Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue SYSTEMAIR AS (edaspidi hageja või müüja) esitas 21.08.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse Iliotech Group OÜ (edaspidi kostja või ostja) vastu võlgnevuse ja viivise nõude, paludes rahuldada hagi ja mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 71 839,84 eurot, põhivõlgnevuse täitmisega viivitamisest tingitud viivitusintress alates 18.04.2020 kuni 19.08.2020 summas 44 540,70 eurot ja edasiulatuvalt alates 20.08.2020 viivis 359,2 eurot päevas kuni põhinõude lõpliku täitmiseni tingimusel, et viivisenõue ei ületa põhinõuet. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 25.08.2020 täpsustuse järgi palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 71 839,84 eurot, tuginedes TsMS §-ile 367, mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse täitmisega viivitamisest tingitud viivitusintress alates 18.04.2020 viivis 0,5% põhinõudest (71 839,84 eurot) iga kalendripäeva kohta kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuni ja edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni 0,5% põhinõudest (71 839,84 eurot) iga kalendripäeva kohta, kuid mitte enam kui põhinõue. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 11.02.2020 ostu-müügilepingu nr 1324/20 (edaspidi Leping), mille alusel kohustus hageja müüma kostjale seadme Adconair 761901 (edaspidi seade) ning kostja kohustus tasuma seadme eest 71 839,84 eurot. Hagejale teadaolevalt ostis ostja seadme eesmärgiga müüa see edasi kolmandale isikule AS C, kes pidi seadme paigaldama TalTechi teadus- ja õppehoone laborisse. AS C tasus kostjale ostusumma juba enne seadme tarnimist ja AS C-l seadme osas pretensioone ei ole, mida viimane hageja päringule vastuses kinnitab. Lepingus nähti ette seadme müük järgmistel tingimustel: - Ostetavate kaupade omandiõigus läheb müüjalt ostjale üle kauba eest tasumisele kuuluva summa täielikul tasumisel (Leping p 3.4); - Kauba hind on kindlaks määratud tellimuse kinnitusel nr 5578055 summas 71 839,84 eurot (Lepingu p 5.1); - Ostja kohustub tasuma müüjale punktis 5.1 nimetud summa 36 kalendripäeva jooksul müüja poolt esitatud arve alusel (Leping p 5.2); - Ostetud kauba eest mitteõigeaegsel tasumisel ostja poolt on ostjal kohustus müüja sellekohasel nõudmisel tasuda viivist 0,5% õigeaegselt tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest (Leping p 5.5); - Ostjapoolse lepingujärgse võlgnevuse tasumisel müüja kustutatakse tasutud summaga esmajärjekorras ostja viivise võlgnevus, seejärel trahvid ja lõpuks põhivõlgnevus (Leping p 5.7); - Ostetavate kaupade mittekvaliteetsus ja vastavus lepingule kontrollitakse poolte esindajate poolt kauba üleandmisel ostjale (Lepingu p 6.4); - Kauba mittekvaliteetsus ja/või lepingule mittevastavuse korral koostavad poolte esindajad akti kauba puuduste kohta (Lepingu p 6.5). 18.02.2020 sai hageja kostjalt kinnituse, et seade on kostja laos, mistõttu pidi seade jõudma eelduslikult kostjani enne 18.02.2020.

Ostja ei esitanud müüjale seadme osas ühtegi pretensiooni, mis tähendab, et kostja kas ei täitnud seadme kättesaamisel Lepingu p 6.4 tulenevat kohustust või siis ei tuvastatud seadme ülevaatamisel ühtegi puudust. Müüja esitas 13.03.2020 ostjale müüdud seadme kohta arve nr 001039485. Arve tasumise tähtaeg oli 17.04.2020. Kostja seadme eest arvel märgitud tähtajaks ei tasunud, millest järeldub, et seade oli selleks ajaks kostja laos seisnud kaks kuud ning kostjal oli piisavalt aega seadmel esinevatest puudustest hagejat teavitada. Seade paigaldati TalTech teadus- ja õppehoone laborisse asukohaga XXX 2020.aasta aprilli lõpus/mai alguses, sest hagejale teadaolevalt 22.04.2020 seisuga seadet nimetatud aadressile veel paigaldatud ei oldud ja 07.05.2020 e-kirjast võib järeldada, et seadme mõõdistus pidi toimuma 14.05.2020. 11.05.2020 e-kirjas teavitas kostja hagejat asjaolust, et seadmel esinevad puudused, kuid e-kirjas ei käsitle kostja pöördumine maksekohustuse täitmisest keeldumist, samuti ei esitanud kostja hagejale ühtegi nõuet. 14.05.2020 teostati seadmele plaanipäraselt survetest, mis sai negatiivse tulemuse, s.t seade ei saavutanud suure õhulekke tõttu vajalikku survetaset. 2020. aasta juunis peetud kirjavahetuses arutasid pooled seadmega seonduvaid probleeme, kus kostja käsitles seadme puudusi, kuid ei teavitanud enam kui kaks kuud hilinenud ostusumma tasumisest keeldumisest. 26.06.2020 kinnitas hageja kostjale, et tehasepoolsete vigade korral kannab hageja puuduste kõrvaldamiseks vajalikud kulud, tuletades ühtlasi meelde, et kostja ei ole ostusummat tasunud. 01.07.2020 saatis hageja kostjale võlgnevuse meeldetuletuseks inkassohoiatuse, milles palus võlgnevus likvideerida hiljemalt 03.07.2020, hoiatades, et arve täiendavaks tähtajaks tasumata jätmisel on hageja sunnitud võtma kasutusele rangemad meetmed. Kostja ei täitnud kohustust ka täiendavaks tähtajaks. Kostja esitas hagejale 06.07.2020, vahetult pärast hagejalt saadud inkassohoiatust, pretensiooni, milles teatas Lepingu olulisest rikkumisest, seadme mittevastavusest Lepingu tingimustele ja õiguskaitsevahendite kasutamise kavatsusest ja 27.07.2020 täienduse 06.07.2020 teatele. Hagejal hinnangul kostja ei ole täitnud oma põhilist kohustust tasuda asja ostuhind, et nõuda puuduste kõrvaldamist. Kostja on hakanud ostuhinna tasumisega viivitamist ja hilisemalt mittetasumist argumenteerima pärast seadme vastuvõtmist, arve saamist ning lepingust nähtuva maksetähtaja möödumist. Seega kostjapoolsete etteheidete teke seadme osas on põhjuslikus seoses kostja enda peamise kohustuse – tasuda seadme hind - rikkumisega. Pooled on Lepingus puuduste fikseerimise korras kokku leppinud. Lepingu punkti 6.4. järgi kontrollitakse ostetavate seadmete mittekvaliteetsus ja vastavus lepingule poolte esindajate poolt seadme üleandmisel ostjale. Müüja ei vastuta hilisemate nõudmiste eest ja seadme kasutuselevõtust põhjustatud kulude eest. Puuduste esinemise korral pidanuks Lepingu p 6.5. järgi kostja esile tooma seadme mittekvaliteetsuse ja/või Lepingule mittevastavuse korral poolte esindajate allkirjadega varustatud akti kauba puuduste kohta. Kostja pole tõendanud seadme puudusi Lepingus kokkulepitud korras, poolte ühist akti pole. Kostja on kas ise tekitanud seadmele kahjustused või olid need objektiivselt olemas mingil muul põhjusel (ebaõiged võtted seadme transportimisel vm) ning lasknud neid hinnata kolmandal isikul, kaasamata hagejat ja tootjatehase esindajat. Hageja ei saa tsiviilõiguslikult vastutada olukorras, kus väidetavad kvalitatiivsed puudused seadmes on kujunenud ebaselgetel asjaoludel ning tagaselja, hagejat ja tootjatehast kaasamata. Kostja poolt ostuhinna mittetasumisel p-dele 6.6. ja 6.7. osas asus hageja seisukohale, et eeldused seadme mittekvaliteetsuse ja/või lepingule mittevastavuse tuvastamisel ei ole täidetud, sest seadme puudused ei ole Lepingus kokku lepitud korras fikseeritud, mistõttu võib sügavalt kahelda kostja poolt väidetud puuduste esinemises tervikuna. Kostjal ei ole ette näidata ka poolte poolt eraldi kokku lepitud tegutsemisjuhist Lepingu p 6.6. alapunktidele tuginedes. Täiesti

