lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-104857/21

Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 22.10.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-104857/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.10.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1630
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-21-104857

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Liina Naaber-Kivisoo

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.10.2021, Narva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-104857

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi T nõudes

Tsiviilasja hind

162,15 eurot

Asja lahendamise viis

istung 30.08.2021

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (RK 10746479), asukoht: A. Weizenbergi tn, 20, Tallinn

T

vastu võlgnevuse

Hageja lepinguline esindaja: Marek Aunver, e-post: [email protected] Kostja: T T (IK XXX), e-post:XXX, elukoht: XXX

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

EDASIKAEBAMISE KORD

Viru Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1(5)

2-21-104857

ASJAOLUD

Hageja nõue

Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 135,82 euro nõudes T T vastu, mille kohus jättis määrusega rahuldamata ja andis Viru Maakohtu Narva kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna võlgnik esitas vastuväite.

Kostja ja E OÜ vahel on 15.11.2014 sõlmitud elektrileping tarbimiskohaga XXX (XXX). E esitas 30.04.2018 - 30.10.2018 kostjale arveid, mida kostja ei ole tasunud. Kostja kasutas E OÜ teenuseid nende eest tasumata. E OÜ ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles alates 31.10.2018 saates sellekohase teate kostja e-postiaadressile aadressil XXX, kuhu toimetati kostjale kätte makseettepanek. Arvel nr 122114337 on märgitud võlgnevus summas 10.31 eurot, millest kostja tasus 6,41 eurot, seega jääk 3,90 eurot. Põhivõlgnevuse summa on kokku 67,91 eurot.

E OÜ loovutas 16.09.2019 kostja vastu tekkinud nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. E OÜ on hagejale esitanud teatise nõude loovutamise kohta.

Hageja ja E OÜ on saatnud kostjale 3 tasulist maksemeeldetuletust, kuid kostja ei ole võlgnevust likvideerinud. Hageja nõuab ka sissenõudmiskulusid, kokku 25 eurot (15+5+5=25 eurot). Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt ning lähtudes E OÜ lepingute lisaks olevate teenuste kasutamise üldtingimustest on müüjal õigus nõuda viivist arvete tasumisega hilinemise eest. Viivist arvestatakse maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast 0,1% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja nõuab viiviseid teenuste osutamise eest sissenõutavaks muutunud põhinõudelt arvestades sissenõutavaks muutunud viiviseid alates iga arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani. Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on hagejal kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivisenõue kokku summas 63,81 eurot. Lisaks palub hageja kohtul kostjalt välja mõista ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgse viivisemääraga 8% aastas põhivõlgnevuselt. Menetluskulud palub hageja kostja kanda jätta.

Kostja vastus

Kostjal ei õnnestunud hagiavaldust arvutis avada ning märkis enda vastuses, et ei ole varasemalt hagejalt ühtegi nõuet kätte saanud ega teadnud võlast. Kostja võttis ühendust ettevõttega E OÜ, kes kostja vastuse kohaselt ei ole kostja vastu esitatud nõudest teadlik. Juhul, kui hagejal on olemas dokumendid, mille abil saab võla olemasolu kinnitada, leiab kostja, et asja lahendamine on võimalik kompromissi sõlmimisega. Kuna tegemist on lihtmenetlusega, soovib kostja olla kohtu pool ära kuulatud.

30.08.2021 kohtuistung

Hageja jääb hagiavalduses esitatud nõude juurde.

Kostjal on tema vastu esitatud hagiavaldusele vastuväited. Elektrileping nr XXX ei ole allkirjastatud, seal märgitud kostja aadress ei ole tõene, selles ei ole kajastatud hind ning tüüptingimused, mis on lepingu lahutamatuks osaks, on kehtivad alates 2019. aastast. Kõnealune leping sõlmiti 2014. aastal ning hageja esitatud tüüptingimused ei saa seega lepingu osaks olla. Lisaks on hageja esitanud arved, mis kannavad kahe erineva lepingu numbrit. Arvetel on kajastatud nii leping nr XXX kui ka XXX. Kostja hinnangul ei saa tal kahte erinevat lepingut olla ning ta ei ole esitatud arvetega nõus. Kostjale esitatud 2(5)

2-21-104857 meeldetuletused viitavad samuti lepingule nr XXX, kuid kostja sõlmitud leping kandis numbrit XXX. Kostja on osad arved ka tasunud ning esitab selle tõendamiseks maksekorraldused. Samuti ole kostja saanud tõendeid nõude loovutamise kohta. Kostja vastu esitatud põhivõlgnevuse nõue ning viivise nõue ei ole kostja hinnangul õiged.

Hageja ei lükanud kostja vastuväiteid ümber ega suutnud täpselt öelda, mis vormis leping sõlmiti ning miks kannavad kostjale esitatud arved erinevaid numbreid. Kostja on teenust tarbinud, seega on tal selle eest kohustus ka tasuda, eriti, arvestades asjaolu, et kostja on eelnevalt temale esitatud arved tasunud.

Kohus andis hagejale tähtaja esitada nõutud tõendid.

