4.1.Ну насчёт «господин» в отношении С редакция явно погорячилась. «Э Л, как собственник, не скрывает своего раздражения, что он должен отстроить, один на собственные деньги. Хренасе, борзота-то прёт из него. Может быть нарвитянам надо ему десятину платить начать на его прожекты. Есть у нарвского 1 / 26
2-20-9631 предпринимателя претензии к политике государства в отношении Восточного соседа. Бандеровец возмущается политикой государства по отношению к России? То есть про «москаляку на гиляку» можно забыть, когда собственно бабло под угрозой? Ах да Деньги не пахнут.Примерная стоимость сноса 30000 Euro, ликвидация первого здания общежития обошлась предпринимателю 60.000 евро. Хотелось бы увидеть платёжки. А то по отчётам в налоговую, семья нищая как церковная мышь откуда такие деньжищи Зин? Вопрос сам по себе весьма логичен: его супруга возглавляет отдел которой как раз и курирует вопрос вывоза мусора“ ("Народу важно": спасет ли спасательный круг?“ (Rahvale tähtis: kas päästerõngas päästab?))
4.2.отчасти из-за таких пид*расов, как он и ему подобных, люди уезжают из города. Когда ему приносишь деньги - он тебе в жопу вылижет. Когда приходит время ему платить по счетам, этот меняется на 180 градусов. Чмо5 он. Про таких никогда не скажут – предприниматель. Быдло ссыкливое6. И таких «бизнесменов» в Нарве пол города ("Народу важно": спасет ли спасательный круг?“ (Rahvale tähtis: kas päästerõngas päästab?))
4.3.Мда...фамилию то сменить ты можешь, дело не хитрое хоть и попахивает это действо нехорошо ....но вот отношение к тебе - это вряд ли! Как был ты барыгой9 обычным, так им и остался... прискорбно сие, но такова селяви. Да и куда ты лезешь со своими восемью классами... наводи уже порядок в своей харчевне псевдокитайской, ведь никаких изменений в лучшую сторону, только хуже стало.. раньше хоть кухня чем-то отличалась, а сейчас что.. тихий ужас, позоришь Нарву только! Понакупил развалюх по городу за бесценок, благо супруга «в теме», да на подхвате.. и что дальше?? Или главное застолбить, да таблички развесить «ERA MAA»? Так на это ума много не надо, придётся и вашему семейству когда-то всё это в порядок привести ...халява то, она, не бывает вечной. ("Народу важно": спасет ли спасательный круг?“ (Rahvale tähtis: kas päästerõngas päästab?))
4.4.Прохиндей он а не бизнесмен. Кто только додумался его пригласить на передачу. Теперь все будут думать что в Нарве все такие недалёкие. Да и непорядочный он человек , по жизни.
4.5.Про горящие ватные попы, обычно можно услышать от почитателя гомикабандеры – Э С . Не зря же он рассекает в бандеровской шапчонке. Это случайно не ты, анонимный ананим? (Народу важно: "Какая Нарва нам по плечу?" (Rahvale tähtis: Mis Narvaga me hakkama saame?))
4.6.Электрик, пиши ещё, Нарва должна знать своих "хероев" (Rahvale tähtis: Mis Narvaga me hakkama saame?))
4.7.Ловите: энное количество лет назад, херой C решил стать депутатом Нарвы. Собрал аж целых три голоса (Rahvale tähtis: Mis Narvaga me hakkama saame?))
4.8.От дурашка-то. Оказывается промышленность в Нарве не нужна, а будем все жить за счёт обслуживания. И весь город будут кормить несколько точек общепита и его флагман китайский ресторан! Да, и ещё львинную долю в бюджет города будет давать городская управа где и работает его жёнушка, несравненная мадам Р . И этот человек называет себя бизнесменом? Он вообще где-нибудь учился? ГПТУ хоть какое-то кончал? Он больше на жулика похож,чем на предпринимателя (Rahvale 2 / 26
2-20-9631 tähtis: Mis Narvaga me hakkama saame?))
4.9.Кстати, Л /Р соавтор бардака на Героев. А теперь и на остальных проспектах города. И как всегда свою непрофессиональность прикрыла вечной фразой "евронормы" и программой государства по защите пешеходов. Правда в других городах Эстонии, про такие евронормы никто не слышал и дороги не сужают. Как вопил ее мужбандеровец C /Л (известный здесь как edlen), когда ее уволили из горуправы в первый раз: "Это самый ценный и грамотный чиновник во всей управе!". Вот эту ее грамотность и грамотность недомэрка и дровосека, город сейчас пожинает („ДТП в Нарве: погиб пешеход“ (Liiklusõnnetus Narvas: suri jalakäija)).
4.10.Речь о C , который теперь Л , читать надо внимательнее. И который здесь совсем недавно распинался в своих симпатиях к Бандере, если что. („ДТП в Нарве: погиб пешеход“ (Liiklusõnnetus Narvas: suri jalakäija)).
4.11.И мы его помним. Дать ему затрещину , было как традиция. Урод он! („Сосед требует извинений по суду“ (Naaber nõuab kohtus vabandamist)).
4.12.Da,barigi est barigi....i biznesmenami in ne stat nikogda,stalkivalsja s Etim gospodinom... No I problemma Narvi,s takimi tochno pozitivni imidz nevosmozno poluchit.
5.Jätta E L kommenteerimisteenuse keelamise nõue või alternatiivselt kontrolli tõhustamise kohustamise nõue (hagiavalduse resolutsiooni punktid 4 – 5) rahuldamata.
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kätte toimetada otsus menetlusosalistele. Edasikaebamise õigus Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
Hageja I on Narva ettevõtja, kellele kuulub restoran C N ja hageja II on N XXX, kes täidab avalikke ülesandeid N L L . Hagejad on abielus. 28.03.2020 oli hageja I kutsutud osalema telesaates „Rahvale tähtis“, Narva väikeettevõtjana rääkis ta raskustest, millega peab silmitsi seisma COVID-19 pandeemia ja riigis väljakuulutatud eriolukorra ajal. 3 / 26
2-20-9631 29.03.2020 avaldati kostja hallatavas internetiportaalis stena.ee artikli "Народу важно": спасет ли спасательный круг?“ (Rahvale tähtis: kas päästerõngas päästab?). Kostja võimaldab internetiportaali külastajatel artikleid (s.h anonüümselt) kommenteerida. Vaidlusalusel artiklil oli seisuga 01.04.2020 22 kommentaari, millest 11 kahjustasid hagejate isiklikke õigusi, alandades hagejate au ning inimväärikust. Hageja I õigusi kahjustasid 9 kommentaari ja hageja II õigusi 3 kommentaari. Kommentaarid viitasid korduvalt hageja I isikuõiguste individuaalsfääri jäävatele võimetele ja iseloomuomadustele nagu rahaahnus, omakasupüüdlikkus, ülbus, mis on sõnastatud ebakohaste väärtushinnangutena. Kommentaaride eesmärgiks oli riivata hageja I au ja väärikustunnet, teda alandada ja teotada. Kommentaarid riivasid ka mõlema hageja mainet, kahjustades nende reputatsiooni avalike hinnangutega meediakanali kaudu üldsusele kättesaadaval viisil. Stena.ee internetiportaal on Narvas üldtuntud ja laialdaselt kasutatav meediakanal. Hageja II on linnaametnik ning viited tema väidetavale koostööle hagejaga I, mis on suunatud hageja I äritegevuste ebaseaduslikule toetamisele, ei ole lihtsalt hagejale II hingevalu tekitavad ja alusetud, vaid laostavad lõppastmes usaldust linnavõimu vastu. Kommentaaride väärtushinnangud ei olnud objektiivsed ega põhjendatud, need ei lähtunud üldisest huvist ning nende vulgaarne väljendusvorm toetas hagejate teadlikku solvamist, nende isikute rünnet ja inimväärikuse alandamist.
Hagejate esindaja on palunud rikkumine lõpetada, helistades kostja esindajale. Hagejate esindaja rõhutas, et artikli kommentaarid teotavad hageja I au ja head nime ning kommentaaride sisu on õigusvastane. Kostja ei nõustunud hagejate esindaja välja tooduga ning lubas kõrvaldada kommentaarid, mis on tema hinnangul solvavad. Kostja kustutas mõned kommentaarid, kuid 26.06.2020 seisuga on artiklil 30 kommentaari ja nendest 6 rikuvad hageja I õigusi ja 2 rikuvad hageja II õigusi. Kommentaarid sisaldavad viidet hageja I iseloomuomadustele, mis ei vasta tõele ja teotavad hagejat I. Kommentaarid on sõnastatud ebakohaste väärtushinnangutena, eesmärgiks on riivata hageja au ja väärikustunnet, teda alandada ja teotada. Lisaks antakse ebakohast väärtushinnangut ka tema varalisele seisukorrale, nimetades tema kinnistut „kuuriks“. Hageja I isiku kirjelduseks kasutatid kommentaarides m.h järgmisi väljendeid: „petis“, „piider“, „jultunud“, „ihnuskoi“, „pask“ jm. Mõned sõnad ei ole tõlgitavad. Hageja II väidetavat abistavat tegevust peegeldavad kommentaarid seavad kahtluse alla tema maine ja erapooletuse linnaametnikuna ning korrektsuse tööülesannete täitmisel. Hageja II on 20aastase töökogemusega ametnik, kelle tegevus tööülesannete täitmisel on seaduslik ja usaldusväärne. Kommentaarid põhjustavad hagejale II valu, negatiivseid emotsioone ja raskendavad tööülesannete täitmist, kuna kolleegide suhtumine muutus. Hageja II pidi kommentaaride tõttu kogema ebasoosingut, pilget ja ebamugavust. Hagejal II tekkisid unehäired ja ärevus, mis põhjustas töövõime langust. Hageja I ärimehe reputatsioon oli kahjustatud, mistõttu muutus nii hageja I psüühiline seisund kui ka võimalike koostööpartnerite hulk. Hagejal I tekkisid unehäired, mis avaldasid mõju tema töövõimele. Kommentaarid omasid mõju ka hagejate lastele, kuna nad kannavad sama perekonnanime. Laste psüühiline seisund oli kahjustatud ja selle tasakaalustamiseks oli vajalik korraldada mitme tunniseid koosolekuid.