asjakohatu on Lepingu p-le 6.7. tuginemine, sest nimetatud punkti järgi lükkuks tasumise tähtaeg edasi üksnes siis kui puudustega seade asendatakse. Seega Lepinguga ettenähtud korras pole tuvastatud seadme puudused ning pole mõistetavalt ka eraldi kokkulepet selles, et seade kuuluks üldse asendamisele. Eeltoodust nähtub, et ostuhinna tasumisega viivitamine oleks kostja poolt õigustatud üksnes juhul, kui seadmel on puudused ning puudustega seadme asendamises on hageja ja kostja kokku leppinud ning seadme asendamine võtaks enam aega kui seadme müügiarve tasumistähtaeg. Ainult sel juhul olnuks kostjal õiguslik alus tasuda arve hiljem, s.o arve maksetähtaega ületavalt. Käesoleval juhul aga pole arve tasumisega viivitamiseks, tasumata jätmiseks kostjal õiguslikku alust. Hageja on tõepoolest esialgselt pidanud võimalikuks seda, et seadmel võisid olla lekkeprobleemid, kuid asjaolude tuvastamisel selgus, et võimalikud lekkeprobleemid võisid olla tingitud kostja ja tema alltöövõtja tegevusest. Vaieldamatu on fakt, et kostja võttis vastu müüdud seadme ning transportis selle lõpptarbija aadressile. Millisel viisil ning tingimustes (kahjustas seadet näiteks transpordi käigus) kostja seda tegi, pole hagejale teada. Seadme juhusliku hävimise riisiko on üle läinud kostjale seadme üleandmisega. Isegi kui seadme lekkeprobleemid olid seadmel transpordist olenemata, s.t et tegu oli tehase praagiga, tulnuks kostjal tootjatehase esindaja defekteerimisele kohale kutsuda. Kostja ei kutsunud seadme tootjatehase esindajat seadme võimalike kvalitatiivsete puuduste tuvastamisele, mistõttu ei saa müüja kaasa rääkida seadmel esinenud lekkeprobleemidele. Need pole usaldusväärselt tuvastatud ja väidetavate lekete tekkepõhjus on välja selgitamata. Hageja on menetluses selgitanud, et kuna kostja ja kostja seaduslik esindaja on tegelenud Menerga kaubamärgiga tähistatud seadmete müügiga juba üle 15 aasta, olles seejuures tootjatehase ainuesindaja Eesti Vabariigis, on kostja seaduslik esindaja väga hästi kursis Menerga seadmete kvaliteedi ja omadustega. Vaidlusalune seade ei erine millegi pooles varasematest samast allikast pärinevatest seadmetest ning varasemalt ei ole hagejalt ostetud seadmete kohta ühtegi pretensiooni esitatud. Vaidlusaluse Menerga seadme Adconair 761901 osas teab kostja ja kostja seaduslik esindaja väga hästi, mida tähendab Eurovent sertifikaadil (nähtav Euroventi kodulehel) näidatud lekkeklass. Nimelt on sertifikaadis kirjas: Leakage class L1(M), sulgudes olev M tähendab "modelbox" ehk siis testimiseks esitatud tootemudel. Seeriatootmises olevatele seadmetele see ei laiene. Samasugune reegel kehtib kõigi ventilatsiooniagregaate tootvate tehaste kohta. Hageja on pidanud oluliseks ära märkida ka selle, et vaidlusaluse seadme ostis kostjalt AS C, kes on kinnitanud, et tal puuduvad seadme suhtes pretensioonid. Seega seade vastab Lepingutingimustele, mistõttu on küsitav etteheidetud kvalitatiivsete puuduste tegelik esinemine seadme puhul. Hageja hinnangul polnud eeltoodud kinnituse taustal kostjal vajadust tootjatehase esindajat seadme defekteerimisele kutsudagi, sest seade oli läbivalt töökorras, pretensioonid puudusid ja puuduvad siiani. Hagejal on süvenenud veendumus, et kostja on hakanud pärast arve maksetähtaja möödumist kunstlikult tekitama ettekäänet ostuhinna mittetasumiseks. Kostja võis ise tahtlikult seadet kahjustada selleks, et mingilgi määral põhjendada ostuhinna mittetasumist. Pooled on leppinud Lepingus kokku, et seadme omand läheb üle ostusumma tasumisel, seega kuulub seade hagejale kuni seadme ostusumma täieliku tasumiseni. Kuivõrd kostja teatas kohtumenetluse ajal asjaolust, et seade on defektne, eemaldas hageja seadmelt automaatika (kontorollerid), et vältida väidetud defektist tuleneda võivaid kahjusid lõpptarbija juures ning ühtlasi kaitsta oma omandit. Kostja on asunud hagejale kuuluvat seadet omavoliliselt muutma, sest kostja korraldas hagejale ja tootjatehasele teadmata oma automaatika integreerimise seadmega, välistades sellega seadmele tootjatehase garantii. Lepingu p 7.2. järgi kehtib garantii ainult juhul, kui ostetud seadmete paigaldamisel on järgitud kõiki tootja poolt kehtestatud norme ja tingimusi. Kuivõrd seadet on kostja initsiatiivil oluliselt muudetud, ei kulge seadme osas tootjatehase garantiitähtaeg. Seega kostja on jätnud pahauskselt täitmata Lepingust tuleneva põhikohustuse – tasuda seadme ostuhind ja lisaks sellele asunu võõrast seadet (kuulub siiani

