei ole täidetud ning hageja ei ole müügilepingust kehtivalt taganenud.
30.VÕS § 189 lg 1 järgi võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad
lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Arvestades, et kohus on tuvastanud, et hageja ei ole vaidlusalusest müügilepingust kehtivalt taganenud, siis ei saa hageja nõuda tema poolt lepingu alusel üle antu tagastamist ning hageja nõue tuleb jätta rahuldamata.
31.Seoses hageja väitega, et tegemist on pettusega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 94 alusel, sest kostja ei avaldanud hagejale, et autol on mootor vahetatud ning et sõiduk on avariiline, märgib kohus järgmist. TsÜS § 90 lg 1 kohaselt tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. TsÜS § 90 lg 2 järgi tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema (TsÜS § 94 lg 1). TsÜS § 94 lg-st 2 tulenevalt on ebaõigete asjaolude avaldamisega võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, samuti selliste asjaolude tõesena avaldamine, mille tõelevastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mi hiljem osutuvad ebaõigeks. TsÜS § 94 lg 3 järgi tehingu teinud isik võib pettuse mõjul tehtud tehingu tühistada. TsÜS § 99 lg 1 p 2 kohaselt võib tehingu tühistada kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest.
32.TsÜS § 95 järgi selleks, et kindlaks teha, kas käesoleva seaduse §-s 94 nimetatud juhtudel tuleb asjaolu teisele poolele teatavaks teha, tuleb eelkõige arvestada, kas asjaolu on teisele poolele ilmselt tähtis, millised eriteadmised on pooltel, millised on teise poole mõistlikud võimalused vajalike andmete saamiseks ja kui suured on tema poolt nende andmete saamiseks tehtavad vajalikud kulutused.
33.Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks talle tahtlikult avaldanud ebaõigeid asjaolusid, et kallutada teda müügilepingut sõlmima. Kostja on 30. septembri 2021 kohtuistungil andnud vande all ütlusi selle kohta, et ta ostis sõiduki
20.novembril 2021 ja sõitis sellega kuni sõiduki müümiseni hagejale. Ostja helistas, soovis autot üle vaadata ja vaatas auto üle koos töömehega. Ostja tegi proovisõitu ja vaatas kapoti alla. Kostja andis vande all ütlusi selle kohta, et tema omanikuks olemise ajal mootorit ei vahetatud ning ta ütles ostjale, et kogu ajalugu on XXX kättesaadav (tl 81-82). Mootorivahetus oli toimunud 2019. aastal eelmise omaniku ajal, millest kostja ei olnud teadlik. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et auto müüjaks oli füüsiline isik, mitte professionaalne automüüja. Müüja sõnul ostja tutvus enne müügilepingu sõlmimist autoga ja tegi proovisõitu. Hageja on juriidiline isik, kes oleks saanud huvi korral auto ajaloo kohta enne ostu-müügilepingu sõlmimist järelepärimisi teha. Kohtu hinnangul on kostja tõendanud, et müüja informeeris ostjat sellest, et soovi korral saab sõiduki hooldusajalooga hooldust teostanud ettevõttes tutvuda. Mis puudutab avariisid, siis Eesti Liikluskindlustuse Fondi veebilehel oleks hageja saanud teha sõiduki liikluskahjustuse kontrolli.
34.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.
35.Menetluses esitatud muud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad, mis on otsuse põhjendavas osas kajastamata, ei omanud kohtu hinnangul tsiviilasjas lahendamisel sisulist tähtsust, mistõttu kohus neid täiendavalt ei analüüsinud.
Menetluskulude jaotus
36.TsMS § 173 lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
37.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta nii hageja kui ka kostja menetluskulud hageja kanda.
38.Kohus andis 30. septembri 2021 kohtuistungil tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks 14. oktoobril 2021. Kostja kohtule menetluskulude kindlaksmääramise taotlust esitanud ei ole, mistõttu hagejalt kostja kasuks välja mõistetavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.