Kostja on kommentaaride avaldamise ja avalikkusele kättesaadavaks tegemisega tekitanud hagejatele mittevaralist kahju. Kostja eiras oma kohustust kontrollida avaldatavate kommentaaride sisu ja õiguspärasust ja lasi kommentaatoritel avaldada hagejate au ja head nime teotavaid ja väärikust alandavaid avaldusi, neid kontrollimata 4 / 26
2-20-9631 või ilmumise järgselt kõrvaldamata. Avaldatud kommentaaride näol on tegemist kestva rikkumisega, kuna kostja ei ole kõiki hagejate au ja head nime teotavaid kommentaare kõrvaldanud. Tegevusetuse eest vastutusele võtmine eeldab kostja kohustust tegutseda, mis võib tuleneda, kas seadusest või üldisest käibekohustusest võtta tarvitusele piisavad abinõud, vältimaks hageja isiklike õiguste rikkumist. Käibekohustuse üldisest mõistest tuleneb, et igaüks, kes loob käibes ohuallika, millest võib äratuntaval viisil tekkida oht kolmandate isikute õiguste kahjustamiseks, on kohustatud võtma tarvitusele mõistlikke abinõusid õiguste kahjustamise vältimiseks. Lisaks sellele on üldiseks käibekohustuseks hea usu põhimõttega kooskõlas olev tegutsemine oma õiguste teostamisel. Hea usu põhimõttest tulenevalt on keelatud oma tegevusega kahjustada teisi isikuid. Kuna kostja võimaldas avaldada kolmandatele isikutele kättesaadaval kujul kommentaare, on ta VÕS § 1047 lg 1 tähenduses kommentaaride avaldaja ja vastutab seega nende avaldamise tagajärgede eest. Vaidlusaluse artikli kommentaaride suhtes jättis kostja oma käibekohustuse täitmata, sest ei võtnud ette piisavalt tõhusad meetmed selleks, et ennetada hagejate isiklikke õigusi riivavate kommentaaride avaldamist portaalis. Ka pärast kommentaaride kolmandatele isikutele kättesaadavaks muutumist jäi kostja tegevusetuks. Seisuga 29.06.2020 on artiklil 30 kommentaari, millest 8 rikkuvad hagejate õigusi. Kostja käibekohustuse rikkumine on raske, kuna kommentaaride sisu on räige, need on avaldatud ja kättesaadavad linnas üldtuntud portaalis ja nende kõrvaldamine ei toimunud kostja initsiatiivil. Kostja internetiportaali haldamise praktika näitab, et on vähetõenäoline, et kostja oleks hageja I sekkumiseta oma käibekohustust täitnud ja ise midagi ette võtnud.
Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Käesoleval juhul on kahju õigusvastane, sest avalikkuse, kolmandate isikute huvi ega muu seadusega kaitstud hüve ei õigusta hagejate au teotamise. Teadlik ja avalik alandamine ning sõimamine ei saa olla õigustatud kolmandate isikute ega avalikku huviga. Vaidlusaluse artikli kommentaaride väärtushinnangud on spekulatiivsed, ei lähtu heast tahtest ja üldisest huvist, hinnangu vorm kaldub vulgaarsustesse, teadlikku solvamisse ja inimväärikuse alandamisse. Tegemist ei ole lihtsalt solvamise ja haavamise, vaid korduvate ja teadlikke rünnetena isikute vastu, mis on ajendatud sihipärasest soovist isikute mainet oluliselt kahjustada. Kommentaarides ei arutata artikli teemade üle, vaid solvatakse ja mõnitatakse hagejaid. Kommentaarides valitud kõnepruuk ja vulgaarsuste ning sõimudena sõnastatud etteheided ei ole õigustatavad sõnavabaduse ega muu seadusega kaitstud hüvega. Kostja jättis teadlikult alles ülejäänud objektiivselt solvavad kommentaarid, näidates sellega, et kommentaaride õiguspärasuse üle otsustab tema. Seega oli kostja käitumine teadvustatud ja sihipärane ning kommentaare kustutades oli ta teadlik nende õigusvastasest sisust. Hagejatele jääb arusaamatuks, mis põhjusel jättis kostja ülejäänud hagejate au ja hea nime teotavad kommentaarid kõrvaldamata.
Kostja on oma käibekohustust hagejate suhtes järgimata jätnud juba alates 2012. aastast, mil ilmus artikkel „Naaber nõuab kohtus vabandamist“. Eeltoodud artikkel ei maini ega puuduta hagejat I. Sellegipoolest on artikli all avaldatud kolm hageja I ja enam kui viis loo peategelase isiklikke õigusi kahjustavat kommentaari. Kommentaarides nimetatakse hagejat värdjaks ja tänavkaubitseja-petturiks ning avaldatakse tema isikuandmeid. 03.12.2018 artiklit, mis kajastab 03.12.2018 eetris olnud saadet „Rahvale tähtis“, milles arutati Narva elanikkonna vähenemisega seotud probleeme, kommenteerisid anonüümsed kommentaatorid, mis rikkusid hageja I õigusi. Kommentaarid sisaldasid m.h ebakohaseid 5 / 26
2-20-9631 väärtushinnanguid hageja I isikuomaduste kohta, mis olid sõnastatud vulgaarsustena nagu „homo-bandeeri austaja“, „munn-kangelane“. Seda enam sisaldavad kommentaarid üleskutset hagejat I veelgi alandada. Artiklil on 19 kommentaari, millest 10 teotavad hagejat I.
Hagejat II teotavad kommentaarid on internetiportaalis artiklites, mis kajastavad 2019. aasta novembris juhtunud liiklusõnnetust Narvas ja 2018. aasta detsembris eetris olnud telesaadet Narva elanikkonna vähenemise probleemist. Mõlema artikli sisu ei puuduta mingil määral hageja II tegevusi ega tema isikut, kuid artikli all on kommentaare, mis sisaldavad ebaõigeid andmeid ja ebakohaseid väärtushinnanguid hageja II kohta. Väited nagu „Muide, L / R on Kangelaste bardaki kaasautor. Ja nüüd ka linna teistel teedel. Ja nagu alati, kattis ta oma ebaprofessionaalsuse igavese fraasiga „euronormid” ja jalakäijate kaitse riiklik programm. Ainult et teistes Eesti linnades pole keegi sellistest euronormidest kuulnud ja teid ei kitsendata“ ja „Muidu võib lapsed emmele-ametnikule tiiva alla ja juba on paljudeks aastateks linnaeelarve tükeldamiseks valmis pere salk“, loetuna koos kommentaariga hageja II poolse abikaasa „läbisurumise“ telesaatesse, on spekulatiivsed ja ei lähtu heast tahtest.
Kuna kostja ei kontrolli ega tuvasta kommenteerijaid, ei registreeri neid ning võimaldab anonüümset kommenteerimist, on selge, et õigusvastase sisuga kommentaaride lisamise oht on anonüümse kommenteerimisvõimaluse pakkumise korral oluliselt suurem, kui internetiportaalide puhul, milles kommenteerijad registreeritakse ja tuvastatakse. Kostja poolt tehtud valik internetiportaali ja kommenteerimisvõimaluse kujundamisel eeldab seega vähemalt tõhusa järelkontrolli rakendamist, mis võimaldab vaieldava sisuga kommentaaride kiiret kõrvaldamist pärast nende avaldamist. Hagejaid teotavad ja kõrvaldamata kommentaarid aastatest 2012, 2018, 2019 ja 2020 tõendavad, et internetportaal stena.ee puhul on selline kontroll olematu. Kostja tegevus avaldab negatiivset mõju ka teistele isikutele. Näiteks linnavõimu tegevusi kajastavad artiklid sisaldavad kommentaare, mis kujutavad endast õigustatud kriitika piiri teadliku ja tarbetu ületamist ja soovi linnavõimu esindajaid alandada. Näiteks avaldas kostja anonüümseid kommentaare, milles Narva linnapead nimetatakse „joodikuks ja luuseriks“, „vaeglinnapeaks“, „kusejaks“ ja „skisoks“. Ka Narva Linnavolikogu liikmeid nimetatakse „kusejateks“. Nimetatud kommentaarid on avaldatud 22.04.2020 ja 15.06.2020 ilmunud artiklite all. Need on vähesed näited. Enamus kommentaare stena.ee portaalis on anonüümsed, solvava, alandava, kriitika piire ületava sisuga. Tegemist ei ole uudiste portaaliga, vaid alandamiseks ja keelepeksuks üleskutsuva veebilehega, mille külastajad teotavad teadlikult ja anonüümselt kolmandaid isikuid.
Kostja on kommnetaaride avaldamisega korduvalt rikkunud hagejate põhiõigust eraelu puutumatusele. Isikuandmete avaldamisena on käsitletav vaidlusaluse artikli all oleva kommentaari: „S tõlkis nime eesti keelde, kuid „S “ jäi ikka. Nurjatu. Ahne.“ avaldamine internetiportaalil stena.ee. Hageja I eelmine perekonnanimi – S – kuulub hageja I isikuandmete hulka, mille töötlemine (s.h avalikustamine) peab olema seaduslik. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 4 järgi võib andmesubjekti nõusolekuta isikuandmeid töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Avalik huvi hageja I perekonnanime muudatuse vastu ei ole põhjendatud ning Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p 4.9 järgi avaldatakse inimese eraelu puutumatust rikkuvaid materjale 6 / 26
2-20-9631 avaldatakse vaid juhul, kui avalikkuse huvid kaaluvad üles inimese õiguse privaatsusele. Käesoleval juhul ei kaalu avalikkuse huvid üles hageja I õiguse privaatsusele. Hageja I perekonnanime muudatuse kuritarvitamine kommentaarides ei ole õigustatud ning seda tuleb käsitleda eraelu puutumatuse rikkumisena. Analoogne isikuandmete ebaseaduslik avaldamine leidis aset ka hageja II suhtes. Nimelt avaldati hageja II perekonnanime muudatuse kohta käivat teavet kommentaaris nr 2 stena.ee internetiportaalil 09.11.2019 artikli all.
Kuna kostja rikub oma käibekohustuse ignoreerimisega kestvalt hagejate ja kolmandate isikute õigusi ning tekitab neile õigusvastaselt mittevaralist kahju, on hagejad seisukohal, et kostja ole võimeline kommenteerimisteenust nõuetekohaselt osutama ning seetõttu tuleb kostjal keelata kommenteerimisteenuse osutamist internetiportaalil stena.ee. Kuna kostja ei ole oma käibekohustust kohaselt täitnud juba aastaid, on vähetõenäoline, et ta täidab käibekohustust tulevikus.
10.Hagejad paluvad kohtul mõista hagejale I ja hagejale II välja õiglane kahjuhüvitis kohtu äranägemisel. Kohustada kostjat kõrvaldama artiklite „Rahvale tähtis: kas päästerõngas päästab?“, „Rahvale tähtis - mis Narvaga me hakkama saame ?“, „Liiklusõnnetus Narvas: jalakäija on surnud“ , "Naaber nõuab kohtus vabandamist" all avaldatud hagejate au teotavad kommentaarid. Keelata kostjal osutada internetiportaalis stena.ee kommenteerimisteenust või alternatiivselt kohustada kostjat teostama tõhusamat kontrolli stena.ee internetiportaalis avaldatavate kommentaaride üle, nii et ilmunud kommentaarid ei kahjustaks hagejate isiklikke õigusi. Kostja seisukoht
11.Kostja palub jätta hagi läbi vaatamata, kuna hageja taotluse punkte 4 -5 ei ole võimalik lahendada, sest puudub seaduses sätestatud alus, et hageja saaks neid nõudeid kostja vastu esitada. Kostja ei tunnista ka muus osas hagiavaldust ja leiab, et hagejate etteheited on paljasõnalised. Etteheited on abstraktsed ning kahju hüvitamine ei ole võimalik abstraktselt määratud kohustuste etteheitmisel. Tõendamata on, et kostja oleks kahju tekitanud kolmandate isikute kommentaare mitte eemaldades. Samuti on tõendamata, et kahju tekitamine on õigusvastane ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine ning et kostja oleks kahju hüvitamises süüdi. Isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve ning õigusvastasuse tuvastamisel tuleb lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Kostja leiab, et kaalumisele tulevad hagejate isiklikud õigused versus sõnavabadus.