hagejale) hageja tahte vastaselt ümber ehitama, paigaldanud seadmele teadmata tootja ja kvaliteedinäitajatega automaatika. Tegemist on hageja omandiõiguse rikkumisega kostja poolt. Kostja viidatud Narva SKA, TalTechi ja saamata jäänud tulu osas leidis hageja, et kuna protsessuaalse tasaarvestamise vastuväidet tuleb kohtul kontrollida kui sisulist vastuhagi nõuet, ei ole hageja suhtes võlaõiguslikke nõudeid, mida saaks käesolevas tsiviilasjas maksma panna protsessuaalse tasaarvestuse vastuväite raames, sest kostja ei ole esile toonud õigusakti sätet või lepingu sätet, mille kohaselt hageja peaks vastutama tsiviilõiguslikult kostja ees. Hageja leiab, et kostja väited hageja poolt kostjale kahju tekitamisest tuleb jätta kohtulikult tähelepanuta. Rahuldada tuleb hageja hagi seadme müügihinna ning kujunenud viivise väljamõistmiseks kostjalt ning kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja ei võta hagi õigeks ja vaidleb sellele vastu. Vastuses hagile leidis kostja, et hageja nõue ei ole veel muutunud sissenõutavaks, sest hageja ei müünud kostjale seadet, milles müügilepingus kokku lepiti. Hageja olevat reklaaminud seadmele omadusi ja vastavust standarditele mis tegelikult vaidlusalusel seadmel puudusid. Seetõttu tuleks jätta hagiavaldus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 423 lg 1 p 1 ja/või lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Ostja sõlmis müüjaga Lepingu tellimuses nr 5578055 näidatud kauba ostmiseks summaga 71 839,84 eurot. Kostja viitas Lepingu p-del 6.1., 6.2, 6.3., 6.6. ja 6.7., mille kohaselt peab kaup vastama valmistajatehase poolt kirjalikult avaldatud standardile, tehnilistele tingimustele, kvaliteedinõuetele ning Lepingule ja kaup on mittekvaliteetne kui see ei vasta kvaliteedistandardile, mõnele muule poolte vahel kokku lepitud kauba kvaliteeti tõendavale dokumendile või muule loetlemata puudusele (p 6.2.1.). Lepingu p 6.3. sätestab, et kauba mittekvaliteetsuse ja Lepingule mittevastavuse eest on vastutav müüja ning kauba mittekvaliteetsuse ja/või Lepingule mittevastavuse korral lepivad pooled eraldi kokku: puudustega kauba asendamise suhtes müüja poolt müüja kulul (p 6.6.1.); kauba puuduste tasuta kõrvaldamise suhtes Müüja poolt (p 6.6.2.); ostuhinna vastava alandamise suhtes (p 6.6.3.). Lepingu p-st 6.7. tulenevalt puudustega seadme asendamisel müüja poolt lükkub seadme eest tasumise maksetähtaeg asendatava kauba osas edasi. Menerga seadmete müümisel Eesti Vabariigis on importija hageja, kellelt kostja seadme ostis. Hageja poolt kostjale müüdud seade Adconair 761901 ei vasta EVS-EN 16798-3:2017 Eestis kehtestatud standardile (Ameconi mõõdistusakt 200340) ja pooltevahelises lepingus kehtestatud kvaliteedinõuetele. Hageja müüdud seadmel on hulgaliselt kvaliteediprobleeme, mis ei ole vastavuses Lepinguga, tootja seadmete kesta sertifikaadiga (EN 1886) ning ei vasta tootja kvaliteedistandardile. Selgus, et kõik hageja poolt kostjale müüdud seadmed ei vasta EVS-EN 16798-3:2017, EN 1886 standardile ja Eurovent sertifikaadile (www.euroventcertification.com/en/search-engine). Seadme tootja Menerga ja importija ehk hageja vastutavad selle eest, et müüdavad seadmed vastaksid EVS-EN 16798-3:2017 Eestis ja euroopa kehtestatud standardile. Nimetatud standard on täitmiseks kohustuslik, mitte vabatahtlik. Lisaks on tootja sertifitseerinud oma seadmed Eurovent-sertifikaadiga nii M (model box) kui R (real box) kujul. Kostja sai hageja poolt müüdavate seadmetega seonduvatest kvaliteedi- ja lekkeprobleemidest teada alles nn Narva objektil, millest kostja esindaja teavitas koheselt hagejat (e-mail 11.05.2020 M. K.). Samuti informeeris kostja hagejat viivitamatult, et tuleb surve mõõtmine ka vaidlusalusele seadmele. 14.05.2020 läbi viidud survekontrolli tulemina koostatud mõõdistusakti kohaselt esinesid seadmel suured lekked. Kostja hinnangul oleks pidanud hageja teavitama tootjat, sest surve mõõtmisel osales ka hageja esindaja M. K.. Nii akt kui ka mõõdistamise arve koostati hagejale, mistõttu hageja etteheide tootjatehase mõõdistamisele mittekutsumisest on alusetu. Hageja on ise hagiavalduse p-s 17 viga tunnistanud, sh seda (hagi p 18), et seadmel esinevad puudused, mis on tingitud tootjast. Kuigi hageja on ise esitanud tõendid, mis kinnitavad suurte kvaliteedi ja sertifitseerimis probleemide olemasolu seadmel, ei ole hageja kuni käesoleva ajani

