K. P.i (P.), K. L.i (L.), G. P.i (P.) hagi H. K. (K.) vastu kahju tekitava tegevuse keelamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: K. P. (isikukood xxxx) Hageja II: K. P. (isikukood xxxx) Hageja III: G. P. (isikukood xxxx) Hageja III seaduslikud esindajad: K. P. (isikukood xxxx) ja K. P. (isikukood xxxx) Kostja: H. K. (isikukood xxxx)
Ärakuulamine
13.09.2021
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata.
Jätta menetluskulud hagejate kanda.
Määrata kotja rahaliselt hüvitatavate menetluskulude suuruseks 0 eurot.
Asendada avaldatavas otsuses menetlusosaliste nimed tähemärgiga ning jätta avalikustamata nende isikukoodid.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõue ja asjaolud
Hagejad esitasid kohtule nõude keelata kostjal teha sotsiaalmeediakanalites (Facebook, Instagram jt) postitusi, mis sisaldavad hagejate nime, elukoha või muid isikuandmeid.
Hagejal oli ligikaudu 10 aastat tagasi suhe hagejaga II. Kostja tegevuse motiiv näib olevat võimetus saada üle enam kui ligikaudu 10 aastat tagasi katkenud lähisuhtest hagejaga II.
Kostja esmakordne dokumenteeritud vägivallaähvardus leidis aset juba 11.02.2012 ning jätkus
asjassepuutumatute, ent mõnitavate sõnumite, perverssete sotsiaalmeediapostituste (mutileeritud profiilipiltide avalik postitamine hagejast I 20.06.2020; avalikud pöördumised 20.06.2020; videoklipid 23.06.2020 ja 25.06.2020 jms – lisatud tõenditena failide loetelus, kronoloogiliselt), laimavate e-kirjade (s.h Maksu- ja Tolliametisse 22.06.2020; Eesti Politseisse, kohtutäiturile, hageja 2 emale P. L.ile 23.06.2020; N OÜ üldisele e-postiadressile 22.06.2020; hageja I potentsiaalsetele klientidele läbi Facebooki turundus- ja reklaamispetsialistidele suunatud grupi, ca 11 600 liiget 20.06.2020 – lisatud tõenditena failide loetelus, kronoloogiliselt), Hagejate perekonna vastu suunatud vägivallaähvarduste/ lähenemiskatsete/ kohtumisettepanekute (Facebook, telefonikõned, sõnumid hagejatele I ja II, nt 14.06.2020, 18.06.2020, 19.06.2020 – lisatud tõendina failide loetelus, kronoloogiliselt), mõrvaähvarduse (19.06.2020 – lisatud tõendina failide loetelus, kronoloogiliselt), kõikvõimalike ärplevate/ahistavate privaatsõnumite (SMS; Facebook Messenger; Instagram; WhatsApp; e-post) ja häirivate telefonikõnede vahendusel. Hagejatele märkimisväärset mainekahju põhjustavad ahistamisepisoodid jätkusid ka ajal, mil kostja viibis psühhiaatrialiinikus ravil. Muu hulgas õnnestus kostjal välja selgitada hagejate elukoht Xxxxs, mida oma avalikes postitustes 01.07.2020 allegooriliselt kirjeldada võttis.
Kostja on lisaks suitsidaalsete kalduvustega (relvataolise esemega suitsiidikatset imiteeriv videopostitus 19.06.2020; avalikud Facebooki-postitused 19.07.2020, 23.07.2020, 28.07.2020 ning kostja ema murelik vabanduskiri hagejale II 24.06.2020 – lisatud tõenditena failide loetelus, kronoloogiliselt). Tuginedes kostja üldiste, avalike sotsiaalmeediapostituste sisule ilmneb mh tema kalduvus sadismile ning psühhopaatiale – avalikud, „umbisikulised“ vägivallaähvardused kostja Facebooki ja Instagrami seinal (nt 14.07.2020, 20.07.2020, 21.07.2020 – lisatud tõenditena failide loetelus, kronoloogiliselt); kõikvõimalikud ärplevad, kunagisi võitlussporti eksponeerivad postitused (nt 18.06.2020, 04.07.2020, 08.07.2020 jt – lisatud tõenditena failide loetelus, kronoloogiliselt); avalik, ähvardav videopostitus Xxxx (20.07.2020); ähvardus hagejate I ja II kooselu hüpoteetilist kujunemist kirjeldava „raamatu“ „Xxxx“ avaldamiseks (19.07.2020 – lisatud tõendina failide loetelus, kronoloogiliselt).