Hagejate seisukoht
12.Hageja leiab, et kõigil tema esitatud taotlustel on seaduslik alus. Punktides 4 – 5 esitatud taotluste aluseks on VÕS § 1055 lg 1. Kostja tegevusetuse tagajärjena on avalikkusele kättesaadavad enam kui 20 hagejaid teotavat kommentaari, mis hagejate õigusi kahjustavad. Hagejatele on arusaamatu, mis ajakirjanduslikku eesmärki teenib hulk mõnitavaid anonüümseid kommentaare, mis ei ole seotud artikli sisuga. Kommentaaride avalikustamise näol on tegemist seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega. Kostjal on 7 / 26
2-20-9631 isikukaitse seadusest tulenev kohustus isikuandmete avalikustamisel lähtuda turvalisuse nõudest, s.h kaitseb loata või ebaseaduslikku töötlemise eest rakendades asjakohaseid tehnilisi või korralduslikke meetmeid.
13.Kostja on rikkunud käibekohustust. Kostja ei ennetanud selgelt õigusvastase sisuga kommentaaride avaldamist ega kustutanud need hagejate palvel. Kostja poolt hallataval portaalil puuduvad isiklikke õigusi kahjustamist takistavad digilahendused ning need lahendused, mis kostja portaalil on, ei võimalda kommentaaride autoritel kahju tekitamisest hoiduda. Anonüümse kommenteerimise võimalus suurendab õigusvastase sisuga kommentaaride avaldamise ohtu ning hagis esitatud näited viitavad kostja suutmatusele korraldada oma majandustegevust vastavuses käibekohustusest tulenevate nõuetega.
14.Hagejad leiavad, et sõnavabadus ei õigusta hagejate au ja hea nime teotamist. Kostja poolt tekitatud mittevaraline kahju on õigusvastane, sest avalikkuse, kolmandate isikute huvi ega muu seadusega kaitstud hüve ei õigusta hagejate au teotamise. Teadlik ja avalik alandamine ning sõimamine ei saa olla õigustatud kolmandate isikute ega avalikku huviga. Hagis esitatud kommentaaride väärtushinnangud on spekulatiivsed, ei lähtu heast tahtest ja üldisest huvist, hinnangu vorm kaldub vulgaarsustesse, teadlikku solvamisse ja inimväärikuse alandamisse.
15.Hageja esitas 1.04.2021 taotluse, et kohus hindaks kostja jätkuva õigusvastase sisuga kommentaaride avaldamise ja käibekohustuse rikkumisega seotud väiteid muuhulgas koos taotlusega esitatud veebiportaali stena.ee väljavõtte ja 2021. veebruaris ja märtsis avaldatud kommentaaride tõlke alusel. 01.04.2021 istung
16.Kostja leiab, et esitatud kommentaarid ei ole solvavad ning on esitatud sõnavabaduse väljendusena. Vastutavad isikud, kes kirjutasid kommentaarid, mitte kostja. 28.06.2021 istung
17.Istungi käigus avaldasid osapooled arvamust kommentaaride sisu osas ning analüüsisid, millisel viisil on kommentaarid solvavad. Hagejad on seisukohal, kuna puuduvad kommenteerimise reeglid, siis on kostja vastutus laiem. Kostja üldine vastuväide on, et ei ole seostatav, et kommentaarid käivad hagejate kohta ja lisaks ei ole kommentaaride sisu solvav. Kostja rõhutab, et tal on igapäevaselt sadu kommentaare ja ta ei ole nii paljusid kommentaare võimeline analüüsima. Hagejate täiendav seisukoht
18.Hagejad on esitanud tõendina veebiportaali stena.ee ja delfi.ee kommenteerimisväljad, et põhistada hagiavalduses esitatud väidet kostjapoolse käibekohustuse rikkumise kohta veebiportaalil stena.ee kommenteerimisteenuse osutamisel. Kostja poolt peetava portaali kommenteerimisväljas puudub viide kommentaari postitamise reeglitele ja muule teabele kommenteerimise õiguslikeks tagajärgedest. Kommenteerimisväljal esitatud juhised ei enneta õigusvastase sisuga kommentaaride avaldamist. Kommentaaride juures puudub „raporteeri“ või „sobimatu“ nupp, mis võimaldaks kommentaari lugejal teavitada portaalipidajat õigusvastase sisuga kommentaarist. Veebiportaali delfi.ee kommenteerimisväljal on lisaks üleskutsele „Enne mõtle, kui ütled“ ka selge viide kommenteerimise reeglitele, millega nõustutakse kommentaari 8 / 26
2-20-9631 postitamisel. Reeglitega tutvumiseks piisab kommenteerimisvälja juures asuvale sõnale „reeglid“ vajutamiseks. Iga avaldatava kommentaari juures on nupp „sobimatu“, millele vajutamisel teavitatakse portaalipidajat sobimatust kommentaarist. Kostja peetava portaali kommenteerimisvälja tehniline lahendus on puudulik, kuna see ei viita kommenteerimisreeglitele ega võimalda teavitada portaalipidajat õigusvastase sisuga kommentaaridest. Kommenteerimisväljal ei ole esitatud portaalipidajaga ühenduse võtmise vahend ja kontaktandmed, mistõttu õigusvastasest kommentaarist teavitamine on raskendatud. Teade „võtan endale vastutuse oma kommentaari sisu eest“ on ebapiisav ja ebatõhus meede õigusvastaste kommentaaride ennetamiseks ning see ei vasta Eestis peetavate kommenteerimisteenusega portaalide tavale. 17.08.2021 istung
19.Kostja rõhutab veelkord, et inimesed mõistavad kommentaare erinevalt ning kommentaare ei saa seostada otseselt hagejatega. Hageja I selgitas, et peale kommentaaride avaldamist on tal diagnoositud hüpertoonia, ta perekond on lagunenud ja kaks partnerit on loobunud temaga tehingute sõlmimisest, restoran on kandnud kahju. Hageja I peab võtma ravimeid. Mõju ei olnud momentaalne, peale iga ETV+ saate linastumist ilmus vastav artikkel ja siis ilmusid kommentaarid. Hageja II tekkisid tööl probleemid. Kohtukõne teesid
20.Hagejad jäävad hagiavalduses esitatud seisukohtade juurde ja paluvad kohtul mõista kostjalt välja õiglast kahjuhüvitist mõlemale hagejale, keelata kostjal osutada internetiportaalil stena.ee kommenteerimisteenust (VÕS § 1055 lg 1) või alternatiivselt kommenteerimisteenuse osutamise keelule kohustada kostjat teostama tõhusamat kontrolli portaalil avaldatavate kommentaaride üle ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kommentaaride hindamisel paluvad hagejad arvestada asjaolu, et kostja lepingulise esindaja arvamused kommentaaride tähenduse ja sisu suhtes lähtuvad tema huvist õigustada kostja hoolsuskohustuse süstemaatilist mittekohast täitmist, mitte selgitada kohtule seda, kuidas mõistlik isik (kommentaaride lugeja), võttes arvesse artikli sisu ja kommentaarides loodud konteksti, kommentaarides avaldatud väärtushinnanguid mõistaks. Hagejad leiavad, et hagiavalduses väljatoodud ja kohtuistungil selgitamise objektideks olnud kommentaaride hindamisel tuleb arvestada asjaolu, et väärtusotsustus, mis väljendub isikule antud hinnangus, võib olla oma sisu või vormi tõttu konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega ning kostja lepingulise esindaja avaldatud arvamus ei peegelda ega põhista konkreetses kultuurikeskkonnas avaldatud kommentaarile omistatavat tähendust. Stena.ee lehel on kirjas, et moderaatoril on alati õigus, moderaatori ega administraatori kohustustest veebilehel teavet ei ole. Kas siis tegemist on korrespondeeriva kohustuseta õigusega, mis on juriidiliselt küll võimatu või selliselt loob portaalipidaja endast kõikvõimsa õiguse omaja kuvandi, kelle omavolilisse diskretsiooni jääb muu hulgas see, kas ja mis solvavad kommentaarid jätta avalikkuse ja enda meelt lahutama või mitte. Oma diskretsiooni teostamisel lähtub portaalipidaja oma isiklikust arvamusest, mis on tihtipeale inimeste vaheliste konfliktide tõttu muutunud objektiivset (või vähemalt objektiivsuse poole pürgiva) arusaama sõnade sisust moonutavaks. Piider, homo-bandeeri austaja, munn-kangelane, petis, suli, ihnuskoi, pask, - need on vaid mõned ebakohased väärtushinnangud, mida on kostja õigusvastaselt avaldanud uudiseid kajastavate artiklite all. 9 / 26
2-20-9631
21.Kostja leidis, et hagejatel oli võimalus vältida kahju tekitamist (isegi kui eeldada, et kahju üldse oli olemas). Pooled kinnitasid kohtule, et pärast ebameeldivate kommentaaride avaldamist võtsid hagejad ühendust kostjaga ning palusid kommentaarid eemaldada. Milliste kommentaaride kustutamisest jutt oli hagejad kostjale konkreetselt ei teatanud. Kostja palus esitada konkreetsete kommentaaride nimekirja ning andis oma nõusoleku nimekirjas nimetatud kommentaaride kustutamiseks. Hagejad seda ei teinud, seega hagejatel oli endal võimalik kahju tekkimist vältida, kuid nad ei teinud seda.
KOHTU PÕHJENDUSED
22.Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega ja hinnates tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi tuleb osaliselt rahuldada.
23.Pooled ei vaidle järgnevate asjaolude üle:
Portaal stena.ee on kostja omandis ja hallata;
23.2.Stena.ee kommenteerimisväljal puudub viide kommentaari postitamise reeglitele ja muule teabele kommenteerimise õiguslikeks tagajärgedest. Kommentaaride juures puudub „raporteeri“ või „sobimatu“ nupp. Kommenteerimisvälja juures on kast, kuhu on kommenteerijal vajalik teha linnuke, sisuga „võtan endale vastutuse oma kommentaari sisu eest“;
23.3.29.03.2020 avaldati kostja hallataval internetiportaalil stena.ee artikli "Народу важно": спасет ли спасательный круг?“ (Rahvale tähtis: kas päästerõngas päästab?), seisuga 26.06.2020 on artiklil 30 kommentaari.
23.4.Hagejate esindaja ja kostja seaduslik esindaja on peale 29.03.2020 kommentaaride avaldamist suhelnud kommentaaride eemaldamise küsimuses telefoni teel.
23.5.06.12.2012 avaldas kostja artikli „Сосед требует извинений по суду“ (Naaber nõuab kohtus vabandamist).
23.6.03.12.2018 avaldas kostja artikli Народу важно: "Какая Нарва нам по плечу?" (Rahvale tähtis: Mis Narvaga me hakkama saame?).
23.7.09.11.2019 avaldas kostja artikli „ДТП в Нарве: погиб пешеход“ (Liiklusõnnetus Narvas: suri jalakäija).
23.8.22.04.2020 avaldas kostja artikli Нарвские депутаты снимут с себя ответственность за принятие решения по оплате детского сада (Narva Linnavolinikud ei vastuta lasteaiatasu maksmise eest otsustamise üle).
23.9.15.06.2020 avaldas kostja artikli „Е о встрече с Р : думаю, премьер-министр захотел познакомиться со мной лично“ (J kohtumisest R : Arvan, et peaminister soovis minuga isiklikult kohtuda).