probleemi lahendamiseks võtnud midagi muud ette, kui et 02.09.2020 eemaldas objektilt seadme käitamiseks ja kasutamiseks vajalikud kontrollerid. Kirjeldatud põhjustel esitas kostja hagejale 06.07.2020 ja 22.07.2020 pretensioonid koos teatega, et peatab makse hagejale kuni tegeliku kahju suurus selgumiseni. Kostja ei keeldunud seadme eest tasumast. Seega pärast nimetatud puuduste kõrvaldamise maksumuse teadasaamist ja/või info laekumist, kas seade üldse kasutatav on, selgub täpne rahaliselt kindlaksmääratud nõue Lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks, hinna alandamiseks, lepingust taganemiseks või oma kohustusest täitmisest keeldumiseks. Seadme lekkeproov lükkab ümber selle, et kostja ei esitanud pretensioone õigeaegselt, sest kostja ei saanud esitada pretensiooni enne lekkeproovi tegemist ning ametlike tulemuste selgumist. Kostja viitas vastuses VÕS § 110 lg-le 1 ning märkis, et kostja on kasutanud oma seaduses ja lepingus ettenähtud õigusi ning peatanud makse hagejale kuni kahju selgumiseni. Seega puudub hagejal hetkel õigus hagi ja viivisenõude esitamiseks. Muu hulgas lisas kostja, et Leping näeb ette, et kostjal ei ole kohustust seadme eest enne tasuda, kui sellega seotud puudused on kõrvaldatud (Lepingu p 6.7). Hageja on rikkunud võlasuhtes VÕS § 6 ja 7 sätestatud hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet sellega, et teades ja ise tunnistades müüdud seadmel esinevaid puudusi, on enne vigade kõrvaldamise maksumuse väljaselgitamist ja otseselt Lepingu p-s 6.7 ettenähtud kostjapoolset maksetähtaja edasilükkumise õigust rikkudes ennatlikult hagi esitanud ning eelöeldud asjaoludest tulenevalt tuleks jätta hagi TsMS § 423 lg 1 p 1 ja lg 2 p1 alusel läbi vaatamata. Kostja tõi 10.05.2021 kostja täiendustes välja, et hageja tegevuse läbi on kostjal tekkinud kahjud ja kulud seoses Narva Sisekaitseakadeemia (SKA) objektil oleva seadmega summas 8 700 eurot, millele lisandub käibemaks 1 740 eurot. Samuti kandis kostja TalTechi seadmega seoses kahju 10 930 euro suuruses summas (km/ta). Hageja olevat tekitanud kostjale kahju 22 834 eurot ka sellega, et tegi kostja klientidele otsepakkumised kahe seadme osas, müües need kostja klientidele kostja vahendustasu arvelt odavamalt. 22.09.2021 istungil selgitas kostja, et kostja ei ole hagejale nõuet esitanud. Seni on kostja üksnes kirjeldanud oma kahju. Kostja kinnistas, et menetluses ta protsessuaalset tasaarvestuse nõuet esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et:

*

Hageja ja kostja sõlmisid 11.02.2020 Lepingu, millega müüja kohustus müüma tellimuses nr 5578055 nimetatud seadme ja ostja kohustuse seadme eest tasuma 71 839,84 eurot müüja esitatud arve alusel 36 kalendripäeva jooksul ja seadme omandiõigus läheb müüjalt ostjale üle seadme eest tasumisele kuuluva summa täielikul tasumisel (tlk 9 – 10); kostja sai ostetud seadme enda valdusesse, s.t hageja täitis Lepingu seadme üleandmise kohustuse tähenduses (tlk 12); hageja esitas 13.03.2020 kostjale arve nr 001039485 summas 71 839,84 eurot maksetähtajaga 17.04.2020 (t.lk 16). kostja arvet ei tasunud; Seade paigaldati objektile TalTech teadus- ja õppehoone laborisse asukohaga XXX 2020.aasta aprilli lõpus/mai alguses, seadet ei paigaldanud objektile hageja; kostja teavitas 07.05.2020 seadme mõõdistustest 14.05.2020 (tlk 15), mis sai negatiivse tulemuse, s.t seade ei saavutanud suure õhulekke tõttu vajalikku survetaset. 2020. aasta juunis peetud kirjavahetuses arutasid pooled seadmega seonduvaid probleeme, kus kostja käsitles seadme puudusi, kuid ei teavitanud enam kui kaks kuud hilinenud ostusumma tasumisest keeldumisest (tlk 18, 19).

* * * * * *

*

* *

* *

26.06.2020 kinnitas hageja kostjale, et tehasepoolsete vigade korral kannab hageja puuduste kõrvaldamiseks vajalikud kulud, tuletades ühtlasi meelde, et kostja ei ole ostusummat tasunud (tlk 19). hageja esitas 01.07.2020 kostjale inkassohoiatuse (tlk 14); kostja esitas 06.07.2020 teate Lepingu olulistest rikkumisest, seadme mittevastavusest Lepingu tingimustele ning õiguskatsevahendite kasutamise kavatsusest (tlk 20-22) ja 22.07.2020 täienduse 06.07.2020 teatele (tlk 23-24); kostja müüb ka ise Menerga kaubamärgiga tähistatud seadmeid; vaidlusaluse seadme lõppostja AS C on seadme eest kostjale tasunud täies ulatuses (tlk 84-87) ega oma kostjalt ostetud seadme suhtes pretensioone (tlk 111).