Kokkuvõtvalt on selge, et kostja on asunud süstemaatiliselt ja lakkamatult hagejaid ahistama ning häirima nende elukorraldust. Hagejate soov on pärast pea kahte aastat terroriseerimist jätkata segamatult oma elu elamist.
Hageja I ärakuulamine
Kohus kuulas asja lahendamiseks telefoni teel isiklikult ära hageja I, kes avaldas järgmist.
Igal õhtul avaldab kostja Facebookis tema ja hageja II suhtes ähvardavaid ja mõnitavaid postitusi, mille tihti hommikuks kustutab. Ta avaldab neid postitusi allegooriliselt, ilma nimedeta.
On ka kahtlus, et võib käia hagejate kodu jälgimas. Otse ukse taha ei ole tulnud, aga on nende elamist internetipostitustes korduvalt kirjeldanud. On ilmunud kirjeldused nende kodust.
Hageja II ärakuulamine
Kohus kuulas asja lahendamiseks telefoni teel isiklikult ära hageja II, kes avaldas järgmist.
10.Ta ei ole kostjaga kunagi koos elanud, teismelisena oli neil suhe. Sellest on möödas 13, 14 aastat. 2020 alustas ta uuesti ühenduse võtmist, vahepeal oli 10 a vaikus. Hetkel ta hagejale II helistada, kirjutada ei saa, on ära blokeeritud. Facebookis postitusi tehes iga õhtu tülitab. Õhtuti postitab ja tihti hommikuks kustutab ära. Ta teeb pidevalt kaudseid vihjeid nii hageja II töökohale kui kodule oma postitustes ja sellega ta hirmutab hagejate pereliikmeid. Kohale ei ole tulnud reaalselt, aga iialgi ei tea, millal ta võib reaalselt kohale tulla. Kostja seisukohad
11.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
12.Ta selgitab, et 2008 suvel helistas hageja I kostjale ja keelas tal suhelda endise tüdruksõbraga – hagejaga II. See jäi kostjat häirima ja aastal 2012 otsustas kostja lõpuks ebameeldivusega vastata ning võttis toe poolest läbi e-maili ühendust hagejaga I. See juhtus paraku alkoholijoobe seisundis.
13.Sündmused ja asjaolud, mis arenesid välja alates 2020 juunist said alguse kostja üldisemast murest, et kas kõik on hästi hagejaga II ja seda seoses Covid-19 esimese lainega. Kuna hageja II oli sotsiaalmeedias kostja blokeerinud ei olnud tal muud võimalust kui improviseerida teisi online vahendeid kasutades. Samuti ei vastanud ta seni ühelegi kõnele, aga kostjale jäi justkui mulje, et äkki hageja I üritab hagejat II takistada temaga suhtlemisel ja sellest arenesidki välja kostja kirjad mitmetele inimestele.
14.Sellest tingituna oli kostja arvamusel, et äkki hageja II võib kannatada suhtevägivalla all ja see arvamus süvenes haigushoo ilmnemisel alates maist 2020. Psühhiaatriakliinikus ravi saades selgus kostjale uue informatsiooni põhjal, et tema arvamus eelnevalt mainitu kohta oli ikkagi väär ja tal on seega ka kõikide põhjustatud ebameeldivuste pärast piinlik.
15.Sotsiaalmeedia postitus gruppi, mille pealkiri viitab halvale huumorile ja mille kasutajad postitavad halba reklaami, sai juurde ühe näite halvast reklaamist aga sellega seoses ei viidatud kellelegi halvasti, vaid just kiideti ning keegi kannatada ei saanud. Lisaks ei ole ka keelatud tegemast taustauuringut konkurentide või võimalike koostööpartnerite kohta sotsiaalmeedias.