24.Hagejad on esitanud sisuliselt kolm nõuet: mittevaralise kahju hüvitamise nõue (hagiavalduse resolutsiooni p 1 – 2), kommentaaride kõrvaldamise nõue (hagiavalduse
10 / 26
2-20-9631 resolutsiooni p 3) ning kommenteerimisteenuse keelamise nõue või alternatiivselt kontrolli tõhustamise kohustamise nõude (hagiavalduse resolutsiooni punktid 4 – 5).
25.Kahju hüvitamise nõude on hagejad rajanud kahele artiklile, mis on hagiavalduse lisad 1 (dtl 11 jj) ja 2 (dtl 14 jj), tõlked lisad 3 (dtl 18 jj) ja 4 (dtl 21 jj). Lisaks soovivad hagejad artiklite „Rahvale tähtis: kas päästerõngas päästab?“, „Rahvale tähtis - mis Narvaga me hakkama saame ?“, „Liiklusõnnetus Narvas: jalakäija on surnud“ , "Naaber nõuab kohtus vabandamist" juurest hagejate kohta avaldatud au teotavate kommentaaride eemaldamist. Nimetatud nõuet ei ole hagejad eraldi sisustanud, vaid on nimetatud asjaolud esitanud kommenteerimisteenuse keelustamise nõude all. Hagejate kahju hüvitamise ja kommentaaride kõrvaldamise nõue (hagiavalduse resolutsiooni punktid 1 – 3)
26.VÕS § 1047 lg 1 kohaselt isiklike õiguste rikkumine või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 2 kohaselt teise isiku au teotava asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. VÕS § 1047 lg 3 kohaselt ei loeta hoolimata VÕS § 1047 lõigetes 1 ja 2 sätestatust andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.
27.Riigikohus on leidnud (Riigikohtu 10.06.2009 otsus tsiviilasjas 3-2-1-43-09, p 13), et internetiportaali pidaja, kes kutsub ärilisel eesmärgil üles avaldatud uudiseid kommenteerima, on samuti kommentaaride avaldajaks. See, et kostja ei ole kommentaari koostajaks, ei tähenda, et kostjal ei ole kontrolli kommenteerimiskeskkonna üle. Sama otsuse punktis 14 on Riigikohus selgitanud, et võlaõigusseaduse mõttes on kommentaaride avaldajaks nii kostja kui ka kommentaaride koostajad. Hagejatel on õigus valida, kelle vastu ta hagi esitab. Internetiportaalis on kommentaari avaldamise algataja kommentaari kirjutaja, kes teeb selle portaali vahendusel avalikkusele kättesaadavaks. Seega tuleb kostjat käsitleda kommentaaride avaldajana.
28.Au ja head nime riivava halvustava väärtushinnangu puhul ei ole avaldamise ja avaldaja mõiste määratlemisel oluline, kas väärtushinnang järeldub avaldatud andmetest või on halvustav oma sisulise tähenduse tõttu (kohtupraktikas nn väärtusotsustus). Seega on avaldamine isiku kohta väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) või/ja väärtushinnangut võimaldavate andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele need hinnangud ja andmed teatavaks (Riigikohtu 10.06.2009 otsus tsiviilasjas 3-2-1-43-09, p 14). Käesoleval juhul on tuvastatav, et kommentaarid on tehtud kättesaadavaks piiramatu arvuga isikute ringile (avalikkusele).
29.Kostja on leidnud, et kommentaaride avaldamine on olnud sõnavabaduse väljendus. Sõnavabadusse sekkumine peab olema „demokraatlikus ühiskonnas vajalik“ (Euroopa Inimõiguste Konventsiooni (edaspidi konventsioon) artikkel 10 lg-s 2 sätestatud piirangute eeldused). EIK on rõhutanud, et õigus maine kaitsele on õigus, mis on kaitstud konventsiooni art 8 alusel osana õigusest eraelu austamisele (vt Pfeifer vs. Austria, nr 11 / 26
2-20-9631 12556/03, p 35, 15.11.2007). Selleks aga, et oleks võimalik kohaldada art 8, peab rünne inimese maine vastu olema teatava raskusastmega ning see peab olema toimunud viisil, mis kahjustab õigust eraelu austamisele (vt A. vs Norra, nr 28070/06, p 64, 09.04.2009). Riigikohus on 10.06.2009 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-43-09 punktis 15 selgitanud, et: „Mis tahes põhiõiguse kasutamisele seab piirid PS § 19 lg 2, sätestades, et igaüks peab oma õiguste ja vabaduste ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. PS § 45 esimese lõike esimeses lauses tagatakse igaühe õigus väljendusvabadusele, s.o õigusele levitada mis tahes sisuga informatsiooni mis tahes viisil. Seda õigust on piiratud põhiseaduses sätestatud au ja hea nime teotamise keeluga (PS § 17). Väljendusvabaduse ning au ja hea nime konflikti käsitlemisel tuleb kolleegiumi arvates silmas pidada seda, et keeluna sõnastatud PS § 17 ei välista au ja hea nime riiveid (sekkumist) üldse, vaid keelab üksnes au ja hea nime teotamise (VÕS § 1046). Teisisõnu, kõnealuse keelu eiramine ei oleks kooskõlas põhiseadusega (PS § 11). PS § 45 esimese lõike teises lauses sisaldub võimalus piirata väljendusvabadust au ja hea nime kaitseks seadusega. Au ja hea nime kaitse huvides on väljendusvabadust piiravatena käsitatavad VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1, § 1047 lgd 1, 2 ja 4, § 1055 lg-d 1 ja 2 ning § 134 lg 2. [...] Internetiportaali pidaja sekkumine kommentaari postitaja sõnavabadusse on aga õigustatud portaalipidajast ettevõtja põhiseadusest (PS § 17) ja seadusest (VÕS § 1046) tuleneva kolmandate isikute au ja hea nime austamise ja neile kahju tekitamisest hoidumise (VÕS § 1045 lg 1 p 4) kohustusega.“
30.Hagejad on seisukohal, et nende au ja väärikust teotavad järgnevad kommentaarid:
31.Rahvale tähtis: Kas päästerõngas päästab?
31.1.Kommentaar 1: „No "härra" osas seoses S toimetus ilmselt liialdas. “ E L omanikuna ei varja oma ärritust, sellest, et peab üles ehitama üksinda, isiklikest rahalistest vahenditest.“ /mittetõlgitav roppus/, nahaalsus aina tuleb temast välja. Äkki peaksid Narva inimesed tema projektide eest kümnist maksma? Narva ettevõtjal on idanaabri suhtes riigipoliitika osas pretensioone. Bandeeralane on riigipoliitikast Venemaa suhtes nördinud? „москаляку на гиляку“ võib unustada just siis, kui papp on ohus? Ah jah, raha ei haise. Lammutamise ligikaudne maksumus on 30 000 eurot, ühiselamu esimese hoone likvideerimine läks ettevõtjale maksma 60 000 eurot. Tahaks arveid näha. Ja siis maksudeklaratsioonide järgi on perekond kerjus nagu kirikuhiir, kust siuke raha „Zin“? Küsimus ise on väga loogiline: tema naine juhib osakonda, mis vastutab prügiveo eest.“ (tõlge dtl 18). Hageja II on rahvuselt ukrainlane, kommentaar viitab sellele, et hageja I on bandeerlane, see on see, keda vihatakse. Moskal on inimene, kes toetab Kremli poliitikat. Kommentaaris avaldatakse isikuandmeid, kuna hageja I on oma perekonnanime vahetanud. Lisaks ka viide sellele, et hageja II on justkui hagejat I abistanud seoses oma tööülesannetega, viide korruptsioonile. Kommentaaride avaldamise ajal olid hagejad abielus. Kostja leiab, et kuna hageja pole abielus, siis ei saa viide korruptsioonile ka asjakohane olla. Kostja leiab, et kommentaarist ei tulene, et bandeerlane on kindlasti hageja I. Kommentaar on ebaloogiline, lausesse on kokku pandud sõnad, millel ei ole koos tähendust (dtl 161).
31.2.Kommentaar 2: „Meie maksude eest lammutas pool hoonet! Ja ülejäänu lubas omal kulul! Nastik pannil!“ (tõlge dtl 18). Hagejad leiavad, et kommentaar on selle kohta, et inimene on pettur, salakaval ja vigurdav. Kostja leiab, et tegemist on vana 12 / 26
2-20-9631 vene ütlusega kavala inimese kohta, väide on positiivne. Kostja leiab, et hageja arvamus, et tegemist on negatiivse kommentaariga on subjektiivne (dtl 123).
31.3.Kommentaar 3: „Narvas ei näe ainult linnapea, mis tema “tiiva” all toimub. Lõppude lõpuks on selge, et "S " naine katab teda kõigis küsimustes ja aitab tema pettustele kaasa (tõlge dtl 18)“. Hageja II leiab, et see on halvustav tema töö reputatsiooni osas. Kostja leiab, et nimetatud ei ole hagejaid, vaid S .
31.4.Kommentaar 4: „Hägune tüüp“ (tõlge dtl 18). Hagejad on seisukohal, et see on negatiivne, kuna isiku motiive ei ole teada. Kostja ei saa aru, millest järeldab hageja I, et see puudutab just teda. Hagejad leiavad, et kommentaare koos lugedes on arusaadav, et mõeldud on hagejat I.
Ihnuskoi - hageja loobus nimetatud kommentaarist (dtl 162).
31.6.Kommentaar 5:"See on ju poliitiline tellimus !!! - karjus L meeleheitlikult, valjult linnavolikogu uksi lüües.“ (tõlge dtl 19). Hagejad leiavad, et see kommentaar sisaldaks justkui vihjet, et hageja II oleks poliitilisest tellimusest karjunud, kui paugutas volikogu uksi. Hageja II on seisukohal, et see on mõnitamine ja pilkamine ja seda pole olnud. Halvustav. Kirjutatud ka ukraina keeles, mis on viide hagejale II, samas ka viide tema abikaasale. Kostja ei saa aru, isegi, mis keeles on fraas kirjutatud ja samuti ei saa aru, mis selle sisus on õigusvastast.
31.7.Kommentaar 6: Puutusin selle seltsimehega kokku - jälk tüüp, ma ütlen teile. Jultunud ja mats inimene. On näha, et tal on linnapea kabinetis karvane käsi. (tõlge dtl 19). Hageja I leiab, et see on tema kohta kirjutatud, kuna artikkel on tema kohta ja ka kommentaarid on tema kohta. Kommentaar on hagejat I solvav. Kostja leiab, et tegemist ei ole solvanguga.
31.8.Kommentaar 7: S tõlkis nime eesti keelde, kuid „S “ jäi ikka. Nurjatu. Ahne. (tõlge dtl 19). Hagejad on seisukohal, et kommentaaris avaldatakse isikuandmeid. Lisaks on tegemist väärtushinnanguga. Kostja leiab, et kui inimene on kaua Narvas elanud ja vahetab oma nime, siis ei ole tegemist saladuse avaldamisega, mis tekitaks kahju.
31.9.Kommentaar 8: Pask erinevates keeltes – pask! (tõlge dtl 19). Hagejad leiavad, et see on vastus eelnevale kommentaarile. Kostja leiab, et ei ole arusaadav, kelle kohta sõna kasutatakse.