Pooled vaidlevad selle üle, kas: * * * * *

hageja on täitnud Lepingut; kostja seade vastas Lepingule; hageja nõue on muutunud sissenõutavaks; kostjal esines õiguslik alus Lepingust tuleneva kohustuse täitmata jätmiseks; kostjal on tekkinud kahju ja kas see omab arve tasumata jätmise valguses tähendust.

kostjale arve 13.03.2020 summas 71 839,84 eurot maksetähtajaga 17.04.2020 (tlk 13). Kostja arvet ei tasunud. Kostja asus seisukohale, et poolte vahel oli kokkulepe, et seadme eest tasutakse siis, kui see töötab puudusteta ning vastavasisuline kokkulepe on kokku lepitud Lepingu p-des 6.6 ja 6.7 (vt kostja vastus, tlk 71; 12.04.2021 istung 00:04:25, tlk 116 pöördel; 22.09.2021 istung 01:29:53 tlk 197). Samuti on kostja tuginenud Lepingu p-dele 6.6. ja 6.7. 06.07.2020 teates (vt hagi Lisa 10, tlk 20). Lepingu p 6.6. järgi kauba mittekvaliteetsuse ja/või lepingule mittevastavuse korral lepivad pooled eraldi kokku: 6.6.1. puudustega kauba asendamise suhtes müüja poolt müüja kulul; 6.6.2. kauba puuduste tasuta kõrvaldamise suhtes müüja poolt; 6.6.3. ostuhinna vastava alandamise suhtes. Lepingu punkti 6.7. kohaselt puudustega kauba asendamisel müüja poolt lükkub kauba eest tasumise maksetähtaeg asendatava kauba osas edasi. Puudustega kauba osas jäävad jõusse senised maksetingimused. Kohus nõustub hageja seisukohaga (vt hageja 10.05.2021 menetlusdokumendi p 13, tlk 169 pöördel), et ostuhinna maksetähtaeg lükkub edasi üksnes siis, kui puudustega seade müüja poolt asendatakse ning puudustega seadme asendamise ajal saabub ka maksetähtaeg. Seadme asendamises müüja poolt peavad aga pooled Lepingu p 6.6.1. järgi kokku leppima. Kostja küll viitab Lepingu p-le 6.7., kuid ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et hageja ja kostja oleksid kokku leppinud seadme asendamises hageja kulul. Samuti ei ole kostja toonud esile ega tõendanud, et poolte vahel oleks mõni muu kokkulepe, mis kinnitaks/tõendaks kostja väidet nagu kostja kohustus tasuma alles pärast seadme puudusteta töötamise. Kuna hageja ei ole käesolevas vaidluses andnud nõustumust vaidlusaluse seadme asendamiseks hageja kulul ning kostja ei ole ostusumma maksetähtaja pikenemise osas Lepingu p 6.7. kohaldatavust tõendanud, ja pooled on Lepingus kokku leppinud ostusumma maksmise tähtajas, tuli kostjal täita ostetud seadme eest tasumise kohustus kooskõlas Lepingu p-ga 5.2. hiljemalt 17.04.2020. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 2 sätestab, et nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Tuginedes TsÜS § 147 lg-le 2 muutus hageja nõue sissenõutavaks 18.04.2020, sest alates sellest päevast võis viimane nõuda kostjalt 71 839,84 euro tasumist. Seega tuleb jätta kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata. Kohustuse täitmisest keeldumisest

arvesse, et kostja ei ole oma ostusumma tasumise kohustust täitnud ning on kohustusest täitmisest keeldumist sätestatud õigusnormile korduvalt viidanud (vt hagi Lisa 10 ja 11, tlk 2024; kostja vastus tlk 71) ning kohustuse täitmisest keeldumise vastuväide võib väljenduda ka teos, siis loeb kohus kostja poolt tahteavalduse kohustuse täitmisest keeldumise vastuväite esitamiseks antuks. Kuigi võlausaldajal on õiguskaitsevahendi valiku õigus ning kohus ei või vaidluses kohaldada õiguskaitsevahendit, mida ei ole nõutud, ega tuvastada õiguskaitsevahendi kasutamist, millele võlausaldaja ei ole tuginenud, on VÕS § 111 puhul samuti tegemist kohustuse täitmisest keeldumisega, lihtsalt suunatud kohustuse täitmisest keeldumisele vastastikuste lepingute puhul ja võlausaldaja võib olla oma õiguse kohustuse täitmisest keeldumisel ebaõigesti kvalifitseerinud. See, kas kohustuse täitmisest keeldumise kohaldamisel VÕS § 101 lg 1 p 2 mõttes tuleks kohaldada VÕS § 110 või 111, on õiguse kohaldamise küsimus. Antud juhul on hageja ja kostja kohustused vastastikku seotud, mistõttu on seega tegemist vastastikuse lepinguga ja kohustuse täitmisest keeldumisel tuleks tugineda VÕS § 111. Ka Riigikohus on 12.06.2006 ts.asja nr 3-2-1-50-06 lahendi p-s 15 leidnud, et ostjal on VÕS § 111 lg-te 1 ja 3 järgi õigus keelduda ostuhinna tasumisest, kuni müüdud ese ei ole talle üle antud või kui see on üle antud oluliste puudustega. Kostja 06.07.2020 ja 22.07.2020 teatistes on ära nimetatud ka Narva SKA-sse paigaldatud seadme puudus, sh kostja põhjendatud kahtlus Kalev SPA-sse, Rocca al Mare-sse, Mäetagusele jne paigaldatud seadmete vastavusest käesoleva vaidlusega mitteseotud lepingu(te)ga, märkides seejuures, et esitab hagejale täpsustatud ja rahaliselt kindlaksmääratud nõuded lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks, hinna alandamiseks või oma kohustuse täitmiseks, kui on pärast puuduste kõrvaldamise maksumuse teadasaamist ja/või info laekumist, kas seadmed on üldse objektil kasutatavad. Kuna keelduda saab üksnes sissenõutavaks muutunud kohustuse täitmisest, siis on muudel võlasuhetel põhinevad väidetavad puudused eelduslikud ega ole muutunud sissenõutavaks (kostja ei ole konkreetset omapoolset nõuet üldse esitanudki), ei oma nende väljatoomine kostja teatistes käesoleva vaidluse kontekstis tähendust ja kohus jätab need tähelepanuta. Sellest tulenevalt ei esine ka olukord, kus samaaegselt rakenduksid VÕS §-d 110 ja 111. Kuna kohus ei ole seotud poolte õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise ning arvestades, et kohus on tuvastanud kostjapoolse kohustuse täitmise vastuväite esitamise ja ostuhinna tasumise kohustus on vastastikune kohustus müüja ehk hageja kohustusega anda ostjale ehk kostjale üle puudustega asi, kohaldab antud juhul kohus VÕS § 111. VÕS § 111 lg 1 kohaselt kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Kuigi õiguskaitsevahendi esmaseks eelduseks on siiski kohustuse rikkumine, siis hageja kohustuse rikkumise tuvastamine toimub läbi kostja poolt tuginetava õiguskaitse kohaldamise eelduste kontrolli. Seega tuvastab kohus järgmisena, kas kostjal oli õigus keelduda omapoolse kohustuse täitmisest. Kohustuse täitmisest keeldumise eeldused on: -