16.Kostja nõustub sellega, et on hagejatele tekitanud mõneti ebameeldivusi sotsiaalmeedias käesoleval aastal, mil avaldus ka temal psüühiline haigusseisund. Kostja on seisukohal, et lähenemiskeelu kehtestamine tema suhtes on ülemäärane tegutsemispiirang, seda seetõttu, et ta ei ole hagejatele füüsiliselt lähenenud, ei ole neid jälitanud, ei ole piiranud nende liikumisvabadust, ei ole sisenenud nende koju, helistanud kellaajast sõltumatult ja ei ole avalikus kohas tekitanud kõvahäälset sõnelemist ega piiranud hagejate suhtlusvaldkonda.
17.Kostja arvab, et lähenemiskeelu rakendamiseks ei ole enam alust, kuna häirivad sõnumid ja postitused ei ole kestvad, kostja ei ole hagejaid ähvardanud füüsilise või materiaalse
kahju tekitamisega ning puudub ka risk, et kostja hagejaid ohustaks, mis oleks vastuolus VÕS § 1055 lg 1, mille kohaselt saab eraelu puutumatuse kaitseks rakendada lähenemiskeeldu, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, hinnates sealjuures, kui suur on risk, et kahju tekitaja tegelikult ohustab hagejat. Sõnumid ja postitused olid hagejatele häirivad, kuid tegevus ei olnud ohtlik elule ja tervisele. Viited kostja suhetele vanematega ei ole asjassepuutuvad. Haiguse ajal väljapandud postitused tulenesid haigusest tulenevatest meeleoludest, nende eesmärk ei olnud sadismi vm jõu demonstreerimine, vaid pigem ka igavusest sisuloomega eksperimenteerimine sotsiaalmeedias. Kostja ärakuulamine
18.Kohus kuulas asja lahendamiseks telefoni teel isiklikult ära kostja, kes avaldas järgmist.
19.Tal oli hagejaga II paar 2006, 2007. 2011 oli temaga põgusalt uuesti lähemates suhetes. Viimase paari aasta jooksul ei ole teda näinud, isegi 6-7 aastat.
20.Suhted hagejaga I: on temaga telefoniteel vestelnud ja paaril korral juhuslikult kohtunud, siis on põgusalt vestelnud. Vastab tõele, et ta on üritanud hagejaga II suhelda. Aga ta ei võta kostja kõnesid vastu ega ei vasta talle. Hageja I on talle ise helistanud. 2021 ei ole ta nendega kindlasti suhelnud. Viimati suhtles nendega, ta arvab 2020 juulis telefonis ja meili teel.
21.Selgitas, et tal ei ole mingit huvi nendele läheneda. Tal oli lihtsalt mure hageja II pärast seoses viiruselainega. Ta ei ole otseselt vastu, et lähenemiskeeld seada. Tema ei soovi samuti nendega ühendust võtta. Hageja I on talle teinud ebameeldivaid kõnesid, mis on talle hinge läinud, aga on neist üle saanud.
22.Küsimusele, kes on see turundusahv, kellele tema postitused viitavad, vastab: „See olen ma ise. See on selline bränd, mille olen endale omistanud.“
23.„Olen olnud ravil psühhiaatriahaiglas. Üle aasta tagasi viimati. Olen käinud polikliinikus vastuvõttudel. Mulle on määratud rohud ja ma võtan neid. Otsesest raviplaani ma ei täida.“ Otsuse põhjendused
24.Tsiviilõigusliku lähenemiskeelu materiaalõiguslik alus on sätestatud VÕS § 1055 lg-s 1, mille kohaselt võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või selle suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Hagejad paluvad keelata kostjal enda isikuandmeid sisaldavate avalduste tegemise sotsiaalmeedias.
