Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht 19.10.2021, Tallinn Kohtuasja number
2-19-10828
Kohtuasi
TTi (T) avaldus kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.12.2020 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
PPa (P) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja TT (isikukood xxxxxxxxxx)
kaasomandi
kasutuskorra
Puudutatud isik I PP (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Alar Eiche Puudutatud isik II Luminor Bank AS (registrikood 11315936), lepinguline esindaja Marjel Mõis
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta tsiviilasjas täiendavate tõenditena vastu määruskaebusele lisatud dokumentaalsed tõendid (korruste plaan, krundiplaan, juurdepääsud krundile).
2.Jätta rahuldamata PPa 16.08.2021 taotlus tõendite kogumiseks politsei- ja piirivalveametist ning keelduda 16.08.2021 menetlusdokumendile lisatud tõendite vastuvõtmisest. Samuti keelduda PPa 24.08.2021 esitatud tõendite (4 fotot) vastuvõtmisest.
3.Tühistada Harju Maakohtu 16.12.2020 määrus resolutsiooni punktide 2.2, 2.4, 2.5 ja 2.6 osas ning osaliselt punktide 3 ja 4 osas. Muus osas jätta maakohtu lahend muutmata.
4.Teha tühistatud osas uus määrus, millega muuta määruse resolutsiooni punkte 2.2, 2.4, 2.6 ja 3 vastavalt alltoodule ning jätta punkt 2.5 kasutuskorrast välja. Samuti asendada määruse lahutamatuks lisaks olevad krundiplaanid (määruse lisad 2 ja 3) määruskaebusele lisatutega.
5.2.Määrata kindlaks Xxxxxxx tn x, Tallinn (registriosa nr xxxxxxxxxxx) asuva kinnistu kasutamise kord järgmiselt: 5.2.1 elamu esimesel korrusel asuv korter nr 1 (tähistatud määruse lisaks 1 oleval elamu plaanil kui 1. korrus ning kollase viirutatud alana), jääb PPa ja edaspidi korteri nr 1 igakordse valdaja ainuvaldusesse ja kasutusse; 5.2.2 sissepääs korterisse nr 1 on elamu Xxxxxxxxx tänava poolsest uksest (tähistatud määruse lisaks 1 oleval plaanil tähisega B), sissepääsu ja trepikoda (esimese korruse plaanil tähistatud sinise viirutatud alana suurusega 0,9 m2) kasutavad esimesel korrusel asuva korteri nr 1 ja teisel korrusel asuva korteri nr 2 igakordsed valdajad (ühiskasutus). Korterisse nr 1 pääseb veel hoovipoolsest veranda uksest (tähistatud määruse lisaks 1 oleval plaanil tähisega A). Seda sissepääsu kasutavad üksnes esimesel korrusel asuva korteri nr 1 igakordsed valdajad. Sissepääsu A juures olevad ruumid jäävad korteri nr 1 igakordse valdaja ainukasutusse; 5.2.3 elamu teisel korrusel asuv korter nr 2 (tähistatud määruse lisaks 1 oleval elamu plaanil kui katusekorrus ning sinise viirutatud alana), jääb TTi ja edaspidi korter nr 2 igakordse valdaja ainuvaldusesse ja -kasutusse; 5.2.4 sissepääs korterisse nr 2 on elamu Xxxxxxxxx tänava poolsest uksest (tähistatud määruse lisaks 1 oleval plaanil tähisega B), sissepääsu ja trepikoda (esimese korruse plaanil tähistatud sinise viirutatud alana suurusega 0,9 m2) kasutavad esimesel korrusel asuva korteri nr 1 ja teisel korrusel asuva korteri nr 2 igakordsed valdajad (ühiskasutus). Trepikojast teisele korrusele viiv trepp jääb korteri nr 2 igakordse valdaja ainukasutusse; 5.2.5 Xxxxxxx tn x, Tallinn asuva elamu juurde kuuluva krundi osa suurusega ligikaudu 247 m2 (tähistatud määruse lisaks 2 oleval krundi plaanil punase joonega ümbritsetud alana) jääb korteri nr 2 igakordse valdaja ainukasutusse, ülejäänud osa krundist on korteri nr 1 valdaja ainukasutuses (tähistatud määruse lisaks 2 oleval krundi plaanil punase joonega ümbritsemata alana), v.a. Xxxxxxx tn x elamu korterisse nr 1 ja korterisse nr 2 viiv välistrepp elamu sissepääsu ees ja välistrepi ümber 50 cm (tähistatud määruse lisaks 2 oleval krundi plaanil sinisega, suurusega ligikaudu 6 m2) jääb korteri nr 1 ja korteri nr 2 igakordsete valdajate ühiskasutusse; 5.2.6 kummagi korteri tarbeks on Xxxxxxxxx tänavalt omaette sissepääs selliselt, et korteri nr 2 igakordne valdaja siseneb krundile kasutades määruse lisaks 3 oleval plaanil märgitud juurdepääsu, mille tähis on B1 ning korteri nr 1 igakordne valdaja siseneb krundile kasutades määruse lisaks 3 oleval plaanil märgitud juurdepääsu, mille tähis on A1; 5.2.7 punktides 5.2.1 kuni 5.2.6 nimetamata osas jääb kinnisasi (sh selle olulised osad) kaasomanike ühiskasutusse; 5.2.8 kaasomanike ainuvaldusse ja -kasutusse jäävate elamu ja elamu juurde kuuluva krundi osade kasutamine peab toimuma selliselt, et kaasomanikel oleks võimalik takistamatult kasutada kasutuskorraga kindlaksmääratud osa, kusjuures kummagi kaasomaniku poolt tema ainuvaldusse ja -kasutusse jääva osa kasutamine ei tohi takistada teise kaasomaniku osa kasutamisõigust. Kaasomanikul on õigus kasutada