Poolte vahel on vastastikune leping;

-

Vastastikused kohustused on täitmata;

-

Pool tugineb täitmisest keeldumisele;

-

Ostja ei võinud VÕS § 111 lg 3 järgi keelduda oma kohustuse täitmisest.

5.1 Eelnevalt on kohus tuvastanud, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud vastastikune leping, mistõttu esimene eeldus VÕS § 111 kohaldamiseks on täidetud. 5.2 Kohustuse täitmisest saab keelduda üksnes juhul, kui kohustus on muutunud sissenõutavaks ja veel täitmata ning seejuures ei ole tähtis, kas kohustus on jäänud täielikult täitmata või üksnes osaliseks. Kohus kordab Riigikohtu seisukohta, et ostjal on õigus keelduda ostuhinna tasumisest, kuni müüdud ese ei ole talle üle antud või kui see on üle antud oluliste puudustega (RKTsKo 12.06.2006 nr 3-2-1-50-06, p 15). Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kuna ostusumma on muutunud sissenõutavaks (mille ka kohus tuvastas), siis puudub kostjal õigus esitada ostusumma tasumisest keeldumise vastuväide (vt hageja 18.09.2020 seisukoha p 5, tlk 78 pöördel; 08.04.2020 hageja menetlusdokumendi p 4 tlk 109 pöördel). Seega kostjal oli õigus esitada kohustuse täitmisest keeldumise vastuväide ka siis kui temapoolne kohustus tasuda ostusumma oli muutunud sissenõutavaks juba 18.04.2020. Omaette küsimus on, kas esitatud vastuväide oli/on ka õiguspärane ning kostjal oli antud olukorras õigus keelduda omapoolse kohustuse täitmisest. Kohus ei nõustu hagejaga ka selles, et hageja ei vastuta pärast seadme üleandmist esitatud nõudmiste eest. Tulenevalt Lepingu p-st 6.3 on kauba mittekvaliteetsuse ja Lepingule mittevastavuse eest vastutav müüja. Lepingu p-s 6.4 järgi kontrollitakse ostetavate kaupade mittekvaliteetsust ja vastavust Lepingule poolte esindajate poolt kauba üleandmisel ostjale. Müüja ei vastuta hilisemate nõudmiste eest ja kauba kasutuselevõtust põhjustatud kulude eest. Käesolevas vaidluses puudub poolte vahel vaidlus seadme üleandmise-vastuvõtmise üle. Seega seadme üleandmine ja vastuvõtmine toimus ning võiks järeldada, et selle käigus puudusi ei täheldatud. Tuginedes Lepingu p-le 6.4 vabaneks hageja seega olukorras, kus seadme vastuvõtmisel puudusi ei tuvastatud või vähemalt neid ei fikseeritud nõutud korras, hilisematest nõudmistest. Kuigi VÕS § 220 on oma olemuselt dispositiivne ning pooled võivad omavahel leppida kokku puudusest teavitamise sisus kui ka puudustest teavitamise tähtaegades, võib vastav kokkulepe olla vastuolus VÕS § 106 lg-ga 2 ja seetõttu tühine, kui puudustest teavitamise tähtaeg on ebamõistlikult lühike. Kohtu hinnangul tuleb eristada tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid puudusi nn varjatud puudustest (VÕS § 220 lg 3), s.o lepingutingimustele mittevastavusest, mida ostja ei võinuks avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Majandustegevuses sõlmitud lepingu puhul kaotab ostja õiguse tugineda VÕS § 220 lg 3 järgi ostetud asja lepingutingimustele mittevastavusele, kui ta õigeaegselt asja üle ei vaadanud ja lepingutingimustele mittevastavusest ei teatanud, üksnes juhul, kui lepingutingimustele mittevastavus oli selline, mille ostja oleks tavalist hoolsust rakendades võinud asja ülevaatamisel avastada (vt ka RKTsKs 30.11.2005 ts.asjas nr 3-2-1-131-05, p 13). Ka majandustegevuses tegutsev ostja ei pea eeldama, et talle tarnitakse lepingutingimustele mittevastav asi, ning üldjuhul rakendama erakorralisi meetmeid asja lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks, s.o näiteks antud juhul teostama seadme testimise enne selle paigaldamist objektile. Vastutusest varjatud puuduste eest vabaneb müüja VÕS § 220 lg-le 3 tuginedes üksnes juhul, kui ostja ei teatanud puudustest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai puudustest teada või pidi teada saama. Ostjalt eeldatav hoolsus sõltub kohtupraktikast tulenevalt nt ostetud asja ainulaadsusest, komplitseeritusest, kasutuseesmärgist, väärtusest ja pakendi iseärasustest jne. Tuginedes eeltoodule ei nõustu kohus hageja seisukohaga, et kui puudusi seadme üleandmisel ei fikseeritud, siis puudub kostjalt justkui hilisemalt õigus tugineda seadme puudustele ja leiab, et varjatud puuduste kontekstis piirab Lepingu p 6.4. teine lause osas „müüja ei vastuta hilisemate nõudmiste eest“ kostjat liigselt, vabastades hageja varjatud puuduste esinemisel vastutusest. Seetõttu on kohtu hinnangul Lepingu p 6.4. osas „müüja ei vastuta hilisemate nõudmiste eest“ seadusega vastuolus ja seega tühine. Kohus lisab, et olukorras, kus tuvastatud puudused ja sellega kaasnevad kulud on seotud seadme kasutuselevõtust, ei ole tegemist varjatud puudustega ning sellekohaste nõuete eest hageja ei vastutaks sh Lepingu p 6.4 järgi.

Vaidluse all ei ole asjaolu, et kostjapoolne kohustus on täitmata. Kohustuse täitmisest saab ostja ehk kostja keelduda, kui hageja ei ole omapoolset kohustust täitnud ning hageja täitmata kohustus on muutunud sissenõutavaks. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 2 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja oma võlgnetavakohustuse täitmisest keelduda. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 217 lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 punktide 1 ja 2 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) asjal ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Lepingu p 6.1. kohaselt peab kaup vastama valmistajatehase poolt kirjalikult avaldatud standardile, tehnilistele tingimustele, kvaliteedinõuetele ning Lepingule. Lepingu p-s 6.2. on pooled leppinud kokku „Kauba mittekvaliteetsuses“ ja „Kauba mittevastavuses“, mille p 6.2.1. järgi on kaup mittekvaliteetne kui see ei vasta kvaliteedistandardile, mõnele muule poolte vahel kokku lepitud kauba kvaliteeti tõendavale dokumendile või muule loetlemata puudusele. Kohus on 12.04.2021 istungil selgitanud pooltele tõendamiskoormist, s.t et muu hulgas peab kostja tõendama, millistele tingimustele pidi asi vastama ja millele siis ei vastanud. Kostja on ostetud seadme puuduste osas toonud välja (vt kostja vastus tlk 71, Lisa 1 tlk 74; 28.09.2020 seisukoha p 2-4 tlk 93 pöördel, 94; 10.05.2021 kostja täienduse p2.1-2.6 tlk 119 pöördel), et kuna vaidlusaluse seadme Adconair 761901 survetestil ei saavutanud seade õhulekke tõttu vajalikku survetaset, ei vasta ostetud seade EVS-EN 16798-3:2017 Eestis kehtestatud standardile ja Eurovent sertifikaadile ja pooltevahelises lepingus kehtestatud kvaliteedinõuetele. Seega väidab kostja, et hageja on andnud talle üle puudustega seadme ning iseenesest ei vaidle ka pooled, et kostja on hagejale puudustest kirjutanud. Iseenesest ei ole sellele, et vaidlusalusel seadmel olid õhulekkega seonduvad probleemid, hageja ka vastu vaielnud (vt hagi p 17 tlk 3 pöördel; hageja 18.09.2020 seisukoha p 5 tlk 78 pöördel). Küll aga on hageja leidnud, et kuna seadme transpordi ja paigalduse eest vastutas kostja, võisid sellekohased puudused tekkida ebaõigest seadme transpordist ja/või paigaldusest, samuti ei ole seadme kvalitatiivsed puudused tuvastatud koostöös tootjatehasega (vt 18.09.2020 hageja seisukoha p 19 tlk 81; 10.05.2021 menetlusdokumendi p 15 tlk 169 pöördel). Samal ajal puudub poolte vahel ka vaidlus, et kostja müüs vaidlusaluse seadme ettevõttele AS C kes on vaidlusaluse seadme enda poolt täies ulatuses tasunud (tlk 84-87), seade on kasutuses (vt 12.04.2021 istungi protokoll 00:10:21 tlk 116 pöördel). Kohus asub seisukohale, et kuigi kostja on hagejale kirjutanud puudustest, esitades lausa seetõttu kohustuse täitmisest keeldumise vastuväite, on kostja väide puuduse osas siiski vastuoluline, sest 22.07.2020 täiendatud teates on kostja loetlenud seadmed, mille vastavuses kehtestatud standarditele on kostjal põhjendatud kahtlus ning nimetatud loetelus on kostja ära nimetanud ka vaidlusaluse seadme koos selle ostusummaga (km/ta, vt tlk 23 pöördel). Kuna ka hageja on menetluses avaldanud vastuolulisi seisukohti võimalike puuduste olemasolu ning nende omaksvõtu kohta, tuleb kohtu hinnangul tuvastada seadme Lepingutingimustele vastavus läbi AS C rahulolu seadme töö suhtes. Kohus põhjendab seda sellega, et kuna AS C on vaidlusaluse seadme valdaja (omandit ei ole saanud kostja viimasele üle anda, sest Lepingu p 3.4. järgi on see veel ostusumma tasumata jätmise tõttu hagejal) ja reaalne kaustaja, saab üksnes AS C anda hinnangu, kas seade vastab Lepingule või esinevad selle kvaliteedis puudused kasvõi kostja poolt hagejale kirjutatud lekete näol.