Poolte lõplikud seisukoha

10.Kohus määras hagejale tõendite esitamiseks tähtaja 10.09.2021, kuid hageja ei esitanud kohtule täiendavaid tõendeid.
11.Kostja asus seisukohale, et vorm, milles hageja E OÜ lepingu esitas, on tühine. Leping ei sisalda selle sõlmimiseks olulisi andmeid, puuduvad poolte allkirjad ja tüüptingimused, puudub lepingu eseme täishind maksudega või hinna arvutamise meetod koos muude kuludega. Lepingus ei ole ka märgitud, et võlausaldaja saab nõudeõiguse kolmandatele isikutele üle anda. Hagiavalduse lisaks olevatest dokumentidest ei saa järeldada, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud kokkulepe, mille alusel saaks hageja kostjale nõudeid esitada. E OÜ ei andnud kostjale nõudeõiguse loovutamisest teada ja ka hageja ei ole esitanud dokumenti, mis nõude loovutamist kinnitaks. Seega lähtudes VÕS § 172 on kostjal hageja esitatud nõude täitmisest õigus keelduda. Hageja esitatud dokumentides esinevad ebakõlad. Viidatud on kahele erinevale lepingu numbrile, arvesse ei ole võetud ennetähtaegselt tasutud summasid ning hagiavalduse lisa 2 kannab kuupäeva 10.06.2018, millega kostjal ei ole olnud võimalik tutvuda. Kostja toob ka välja, et vastavalt VÕS § 164 lg 1 ei ole nõude loovutamine lubatud, kui see on seadusega keelatud või kui kohustust ei saa täita ilma selle sisu muutmata kellelegi teisele peale eelmise võlausaldaja. Eeldusel, et E OÜ andis põhinõude hagejale üle, oli selleks ajaks summa juba teistsugune. Seetõttu on ka viivise arvestus vale ja kuna E OÜ arved ei sisaldanud viiviseid, on kohustuse sisu muutunud ja seega on nõude loovutamine tühine. Hageja ei ole kohtu määratud tähtajaks esitanud tõendeid, mis kinnitaks nõudeõigust või nõude loovutamist. Kostja hinnangul ei ole põhjendatud ka hageja esitatud võlgnevuse sissenõudmiskulu.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

12.Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega ja hinnates tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
13.TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Hagihind on alla 2000 € ja tegemist on lihtmenetluse vaidlusega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada

3(5)

2-21-104857 tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.

14.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
15.Hagiavalduse lisaks olevates dokumentides sisalduvates andmetes esineb mitmeid vasturääkivusi. Lisas 1 on märgitud leping number 176655 (dtl 26), lisas 3 aga ühel korral XXX ja teisel korral XXX (dtl 32-45). Lepingu lahutamatuks osaks olevad tüüptingimused kehtivad alates 10.06.2018 (dtl 27-31), mis on pärast lepingu sõlmimist, s.o pärast 15.11.2014 (dtl 26). Sellest võib järeldada, et hagiavalduse lisa 2 ei olnud lepingu sõlmimise ajal selle lahutamatuks osaks. Kostja esitas 30.08.2021 toimunud kohtuistungil maksekorraldused (dtl 86-87), millega ei ole hagiavalduses arvestatud ja seega on nõude summa algselt hagiavalduses esitatust muutunud.
16.Kostja ja E OÜ vahel sõlmitud lepingul puuduvad poolte allkirjad (dtl 26). VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Hageja ei suutnud kohtuistungil selgitada, mis vormis antud leping sõlmitud on. Hageja ei osanud ka öelda, miks on arvetel erinevate lepingute numbrid (dtl 92). Kuna hagiavalduse lisades esinesid ebakõlad ning kostja esitas nende osas vastuväited, määras kohus hagejale tõendite esitamiseks tähtaja 10.09.2021 (dtl 95). Hageja ei esitanud määratud tähtajaks täiendavaid tõendeid.
17.Hagiavalduse lisad ei tõenda kostja vastu esitatud nõuet. Hageja ei ole andnud selgitusi, miks kannavad mõned arved teise lepingu numbrit ja seega ei saa neid arveid kostja sõlmitud lepinguga kindlalt seostada. Lepingu lahutamatuks osaks on tüüptingimused, kuid hageja ei ole kohtule esitanud kõiki tüüptingimuste versioone.
18.Eelneva alusel leiab kohus, et hageja nõue on tõendamata ja kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata.
19.Kõik otsuses kajastamata jäänud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.

MENETLUSKULUD

20.TsMS § 173 lg-te 1 ja 4 alusel märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud menetlusosalised peavad kandma.

4(5)

2-21-104857

21.TsMS § 174 lg-st 1 tulenevalt määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid, menetluskulude rahalise suuruse. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
22.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest tulenevalt jäävad nii hageja kui ka kostja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei esitanud menetluskulude nimekirja ja kostja kantud menetluskulusid ei ilmne ka asja materjalidest. Ülaltoodust nähtuvalt puuduvad kindlaksmääramist vajavad kostja menetluskulud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja