Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. oktoober 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-2769
Tsiviilasi
Osaühingu Revalconnect hagi aktsiaseltsi C.H.P vastu tahteavalduste andmise kohustamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 28. mai 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi C.H.P apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
5. oktoober 2021
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): aktsiaselts C.H.P (rk: 10135416), seaduslik esindaja Urmas Uustal ja lepinguline esindaja Risto Uustal Vastustaja (hageja): Osaühing Revalconnect (rk: 11529459), lepinguline esindaja Erki Casar
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 28. mai 2021 otsus ning teha määrus, millega jätta Osaühing Revalconnect hagi aktsiaselts C.H.P. vastu tahteavalduste andmise kohustamiseks läbi vaatamata.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Osaühing Revalconnect kanda.
Välja mõista Osaühingult Revalconnect aktsiaseltsi C.H.P. kasuks menetluskulude katteks 1020 eurot.
5.Osaühing Revalconnect on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 1020 eurot viivist alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Osaühing Revalconnect (hageja) esitas 19.02.2020 maakohtule aktsiaseltsi C.H.P (kostja) vastu hagi, milles palus kohustada kostjat andma tahteavaldus kaasomandi lõpetamiseks ja reaalosadeks jagamiseks, samuti kinnistusraamatusse vajalike kannete tegemiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja osaühingu Scoft Vara kaasomandis kinnistu Haapsalu linnas Kiltsi tee 3 (registriosa nr 1058832, katastritunnus 18301:017:0003, pindala 69 366 m2, sihtotstarve 100% ärimaa). Hagejale kuulub 67705/69366 mõttelist osa ja osaühingule Scoft Vara 1661/69366 mõttelist osa kaasomandist. Kinnistu osas on 19.04.2006 sõlmitud kasutuskord ja kaasomandi lõpetamise kokkulepe, mis on kinnistusraamatusse sisse kantud 25.05.2006. Osaühingule Scoft Vara kuuluvat mõttelist osa koormab Tartu Maakohtu 15.03.2019 määruse alusel kostja kasuks seatud 300 000 euro suurune kohtulik hüpoteek. Hageja soovib kaasomandi lõpetada kokkuleppel, eraldades kinnisasjast kasutuskorra järgi hageja kasutada olevad katastriüksused ja moodustades vastavalt uued registriosad. Osaühingu Scoft Vara ainuomandisse jääks kastastriüksus katastritunnusega 18301:001:0153, pindala 1661 m2, aadress Haapsalu linn Kiltsi tee 3, registriosa nr 1058832. Tulenevalt kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg-st 1 on selleks nõutav kostja nõusolek. Kostja ei ilmunud notarisse asjaõiguslepingu sõlmimisele. Kostja tegevus on pahatahtlik, vastuolus hea usu põhimõtte ja hagi tagamise eesmärgiga. Kostjal puudub alus seada tehingus osalemine sõltuvusse ca 2000 euro suuruse ettemaksu tasumisest, sest tehing ei riku tema õigusi. Kaasomandi lõpetamise tagajärjel ei vähene osaühingule Scoft Vara kuuluva vara suurus ega väärtus (väärtus pigem suureneb, kuna eraldiseisva kinnistu turuväärtus on reeglina kõrgem). Kostja pidi arvestama, et kaasomanikel on õigus kaasomand lõpetada ning et lisaks õigustele tekivad hüpoteegipidajal ka kohustused.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt on kostja nõustunud kinnistu jagamisega eeldusel, et hageja hüvitab kostjale tehingus osalemisega kaasnevad otsesed kulud (lepingu läbivaatamine pädeva isiku poolt, sõit Tartust Haapsallu ja tagasi koos tehingus osalemise ajaga, notariaalse volituse tasu). Asjaolu, et kostja ei ole nõus tehingus osalema oma kuludega, ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Praktikas on tavapärane, et lepingut sooviv isik hüvitab vastaspoolele lepingu sõlmimisega kaasnevad kulud. Lisaks pole teada, kas osaühing Scoft Vara nõustub kaasomandi lõpetamisega hageja soovitud viisil, kuna osaühingu Scoft Vara esindaja jättis notari juurde ilmumata. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kohtuliku hüpoteegiga koormatud kinnistu väärtus peale kinnistu jagamist ei vähene.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 28. mai 2021 otsusega hagi osaliselt ning kohustas kostjat andma nõusoleku kaasomandi lõpetamiseks, kinnisasja (registriosa nr 1058832) jagamiseks ja hüpoteegi ülekandmiseks kohtuotsuse resolutsiooni p-des 2.1 kuni 2.31 toodud viisil. Maakohus asendas kohtuotsusega kostja nõusoleku (tahteavalduse) kinnistusraamatusse kannete tegemiseks vastavalt kohtuotsuse resolutsiooni p-dele 3.1 kuni 3.30. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja kohustamiseks tahteavalduste andmiseks kinnisasjade registriosa nr 2957132 ja 1521832 suhtes. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, määras hageja menetluskulude suuruseks 1260 eurot ja mõistis nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt leidis maakohus, tuginedes Riigikohtu seisukohtadele lahendis nr 3-2-1-46-10, et hagejal on õigus kokkuleppel lõpetada kaasomand kinnisasjale ja jagada see hagis nimetatud viisil. Seadus ei nõua kaasomandi lõpetamise ja jagamise kokkuleppe kehtivuseks hüpoteegipidaja nõusolekut. Hüpoteegipidajal on hea usu põhimõttest tulenev kohustus anda nõusolek kinnisasja jagamiseks, kui see ei riku tema õigusi, ning hagejal on õigus selle nõusoleku andmist kohtus nõuda. Kohtu hinnangul on seadusandja pidanud põhjendatuks, et teatud juhtudel on isikutel ise kohustus ilma täiendava hüvitiseta hinnata, kas tehingud kahjustavad nende huve või mitte. Kostjal on hageja nõudele vastu vaieldes risk, et kohus võib leida, et tegemist on pahauskse käitumisega ja kostjal tulnuks nõusolek anda. Seega hageja keeldumist kostja täiendavate lepingu sõlmimisega tekkida võivate kulude kandmisest ei saa pidada pahatahtlikuks. Kohus leidis, et hageja huvi kinnisasja jagamiseks, kaasomandi lõpetamiseks ja jagamisel moodustuvate maaüksuste mittekoormamiseks kostja kasuks seatud hüpoteegiga kaalub ülekaalukalt üles kostja huvi hüpoteegi kogu maaüksusele püsimajäämisele. Kostja seaduslikud õigused ei saa seeläbi kannatada. Neil asjaoludel ei ole kostja käitumine kinnisasja jagamiseks nõusoleku andmisest keeldumisel kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 138 sätestatud hea usu põhimõttega, mistõttu on põhjendatud hageja nõue rahuldada. Hageja taotleb kostja nõusolekut, et kinnistust eraldada eraldi kinnistuna katastriüksus tunnusega 18301:001:0153, ja seda kinnistut jääks koormama osaühingu Scoft Vara kaasomandi osale kostja kasuks seatud hüpoteek. Hagi kohaselt moodustab katastriüksus nr 18301:001:0153 2,39% kogu hüpoteegiga koormatud kinnistust. Kinnistust kuulub hagejale 67705/69366 ja osaühingule Scoft Vara 1661/69366. Kinnistu suurus on 69 366 m2. Pärast kaasomandi lõpetamist jääks osaühingu Scoft Vara ainuomandisse maatükk katastritunnusega 18301:001:0153, suurusega 1661 m2. Seega vastaks osaühingule Scoft Vara jääva osa suurus täpselt tema mõttelise osa suurusele kinnistust. Kohtu hinnangul ei esine kostjal kaitsmisväärset huvi säilitada hüpoteek maatükile, mis moodustab kogu hüpoteegiga koormatud kinnistust suhteliselt väikese osa (2,39%). Kohtule ei nähtu, et hagi rahuldamisel saaksid kostja huvid kahjustatud. Asjaolu, et osaühingu Scoft Vara kaasomandi osale on seatud kohtulik hüpoteek 300 000 euro ulatuses, ei tähenda, et tema kaasomandi osa väärtus peaks olema 300 000 eurot. Hageja on esitanud osaühingu Scoft Vara kinnituse, mille kohaselt osaühing Scoft Vara on nõus kaasomandi lõpetamisega. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et osaühing Scoft Vara ei nõustu kinnisasja jagamisega vastavalt kokkulepitud kasutuskorrale. Seega on tõendatud, et kinnistu jagamine vastavalt kasutuskorrale on ka teise kaasomaniku soov. Juhul kui osaühing Scoft Vara peaks keelduma kaasomandi lõpetamiseks tahteavalduse andmisest on see hageja riisiko, et otsuse täitmiseks tuleb tal uuesti kohtusse pöörduda. Eelnevast tulenevalt rahuldas kohus hagi ja asendas kostja tahteavaldused kinnistu (registriosa nr 1058832) jagamiseks, kaasomandi lõpetamiseks ja hüpoteegi ülekandmiseks. Hageja on taotlenud kohustada kostjat andma tahteavaldusi ka kinnisasjade registriosa nr 2957132 ja
1521832 suhtes. Kohtule ei nähtu, et kostja kasuks olev kohtulik hüpoteek oleks seatud eelviidatud kinnisasjadele, mistõttu jättis kohus hagi selles osas rahuldamata. Kuna kohus rahuldas hagi suures ulatuses, jättis kohus menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 1500 eurot (sh riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 1200 eurot koos km-ga). Õigusabikulud koosnevad järgnevast: hagi koostamine ja edastamine, sh materjali kogumine 5 h; kostja vastusega tutvumine 1,5 h; kostja vastusele vastuse koostamine 1 h; kostja seisukohaga tutvumine 1,5 h; istungiks ettevalmistus 1 h. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Kostja õigusabi ajakulu on 13,6 tundi. Hageja õigusabikulud on eelduslikult suuremad, arvestades, et hagejal tuleb esitada hagi ja formuleerida nõuded. Kohus leidis, et hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud on 8 tundi, s.o 960 eurot (km-ga), põhjendatud kulu on ka riigilõiv, kokku 1260 eurot.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Aktsiaselts C.H.P esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 28. mai 2021 otsuse tühistamist osaliselt, p-de 1–3.30 ja 5–7 osas, ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole asjaolu, et kostja ei ole nõus osalema tehingus oma kuludega, vastuolus hea usu põhimõtte, tava ega praktikaga. Kui hageja ei hüvita kostjale tehingus osalemisega seotud kulusid, tekib kostjal otsene varaline kahju. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 2 ja Riigikohtu seisukohta lahendi nr 3-2-1-46-10 p-s 32 arvestades tulnuks hagi jätta rahuldamata; 2) on kohus vääralt jõudnud järeldusele, et jagatava kinnistu väärtus ei vähene. Kohus on 05.06.2020 kirjas hagejale selgitanud, et hagejal tuleb tõendada, et kinnistu jagamine ei kahjusta kostja õigusi. Selleks tuleks hagejal tõendada, et jagatava kinnisasja väärtus on suurem või vähemalt samaväärne, kui praeguse hüpoteegiga kaetud kaasomandiosa väärtus. Kuna hageja kohtu määratud tähtajaks täiendavaid tõendeid ei esitanud, pidi kohus järeldama, et kinnistu väärtus võib väheneda. Kohus on hakanud üllatuslikult ning rikkudes TsMS § 5 lg-t 1 ja § 7 ise analüüsima kinnistu väärtust, kusjuures on jätnud tähelepanuta kostja vastuväited ning notari vastuse, kus ei osatud hinnata kinnistu väärtuse muutumist. Kui kohus leidis, et kostja on esitanud selle kohta liiga vähe tõendeid, pidanuks kohus seda kostjale selgitama; 3) on ekslik kohtu järeldus, et hagejal on osaühingu Scoft Vara kinnitus tehingus osalemiseks ja et kinnistu jagamine vastavalt kasutuskorrale on ka osaühingu Scoft Vara soov. Hageja on saatnud kohtule 30.03.2020 e-kirja manuses kinnituse, mille kohaselt osaühing Scoft Vara kinnitab, et on nõus kaasomandi lõpetamisega Haapsalu notar Eha Naudi juures vastavalt viimase koostatud lepingule, mis edastati 14.02.2020; 4) on kohus jaotanud menetluskulud valesti ja on lähtunud dokumentidest, mida kostjale pole esitatud. Hageja ei ole esitanud kostjale oma menetluskulude nimekirja koos kulusid tõendavate dokumentidega, jättes täitmata 19.03.2021 kohtumääruse resolutsiooni p 3. Seetõttu on kohus üllatavalt märkinud, et kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Kui hageja jättis tähtaegselt esitamata menetluskulusid tõendavad dokumendid, siis hageja maksimaalne kulu sai olla 300 eurot. Kohus rahuldas hagi osaliselt, kuid mõistis kostjalt hageja menetluskulud välja 100% ulatuses. Hageja menetluskulud on ülepaisutatud, arvestades vaidluse keerukust, hageja lepingulise esindaja koostatud menetlusdokumentide vormistust ning asjaolu, et hageja lepinguline esindaja oli enne kohtumenetlust asjaoludega kursis.
5.Osaühing Revalconnect vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude kostja kanda jätmist.
Vastuväidete kohaselt: 1) kaasnevad hagi tagamise käigus seatud hüpoteegiga isikule, kelle taotlusel hüpoteek seati, lisaks õigustele ka kohustused, mh anda kaasaomandi lõpetamisel nõusolek ja kanda sellega seotud kulud. Kostja ei ole viidanud õigusnormile, mis annaks talle õiguse keelduda nõusoleku andmisest tingimusel, et talle tasutakse tehinguga seotud (ebamõistlikud) kulud. Kostja õiguseid ei kahjustata, sest hüpoteek jääb peale kaasomandi lõpetamist koormama selle isiku kinnistut, kellega kostjal on kohtuvaidlus, ning antud kinnistu maht ei vähene. Notaril on kohustus tasuta selgitada tehingu sisu ja tagajärgi. Hageja oli kohtuväliselt nõus hüvitama mõistliku ajakulu ja parkimistasu; 2) on hageja menetluskulude nimekirja esitanud. Kulude jätmine kostja kanda on põhjendatud ka seetõttu, et hageja oli 15.04.2021 nõus hüvitama kostjale 450 eurot, et sõlmida kompromiss.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohus jätab määrusega hagi tervikuna läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 2 p 2) ning menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
7.Hagiavalduse kohaselt palus hageja kohustada kostjat andma nõusolek kaasomandi lõpetamiseks ja kinnisasja jagamiseks hageja taotletud viisil, samuti kinnistusraamatusse vajalike kannete tegemiseks. Maakohus rahuldas hagi kostjat puudutavas osas (kohtuotsuse resolutsiooni p-d 1-3.30).
8.Hageja ja osaühingu Scoft Vara kaasomandis on kinnistu registriosa nr-ga 1058832, kusjuures hagejale kuulub 67705/69366 mõttelist osa kaasomandist ja osaühingule Scoft Vara 1661/69366 mõttelist osa kaasomandist. Osaühingu Scoft Vara mõttelist osa koormab kostja kasuks seatud kohtulik hüpoteek summas 300 000 eurot. Maakohtu otsuse põhjendustest nähtuvalt on maakohus hagi rahuldamisel tuginenud Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-46-10, kuid jätnud arvestamata alates 01.07.2018 jõustunud asjaõigusseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muudatused. Seoses kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse vastuvõtmisega tunnistati kehtetuks AÕS § 356 ja KRS § 55 lg 3 ning muudeti AÕS § 54. Seega alates 01.07.2018 pole hüpoteegiga koormatud kinnisasja jagamiseks vajalik kinnisasja omaniku ja hüpoteegipidaja notariaalselt tõestatud kokkulepe (AÕS § 356 lg 1) ning kinnistusosakonnale pole vaja nimetatud kokkulepet esitada (KRS § 55 lg 3). AÕS § 54 lg 5 kohaselt kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks oli jagatava kinnisasja osa, jääb koormama vastavat jagamise tulemusel tekkinud kinnisasja. Seega AÕS § 54 lg 5 kohaselt jääb osaühingu Scoft Vara mõttelist osa koormanud kostja kasuks seatud hüpoteek koormama jagamise tulemusel tekkinud ja osaühingu Scoft Vara ainuomandisse jäävat kinnisasja. Muu hulgas nähtub asja materjalidest, et osaühingule Scoft Vara ainuomandisse jääva kinnisasja suuruseks jääb 1661 m2 ehk selle suurus on võrdeline osaühingule Scoft Vara kuuluva mõttelise osa suurusega, samaks jääb registriosa nr 1058832 ning hüpoteegi summa 300 000 eurot. Alates 01.07.2018 jõustunud ülalmärgitud seaduste muudatuste eesmärgiks oli jätta piiratud asjaõigus kehtima sellesse registriossa, kus see faktiliselt paikneb ning tagada seeläbi endiselt piiratud asjaõiguse omaja õigused. Arvestades eeltoodut ei ole alates 01.07.2018 nõutav hüpoteegipidaja nõusolek hüpoteegiga koormatud kinnisasja jagamiseks ning kinnistusraamatusse vastava kande tegemiseks.
Maakohus on jätnud tähelepanuta alates 01.07.2018 jõustunud asjaõigusseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muudatused ning seetõttu põhjendamatult hagi rahuldanud.
9.TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, jõustusid asjaõigusseaduse ja kinnistusraamatuseaduse asjakohased muudatused alates 01.07.2018, hagi esitati kohtusse 19.02.2020 ning maakohus võttis hagi menetlusse 20.02.2020. Kuna hagi kohtusse esitamise ajal puudus õigusnorm, mis nõuaks hüpoteegiga koormatud kinnisasja jagamiseks hüpoteegipidaja nõusolekut, s.t hagejal ei olnud hagi kohtusse esitamise ajal seadusega kaitstud õigust, oli tegemist perspektiivitu hagiga TsMS § 371 lg 2 p 2 mõttes ning maakohtul tulnuks keelduda sellise hagi menetlusse võtmisest. Kuna maakohus menetles hagi ja rahuldas selle ning maakohtu otsuse vaidlustas apellatsiooni korras kostja, siis tuleb hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi läbi vaatamata. Ringkonnakohus jätab TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata ka osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, s.o kinnisasjade registriosa nr-ga 2957132 ja 1521832 suhtes, kuna nimetatud kinnisasjadele ei ole kostja kasuks kohtulikku hüpoteeki seatud ning seetõttu ei ole hagiga võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada (TsMS § 656 lg 4).
10.Maakohtu menetluses kantud ja apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 2 alusel jätta hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kulutanud õigusabile maakohtus kokku 1224 eurot (13,6 tundi x 90) ning ringkonnakohtus kokku 531 eurot (5,9 tundi x 90). Lisaks on kostja tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 300 eurot. Hageja peab hüvitama kostja lepingulise esindaja kulud (õigusabikulud) põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb eelkõige lähtuda asja keerukusest ja sellele kulunud ajast. Kostja seisukohtadest (s.o vastus hagile, 20.04.2020 ja 23.04.2021 kirjalikud seisukohad, kostja seisukoht 17.12.2020 kohtuistungil) nähtuvalt ei ole kostja kordagi märkinud, et hagi tuleks jätta läbi vaatamata, samuti ei ole kostja viidanud ühelegi õigusnormile, kui ta leidis, et hagi tuleks jätta rahuldamata. Olulise osa kostja seisukohtadest moodustab arutlus selle üle, millistel tingimustel (kui suure summa hüvitamisel talle) on ta nõus andma nõusoleku kinnisasja jagamiseks. Eelneva alusel leiab ringkonnakohus, et kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu maakohtu menetluses on kokku 6 tundi. Apellatsioonkaebuses on kostja korranud maakohtu menetluses esitatud seisukohti, mis ei ole vaidluse õige lahendamise seisukohalt asjakohased. Seetõttu loeb ringkonnakohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks apellatsioonimenetluses kokku (sh osalemine ringkonnakohtu istungil) 2 tundi. Kokku peab hageja hüvitama kostjale õigusabi eest 8 tunni ulatuses 720 eurot ning apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 300 eurot, kokku 1020 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel on hageja kohustatud tasuma menetluskuludelt 1020 eurot viivist alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.