31.10.Kommentaar 9: Osalt selliste pi*derite tõttu nagu tema ja teised temasugused, lahkuvadki inimesed linnast. Kui sa talle raha tood, lakub ta su perse puhtaks. Kui saabub aeg arvete tasumiseks, muutub see 180 kraadi. Ta on /mittetõlgitav solvang/ (vanglažargoon: väärtusetu, põlastusväärne, moraalselt ja füüsiliselt mahajäetud inimene). /Mittetõlgitav solvang/ (rumal, ebaviisakas, ilmetu, harimatu, kartlik, mees) Selliste inimeste kohta ei ütle kunagi - ettevõtja. Veised pissivad. Ja selliseid “ärimehed” Narvas - pool linna. (tõlge dtl 19). Hagejad leiavad, et tegemist on väärtushinnangutega, mis on solvavad. Kommentaar käib hageja I kohta, kuna kommentaaride esitamisest on see arusaadav ja eelnevad ja hilisemad kommentaarid viitavad ka hagejale I. Lisaks on ka pilt hagejast I. Kostja leiab, et ei ole üheselt arusaadav, et kommentaar oleks hageja I kohta.
13 / 26
2-20-9631
31.11.Kommentaar 10: Mjah ... saad oma perekonnanime muuta, see pole keeruline asi, kuigi see tegevus haiseb.... aga suhtumist sinusse muuta on ebatõenäoline! Nii samuti kui olid kunagi tavaline tänavakaubitseja-pettur (isik, kes müüb tänavatel varastatud asju, tavaliselt ebaaus ihnuskoi), selliseks ka jäid ... kahetsusväärne, kuid see on elu. Ja kuhu sa oma kaheksa klassiga üldse ronid ... korista juba oma pseudohiina hurtsik ära, sest paremaks muutusi pole, kõik läks ainult hullemaks .. varem kasvõi erines köök kuidagi, aga nüüd ... vaikne õudus, häbistad ainult Narva linna! Ostsid endale linnas lobudikke nullhinnaga, jumal tänatud abikaasa ka „teemas", valmis aitama. ja mis edasi ?? Või peamine asi on maa hõivata ja panna „ERA MAA“ sildid ülesse? Selleks pole palju mõistust vaja ja teie pere peab kõik selle üks päev korrastama ... халява (mingi kasu/tasuta asi või asjade kogum) pole kunagi igavene. (tõlge dtl 20). Kommentaaris kasutatud sõna „barõga“ tähendab narkootikumide vahendajat, lisaks on solvav märkus hageja ärile ja ka sellele kuidas ka hageja II peaks asjaga kursis olema. Solvavad väärtushinnangud. Kostja leiab, et „barõga“ on tänavakaubitseja, vana venekeelne sõna. Moderaator ei tea, mis haridus hagejal I on ning restoranide kohta antakse ikka hinnanguid.
31.12.Kommentaar 11: See saade osutus naeruväärseks, S on solvunud, see on arusaadav, ja ta on ärritunud, et tema “h ” restorani ei minda, 15 aasta jooksul pole seal midagi muutunud. Ta ise ei soovinud midagi muuta ja parendada, vaid ainult enda autosid vahetada, nii et nüüd peab riik talle selle maksma. Ja talle meeldib raha lugeda, vastavalt tema S OÜ kontori statistikale: 2019. aasta IV kvartali eest tasutud maksude analüüs. Kuu keskmised näitajad: tööjõumaksud: 1 905,17 EUR, töötajamaksud: 238,15 EUR, eeldatav brutopalk: 596.60 EUR, eeldatav netopalk: 560,10 EUR. Saan aru, et ta istub miinimumpalgal. Siis peame teda kogu maailmaga aitama (tõlge dtl 21). Hagejale ei sobi, et viidatakse talle kui laisale isikule. Ülekantud tähendus, et see ei ole ei hiina ega ka restoran. Hageja I arvab, et tema panust Narva arengusse ei hinnata piisavalt. Kostja ei leia, et tegemist oleks kuidagi solvava kommentaariga.
31.13.Kommentaar 12: Küsimus: mis trääsadele ta lammutas pool ühiselamut Võidul, tema enda sõnade järgi on maksumus 60 000 eurot? Must raha või aitas naineametnik? ;) (tõlge dtl 21). Kommentaar käib hageja II kohta ja selliste kommentaaride avaldamine provotseerib inimesi samal teemal ja samal toonil diskussiooni jätkama. Kostja leiab, et ei ole üheselt selge, kas tegemist on hinnangu või väitega.
31.14.Kommentaar 13: "Aga hästi tehtud selles mõttes, et ta toetab linnapead." Pudukaupmeees ja kardinal ... Ainult kardinal puudub, tema asemel on ihnuskoi restoranipidaja-luuser. Siis jah, kaks saapa on paar. (tõlge dtl 22). Luuser sõna on solvav, lisaks viide raamatule „Kolm musketäri“. Kostja leiab, auditoorium ei saa seda solvavas toonis mõista. Sõna-sõnalt pole võimalik mõistet pudukaupmees solvavalt mõista.
31.15.Kommentaar 14: Luuser on leebelt öeldud, vaat kuidas oma võidu 17 kohta hädaldas, mul lausa läks silm märjaks, vaeseke. ((( peaks minema kasvõi sendikese hoiukarbisse viskama. Kahju on mehest. Saame äkki korraldada stena.ee flashmobi? Toome talle kõik ühe sendi läbipaistvas kotis? (tõlge dtl 22). Hagejad leiavad, et luuser on pilkav kommentaar ja au teotamine. Kostja leiab, et see sõna ei ole solvav.
14 / 26
2-20-9631
31.16.Kommentaar 15: Istub miinimumpalgal! Vaat, S pole raha isegi oma kuuri lammutamiseks. Ja oli veel üks asi, ta tahtis oma Võidu 17 kuuri, vahetada vanalinna vastu. Jah, leidsid lolle, S . (tõlge dtl 22). Hageja I leiab, et tema omandile antakse ebaväärtuslik hinnang, tegemist ei ole „kuuriga“. Kostja leiab, et moderaator ei pea teadma, kas tegemist on kinnistu, kuuri või majaga.
31.17.Kommentaar 16: Ja tal pole midagi, ta naine katab! (= võib teha, mida tahab, kartmata tagajärgi) (tõlge dtl 22). Hagejad leiavad, et siin on viide korruptsioonile. Kostja leiab, et see ei ole solvav.
31.18.Kommentaar 17: Petis on ta, mitte ärimees. Kes tuli välja mõttega teda saatesse kutsuda. Nüüd arvavad kõik, et Narvas on kõik nii rumalad. Ja vääritu inimene on ta igapäevaelus. (tõlge dtl 22). Hageja leiab, et „прохиндей“ tähendab „petis“ ja on solvav. Kostja leiab, et sõna „прохиндей“ tähendab hoopis kavalat ja ei ole solvav.
32.Rahvale tähtis: Mis Narvaga me hakkama saame?
32.1.Kommentaar 18: ERR kutsus stuudiosse S ? Ja-a-ah tema on kindlasti üks ekspert: ma ei tea, kui tugev ta demograafias on, kuid see, kuidas karistamatult midagi linnas ahmida, seda soovitab ta kergelt. (tõlge dtl 25). Hageja I leiavad, et teda süüdistatakse siin korruptsioonis. Kostja ei kommenteeri.
32.2.Kommentaar 19: "Mulle meeldis ka idee nimetada linnavalitsusse ametisse noored ..." Juhtisin sellele ka tähelepanu: nüüd kui S poeg ja tütar lõpetavad ülikoolid, kuhu lapsi sobitada ega tehasesse tööle ju ei lähe? A muidu võib emmele-ametnikule tiiva alla ja juba on paljudeks aastateks linnaeelarve tükeldamiseks valmis pere salk.“ (tõlge dtl 25). Hagejad leiavad, et selles kommentaaris süüdistatakse neid korruptsioonis. Kostja ei leia kommentaaris midagi taunimisväärset.
32.3.Kommentaar 20: „Kas pole mitte see S - L , kes korraldas oma kinnistul Narva-Jõesuus “sitahunniku”? Oli ilus tänav, mõnus oli mööda kõndida ja nüüd keskel on prügila kinnistu... On ikka tegelane... Ja kuidas ta sattus telekasse? Tõenäoliselt surus abikaasa läbi.“ (tõlge dtl 25). Tegemist on hageja elukohaga ja süüdistusega, mis ei vasta tõele. Kostja leiab, et tegemist on üldtuntud asjaoluga, mis ei ole solvang.
32.4.Kommentaar 21: „Muidugi mitte, see mees tegi "sitahunniku" Võidu tiigi ääres. See on linnaametnik R abikaasa.“ (tõlge dtl 26).
32.5.Kommentaar 22: „Põlevate vati-pepude kohta võib tavaliselt kuulda homobandeeri austaja E S käest. Pole ime, et ta jalutab ringi bandeera mütsis. Kas see on juhuslikult sina, anonüümne ananüüm, pole?“ (tõlge dtl 26).
32.6.Kommentaar 23: „Muide, pöörake tähelepanu sellele, kuidas E alandab kohalikke venekeelseid inimesi - ma dešifreerin osa tema kaamerasse suunatud ropsi oma sõnadega: pärast seda, kui Nõukogude väed pommitasid Narvat lagedaks enda mõnuks, saatis NSV Liit Narva päritoluta ja hõimuta inimesi, kes eestlasi välja tõrjusid ja hakkasid ehitama militaarsetel eesmärkidel taristu, selleks et Nõukogude Liit terve maailma üle võimu haaraks. See veidrik taolise avaldusega sittus lihtsasti enda vanematele ja isegi nägu ei läinud kortsu. Ja nimetada militaristlikeks selliseid 15 / 26
2-20-9631 linna kujundavaid ettevõtteid nagu: “Baltiets”; „Kreenholm“; mõlemad elektrijaamad - võib ainult peast haige inimene.“ (tõlge dtl 26). Kommentaator sõnastab ümber hageja I sõnu, isikut nimetatakse peast haigeks ja veidrikuks. Lisaks solvatakse hageja I vanemaid. Kostja ei kommenteeri.
32.7.Kommentaar 24: „Elektrik, kirjuta veel, Narva peab oma "munn-kangelasi" tundma!“ (tõlge dtl 26). Tegemist on eelnevale kommentaatorile üleskutse, et too kirjutaks veel. Kostja leiab, et kommentaari ei ole võimalik hagejaga seostada. Kui oleks isikut soovitud solvata, siis oleks isikut ka nimetatud.
32.8.Kommentaar 25: „Püüdke: n-hulk aastat tagasi, munn-kangelane S otsustas saada linnavolinikuks. Kogus koguni kolm häält.“ (tõlge dtl 27).
32.9.Kommentaar 26: „Lollikene. Tuleb välja, et Narvas ei ole tööstust vaja, elame kõik ära teenustussektori arvel. Ja kogu linna hakkavad toitma paar toidukohta ja tema flagman hiina restoran! Jah, ja lõviosa linnaeelarvest hakkab andma linnavalitsus, kus töötabki tema naisuke, võrreldamatu madam R . Ja see inimene kutsub ennast ettevõtjaks? Kas ta õppis üldse kuskil? Kasvõi lõpetas mingisuguse kutsehariduskooli? Ta näeb välja kui petis, mitte ettevõtja.“ (tõlge dtl 27). Hageja II neiupõlvenimi on R ja kommentaaris sisaldub süüdistus korruptsioonis. Lisaks viidatakse hagejale I, kui petisele ja viidatakse ka asjaolule, et hageja I ei ole kuskil õppinud. Kostja leiab, et kommentaar sisaldub küsimustest, mitte kommentaaridest.
