Põhjapuit OÜ hagi M. O.vastu kahju hüvitamise nõudes ja M. O.hagi Põhjapuit OÜ vastu töövaidluses (Põhjapuit OÜ tatlus M. O.töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses, töövaidlusasi nr 4-1/688/19-7)
Kohtuistungi toimumise aeg
12.08.2020.a. 30.11.2020.a, .06.09.2021.a
Menetlusosalised
Hageja / kostja :
Põhjapuit OÜ (RK 12071235, Varangu, Haljala vald, 45320, Lääne-Virumaa)
1.1 Välja mõista Põhjapuit OÜ-lt M. O.kasuks saamata jäänud töötasu 571 (viissada seitsekümmend üks) eurot 43 senti. 1.2 Välja mõista Põhjapuit OÜ-lt M. O.kasuks puhkusehüvitis 362 (kolmsada kuuskümmend kaks) eurot.
2.Jätta Põhjapuit OÜ hagi M. O.vastu kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.
3.Menetluskulud jätta Põhjapuit OÜ kanda. 3.1 Välja mõista Põhjapuit OÜ-lt M. O.kasuks menetluskulude katteks 860 (kaheksasada kuuskümmend) eurot. 3.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras. 3.3 Väljamõistetud menetluskulud tuleb kanda Annad Advise OÜ arveldusarvele nr EExxx.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I
PÕHJAPUIT OÜ HAGI
1.Põhjapuit OÜ esitas Viru Maakohtule hagi M. O. vastu kahju 2000 euro hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud tööleping, mille alusel töötas M. Põhjapuit OÜ-s forwarderioperaatorina. Tööleping töötajaga lõpetati 30.04.2018.a. kuna töötaja ei ilmunud tööle. 20.04.2018.a. selgus, et kostja kasutusse antud metsaväljaveotraktorile Komatsu 875 oli ebaõigete töövõtete kasutamisega tekitatud kahjustused, mille parandamine vastavalt X OÜ 26.04.2018a. hinnapakkumisele läheb maksma 6944, 40 eurot. Metsaväljaveotraktoril olid kahjustatud mootoriruumikate, kleebised, esiklaas, tagurduskaamera ja tagurduskaamera kaabel. Pärast seda kui hageja kahjustustest teada sai, esitas nõude kostjale kahju hüvitamiseks. Kostja lahkus töölt tööandjat ette teavitamata ning pärast seda tööandjaga ühendust ei võtnud Metsaväljaveotraktorit kasutas kostja ja kostja on seetõttu vastutav ka kahjustuste eest. Nõuet tõendab hageja ostuarvega, mis tõendab, et hageja soetas täiesti uue masina, mida kostja kasutas töö tegemiseks; M. O. töölepinguga, mille kohaselt asus ta tööle forwarderioperaatorina tunnistaja M. P. ütlustega. Tunnistaja saab kinnitada, et hagejale kuulub üks metsaväljaveotraktor, see oli soetamisel töökorras ja kahjustusteta ning metsaväljaveotraktorile tekitas kahjustused kostja. Õigusliku alusena tugineb hageja õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise sätetele, VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5.
Hageja tööandjana andis kostja valdusse töövahendina metsaväljaveotraktori Komatsu 875, millele kostja tekitas ebaõigete töövõtetega kahjustused. Hageja ei soovi kahjustuste hüvitamist täies ulatuses, vaid osaliselt, summas 2000 eurot.
2.OÜ Põhjapuit ei nõustu kostja vastuväidetega. Väär on kostja väide nagu oleks nõue esitatud vale kostja vastu. Metsaväljaveotraktoril töötasid korraga ja samal ajal J. O.ja M. O.ning kahjustused tekkisid just sellel ajal, järelikult on nad solidaarselt vastutavad kahju tekitamise eest. Solidaarvastutuse puhul ei pea esitama nõuet mõlema isiku vastu (VÕS § 139 lg 1). Kahjunõue on kostjale esitatud enne 2018 aprilli, sel ajal M. T. hageja juures ei töötanud. Vastavalt M. T.le esitatud tööandja teatest, oli kahju tol juhul tekitatud 30.01.2019.a. (purunes esiklaas, mõlgid küljel). Mõlkide ja trepi kohta (ehk kahjustused mille hüvitamist nõudis hageja M. T.lt) ei ole hageja kostjale nõuet esitanud. Alusetu on ka kostja väide nagu ei ostetud metsaväljaveotraktorit uuena. Hageja palub kohtul arvesse võtta ka seda et hageja ei nõua kostjalt kogu kahjustuste hüvitamist, vaid ca 1/3 osa ehk 2000 eurot. Hageja ei nõustu ka sellega nagu saaks tegu olla vääramatu jõuga. Hageja hinnangul ei ole kostja tegevus vabandatav ning kostja on vastutav tekitatud kahju eest.
3.Lõppseisukohtades jäi hageja oma nõude juurde ja palus M. O. kahjuhüvitisena mõista välja 2000 eurot. Hageja märgib, et juhul, kui kohus rahuldab M. O. hagi Põhjapuit OÜ vastu, kohaldada tasaarvestust poolte nõuetele. Vaidlust ei ole selles, et tööleping lõpetati tööandjapoolse ülesütlemisega alates 30.04.2018 töötajapoolse töökohustuste rikkumisega – töötaja tekitas hageja varale kahjustusi seoses tehnika hooletu kasutamisega. Töötaja ei ole töölepingu ülesütlemist vaidlustanud, seega on ta töölepingu lõpetamise nimetatud põhjusel omaks võtnud. Hageja palub lugeda tõendatuks hageja vara süüline kahjustamine töötaja poolt. Hageja leiab, et M. O. on kohtumenetluses esitanud erinevaid vastuväiteid etteheidetud kahju tekitamisele – 11.06.2019 esitatud vastuses väitis, et traktorit kahjustas M. T.. Samas teavitus M. T.le saadeti tööandja poolt 31.01.2019. so 8 kuud peale seda kui M. O. oli tööleping lõpetatud. M. T. ei töötanud M. O. samal ajal. Samal ajal töötas traktoril ka J. O., kuid tunnistajana ülekuulatud J. O. kinnitas 30.11.2020 istungil, et tema töötamise ajal traktoril kahjustusi ei olnud. Vaidlust ei ole ka selles, et tegemist oli uue metsaväljaveotraktoriga, ning traktor anti M. O. kasutusse. M. O. tekitatud kahjustuste suurus 6944, 40 eurot on tõendatud X pakkumisega nr 101392. Tööandja võttis täiendava pakkumise X OÜ-lt mis kinnitab kahjustuste kõrvaldamise suurusjärku (7118, 40 eurot). Seega on tõendatud nii kahjustuste olemasolu, kui suurus. M. O. viimane tööpäev hageja juures oli 20.04.2018, samal päeval avastas tunnistajana ülekuulatud M. P. traktoril ebaõigete töövõtetega tekitatud kahjustused – metsamaterjali tõsteti üle kabiini, mitte ei sõidetud materjali kõrvale. Tööandja seaduslik esindaja kontroolis traktorit 19.04.2018. so eelneval päeval ning siis kahjustusi ei olnud. Tunnistaja M. P. kinnitas, et M. O. oli kogenud töötaja, omas nii vastavat kogemust kui väljaõpet, talle oli tehtud esmane väljaõpe ning tema kasutusse anti täiesti uus traktor. 20.04.2018 õhtul avastas ta traktoril lõhutud esiklaasi ja katkise kapoti, tagavaatekaamerad küljest ära (selgus hiljem). Viimati kasutas traktorit M. O . Tunnistaja E. P. kinnitas, et 20.04.2018 töötas M. O. koos temaga A raielangil, M. O. töötas seal uue Komatsu traktori peal. Hommikul oli traktor korras. Pärast 20.04.2018 O. tööle ei tulnud
M. O. ja J. O. käitumine näitab seda, et pärast traktori kahjustamist ei julgenud kumbki enam tööle tulla. Asjakohatud on kostja esitatud tõendid selle kohta kus (millises Eesti linnas või alevikus) poes M. O. pangakaarti kasutati. Menetluses hakkas M. O. väitma, et 20.04.2018 töötas ta hoopis langil Otepääl ning tegelikult töötas tööandja juures kuni aprillikuu lõpuni. Kostja ütlused on vasturääkivad ning ei haaku tunnistaja J. O. antud ütlustega. Hageja tugineb nõudes VÕS § 104, § 127 lg 1,4, TLS § 16 lg 1, TLS § 74 lg 1, 2. Hageja hinnangul ei oma asjas tähendust et traktor oli kindlustatud. Tööandja ei soovi kahju hüvitamist kogu suuruses, vaid ainult omavastutuse osa. Tööandja esindaja märkis 06.09.2021 istungil, et omavastutuse suurus ja aknaklaasi maksumus kokku on samas ulatuses, milles kahju hüvitamise nõue kostja vastu on esitatud. Väite, et kindlustus võis midagi hüvitada, esitas M. O. viimasel istungil so 06.09.2021.a. ja millegagi ei tõendanud. Hageja leiab, et hagi on põhjendatud ja palub rahuldada ning M. O. 2000 eurot välja mõista. Juhul kui kohus rahuldab M. O. hagi OÜ Põhjapuit vastu töövaidluses, palub OÜ Põhjapuit tasaarvestada poolte nõuded.
M. O.VASTUVÄITED
4.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. M. O. märgib, et hageja väide nagu ta oleks 2018. a kevadel kasutades metsaväljaveotraktorit, seda kahjustanud ning on selle tõttu vastutav kahjustuste hüvitamise eest, on väär. Ta ei ole hageja vara kahjustanud ega saa seetõttu ka kahjustuste eest vastutav olla. Kostja ei kasutanud üksi metsaväljaveotraktorit ning kostja süü ja seos väidetava kahjuga on tõendamata. Kostjaga samaaegselt töötasid metsaväljaveotraktoril ka J. O. ja T. P.. Kostja märgib ka seda, et ei ole hageja juures töötamise aja vältel kordagi M. P.t näinud, raielankidel kohanud, mistõttu ei saa viimase ütlustega tõendada ka masina kahjustamist kostja poolt. 31.01.2019.a saatis Põhjapuit OÜ kirja oma töötajale M. T.le, milles teatas, et M. T. on kahjustanud metsaväljaveotraktorit, loetles üles hagis nimetatuga kattuvad kahjustused ning lõpetades loetelu lühendiga jp., millega andis mõista, et kahjustusi oli veel. Hageja on kohtuväliselt esitanud nõude M. T.le. Kostja ja M. T. (avaldajatena) ning OÜ Põhjapuit vahel 10.05.2019.a töövaidluskomisjonis lõppenud töövaidluse otsusest (p 7, töövaidluskomisjoni otsus asjas nr 4-1/688/19-7) nähtub, et tööandja paneb metsaväljaveotraktori kahjustamise summas 6944 eurot M. T. süüks. Eelolevast järeldub, et hagejal puudub ülevaade, kes tegelikult kahju tekitas või esitas nõude vale kostja vastu Hagile lisatud ostuarvelt ei nähtu masina üleandmisaeg ja teave selle seisukorra kohta. Masin ei olnud soetamisel uus. Kostja hinnangul oli sellega töötatud ca 300 töötundi. Metsaväljaveotraktorit pukseeritakse ühelt objektilt teisele ning hagis nimetatud esiklaas on purunenud metsateel veo käigus kui seda tabas oks. Kahju hüvitas hagejale kohapeal kostja nähes teenust osutanud isik (kaskokindlustuse omavastutuse). Masin töötab ekstreemsetes ettearvamatutes oludes metsamaastikul, kus selle terviklikkuse ja välisilme kahjustumine on töösituatsioonis vältimatu ning ettenähtav. VÕS-i üldprintsiibi kohaselt ei vastuta töötaja kohustuse rikkumise vabandatavuse korral ehk kui rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kahju põhjustavaks vääramatuks jõuks saab pidada erakordset ja objektiivselt vääramatut sündmust, mis on väljapool kostja mõjupiirkonda. Hageja ise pidi rakendama meetmeid oma varale võimaliku tekkiva kahju minimeerimiseks. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks kahju tekkimist, kostja tegevuse seost sellega või kahjusuurust (2000 eurot).
5.Lõppseisukohtades märgib M. O., et Põhjapuit OÜ ei ole tõendanud forwarderi kahjustamist M. O. poolt ega seda, et viimane tööpäev oli 20.04.2018 A langil. M. O. süü ja põhjuslik seos
tekkinud kahjuga on tõendamata. Põhjapuit OÜ ei ole tõendanud, et M. O. ei töötanud 2018. a aprillis täistööajaga. Kostja leiab, et hageja seadusliku esindaja 30.11.2020.a. istungil esitatud versioon traktori esiklaasi varasema kahjustuse likvideerimise ja esiklaasi vahetamise kohta ei ole eluliselt usutav. 30.11.2020.a. istungil andis tunnistaja J. O. ütlusi selle kohta, et forwarderi kaamera on purunenud ajal millal M. O. sellega ei töötanud. J. O. kirjeldas forwarderi seisukorda 02.05.2018 ja lisas et Põhjapuit OÜ esitatud fotodel 3.3 ja 3.4 ei ole see forwarder, millega töötasid J. ja M. O.2018 aasta kevadel. Põhjapuit Oü ei ole esitanud fotosid ega muid tõendeid, mis tõendaksid traktori kahjustamist M. O. poolt. M. ega J. O. ei ole kordagi töötamise perioodil näinud raielangil M. P. . M. P. väitis 30.11.2020 istungil et käibki metsas peale töö lõppemist, kuid ei omanud ülevaadet, mis kellaaegadel, kuupäevadel ning asukohas forwarderi operaatorid masinal töötavad. Tunnistaja ütlused ei ole usutavad. M O. käis isiklikel asjadel järel 02.05.2018 ning ühtegi etteheidet T. P. ei teinud. Pole usutav, et T. P. oleks jätnud kahjustustele tähelepanu juhtimata kui need oleksid olemas olnud. Üldjuhul tuleb hüvitada mitte vara väärtuse vähenemist, vaid kahju, mis seisneb endise olukorra taastamiseks vajalikes kuludes. Põhjapuit OÜ on tuginenud kahjuhüvitise nõudes hagile lisatud arvele /hinnapakkumisele. 6.09.2021.a istungil ütles Põhjapuit OÜ esindaja, et parandas kapoti ära. M. O. soovitakse muuhulgas uue kapoti hinna hüvitamist. Parandamise kulu samas välja toodud ei ole. M. O. ei töötanud viimati 20.04.2018 A langil. Seda tõendab M. O. pangakonto väljavõte, kust nähtuvad samal kuupäeval Lõuna-Eestis tehtud ostud. M. O. töötas 20.-21.04.2018 Otepääl ning ööbis Tamme puhkemajas. 23.04.2018 osales traktori kolimisel Otepäält Vaiblasse. Viimati töötas M. O. A langil 28.04.2018. M. O. viimane tööpäev oli 28.04.2018 Põhjapuit OÜ-s. Sama kinnitas 30.11.2020 istungil tunnistaja J. O.. Põhjapuit OÜ 18.12.2020 veoselehe koostamine oli hageja mõjualas. Samas on lehel täitmata metsamaterjali saaja osa, millest tulenevalt ei ole materjal väidetavasse vahelattu jõudnud. M. O. ei pea õigeks E. P. antud tunnistust selle kohta et kohtus kostjaga A langil 20.04.2018, sest kostja pangakonto väljavõte ja Google maps tõendavad, et 20-21.04.2021 töötas M. O. Otepääl. II
M. O.HAGI OÜ PÕHJAPUIT VASTU TÖÖVAIDLUSES
EELNEV MENETLUS TÖÖVAIDLUSKOMISJONIS
6.M. O. esitas Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitise nõudes (töövaidlusasi nr 4-1/688/9-7). Töövaidluskomisjon tegi 10.05.2019.a. otsuse, millega rahuldas osaliselt M. O. avalduse ja mõistis tööandjalt välja saamata jäänud töötasu 571, 43 eurot ja kasutamata puhkuse hüvitist 362 eurot. Põhjapuit OÜ esitas maakohtule taotluse M. O. töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses selle rahuldatud osas. M. O. töövaidluskomisjoni otsust avalduse rahuldamata jäetud osas ei vaidlustanud.
7.M. O. hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 22.08.2016.a. töölepingu, mille alusel asus M. O. Põhjapuit OÜ-s tööle forwarderioperaatorina, brutopalgaga 600 eurot kuus, täistööajaga, põhipuhkuse kestus 28 päeva.
Peale uue masina soetamist töötas 2018. aastal sama masinaga samal ajal veel teine töötaja, mistõttu sundis tööandja hagejat töötama öötundidel ja nädalavahetustel, sh töötas masinal tööandja seaduslik esindaja T. P. ise. Hageja ütles töölepingu üles tööandjapoolse töölepingu rikkumise tõttu. Viimane tööpäev oli 30.04.2018.a.
Masinas olnud isiklikel asjadel käis M. O. järel 02.05.2018, kusjuures ei tulnud jutuks töölt lahkumise põhjus ning tööandjal ei olnud töötajale ühtegi muud etteheidet. 02.05.2018..a esitas tööandja töölepingu ülesütlemise avalduse. Ülesütlemisavalduses heitis hagejale ette vara rikkumist ja viitas töölt lahkumisele etteteatamistähtaega järgimata. Saamata jäänud töötasu koos puhkusehüvitisega jättis tööandja välja maksmata, samuti ei andnud teada, et ei saa rahalist kohustust hageja ees täita. 13.03.2019.a esitas M. O. avalduse töövaidluskomisjonile. Töövaidluskomisjonis ei jäänud tööandja kahju hüvitamise nõude juurde. Töövaidluskomisjon mõistis tööandjalt välja M. O. kasuks 2018. aprillikuu töötasu 571,43 eurot (bruto) ja puhkusehüvitise 362 eurot. Hageja palub hagiavalduses Põhjapuit OÜ-lt välja mõista hageja kasuks 2018.a. aprillikuu töötasu summas 600 eurot bruto (572, 32 neto) ja puhkusehüvitise ajavahemiku 01.08.201730.04.2018 töötatud aja eest summas 362 eurot.
PÕHJAPUIT OÜ VASTUVÄITED
8.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja väidab, et hagejaga tekkisid probleemid seoses tööülesannete täitmisega ning 20.04.2018 avastas kostja, et ebaõigete töövõtetega kahjustas hageja ja tema kaastöötaja J. O. nende kasutusse antud metsaväljaveotraktorit Komatsu 875, millega on tekitatud Põhjapuit OÜle varaline kahju 6944 eurot. Pärast intsidenti 20.04.2018 M. O. enam tööle ei ilmunud ning töölt puudumise põhjustest kostjat ka ei teavitanud, millest tulenevalt ütles tööandja 30.04.2018.a poolte vahel sõlmitud töölepingu üles. Kuna hageja ei teinud ajavahemikul 23.04.2018-30.04.2018 tööd, puudub tal õigus nõuda nimetatud ajavahemiku eest töötasu. Kostja on seisukohal, et hagejal oli õigus saada puhkusehüvitist 12,7 päeva eest ja esitas omapoolse arvestuse. Tööandja juhib tähelepanu sellele, et M. O. on kohtule esitatud hagiavalduses nõudnud 2018.a aprillikuu töötasu 600 eurot bruto ja saamata puhkusehüvitist 362 eurot. Töövaidluskomisjon mõistis Põhjapuit OÜ-lt välja M. O. kasuks töötasu 571, 43 eurot (brutos) ja puhkusetasu 362 eurot. M. O. ei vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust, seega saab nõuda vaid selles osas, mis on rahuldatud töövaidluskomisjonis.
III
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud asja materjalidega, kuulanud ära poolte esindajate seisukohad, tunnistajate ütlused ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et M. O. hagi saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitise nõudes on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning Põhjapuit OÜ hagi M. O. vastu põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
10.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et - M. O. ja Põhjapuit OÜ vahel oli 22.08.2016 sõlmitud tööleping, mille kohaselt töötas M. O. Põhjapuit OÜ-s forwarderioperaatorina, leping sõlmiti tähtajatult, ning töötaja töötasu oli 600 eurot kuus, puhkuse kestus 28 kalendripäeva aastas (lepingu p 1.1, 2.1, 3.1, 6-1; I kd tl 7-8); - Põhjapuit OÜ ütles töölepingu üles 02.05.2018 ülesütlemisavaldusega (I kd tl 9), alates 30.04.2018.a.;
Ülesütlemisavalduse kohaselt öeldakse tööleping üles TLS § 88 lg 1 p 3 p 7 alusel - töötaja on tööandja korduvatest hoiatustest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi ja rikkunud töökohustuste täitmist ning tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale (tehnika hooletu kasutamisega).
- töölepingu ülesütlemisel ei maksnud tööandja töötajale töötasu aprillikuu 2018.a eest ja puhkusehüvitist.
11.M. O. esitas 13.03.2019 töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus välja mõista tööandjalt 2018.a. aprillikuu tasu 600 eurot ja saamata jäänud puhkusehüvitis (I kd tl 66-68) Töövaidluskomisjon rahuldas 10.05.2019.a. otsusega töövaidlusasi nr 4-1/688/19-7 M. O .avalduse osaliselt (I kd tl 56-60): - mõistis Põhjapuit OÜ-lt välja M. O. kasuks 2018. aasta aprillikuu töötasu 571, 43 eurot (bruto); - mõistis Põhjapuit OÜ-lt välja M. O. kasuks puhkusehüvitise 362 eurot. Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 3 järgi kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Sama paragrahvi 4. lõike järgi kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. M. O. ei ole kohtule esitanud hagi asja lahendamiseks töövaidluskomisjoni rahuldamata jäetud osas (M. O. nõue oli välja mõista saamata jäänud töötasu 600 eurot; töövaidluskomisjon mõistis välja 571, 43 eurot). Seega selles osas (rahuldamata jäetud osas) on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud. Tulenevalt TvLS § 59 lg 11 töövaidluskomisjoni otsuse osalise vaidlustamise korral jõustub otsus osas, mida kohtus ei vaidlustatud. Kohus on töövaidlusasja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsuse resolutsiooniga selle vaidlustamata osas. Kuivõrd taotluse M. O. töövaidlukomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses esitas tööandja, ehk osas, milles töövaidluskmisjon töötaja avalduse rahuldas ja M. O. ei vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust selle rahuldamata jäetud osas (milles töövaidluskomisjoni otsus jõustus TvLS § 59 lg 11 ), saab kohus lahendada M. O. nõuet töövaidluskomisjoni rahuldatud osas, ehk M. O. nõuet saamata jäänud töötasu 571, 43 euro ja puhkusehüvitise 362 euro väljamõistmiseks.
12.M. O. nõuab Põhjapuit OÜ-lt töötasu 2018. aasta aprillikuu eest. Töölepingu seaduse (TLS) § 5 lg 1 p 5 kohaselt peab tööleping sisaldama muuhulgas admeid töö eest makstava tasu, töötasu arvutamise viisi, maksmise kora ning sissenõutavaks muutumise aja (palgapäeva), samuti tööandja makstavate ja kinnipeetavate maksude kohta. Poolte vahel sõlmitud töölepingu p 3.1 järgi on töötasu 600 eurot kuus ja p 3.3 järgi makstakse töötajale töötasu üks kord kuus. Kuu lõpuks väljateenitud tasu makstakse välja järgmise kuu 5. kuupäeval (I kd tl 7). TLS § 28 lg 2 p 2-4 tulenevalt on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja korras; andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu ja tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust; TLS § 33 sätestab töötasu maksmise aja, koha ja viisi. Töötasu tuleb maksta vähemalt kord kuus kokkulepitud tähtpäeval töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
Hageja väitel on kostja jätnud aprilli 2018. töötasu välja maksmata. Tööandja vaidleb nõudele vastu.
Menetluses ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et M. O. oleks töölt puudunud kogu aprillikuu 2018. Tööandja ei ole väitnud, ega tõendanud ka seda, et on töötasu aprilli 2018 eest M. O.le tegelikkuses vähemalt osaliselt välja maksnud ja hageja nõue seetõttu alusetu (st tööandjal puudub kohustus töötaja ees). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised ning pool määrab ise , mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2 2.lause).
13.Tööandja väitel oli viimane tegelikult töötatud päev 20.04.2018 ja alates 23.04.2018 M. O. tööle ei ilmunud. Ülesütlemisavalduses viitab tööandja TLS § 74 p 3 tulenevalt õigusele nõuda kahju hüvitamist töötajapoolsel etteteatamata lahkumise eest töölt. Samas on jäetud märkimata, mis ajast on töötaja omavoliliselt töölt lahkunud. Tulenevalt TLS § 74 lg 3 kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist. Ülesütlemisavalduses on töölepingu lõpetamise alusena toodud TLS § 88 lg 1 p 3 ja 7 (töölepingu erakorraline ülesütlemine töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi; tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu; Eeltoodust tulenevalt ei ole töölepingu ülesütlemise põhjuseks töötajapoolne põhjuseta tööle mitte asumine või töölt omavoliline lahkumine. Menetluses on tööandja korduvalt väitnud, et töölepingu ülesütlemise põhjuseks oli väidetav kahju tekitamine (II kd tl 92, I kd tl 150). Isegi kui eeldada, et tööandja tugines töötasu maksmata jätmisel asjaolule, et töötaja väidetavalt tekitas materiaalse kahju tööandja varale, eeldab tööandja nõude tasaarvestamine töötaja töötasu nõudega töötaja kirjalikult antud nõusolekut (TLS § 78 lg 1). . Vaidlust ei ole selles, et töötaja kirjalikku nõusolekut tööandja võimaliku nõude tasaarvestamiseks töötaja töötasu nõudega tööandjal ei olnud. Seega oli nõude tasaarvestamine TLS § 78 lg 1 tulenevalt välistatud, Kohus juhib tähelepanu, et isegi juhul kui tööandjal olnuks töötaja kirjalik nõusolek, pidanuks ta TLS § 78 lg 4 alusel tasaarvestamisel arvestama TMS § 132 sissenõude pööramise kohta sätestatut, st ei saanuks kinni pidada / tasaarvestada kogu töötasu ulatuses.
14.30.11.2020 kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud M. P. väitis, et 23.04.2018 käis ta langil As ja fikseeris, et M. O. tööl ei olnud / tööle ei tulnud (II kd tl 5) Tööleping öeldi üles 02.05.2018 kuupäeval seetõttu, et töötajal anti võimalus veel tööle ilmuda, aga seda ta ei teinud. Töösuhe lõpetati tööluusi tõttu (tegelikest põhjustest vt otsuse eelmist punkti). 30.11.2018 istungil tunnistaja J. O. ütluste kohaselt oli 27. ja 28.04.2018 M. O. igal juhul tööl, sest 29.04. helistas tunnistajale ja palus teda asendada perekondlikel põhjustel (II kd tl 7 pöördel). M. O. esitas oma väite, et 20.04.2018 ei olnud viimane tööpäev, tõendamiseks oma pangakonto väljavõtte ja Google maps-i väljavõtte, millest tulenevalt on tema pangakontolt tehtud oste ajavahemikus 20.04.2018 - 28.04.2018 Lõuna-Eestis tööl viibimise vältel, mobiilirakenduselt on näha töö tegemise sihtkohad ja tööpäevadel läbitud marsruudid (II kd tl 23, 31, 37-43).
Kohtu hinnangul ei tõenda pangakontolt tehtud ostud ja mobiilirakendusega esitatud liikumistrajektoor M. O. tööl ja väidetud sihtkohtades viibimist viidatud ajavahemikul.
Pangakaarti võib kasutada ka keegi teine isik, mitte M. O. ja mobiilirakenduse väljavõtet ei ole võimalik seostada M. O. tegevuse ega viibimisega. Samas ei veena ükski esitatud tõend kohut selles, et 23.04.2018 - 30.04.2018 pani M. O. toime tööluusi. Ükski esitatud tõend eeltoodut ei kinnita. Tunnistaja E. P. küll märkis, justkui M. O. alates 23.04.2018 enam tööle ei ilmunud, kuid tunnistaja ei osanud mälu järgi kuupäeva, mil väidetavalt traktori kahjustused avastati, nimetada, 20.04.2018 nimetas ta Põhjapuit OÜ esindaja küsimusele ja veoselehel oleva kuupäeva järgi, mistõttu ei veena tunnistaja ütlused kohut selles, et pärast 20.04.2018 M. O. enam tööle ei ilmunud. M. P. ettekanne (I kd tl 87) on tehtud 23.04.2018 tööle mitteilmumise kohta. Kas nimetatud olukord kestis kuu lõpuni, ei ole tõendatud. Kohus viitab, et tulenevalt TLS § 28 lg 2 p 4, on tööandja kohustus pidada tööajaarvestust. Usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et töötaja puudus töölt 24.04.208-30.04.2018 kohtule esitatud ei ole (tööajaarvestuse tabeleid vms) Tunnistaja M. P. väide, et M. O. pärast 23.04.2018 enam tööle ei tulnud (II kd tl 5) ja tunnistaja J. O. vastupidine väide, et 23.04.2018 oli isa kindlasti tööl, isa vahetus (II kd tl 7) ei ole kohtu hinnangul objektiivsed, kuivõrd mõlemad tunnistajad on pooltele lähedased inimesed. Ka M. O. ise ei ole millegagi ümber lükanud tööandja väidet ja tõendanud, et ta oli 23.04.2018 tööl ja täitis tööülesandeid. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul M. O. õigustatud saama töötasu 20018. aasta aprillikuu eest, välja arvatud 23.04.2018.
15.Aprillis 2018 oli 21 tööpäeva. Vastavalt poolte vahel sõlmitud töölepingu p 3.1 oli töötaja töötasu 600 eurot kuus. Jagades kuu töötasu aprillikuu tööpäevade arvuga, tuleb ühe tööpäeva tasu suuruseks 600 : 21 = 28,57 eurot, korrutades ühe päeva tasu M. O. kuus töötatud tööpäevade arvuga, saame töötasu 571, 43 eurot (28,57 x 20). Kohus mõistab Põhjapuit OÜ-lt välja M. O. kasuks saamata jäänud töötasu 571,43 eurot.
16.M. O. nõuab tööandjalt saamata jäänud puhkusehüvitist ajavahemiku 01.08.201730.04.2018 eest 362 eurot Põhjapuit OÜ vaidleb nõudele vastu ja on esitanud kohtule omapoolse arvestuse (I kd tl 125), mille kohaselt on tööandja hinnangul töötajal samata 12,7 puhkusepäeva (arvestades tööluusi 23.04.2018-30.04.2018). Vaidlust ei ole selles, et töösuhte lõppedes tööandja kasutamata puhkuse eest hüvitist töötajale ei maksnud. Poolte vahel sõlmitud töölepingu p 6.1 kohaselt oli töötaja iga-aastase puhkuse kestus 28 päeva Tulenevalt TLS § 28 lg 2 p 3 ja 4 peab tööandja andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu ning tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning tööaja arvestuse pidamise, Järelikult lasub tööandjal kohustus ka pidada arvestust töötaja puhkuse kasutamise ja puhkusehüvitise suuruse kohta Vastavalt TLS § 71 on töölepingu lõppemisel tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. M. O. esitas töövaidluskomisjonile puhkusehüvitise nõude ajavahemiku 01.08.2017-30.04.2018 eest summas 362 eurot (I kd tl 78)
Põhjapuit OÜ on esitanud omapoolse tõendi(I kd tl 125) Viidatud tõendi kohaselt on M. O. kasutanud puhkust 01.08.2017-27.08.2017 26 päeva ning saamata puhkus töötamise perioodi eest (alates tööle asumisest 22.08.2018) kuni töösuhte
lõpuni (tööandja arvestuses 23.04,2021) on 20,7 päeva. Tööandja on sellest maha arvestanud 8 päeva (23.04.2018-30.04.2018) ja leiab, et töötajal oli õigus saada puhkust 12,7 päeva. Kuivõrd kohus leidis, et töösuhe ei lõppenud mitte 23.04.2018, vaid 30.04.2018, siis ei nõustu kohus Põhjapuit OÜ seisukohaga, et töötajal oli kasutamata puhkust 12,7 päeva. Kumbki pool ei ole puhkusehüvitise arvestust esitanud. Kohus lähtub arvestamisel TLS § 29 lg 8 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nr 91 Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord sätestatust (https://www.riigiteataja.ee/akt/118072015004) : Vajaduse tekke kuule eelneva 6 kuu töötasu 6 x 600 = 3600, jagatuna sama perioodi kalendripäevade arvuga (millest on maha arvestatud samale perioodile langevad riigipühad; kalendripäevade arv 182 – 5 riigipühade arv = 177) ehk 3600 / 177 = 20,34 päevamäär Tuginedes Põhjapuit OÜ esitatud tõendile, mille kohaselt on saamata puhkusepäevi 20,7 , siis 20,34 x 21= 427,14 eurot. Kuivõrd M. O. nõuab puhkusehüvitist 362 eurot, ei saa kohus ületada nõude piire. Kohus mõistab Põhjapuit OÜ-lt välja M. O. kasuks hüvitise kasutamata puhkuse eest 362 eurot.
17.Põhjapuit OÜ esitas M. O. vastu kahju hüvitamise nõude, Hageja (Põhjapuit OÜ) väitel kahjustas M.O. ebaõigete töövõtete kasutamisega metsaväljaveotraktorit Komatsu 875 (kahjustatud mootoriruumikate, kleebised, esiklaas, tagurduskaamera ja tagurduskaamera kaabel). Õigusliku alusena tugineb Põhjapuit OÜ töölepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise sätetele (TLS § 72 ja 74 lg 2) (II kd tl 98-103) Vastavalt TLS § 72 kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. TLS § 74 lg 2 kohaselt kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Tööandja leiab, et töötaja rikkus töölepingut, kahjustas hooletutse ja ebaõigete töövõtetega tööandja vara. M. O. on seisukohal, et tööandja ei ole tõendanud temapoolset kahju tekitamist ega tema süüd selles.
18.Töötaja tekitatud kahju hüvitamise eelduseks on töölepingust tuleneva kohustuse rikkumine, kahju olemasolu, põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel ning töötaja süü kahju tekkimisel (TLS § 72 , VÕS § 127 lg 4). TLS § 72 kohaselt kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada VÕS-is ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hinnatakse vastavalt TLS § 16.
TLS § 16 lg 1 järgi peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Vajaliku hoolsuse määra kindlakstegemisel tuleb arvestada tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, töötaja ametialaseid teadmisi, töötaja võimeid ja omadusi (TLS § 16 lg 2).
Hagejal on õigus nõuda kostjatelt kahjuhüvitist üksnes juhul, kui kostja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse, või hooletuse tõttu (VÕS § 104 lg 2 ja TLS § 74 lg 1 ja 2) (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15 p 12) TLS § 74 on erisäte VÕS § 115 jj, mis tulevad kohaldamisele ulatuses, milles TLS § 74 ei sätesta erisusi. Tulenevalt VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk asetada kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
19.Üldjuhul peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised üldised eeldused (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-56-17 p 25): · töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72); · tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128); · töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §-s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2); · kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); · kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); · rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
20.Tööandja väitel põhjustas töötaja kahju ebaõigete töövõtetega. Vastavalt poolte vael sõlmitud töölepingu p 3.3 on töötaja tööülesanded toodud ametjuhendis (I kd tl 179-180). Kohus märgib siinkohal, et kuigi Põhjapuit OÜ seaduslik esindaja väitis 12.08.2020.a kohtuistungil, et ametijuhendil on M. O. allkiri olemas (I kd tl 152), esitas tööandja kohtule allkirjadeta forwarderioperaatori ametijuhendi. Ametijuhendi p 3 on sätestatud tööülesanded –forwarderi tehniline hooldus ja lihtsamate remonditööde tegemine (3.2); forwarderi juhtimine raielangil, säästes metsa järelkasvu, pinnast ning kraave ja muid rajatisi (3.3); liiklusseaduse tundmine ja objektil liiklusseaduse järgimine (3.7); materiaalsete väärtuste kasutamise otstarbekuse ja õigsuse tagamine (3.10) Ametijuhendi p 2.3 kohaselt vastutab töötaja muuhulgas talle tööülesannete täitmiseks üle antud vara säilimise eest. Ametijuhendis toodud viidatud säte (p 2.3) ei ole tõlgendatav varalise vastutuse kokkuleppena, TLS § 75 mõttes, millega töötaja võtab sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest, kuivõrd ei ole täidetud TLS § 75 lg-s 2 toodid eeldused. Varalise vastutuse kokkulepet ei ole ka kumbki pool menetluses väitnud, ega sellele tuginennud.
21.Kohus nõustub sellega, et töö metsas (sh metsa väljavedu) on seotud riskidega, mille maadamiseks tuleb tööandjatel hinnaliste transpordi/veovahendite suhtes sõlmida kaskokindlustuslepingud riskide maandamiseks. Komatsu 875 oli liisinguese ja Põhjapuit OÜ seaduslik esindaja kinnitas kaskokindlustuse olemasolu (IF Kindlustus). Kohus lisab, et traktor oli tööandja käsutuses ja vähemasti majanduslikult tema vara ning sellega seotud riskid seega ka tema maandada. Samas võib töötajale usaldatud väärtuslike veokite/sõidukite puhul kohtu hinnangul olla mõistlik sõlmida varalise vastutuse kokkulepe kindlustuslepingujärgse tööandja omavastutuse katmiseks, kuid see peaks kajastuma ka vastutuse ülempiiri (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas 3-2-1-56-17 p 22). Käesoleval juhul sellist kokkulepet menetluses esitatud ei ole ja sellele ei ole pooled viidanud.
22.Põhjapuit OÜ nõuab M. O. Komatsu 875 metsaväljaveotraktorile tekitatud kahjustuste (kahjustatud mootoriruumikate, kleebised, esiklaas, tagurduskaamera ja tagurduskaamera kaabel). Kahju tõendamiseks on Põhjapuit OÜ esitanud x pakkumise nr 101392 26.04.2018.a, mille kohaselt on Komatsu taastusremondi maksumus 6944, 40 eurot (I kd tl 86); MFO OÜ
pakkumise nr 17, mille kohaselt on traktori taastusremondi kulu 7118, 40 eurot (I kd tl 178), fotod traktori kahjustustest ( I kd tl 176, 177, KIS-is värvilisena Põhjapuit OÜ 21.09.2020.a menetlusdokumendi lisad, fotod 3.3 ja 3.4, vigastusi kinnitas tunnistaja M. P. II kd tl 4 pöördel).
23.Vaidlust ei ole selles, et M. O. oma tööülesannete täitmisel Komatsu 875 traktorit kasutas. Kohtu hinnangul ei ole menetluses veenvalt tõendatud põhjuslik seos kahjustuste tekkimise ja M. O. tegevuse vahel. Asjaolu, et töötaja traktorit kasutas, ei tõenda töötaja süüd sellele kahjustuste tekkimises.
24.Tööandja heidab M. O.le ette, et kahjustused tekitati ebaõigete töövõtetega. Etteheidetud ebaõiged töövõtted, mille tõttu väidetavalt kahju põhjustati, on tööandja oletused. Millegagi kindlaks tehtud / tuvastatud neid ei ole nagu ei ole veenvalt tõendatud ka väide, et kahju tekitas M. O.. Ainuüksi asjaolu, et traktor anti M. O. kasutusse, ja viimane sellel töötas, ei võta tööandjalt kohustust tõendada kahju tekitamist töötaja poolt. Põhjapuit OÜ seaduslik esindaja selgitas 12.08.2020.a istungil vastuseks kohtu küsimusele, kuidas ebaõigete töövõtete kasutamine kindlaks tehti, et „... kui kapott, mis asetseb ees, tõstetakse materjali üle kabiini tõstukiga, siis saabki kapoti katki – mõlki. Ikka paraku midagi kukub või läheb vastu. Klaas samamoodi. Mina eeldan, et sinna on midagi peale kukkunud. Tegelikkuses on õige töövõte selline, et sõidetakse kõrvale ja tõstukiga tõstetakse koormaalasse, mitte ei tõsteta üle kabiini. Tagurduskaamera, mis on ära lõhutud, see on lihtsalt kusagile kivi otsa või puudesse, kändudesse puruks sõidetud...“ (I kd tl 150 pöördel). 30.11.2020.a. kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud M. P. väitis vigastuste võimaliku tekkimise kohta, et ...“Ilmselt oli tahtliku hooletuse tagajärg, sest ilmselgelt on seal kas materjali maha kukkunud. Haaratsiga on võetud liiga suur kogus materjali ja on üle kapoti tõstetud ning siis on midagi maha pudenenud või siis on millelegi otsa sõidetud. Kahjuks ma täpselt ei tea seda...“ Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kahju tekitamine töötajapoolse ebaõigete töövõtete kasutamisega tõendatud ei ole. Ei ole esitatud ütegi veenvat tõendit, et kahjustused tekitas M. O.. Isegi kui kahjustused tekkisid M. O. töötamise ajal, ei ole kindlaks tehtud, et need ei tekkinud objektiivsetel asjaoludel, arvestades võimalikke metsatööde riske.
25.Lisaks eeltoodule kinnitas 30.11.2020.a. kohtuistungil tuunistaja J. O., et tagurduskaamera sõitis küljest ära tema, mitte M. O. ja see juhtus märtsi algul 2018. aastal (II kd tl 6) 06.09.2021.a kohtuistungil tunnistajana üle kuulatus E. P. märkis, et „....ma ei oska öelda, kas ma hommikul midagi nägin (20.04.2018 hommikul), aga midagi õhtupoole, klaasil oli mingi mõra, aga see on nii väike defekt. ..... T. P. tuli õhtul tööle, siis läks läbi sealt, siis oli traktoril kapott katki ja klaas katki. Aga mina kapotti ei näinud, et see oleks katki, Klaasil mingi mõra oli....“ Tunnistajate ütlustega on tõendanud, et vähemalt teatud kahjustused olid traktoril varem olemas, mille hüvitamist M. O. Põhjapuit OÜ käesolevas tsiviilasjas nõuab, kohtu hinnangul saab eeltoodust järeldada, et tegelikkuses puudub tööandjal selge ülevaade, millal ja mil viisil ning kelle töötamise ajal traktorile kahjustused tekkisid. Põhjendamatu on järeldus, et kui töötajal oli varasem töökogemus sarnasel metsaväljaveotraktoril töötamise kohta ja eelduslikult piisavad oskused, siis on tema tegevus automaatselt käsitletav tahtliku vara kahjustamisena või hooletusena. Käesoleval juhul on jätnud tööandja kindlaks tegemata millistel asjaoludel ja millal kahjustused traktorile tekkisid.
26.Kohus nõustub Põhjapuit OÜ esindaja viitega selles, et M. O. on andnud menetluse vastuolulisi selgitusi, millal ja kus oli ta viimast päeva tööl, ning M. O. selgitused ei haaku J. O. ütlustega. Esimesel istungil 12.08.2020 kinnitas M. O. selgelt, et viimane tööpäeva oli A hilisemalt väitis hoopis, et 20.04.2018 oli Otepää langil ja viimane päev oli 28.04.2018 As. Samas on vastuolulised ka tunnistaja M. P. ja E. P. ütlused selle kohta, kes avastas traktoril kahjustused. Põhjapuit OÜ seadusliku esindaja selgituste kohaselt avastas kahjustused M. P. 20.04.2018 õhtul kui läks A langile (I kd tl 15 pöördel), sama väitis tunnistaja M. P. (II kd tl 4 pöördel). Tunnistaja E.P. väitis aga, et „ T. P. tuli õhtul tööle, siis läks sealt (A langult) läbi, siis oli traktoril kapott katki ja klaas katki...“. Vastuolulised on menetlusosaliste ja tunnistajate ütlused ka selles, mis kuupäeval ja kus oli M. O. traktoriga viimast päeva langil. Põhjapuit OÜ seadusliku esindaja ja tunnistaja M. P. väitel oli see 20.04.2018 A langil. Tunnsitaja E. P. ei mäletanud peast kuupäeva, kuid hageja esindaja näidatud veoselehe järgi ütles, et kui seal on kirjas 20.04.2018 siis sel päeval, reedene päev oli (II kd tl 90-91). Kohus nõustub hageja seisukohaga selles, et kostja esitatud tõendid - pangakonto väljavõte ja Google maps-i väljavõte ei tõenda M. O. tööülesannete täitmist Lõuna-Eestis. Kostja pangakaardiga sai oste teha ka keegi teine ning Google maps-i väljavõte ei ole mingil moel seostatav M. O. tegevusega ja liikumisega. Kui nõustuda sellega, et M. O. viimane päev langil oli 20.04.2018 As, ja kahjustused tekkisid traktorile sel kuupäeval, on siiski kohtu hinnangul tõendamata M. O. tahtlus ja hooletus kahjustuste tekkimisel. Ükski tunnistajatest ei näinud kahjustuste tekkimist, tööandja ei ole nõudnud töötajalt samal päeval kirjalikku selgitust kahjustuste tekkimise asjaolude kohta kui tugineda tunnistajate E, P. ja M. P. ütlustele ja Põhjapuit OÜ seadusliku esindaja väidetele, et 20.04.2018 töötas langil vaid M. O..
27.Kohtu hinnangul on tõendamata ka kahju suurus. Kahju suuruse tõendamiseks on hageja esitanud x pakkumise nr 101392 26.04.2018, mille kohaselt on Komatsu taastusremondi maksumus 6944, 40 eurot (I kd tl 86); MFO OÜ pakkumine nr 17, mille kohaselt on traktori remondi kulu 7118, 40 eurot (I kd tl 178), Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitist 2000 eurot. Kahju suuruse põhjendustes ei ole hageja olnud järjekindel. 12.08.2020 istungil põhjendas Põhjapuit OÜ esindaja nõude vähendamist inimlikkuse aspektiga „.... võib aru saada, et nii suure nõude esitamisel ei pruugi olla võimalik seda tasuda, sellega kaasnevad ka suuremad riigilõivud..... Olen seisukojal, et võin kahjunõuet alati vähendada. Oleme võtnud kahjusumma lähtudes suurematest kahjustustest nagu klaas ja mootoriruumi kate“ (I kd tl 150 pöördel ja 151) 06.09.2021.a istungil väitis tööandja seaduslik esindaja, et ei esitanud kohe kahjunõuet kuna lõi käega kuni töötaja läks töövaidluskomisjoni raha saama, tööandja tahab ka nüüd raha saada (II kd tl 92 pöördel). Viimasel istungil ja lõppseisukohas viitas Põhjapuit OÜ esindaja kahju suuruse seosele omavastutuse (väidetavalt 1600) ja klaasi väärtusega (II kd tl 100, 92 pöördel). Milline tegelikult oli tööandja kindlustuslepingu järgne omavastutuse suurus, ei ole kohtule tõendeid esitatud.
28.Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tõendamata nii kahju tekitamine M. O. poolt, kahju suurus kui töötaja süü kahju tekkimisel. Isegi kui nõustuda, et kahjustused tekkisid ajal, mil M. O. töötas traktoril, ei ole millegagi tõendatud, et kahju tekkis töötaja süül, mis õigustaks kahjuhüvitise väljamõistmist kostjalt. Tõendamata on ka kahju suurus, Kohus jätab Põhjapuit OÜ hagi M. O. vastu kahju hüvitamise nõudes tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
29.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kooskõlas TsMS § 162 lg 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab töötaja hagi ja jätab rahuldamata tööandja hagi. Seega jäävad menetluskulud Põhjapuit OÜ kanda. M. O. esindaja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on M. O. esindaja kulu menetluses 860 eurot. Arvestades asjaolusid, et menetlus on alustatud 2019. aastal ning on toimunud 3 kohtuistungit, on kohtu hinnangul tasu taotlus mõistliku suurusega. Kohus mõistab Põhjapuit OÜ-lt välja M. O. kasuks viimase menetluskulude katteks 860 eurot.
30.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. M. O. on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastava taotluse esitanud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.