25.Hagejate I ja II hagi ja nende poolt ärakuulamisel avaldatu ning kostja ärakuulamisel antud teabe alusel tuvastab kohus, hagejal II ja kostjal oli suhe. Suhe lõppes enam kui 10 a tagasi. Hagejate väiteil on kostja otsinud peale suhte lõppemist hagejaga II kontakti, suheldes ka hagejaga I. Kostja ärakuulamisel kinnitas kostja kohtule, et ta on hagejatega I ja II telefoni teel suhelnud. Seega on kostja osaliselt kinnitanud hagis väljatoodud asjaolusid.
26.Kohus tuvastas, et kostja on Facebooki keskkonda postitanud kummalise ja hirmutava (või ka lihtsalt ahistava sisuga) fotosid ja teksti, sh hageja I ja hageja II suhtes (dtl 19, 52, 70,
82 ning hagile lisatud zip-failid). Ta teeb pidevalt kaudseid vihjeid nii hageja II töökohale kui kodule oma postitustes ja sellega ta hirmutab hagejate pereliikmeid. Hagejad tunnevad oma turvalisuse ja elu pärast hirmu ning on sellistest postitustest ja ühenduse võtmistest häiritud – see segab nende igapäevast elu. Eeltoodud põhjusel rahuldas kohus hagejate avalduse ja kohaldas lähenemiskeeldu (tsiviilasi nr xxxx).
27.Alates 2020 suvest on kostja avaldanud mõnitavaid ja ähvardavaid postitusi hagejate osas (mutileeritud profiilipiltide avalik postitamine hagejast I 20.06.2020; avalikud pöördumised 20.06.2020; videoklipid 23.06.2020 ja 25.06.2020; hagejate perekonna vastu suunatud vägivallaähvarduste/lähenemiskatsete/kohtumisettepanekute (Facebook, telefonikõned, sõnumid hagejale I ja hagejale II, nt 14.06.2020, 18.06.2020, 19.06.2020), läbipeksmisähvardus (19.06.2020), kõikvõimalike jõudu demonstreerivate/ahistavate privaatsõnumite (SMS; Facebook Messenger; Instagram; WhatsApp; e-post) ja häirivate telefonikõnede vahendusel. Selline tegevus on väidetavalt jätkunud ka 2021.a. Muu hulgas õnnestus kostjal hagejate väiteil välja selgitada hagejate elukoht Xxxxs, mida oma avalikes postitustes 01.07.2020 allegooriliselt kirjeldada võttis.
28.Kohus, uurides asjas esitatud tõendeid, leiab, et kostja ei ole oma postitustes avaldanud hagejate nimesid ega elukohti, vaid viiteid neile on allegoorilised või aimatavad – valdavalt ainult hagejatele ja kostjale endale. Kohus ei tuvastanud, et hageja oleks näiteks käesoleval aastal avaldanud postitusi, mis sisaldaksid hagejate nimesid, elukoha andmeid või muid isikuandmeid. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja ei ole rikkunud hagejate õigusi nende isikuandmete avaldamise näol sotsiaalmeedias VÕS § 1055 lg 1 mõttes. Kuivõrd kohus ei tuvastanud, et viimastel kuudel oleks selliseid andmeid avaldatud, ei ole tegu kestva rikkumisega ja ei ole alust eeldada ka rikkumise jätkumist. Eeltoodud põhjusel jätab kohus hagi rahuldamata.
29.Kohus leiab, et tsiviilasjas nr xxxx kohaldatud lähenemiskeeld ja liikumispiirang hagejate elukohale ja hagejate igakordsele viibimiskohale on piisav abinõue kostjate õiguste kaitseks.
30.TsMS § 462 lg 2 esimese lause kohaselt asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Asja sisu arvestades asendab kohus sedalaadi asjas oma algatusel menetlusosaliste nimed initsiaalidega ning ei avalikusta isikukoode ega aadresse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
31.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
32.Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
33.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
34.Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Menetluskulude kandmist ei nähtu ka kohtuasja toimikust. Kohus määrab seega hüvitatavate menetluskulude suuruseks 0 eurot.
35.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.