32.10.Kommentaar 27: „Kunagi ammu kadus ühes väikeses ettevõttes B elektrijaama territooriumil laost mitu tonni vasktoorikuid. Selle lao sulges ja andis valve alla mingi S või V (eesti k helikopter), kes oli väga vastutustundlik seltsimees. Ülemused tulid pärast lõbusat nädalavahetust tööle, avasid lao ja seal polnud midagi! Otsiti, otsiti, uuriti, uuriti, ei leitud midagi! Kas kedagi on karistatud või mitte, ei ole teada. See S -V läks mõne aja pärast töölt ära, patust eemale, olgu need energeetikud, neil juhtuvad alati mingisugused õnnetused. Vahetas perekonnanime L vastu, asutas h restorani ja hakkas elama ja raha teenima.“ (tõlge dtl 27). Hageja leiab, et selle kommentaari juures on isikuandmete avaldamise küsimus.
33.Liiklusõnnetus Narvas: suri jalakäija
33.1.Kommentaar 28: „Muide, L / R on Kangelaste bardaki kaasautor. Ja nüüd ka linna teistel teedel. Ja nagu alati, kattis ta oma ebaprofessionaalsuse igavese fraasiga „euronormid” ja jalakäijate kaitse riiklik programm. Ainult, et teistes Eesti linnades pole keegi sellistest euronormidest kuulnud ja teid ei kitsendata. Nagu karjus bandeeralasest abikaasa S / L , kui teda (T. L ) esimest korda linnavalitsusest vallandati: "Ta on kogu linnavalitsuse kõige väärtuslikum ja asjatundlikum ametnik!" Just selle tema ja vaeglinnapea ja metsamehe asjatundlikkuse vilja linna praegu ka lõikab.“ (tõlge dtl 29). Hageja leiab, et siin on viide äärmuslikkusele, kui norme järgitakse, siis ei saa seda alavääristada (dtl 165). Linnaametnikku süüdistatakse, et ta ei täida hoolsuskohustusi. Lisaks viidatakse isikuandmetele. Samuti viidatakse bandeeralasele. Kostja ei soovi kommenteerida.
33.2.Kommentaar 29: „ L -R andis UPA (Ukraina Ülestõusu Armee) vande? Kui ei, siis mis on teie postitus?“ (tõlge dtl 30).
16 / 26
2-20-9631
33.3.Kommentaar 30: „Räägitakse S kohta, kes on nüüd L , tuleb tähelepanelikumalt lugeda. Ja kes siin just hiljuti oma sümpaatia Bandera suhtes avaldas.“ (tõlge dtl 30).
34.Naaber nõuab kohtus vabandamist
34.1.Kommentaar 31: „N elab tema enda jutu järgi endiselt 90ndatel, täpselt nagu temaga sarnane S (kuigi ta muutis oma perekonnanime ... (vali ja pikk naer) eesti perekonnanimeks..“. (tõlge dtl 32).
Kommentaar 32: „Kas temast on nüüd saanud ... L !! ??“ (tõlge dtl 32).
34.3.Kommentaar 33: „Ja me mäletame teda. Kuklasse hoopi anda oli kui traditsioon. Värdjas on ta!“ (tõlge dtl 32). Hageja leiab, et see on solvav. Lisaks on see üleskutse vägivallaks. Hageja paigaldas kaamerad ja palkas turvamehed. Kostja leiab, et üleskutse peaks olema konkreetse toimingu tegemiseks, mitte üleüldine.
34.4.Kommentaar 34: „Jah, tänavakaubitseja-petturid ongi tänavakaubitsejapetturid... ja ettevõtjateks ei saa nad kunagi, puutusid selle härrasmehega kokku. Noh on ka Narva probleem, selliste inimestega ei saagi positiivset imidžit luua.“ (tõlge dtl 32).
35.Kohtu hinnangul ei saa kostjalt nõuda, et ta kommentaaride avaldamise võimaluse pakkumisel üldsusele toimetaks kommentaare enne avaldamist samasugusel moel, nagu ta teeb seda artiklitega. Kostja ei olnud kommentaaride avaldamisel nende avaldamise algataja. Kostja vastutab VÕS § 1047 lg 3 alusel kui ta ei loo võimalust teatada ebakohastest kommentaaridest ja ei taga nendest teatamisel kommentaaride eemaldamist. Euroopa Inimõiguste Kohus on Magyar Tartalomszolgáltatók Egyesülete ja Index.hu Zrt vs. Hungary (nr 22947/13, p 76, 77, 02.02.2016) lahendis leidnud, et rikkumine võib jääda väljapoole väljendusvabaduse kaitseala, kui see küündib alusetu mustamiseni (nt kui väite ainus eesmärk on solvamine), kuid pelgalt vulgaarsete sõnade kasutamine ei ole otsustava tähtsusega hindamisel, kas avaldatu on solvav. Internetikeskkonnas avaldatud kommentaarid on tavaliselt vabas stiilis ja vormis arvamuste avaldamine, tihtipeale ka madalas stiilis, mis aga ei muuda arvamust automaatselt ebakohaseks. Riigikohus on 10.06.2009 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-43-09 punktis 16 selgitanud, et: „Seadusest tuleneva kahju tekitamisest hoidumise kohustuse tõttu pidanuks kostja selgelt õigusvastase sisuga kommentaaride avaldamist ennetama. Kostja seda ei teinud. Tegelikkusele mittevastavatel andmetel põhineva au teotava väärtushinnangu avaldamist ei loeta VÕS § 1047 lg 3 kohaselt õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise vastu õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Keelelises väljenduses ebakohaste au teotavate väärtushinnangute avaldamist ei ole VÕS § 1047 lg-s 3 märgitud asjaoludele tuginedes võimalik õigustada: need hinnangud ei järeldu avaldatud andmetest, vaid on koostatud ja avaldatud au ja hea nime kahjustamise eesmärgil. Seega oli selgelt õigusvastase sisuga kommentaaride avaldamine samuti õigusvastane.“ Euroopa Inimõiguste Kohus on otsuses Delfi vs Eesti (nr 64569/09, 16.06.2015) kostja vastutuse piiritlemisel korduvalt rõhutatud, et kommentaaride avaldamist võimaldanud internetiportaal vastutas, kuna avaldatud kommentaarid kujutasid endast silmnähtavalt kannatanu vastu suunatud vihkamisele või vägivallale õhutamist (p 114), mistõttu ei nõudnud kommentaaride ebaseadusliku olemuse tuvastamine keelelist ega õiguslikku 17 / 26
2-20-9631 analüüsi (p 117). EIK nõustus Riigikohtu seisukohaga, et internetiportaal pidi ära hoidma selgelt õigusvastase sisuga kommentaaride avaldamise (p 141). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kõik kommentaarid silmnähtavalt õigusvastased ja ei kujuta endast kannatanute vastu suunatud vihkamisele või vägivallale õhutamist. Kohus küll taunib portaalis kasutatavat keelelist korrektsust, kuid samas leiab, et kõik madala keelelise kasutusega kommentaarid ei ole automaatselt au ja väärikust teotavad. Milline au ja väärikus riive on au teotamine, on fakti, asjaolude ja hinnangu küsimus. Õiguskirjanduse1 kohaselt üheks au teotamise oluliseks tunnuseks on teadlikkus ning pahausksus. Igasugune puudutatuna tundmine ei ole veel au teotamine, riive kvalifitseerimine teotamisena vajab teatud tugevusmäära. Oluliseks teguriks on kontekst ja ulatus ning ühiskondlik tähendus, milles au ja head nime kahjustavad teod ja hinnangud aset leidsid.
36.Kohus leiab ka seda, et kostja kontroll kommentaariumi osas ei ole piisav. Puuduvad kommenteerimise reeglid ja juhised ei enneta õigusvastase sisuga kommentaaride avaldamist. Samuti puudub võimalus teatada ebasobivatest kommentaaridest (dtl 171). Hagejad teavitasid kostjat ebasobivatest kommentaaridest telefoni teel, selle osas pooled ei vaidle. Küll aga ei ole kostja tõendanud, miks ta jättis kommentaarid maha võtmata. Kostja väidab, et ta ei eemaldanud kommentaare, kuna sooviti ka seda, et tulevikus tekkivaid kommentaare ei avaldataks (dtl 186), kuid see ei ole samas kohtu silmis õigustus, et kostja ei eemaldanud juba olemasolevaid kommentaare. Kostja väide, et ta soovis nimekirja kommentaaridest, mida eemaldada (dtl 186) on samas tõendamata. Kohus leiab, et kui kostja poole pöörduti sooviga kommentaaride eemaldamiseks, mis oma sisult olid selgelt õigusvastased, siis oleks kostja seda igal juhul pidanud tegema, mitte jääma ootama hagejate edasisi tegevusi.
37.Kommentaaride hulgas on mitmeid, mis on silmnähtavalt õigusvastased ja kujutavad endast kannatanute vastu suunatud vihkamist. Õigusvastased kommentaarid on kirjutatud hageja I kohta. Hageja II kohta ei ole õigusvastaseid kommentaare avaldatud. Kohus leiab, et kommentaaris nr 1 kasutatud sõna „bandeeralane“ koosmõjus hagejate perekondliku päritoluga on au teotav. Tänases Ukrainas, kus on käimas konflikt venemeelsetega, kasutatakse mõnikord ukraina rahvuslaste ja Venemaa-vastaste kohta sõimusõna "bandeeralane" ning nimetatud sõna tuvastamine ei eelda keelelist ja õiguslikku analüüsi. Samuti ka sõna „moskal“, mis tähendab moskvameelset ning mida tuleb lugeda vaenu õhutavaks. Kommentaaris 9 leiab kohus, et sõna „p*ider“ kasutamine on au teotav. Vastavalt Eesti Keele Instituudile on tegemist eufemistliku variandiga terminist pederast, mis on isikule solvav ja selgelt õigusvastane. Kommentaaris 10 leiab kohus, et termin „барыгой“ võib eesti keelde tõlkida tänavakaubitsejaks, kuid vene keeles on termini tähendus pigem halvustav ja viitab narkootikumidega kaubitsemisele. Olukorras, kus isik on ärimees, siis on selliste kommentaaride avaldamine selgelt halvustav ning au teotav. Kommentaar 17 sõna „прохиндей“ eesti keeles tähendab EKI Sõnaveeb sõnastiku kohaselt isikut, kes kasutab ebaausaid võtteid, kes teisi petab ja tüssab. Ka nimetatud sõna kasutamine on kohtu hinnangul selgelt õigusvastane. Kommentaaris 22 kasutatud sõna „homo-bandeer“ on halvustav nii rahvuse kui ka seksuaalse sättumuse aspektist ning selgelt õigusvastane. Kommentaarides 24 ja 25 kasutatud sõna „munn-kangelane“ on selgelt au teotav ja õigusvastane. Kommentaaris 26 on hageja I viidatud kui petisele („жулик“), mis arvestades seda, et ta on ärimees 1 Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne- Juura, Õigusteabe AS, Tallinn 2002, lk 14)
18 / 26
2-20-9631 kahjustab tema reputatsiooni ja on au teotav. Kommentaaris 28 viide hagejale I, kui bandeerlasele on halvustav ja au teotav arvestades hagejate rahvust. Kommentaaris 30 sõna „bandera“ kasutamine on halvustav ja au teotav arvestades hagejate rahvust. Kommentaar 33 on selgelt vägivallale õhutav ning samuti ka au teotav, kuna sõna „värdjas“ kasutamine on selgelt õigusvastane. Kommentaaris 34 leiab kohus, et termin „барыгой“ võib eesti keelde tõlkida tänavakaubitsejaks, kuid vene keeles on termini tähendus pigem halvustav ja viitab narkootikumidega kaubitsemisele. Olukorras, kus isik on ärimees, siis on selliste kommentaaride avaldamine selgelt halvustav ning au teotav.