Kostja esitas 10.05.2021 kohtule tõenditena muu hulgas 02.10.2020 (tlk 144 pöördel), 20.11.2020 (tlk 143 pöördel), 30.11.2020 (tlk 143), 07.12.2020 (tlk 142), 03.12.2020 (tlk 141), 15.12.2020 (tlk 140 pöördel) ja 01.04.2020 (tlk 139 pöördel) teostatud tööde aktid ja 10.10.2020 arve nr 201012 (tlk 144), 30.11.2020 arve nr 201126 (tlk 142 pöördel), 31.12.2020 arve nr 201212 (tlk 140), 07.04.2021 arve nr 210410 (tlk 139), 04.12.2020 Menerga seadme defekteerimise akti nr 20121 (tlk 141 pöördel) ning 08.12.2020 e-kirja AS C, X AS-i ja X töötajate vahel koos e-kirja manusega sh SV-3 seadme puudustest ja päevakavast, sh 16.12.2020 e-kirja X AS-i ja AS C töötaja vahel (tlk 146 – 158). Loetletud dokumentidest nähtub, et need on seotud objektil xxx teostatud töödega. Kostja on soovinud nimetatud tõenditega tõendada, et seadme töös esinesid probleemid ja kostja kandis vaidlusaluse seadme tõttu TalTechi teadus- ja õppehoone laboris oleva seadmel esinevate puuduste tõttu kulusid. Samal ajal on AS C AE juhatuse liige E. R. 07.04.2021 kinnitanud, et Menerga seade on tarnitud xxx objektile, on tellijale üle antud ja tänaseni (s.o kuni 07.04.2021) pretensioonid puuduvad (08.04.2021 hageja menetlusdokumendi Lisa 1 ja 2 tlk 111-112). Kostja ei ole vastavasisulisele kinnitusele vastuväiteid esitanud, mistõttu tuleb lugeda AS C kinnitus kui faktiline asjaolu TsMS § 231 lg 4 järgi omaksvõetuks. Seega kuna kostja vastutaks sama seadme edasimüümisel AS-le C seadme lepingule vastavuse eest ning juhul, kui seadmel oleksid esinenud või esineksid puudused, mille tõttu ei vasta seade Lepingule, nagu kostja käesolevas menetluses väidab olevat, ei ole eluliselt usutav, et seadme tegeliku valdaja seaduslik esindaja oleks kinnitanud seadme vastavust Lepingule. Kuna iga puudus ei pruugi veel olla lepingutingimustele mittevastavuseks VÕS § 217 lg 1 tähenduses, on järelikult kostja poolt esitatud aktides kirjeldatud tööd käsitletavad seadme kasutamisega kaasnevate tavapäraste töödena. Eelnevalt väljatoodud asjaoludele, järeldustele ja asjaoludele tuginedes on kohtu hinnangul AS C juhatuse liikme kinnitusega tõendatud, et vaidlusalune seade vastab Lepingule. See tähendab omakorda seda, et hageja ei ole Lepingut rikkunud, kostjal puudub sissenõutav nõue hageja vastu ning sellest tulenevalt puudus õiguslik alus õiguskaitsevahendina kohustuse täitmisest keeldumiseks. Kohus lisab, et isegi, kui saaks jaatada 2020.aasta novembris, detsembris ning 2021. aasta aprillis seadme töös puudusi, mis oleksid tõlgendatavad seadme Lepingule mittevastavusena VÕS § 207 lg 1 tähenduses, siis igal juhul 07.04.2021 seisuga puudusid AS-l C vaidlusaluse seadme suhtes pretensioonid. See tähendab, et isegi kui need enne esinesid, olid need kõrvaldatud. Võttes arvesse, et kohustusest keeldumise instituut on ajutise iseloomuga ning lõpeb, kui võlausaldaja täidab oma kohustuse või tagab või kinnitab kohustuse täitmist ning lähtudes sellest, et kohustuse võib täita ka kolmas isik, lõppes kohustuse täitmisest keeldumise õigus kirjeldatud puuduse likvideerimisega kolmanda isiku poolt, s.o antud juhul kostja enda poolt ning valitud õiguskaitsevahendi kohaldamise läbi ei oleks võimalik enam sundida hagejat kohustust täitma ehk seadmel puudusi kõrvaldama (seadmel ei olnud enam puudusi). Veel lisab kohus, et isegi kui kostja esitatud tõendite pinnalt saaks jaatada hageja müüdud seadme mittevastavust Lepingule sellel esinenud lekke tõttu, ei saanud etteheidetav puudus olla oluline. Juhul, kui seadme võimalik mittevastavus Lepingule oleks oluline, ei ole eluliselt usutav, et AS C oleks kinnitanud seadme suhtes pretensioonide puudumist. See tähendab omakorda seda, et kostja ei oleks tohtinud keelduda ostusumma tasumise kohustuse täitmisest ka VÕS § 111 lg 3 alusel, mis sätestab, et kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Kohus peab olulisena tuua välja ka selle, et vastavalt kohtupraktikale ei anna ainuüksi ostetud asja puuduse olemasolu alust keelduda ostuhinna tasumisest. Puudusega müügieseme müügi korral saab ostja keelduda lepinguga kokkulepitud ostuhinna tasumisest, kui ta taganeb lepingust, või kui ta alandab hinda, siis alandatud ostuhinna ulatuses. Samuti saab ostja juhul, kui müüja on talle tekitanud kahju, tasaarvestada müüja nõude oma kahju hüvitamise nõudega. (RKTsKo 05.06.2012 ts.asi nr 3-2-1-42-12, p 9). Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes on

selgitatud (vt p 2.2.5.2. lk 75), et kui enda kohustusi rikkunud müüja esitab ostja vastu pärast viimase poolt VÕS §-des 110 või 111 nimetatud õiguskaitsevahendi kasutamist täitmise hagi, peab ostja selle rahuldamise vältimiseks kasutama mõnda muud õiguskaitsevahendit, s.t esitama täitmisnõude, alandama hinda, nõudma kahju hüvitamist või lepingust taganema. Kuna kostja ei ole esitanud hagejale täitmisnõuet, alandanud hinda, lepingust taganenud ega nõudnud kahju hüvitamist, puuduks kostjal kohustuse täitmisest keeldumise õigus ka vaidlusaluse seadme mittevastavusel Lepingule. Kokkuvõtvalt, eeltooduga tuvastas kohus, et seade vastab Lepingule ning kostja ei või keelduda oma kohustuse täitmisest, mistõttu tuleb hageja hagiavaldus rahuldada ja mõista kostjalt välja 71 839,84 eurot. Kohus tuvastas, et hagi kuuluks rahuldamisele ka siis kui kohus oleks tuvastanud seadme mittevastavuse Lepingule. Kostja väidetava kahjuga seonduvast

seisuga on viivis põhinõudelt 199 714,76 eurot. Kuna hageja on taotlenud mitte mõista viivist välja suuremas summas kui seda on põhinõue, kuid kohtuotsuse tegemise päevaks on viivis juba suurem kui hageja põhinõue, rahuldab kohus hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 71 839,84 euro suuruses summas. Menetluskulud

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.