Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

2-20-17742 suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse esitada määruskaebuse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja avaldaja nõue 01.12.2020 esitas Harku vald, Tabasalu alevik, Lasteaia tn 11 korteriühistu kohtule avalduse R. S. (S.) vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. 26.01.2021 on avaldaja kohtule esitanud avalduse täpsustuse. Avaldaja on palunud puudutatud isikult välja mõista põhivõla 1618,55 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 74,91 eurot ja täiendava viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni (tl 1-4). Avalduse ja selle täpsustuste kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand asukohaga xxx xx-xx, Tabasalu alevik, Harku vald, Harjumaa. Elamus, asukohaga Lasteaia tn 11, Tabasalu alevik, Harku vald, Harju maakond, kus asub eelnimetatud korteriomand, on 28.06.1999 asutatud Harku vald, Tabasalu alevik, Lasteaia tn 11 korteriühistu (tl 1-4, 36-39). Korteriomanikuna on puudutatud isik kohustatud tasuma regulaarselt kord kuus esitatud majandamiskulude arveid, mis on koostatud korteriühistu kaasomanike üldkoosoleku poolt kinnitatud majanduskava alusel. Avaldaja on puudutatud isikule esitanud iga kuu arveid, lähtudes puudutatud isikule kuuluvate korteriomandi ruutmeetritest, mis on kantud kinnistusraamatusse, kuid puudutatud isik ei ole alates 20.10.2019 arveid korrapäraselt tasunud. Puudutatud isik on 2019. ja 2020. aastal saanud avaldajalt haldus- ja kommunaalteenuseid, neid pidevalt tarbinud – vesi (soe ja külm), soojus, haldus ja hooldus teenus, prügivedu jne ning avaldaja on esitanud selle kohta ka arved. Puudutatud isikul on tasumata arved nr 21909038, 21910038, 21911038, 21912038, 22001038, 22002038, 22003038, 22004038, 22005038, 22006038, 22007038, 22008038, 22009038 ja 22010038 kokku 1618,55 euro ulatuses. Avaldaja on tasumata summadelt arvestanud viivist ajavahemiku 21.10.2019 – 30.11.2020.a eest summas 74,91 eurot lähtudes VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast (tl 3639).

Puudutatud isiku vastus Kohus on avalduse koos sellele lisatud dokumentidega edastanud puudutatud isikule ning kohustanud teda 18.02.2021 määrusega vastama hiljemalt 20 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Puudutatud isik on 18.02.2021 määruse kätte saanud 31.03.2021, kuid ei ole avaldusele omapoolset vastust esitanud (tl 51).

2-20-17742

Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avaldaja nõuab puudutatud isikult kommunaal- ja majandamiskulude hüvitamist ning viivise tasumist. Avalduse ja selle täpsustuse kohaselt on avaldaja nõudeks põhivõlg summas 1618,55 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 74,91 eurot. Samuti taotleb avaldaja täiendava viivise väljamõistmist. Puudutatud isik avaldusele vastanud ei ole. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 3270502 väljavõttega (tlk 5) on tõendatud, et puudutatud isik on Harju maakonnas Harku vallas Tabasalu alevikus xxx xx-xx asuva korteriomandi omanik. Kohtule esitatud arvetega nr 21909038, 21910038, 21911038, 21912038, 22001038, 22002038, 22003038, 22004038, 22005038, 22006038, 22007038, 22008038, 22009038 ja 22010038 (tlk 13-19) on tõendatud, et avaldaja on puudutatud isikule esitanud arved majandamis- ja kommunaalteenuste eest. Avalduse täpsustuse kohaselt ei ole puudutatud isik eespool loetletud arveid nõuetekohaselt ja täies ulatuses tasunud, mistõttu on arvest nr 21909038 tasumata 80,68 eurot, arvest nr 21910038 on tasumata 131,03 eurot, arvest nr 21911038 on tasumata 124,26 eurot, arvest nr 21912038 on tasumata 120,64 eurot, arvest nr 22001038 on tasumata 140,55 eurot, arvest nr 22002038 on tasumata 98,85 eurot, arvest nr 22003038 on tasumata 105,02 eurot, arvest nr 22004038 on tasumata 135,62 eurot, arvest nr 22005038 on tasumata 149,34 eurot, arvest nr 22006038 on tasumata 118,15 eurot, arvest nr 22007038 on tasumata 119,40 eurot, arvest nr 22008038 on tasumata 114,79 eurot, arvest nr 22009038 on tasumata 80,77 eurot ja arvest nr 22010038 on tasumata 99,45 eurot (tlk 36 pöördel). Korteriühistu põhikirja punkti 3.1 kohaselt on ühistu liikmeteks kõik Lasteaia 11 asuva elamu korteriomanikud (tlk 8). Põhikirja punkti 4.2.6 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt iga kuu 20-daks kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras (tlk 9). Alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute

2-20-17742 sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 järgi korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kuivõrd puudutatud isik on Harju maakonnas Harku vallas Tabasalu alevikus xxx xx-xx asuva korteriomandi omanik ja Harku vald, Tabasalu alevik, Lasteaia tn 11 korteriühistu liige, siis on tal kohustus tasuda avaldaja poolt esitatud majandamis- ja kommunaalteenuste arveid. Puudutatud isik ei ole käesoleva nõude aluseks olevaid arveid vaidlustanud, samuti pole puudutatud isik vaidlustanud arvete tasumata jätmisest tekkinud võlgnevuse summat. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud avaldaja põhinõue summas 1618,55 eurot. Lisaks põhivõlgnevusele on avaldaja taotlenud puudutatud isikult ka viivise väljamõistmist. KrtS § 42 lg 1 kohaselt juhul kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Avaldaja on 26.01.2021 avalduse täpsustuses palunud kohtul mõista puudutatud isikult välja sissenõutavaks muutunud viivise summas 74,91 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud nõudega. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista viivis summas 74,91 eurot. Lisaks eelnevale on avaldaja soovinud jooksva viivise väljamõistmist põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.12.2020 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise,

2-20-17742 mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et viivise väljamõistmine on põhjendatud. KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 teine lause sätestab, et viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohus asub seisukohale, et avaldaja vastav nõue on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Eeltoodust tulenevalt tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista põhivõlg 1618,55 eurot, avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 74,91 eurot ja täiendav viivis põhivõlalt (s.o 1618,55 eurolt) alates 01.12.2020 kuni põhivõla tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna kohus rahuldas avaldaja avalduse, siis peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Avaldaja palus jätta kõik kohtukulud puudutatud isiku kanda ning määrata kindlaks avaldaja menetluskulud summas 659 eurot. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus määrab lepingulise esindaja kulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. RLS § 59 lg 5 kohaselt avalduse esitamiselt hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot. Avaldaja tasus riigilõivu summas 50 eurot. Seega kuulub vastav kulu puudutatud isiku poolt hüvitamisele. Avalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja õigusabikulu on 609 eurot 7,25 tunni eest arvestusega 84 eurot tunnis (sh käibemaks). Õigusabikulu on kujunenud alljärgnevalt: - materjalidega tutvumine, arhiveerimine 0,5 tundi; - täiendavate andmete päringu esitamine kliendile 0,25 tundi; - arvete koondtabeli koostamine 1 tund; - viivise arvestuse ja koondtabeli koostamine 1,5 tundi; - avalduse koostamine 2,5 tundi;

2-20-17742 -

avalduse täiendamine 0,5 tundi; avalduse lisade koondamine ja materjalide kohtule edastamine 0,5 tundi.

Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et puudutatud isiku esindaja tunnitasu 84 eurot on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Arvestades kohtule esitatud avalduse sisu ja mahtu, leiab kohus, et avalduses märgitud ajakulu on põhjendatud. Kohus on seisukohal, et menetluskulude nimekirjas märgitud avaldaja esindaja toiminguid saab pidada põhjendatuks, arvestades toimingute vajalikkust, avalduse sisu, mahtu ning selles sisalduvaid õiguslikke probleeme. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja põhjendatud menetluskuluks, mis kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele, 659 eurot (õigusabikulu 609 eurot + riigilõiv 50 eurot). Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.