38.Ülejäänud kommentaarid on kohtu hinnangul kas liialt üldsõnalised, et neid hagejatega seostada (kommentaar 8) või siis ei sisalda need kohtu hinnangul vihakõne, vihkamist või vägivalda (kommentaarid 2, 3, 5, 11, 12, 13, 16, 18, 19, 31, 32). Sõnad „luuser“ (kommentaar 14), „ahne“ (kommentaar 7), „kuur“ (kommentaar 15), „jultunud ja mats“ (kommentaar 6), „hägune“ (kommentaar 4), „sitahunnik“ (kommentaarid 20 ja 21), „peast haige“ (kommentaar 23) ei ole küll ehk isikut ülistavad ja talle komplimenti tegevad sõnad, kuid samas ei saa neid pidada silmnähtavalt õigusvastasteks. Kommentaaris 29 esitatud viide „UPA“-le ei ole kohtu jaoks selgelt au teotav, hagejad ei ole esitanud selgesõnalist selgitust, miks see au teotav on.
39.Kohus leiab, et hageja II osas ei ole avaldatud õigusvastaseid kommentaare, seega tema osas jätab kohus nõude rahuldamata ning leiab, et ei pea muus osas ka hageja II nõuet kontrollima. Hageja I kohta esitatud kommentaarid võivad hagejale II küll ebameeldivalt mõjuda, kuid arvestades, et need ei ole hageja II kohta tehtud, siis ei saa need hageja II au teotada.
40.Hagejad heidavad kostjale ette, et kommentaarides on avaldatud hagejate isikuandmeid. Mittevaralise kahju hüvitise nõude õiguslikuks aluseks saab isikuandmete avaldamise puhul olla VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja § 1050 ning kui selle eeldused ei ole täidetud, siis tuleb hinnata, kas kostja on õigusvastaselt rikkunud hageja õigusi tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-st 4, §-st 1046 ja §-st 1050. VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes saavad kaitsenormideks olla isikuandmete kaitse seaduse (IKS) sätted, mis reguleerivad isikuandmete töötlemise (sh avalikustamise) tingimusi ja korda (vt Riigikohtu 18.02.2015 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1159-14, p 13, 4.10.2017 lahend tsiviilasjas nr 2-15-16007/50, p 12). Ebaõigete ja hageja au teotavate faktiväidete avaldamise eest mittevaralise kahju hüvitise nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1045 lg 1 p 4. Mittevaralise kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks piisab ühest rikkumisest (vt Riigikohtu 26.11.2010 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-83-10, p 14).
41.Isikuandmete tõlgendamisel tuleb lähtuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (IKÜM). IKÜM artikkel 4 p 1 kohaselt on isikuandmed igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal. Isikuandmete töötlemine on isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, 19 / 26
2-20-9631 dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine. IKS § 4 kohaselt võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi. Isikuandmete avaldamine andmesubjekti nõusolekuta on rakendatav seega vaid juhul, kui koos esinevad kõik viidatud sättes nimetatud kolm tingimust: avalikustamiseks on ülekaalukas avalik huvi, see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ning andmesubjekti ei kahjustata ülemäära (vt Riigikohtu 18.02.2015 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 14). Hagejad on välja toonud, et kommentaarid hageja I hariduse kohta ning nimevahetuse kohta on isikuandmete avaldamine ilma hageja I nõusolekuta ning puudub ülekaalukas avalik huvi, mis seda tingiks. Kostja leiab, et kui tegemist on asjaoluga, mis on nii ehk naa teada, siis ei ole tegemist seadusest tuleneva kohustuse rikkumisena. Kohus leiab, et arvestades isikuandmete kaitse üldmäärust ja IKS sätteid, siis kogutakse isikuandmeid vähesel määral ja töötlemine peab olema seaduslik ning läbipaistev ja eesmärgipärane. Käesoleval juhul ei ole andmed hageja I nime vahetamise osas kuidagi põhjendatud ning arvestades, et hageja I ei ole nõusolekut andnud, et selles osas tema andmeid töödelda, siis ei ole tegemist õigustatud töötlemisega. Kommentaarid hageja I hariduse osas ei ole niivõrd isikuandmete töötlemine, kui spekulatsioonide esitamine, seega selles osas kohus rikkumist ei tuvasta. Kohus, kaaludes mõlema poole huve leiab, et kostjal puudus alus avaldada kommentaare, mis avalikustasid hageja I nime vahetamist. Avaliku huvi ülekaalukus tuleb kindlaks teha konkreetse juhu asjaolude põhjal, võrreldes andmete avaldamise kasuks rääkivaid asjaolusid tagajärgedega, mida isikule põhjustatakse (vt Riigikohtu 23.03.2016 lahend nr 3-3-1-85-15, p 23). Isiku andmete avaldamist ei õigusta pelk erahuvi ega sensatsioonijanu. Kuna IKS § 4 sätestatud erand ei ole rakendatav, siis hageja I nime vahetamise osas tehtud kommentaaride avaldamine oli õigusvastane.
42.Kohus on seisukohal, et kostja ei ole kohtu ette toonud kahju tekitava teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ega VÕS § 1050 kohaselt süüd välistavaid asjaolusid. Kohus on seisukohal, et kostja tegevus on kvalifitseeritav kohtu ette toodud asjaoludel põhinevalt VÕS § 104 lg 4 kohaselt vähemalt raske hooletusena. Kostja tegevus on kohtu hinnangul kvalifitseeritav VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja 7, lg 3, VÕS § 1046, VÕS § 1047 ja VÕS § 1050 järgse deliktina. Kohus leiab, et antud juhul on hageja I kohta ebakohaseid väärtushinnanguid sisaldava artikli avaldamine põhjendamatu, lisaks on kostja rikkunud IKS § 4. Kuna kostja tegevus oli õigusvastane ja süüline, siis peab kostja hagejale I hüvitama mittevaralise kahju.
43.VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt tuleb mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Lisaks tuleneb VÕS § 134 lõikest 6, et isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest 20 / 26
2-20-9631 mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks § 134 lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. VÕS § 127 lg 6 esimene lause sätestab kohtu diskretsiooniõiguse mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise suuruse määramisel. Selle sätte järgi otsustab hüvitise suuruse kohus, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral. Sama põhimõtte kehtestab ka TsMS § 233 lg 1, mille kohaselt juhul, kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. TsMS § 366 võimaldab mittevaralise kahju hüvitamise hagis nõutava hüvitise summa märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Praeguses asjas on hagejad hüvitise suuruse hagis märkimata jätnud ja palunud mõista kostjalt välja õiglase hüvitise kohtu äranägemisel.
44.Kohus leiab, et hageja I isikliku õiguse rikkumise tagajärjel tuleb antud juhul mittevaralise kahju olemasolu VÕS § 128 lg 5 tähenduses eeldada, kuna rikkumise tagajärge- muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Kohus on seisukohal, et hagejale I mittevaralise kahju tekkimist tuleb eeldada seoses hageja au teotavate ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega, samuti isikuandmete õigustamatu avaldamisega kostja poolt. Kohus on seisukohal, et VÕS § 127 lg 4 kohaselt on hagejale isikuõiguste ja seadusest tuleneva kohustuse rikkumisest tekkinud kahju põhjuslikus seoses talle tekkinud mittevaralise kahjuga.
45.Kohus leiab, et hageja I osas on mittevaralise kahju nõue põhjendatud ja kohus mõistab hageja I kasuks välja 750 eurot. Riigikohus on 26.06.2013 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-18-13 punktis 26 leidnud, et: „kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt selle kohta ka nt Riigikohtu 9. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-08, p 13;
12.märtsi 1998. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-98; 25. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-05, p-d 22 ja 24). Sama otsuse punktis 17 on Riigikohus selgitanud, et: „Alates 31. detsembrist 2010 kehtiva VÕS § 134 lg 5 järgi arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Lisaks peab kohus mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel sõltumata poolte taotlustest arvestama rikkumise laadi, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises ja muid asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (vt selle kohta Riigikohtu 26. novembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-83-10, p 15; 27. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-05, p 17;
22.oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-08, p 14; 13. jaanuari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09, p 16). VÕS § 134 lg 6 annab kohtule võimaluse arvestada isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel lisaks sama paragrahvi viiendas lõikes sätestatule ka vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.“ Kohus leiab, et käesoleval juhul on vajalik kindlasti arvestada kahju hüvitise 21 / 26
2-20-9631 preventiivset iseloomu, kuna kostja ei ole menetluse kestel kuidagi näidanud välja, et ta saaks aru oma rikkumise olemusest ning oleks valmis oma tegevust edaspidi muutma. Kostja avaldas nii hageja isikuandmeid kui ka ebaväärikaid ja au teotavaid kommentaare ning ei eemaldanud neid ei enne menetlust ega ka menetluse kestel (vähemalt ei ole kostja seda kohtule tõendanud). Ebaväärikad kommentaarid ei olnud mitmeti mõistetavad, vaid väga selgelt vulgaarsed ja ebakohased. Hageja I on selgitanud, et need on talle tekitanud nii hingelisi kui ka kehalisi vaevusi (dtl 185). Samas on oluline arvestada, et kostja portaal ei ole üleriigilise levikuga ning on pigem lokaalne häälekandja, kuigi samas kohalike elanike hulgas populaarne. Kohus leiab, et asjakohane on rõhutada Riigikohtu selgitust: „Mittevaralise kahju hüvitis väljendab teatud ulatuses alati lisaks kompensatsioonilisele eesmärgile ka ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole ja on leevenduseks kannatanule talle isikliku õiguse rikkumisega tekitatud ülekohtu eest (vt Riigikohtu 17. oktoobri 2001. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10501).“ Kokkuvõttes leiab kohus, et kohane mittevaraline hüvitis hagejale I on 750 eurot.
46.Hageja I on palunud kustutada artiklite Rahvale tähtis: kas päästerõngas päästab?“, „Rahvale tähtis - mis Narvaga me hakkama saame ?“, „Liiklusõnnetus Narvas: jalakäija on surnud“ , "Naaber nõuab kohtus vabandamist" all avaldatud hagejate au teotavad kommentaarid. Hageja ei ole palunud kustutada hageja I isikuandmeid sisaldavaid kommentaare, seega selles osas kohus seisukohta ei võta. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et VÕS § 1055 lg 1 alusel saab nõuda kahju tekitajalt selliste toimingute tegemist, mis on suunatud kahju tekitaja tegevusest tingitud kahjulike tagajärgede likvideerimisele (vt Riigikohtu 9.12.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-10, p 11; 9.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12, p 10; 25.09.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-21-80-13, p 27). Muu hulgas saab hageja VÕS § 1055 lg 1 alusel nõuda, et kostja teeks omalt poolt kõik mõistlikult võimaliku selleks, et hageja mainet kahjustavad ja õigusvastaselt avaldatud andmed oleksid ümber lükatud. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et VÕS § 1055 lg 1 alusel saab nõuda kahju tekitajalt selliste toimingute tegemist, mis on suunatud kahju tekitaja tegevusest tingitud kahjulike tagajärgede likvideerimisele (vt Riigikohtu 9.12.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-10, p 11; 9.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12, p 10; 25.09.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-21-80-13, p 27).
47.Seega leiab kohus, et kostja peab peale kohtuotsuse jõustumist eemaldama portaalist stena.ee alljärgnevad kommentaarid. Kohus esitab kommentaarid vene keeles, et ei tekiks mitmetimõistmist:
47.1.Kommentaar nr 1: Ну насчёт «господин» в отношении С редакция явно погорячилась. «Э Л , как собственник, не скрывает своего раздражения, что он должен отстроить, один на собственные деньги. Хренасе, борзота-то прёт из него. Может быть нарвитянам надо ему десятину платить начать на его прожекты. Есть у нарвского предпринимателя претензии к политике государства в отношении Восточного соседа. Бандеровец возмущается политикой государства по отношению к России? То есть про «москаляку на гиляку» можно забыть, когда собственно бабло под угрозой? Ах да Деньги не пахнут.Примерная стоимость сноса 30000 Euro, ликвидация первого здания общежития обошлась предпринимателю 60.000 евро. Хотелось бы увидеть платёжки. А то по отчётам в налоговую, семья нищая как церковная мышь откуда такие деньжищи Зин? 22 / 26
2-20-9631 Вопрос сам по себе весьма логичен: его супруга возглавляет отдел которой как раз и курирует вопрос вывоза мусора“ ("Народу важно": спасет ли спасательный круг?“ (Rahvale tähtis: kas päästerõngas päästab?))
47.2.Kommentaar nr 9: отчасти из-за таких пид*расов, как он и ему подобных, люди уезжают из города. Когда ему приносишь деньги - он тебе в жопу вылижет. Когда приходит время ему платить по счетам, этот меняется на 180 градусов. Чмо5 он. Про таких никогда не скажут –
предприниматель. Быдло ссыкливое . И таких «бизнесменов» в Нарве - пол города ("Народу важно": спасет ли спасательный круг?“ (Rahvale tähtis: kas päästerõngas päästab?))
47.3.Kommentaar nr 10: Мда...фамилию то сменить ты можешь, дело не хитрое хоть и попахивает это действо нехорошо ....но вот отношение к тебе - это вряд ли! Как был ты барыгой9 обычным, так им и остался... прискорбно сие, но такова селяви. Да и куда ты лезешь со своими восемью классами... наводи уже порядок в своей харчевне псевдокитайской, ведь никаких изменений в лучшую сторону, только хуже стало.. раньше хоть кухня чем-то отличалась, а сейчас что.. тихий ужас, позоришь Нарву только! Понакупил развалюх по городу за бесценок, благо супруга «в теме», да на подхвате.. и что дальше?? Или главное застолбить, да таблички развесить «ERA MAA»? Так на это ума много не надо, придётся и вашему семейству когда-то всё это в порядок привести ...халява то, она, не бывает вечной. ("Народу важно": спасет ли спасательный круг?“ (Rahvale tähtis: kas päästerõngas päästab?))
47.4.Kommentaar nr 17: Прохиндей он а не бизнесмен. Кто только додумался его пригласить на передачу. Теперь все будут думать что в Нарве все такие недалёкие. Да и непорядочный он человек , по жизни.
47.5.Kommentaar nr 22: Про горящие ватные попы, обычно можно услышать от почитателя гомика-бандеры – Э C а. Не зря же он рассекает в бандеровской шапчонке. Это случайно не ты, анонимный ананим? (Народу важно: "Какая Нарва нам по плечу?" (Rahvale tähtis: Mis Narvaga me hakkama saame?))
47.6.Kommentaar nr 24: Электрик, пиши ещё, Нарва должна знать своих "хероев" (Rahvale tähtis: Mis Narvaga me hakkama saame?))
47.7.Kommentaar nr 25: Ловите: энное количество лет назад, херой C решил стать депутатом Нарвы. Собрал аж целых три голоса (Rahvale tähtis: Mis Narvaga me hakkama saame?))
47.8.Kommentaar 26: От дурашка-то. Оказывается промышленность в Нарве не нужна, а будем все жить за счёт обслуживания. И весь город будут кормить несколько точек общепита и его флагман к ресторан! Да, и ещё львинную долю в бюджет города будет давать городская управа где и работает его жёнушка, несравненная мадам Р . И этот человек называет себя бизнесменом? Он вообще где-нибудь учился? ГПТУ хоть какое-то кончал? Он больше на жулика похож,чем на предпринимателя (Rahvale tähtis: Mis Narvaga me hakkama saame?))
47.9.Kommentaar nr 28: Кстати, Л /Р соавтор бардака на Героев. А теперь и на остальных проспектах города. И как всегда свою непрофессиональность прикрыла 23 / 26
2-20-9631 вечной фразой "евронормы" и программой государства по защите пешеходов. Правда в других городах Эстонии, про такие евронормы никто не слышал и дороги не сужают. Как вопил ее муж-бандеровец C /Л (известный здесь как edlen), когда ее уволили из горуправы в первый раз: "Это самый ценный и грамотный чиновник во всей управе!". Вот эту ее грамотность и грамотность недомэрка и дровосека, город сейчас пожинает („ДТП в Нарве: погиб пешеход“ (Liiklusõnnetus Narvas: suri jalakäija)).
47.10.Kommentaar nr 30: Речь о C , который теперь Л , читать надо внимательнее. И который здесь совсем недавно распинался в своих симпатиях к Бандере, если что. („ДТП в Нарве: погиб пешеход“ (Liiklusõnnetus Narvas: suri jalakäija)).
47.11.Kommentaar nr 33: И мы его помним. Дать ему затрещину , было как традиция. Урод он! („Сосед требует извинений по суду“ (Naaber nõuab kohtus vabandamist)).
47.12.Kommentaar nr 34: Da,barigi est barigi....i biznesmenami in ne stat nikogda,stalkivalsja s Etim gospodinom... No I problemma Narvi,s takimi tochno pozitivni imidz nevosmozno poluchit. Kommenteerimisteenuse keelamise nõue või alternatiivselt kohustamise nõue (hagiavalduse resolutsiooni punktid 4 – 5)
kontrolli
tõhustamise
48.Hagejad on toonud välja mitmeid artikleid (dtl 23 jj), kus juures on ebakohaseid kommentaare ning arvestades, et kostja ei teosta oma kommentaariumi osas kontrolli, siis leiavad hagejad, et kohus peaks keelama kostja kommenteerimisteenuse või siis kohustama kostjat teostama tõhusat kontrolli teenuse osutamise osas.
49.Hagejate nõude aluseks on VÕS § 1055 lg 1, mille kohaselt kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Selle õiguskaitsevahendi kohaldamise eelduseks on ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse tuvastamine. Tegemist on deliktilisel vastutusel rajaneva nõudega (VÕS § 1043). Viidatud normi kohaselt vastutab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja), kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 2 kohaselt teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. VÕS § 1047 lg 3 kohaselt hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või
24 / 26
2-20-9631 isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.
50.Kohus on tuvastanud, et osaliselt on avaldatud kommentaarid õigusvastased, kuid olenemata sellest leiab kohus, et avaldajate nõuet keelata kommenteerimisteenus või kohustada kostjat tõhustama kommenteerimisteenuse osas tehtavat kontrolli ei saa rahuldada. Tegemist oleks kostja ettevõtlusvabaduse piiramisega preventiivselt eesmärgil, kuid kohus leiab, et selle eesmärgipärasust ei ole võimalik ennetavalt kontrollida. Õiguskirjanduses on väljendatud seisukohta, et: „[...] ei ole põhjust karta, et kohtud hakkaksid nõudma õigusvastaste kommentaaride ennetamist (nende kiire kustutamise asemel), sest suurkoda on Riigikohtu 10. juuni 2009. aasta otsust proportsionaalseks pidanud muuhulgas seetõttu, et see jätab lisaks ennetamisele võimaluse vastutusest vabaneda ka siis, kui õigusvastased kommentaarid kõrvaldatakse viivitamatult pärast avaldamist.“2 Kohus leiab, et kommenteerimisteenus ei ole selline valdkond, mida riik oleks pidanud vajalikuks eraldi ennetavalt reguleerida s.t kehtestada konkreetsed reeglid, mida järgima peab ning kohus ei saa siin astuda seadusandja positsiooni ning neid omapoolselt kehtestama hakata. Hagejate poolt taotletud „tõhus kontroll“ on subjektiivne määratlus ning sellisel viisil ei ole võimalik kohtul kostjat ka kohustada. Samuti ei ole kohtu hinnangul võimalik kostjat kohustada „kommenteerimisteenust nõuetekohaselt osutama“, kuna ka see määratlus ei ole sisustatav konkreetsete reeglitega. Selge on see, et kostja peab tagama, et tema poolt avaldatavad kommentaarid ei rikuks isikute õigusi, kuid milliseid meetmeid kostja selleks kasutab, see on kostja enda otsustada.
51.Kommenteerimisteenuse keelustamine kostja portaalis ei ole kuidagi proportsionaalne meede olukorras, kus ei ole isegi veel teada, kas kostja hagejate õigusi edaspidiselt rikub või mitte. Isikute õiguste kaitsmisel peab arvestama ka teiste isikute vabadustega ning sellise piirava meetme rakendamiseks peaks rikkumise võimalus olema väga oluline.
52.Kohus leiab, et hagejate nõude analüüsimiseks ei ole vaja eraldi hinnata hagejate esitatud tõendeid kolmandate isikute kohta käivate artiklite osas (dtl 105 – 110; dtl 33 – 36), kuna tegemist ei ole hagejate õiguste rikkumisega. Seega kohus nimetatud tõenditele hinnangut ei anna.
53.Seega jätab kohus hagejate kommenteerimisteenuse keelamise nõude ning alternatiivse kontrolli tõhustamise kohustamise nõude (hagiavalduse resolutsiooni punktid 4 – 5) rahuldamata.
54.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
55.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
M. Kuurberg. Euroopa Inimõiguste Kohtu suurkoja 16. juuni 2015. a otsus asjas Delfi vs. Eesti. Juridica VIII, 2015.
25 / 26
2-20-9631
56.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Arvestades, et kohus rahuldas hageja I osas hagi osaliselt ning olenemata sellest, et hageja II osas kostja hagi ei rahuldanud, siis olid nõuded omavahel põimunud ning kohtu hinnangul on käesoleval juhul õiglane ja mõistlik jätta menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
26 / 26
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.