2-19-10828 tema ainuvaldusse ja -kasutusse jäävat osa oma äranägemise järgi eeldades, et kasutus ei lähe vastuollu õigusaktidega; 5.2.9 kaasomaniku ainuvalduses ja -kasutuses olevate osade valdamise, kasutamise, alalhoidmisega ja parendamisega seotud kahju ja kulusid kannab see kaasomanik, kelle valduses ja -kasutuses vastav osa on ning tal ei ole õigust nõuda teiselt kaasomanikult nimetatud kulutuste hüvitamist, välja arvatud avalikud-õiguslikud koormatised, mis kantakse kaasomanike poolt vastavalt kaasomanikule kuuluva mõttelise osa suurusele; 5.2.10 kaasomanikul on õigus tema valduses ja -kasutuses oleval osal teostada ehitustöid ja muudatusi teise kaasomaniku loata, kooskõlastuseta või nõusolekuta tingimusel, et need on õigusaktidest tulenevalt lubatavad ja tööde teostamiseks on olemas muud nõutavad load ja kooskõlastused. Juhul, kui kaasomaniku nõusoleku või muu heakskiidu andmine on nõutav õigusaktidest tulenevalt, on kaasomanik kohustatud vastava nõusoleku andma, kui teine kaasomanik seda nõuab ja see on vajalik teise kaasomaniku kasutuses ja -valduses olevat osa puudutavateks tegevusteks; 5.2.11 kaasomanikul on õigus enda ainuvalduses ja -kasutuses oleva ala suhtes sõlmida üüri-, rendi- ja muid kasutuslepinguid kolmandate isikutega, määrata lepingute tingimusi omal äranägemisel ning muuta ja lõpetada nimetatud lepinguid teise kaasomaniku nõusolekuta. Kaasomanikul on ainuõigus tema valduses ja kasutuses olevast osast saadavale kasule; 5.2.12 iga kaasomanik hoiab omal kulul korras tema kasutuses oleva krundi osaga külgneva ala (s.o ala, mis asub teega külgneva kinnistu piiri ja sõidutee vahel) ning iga kaasomaniku kasutuses oleva krundi osaga külgnevad piirded ja aiad; 5.2.13 kaasomanikud hoiduvad tegevustest, mis takistavad või halvendavad elamu või krundi kaaskasutust või teise korteri tavakasutust, juhindudes ka naabrusõigusi reguleerivatest normidest (sh keelatud on veekraanide sulgemine teise kaasomaniku eelneva nõusolekuta, oma valduses olevate ruumide kütmata jätmine selliselt, et korteri sisetemperatuur langeb alla +16 kraadi, prügi ladustamine selleks mitte ettenähtud kohta või muid seadusest tulenevaid nõudeid rikkudes, muude negatiivsete mõjutuste tahtlik suunamine jms).
5.3.Kohustada Luminor Bank AS-i (registrikood 11315936), PPa (P, isikukood xxxxxxxxxx) ja TTi (T, isikukood xxxxxxxxxxxxx) andma nõusolek määruse punktis 5.2 kirjeldatud kasutuskorra kohta kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxxxxxx III jakku esimesele vabale järjekohale märkuse sõnastuses: „Kaasomandi kasutuskord vastavalt tsiviilasjas nr 2-19-10828 tehtud kohtulahendile ja selle lisaks olevatele plaanidele“ kandmiseks ja asendada nende isikute nõusolek käesoleva kohtumäärusega.
5.4.Lugeda käesoleva määruse lahutamatuks osaks sellele lisatud kolm (3) plaani.
5.5.Jätta menetluskulud maakohtus menetlusosaliste endi kanda.
6.PPa määruskaebus rahuldada osaliselt.
7.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskuludest 10% PPa kanda ja 90% TTi kanda.
8.Määrata PPa määruskaebemenetluses hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 1814 eurot, millest 90%, s.o 1632.60 eurot mõista TTilt PPa kasuks välja.
2-19-10828
9.Kohustada TTit tasuma PPale viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude hüvitise 1632.60 eurot tasumisega viivitamise korral alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Avaldaja esitas 19.07.2019 Harju Maakohtule avalduse, milles palub kindlaks määrata Xxxxxxx tn x Tallinnas kinnistu kasutuskord, kanda registriosa nr xxxxxxxxxxx kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale sisse märkus kinnistu kasutuskorra kohta ning kohustada puudutatud isikuid andma nõusolek märkuse kandmiseks, asendades nõusolekud jõustunud kohtulahendiga. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku I kanda.
2.Avalduse kohaselt kuulub kinnistu 44/100 mõttelises osas avaldaja ja 56/100 mõttelises osas puudutatud isiku I kaasomandisse. Kinnistu pindala on 676 m2 ja sel asub 2-korruseline elamu üldpinnaga 104,3 m2. Puudutatud isiku I kasutuses on elamu esimene korrus pindalaga 43,4 m2 (ca 55,6% eluruumide pinnast). Avaldaja kasutuses on elamu teine korrus pindalaga 34,7 m2 (ca 44% ruumide pinnast). Kinnisasja kasutuskorda ei ole kindlaks määratud ning kaasomanike vahel on asja kasutamisega, valdamisega, korrashoiu- ja remonttöödega ning kaasomandiga seotud kulude kandmisega seonduvalt pikaaegsed erimeelsused.
3.Avaldaja palus määrata kindlaks kinnistu kasutuskord järgmiselt: elamu esimesel korrusel asuv korter nr 1 jääb puudutatud isiku I ja edaspidi korteri nr 1 igakordse valdaja ainuvaldusesse ja -kasutusse; sissepääs korterisse nr 1 on elamu hoovipoolsest uksest, sissepääsu kasutavad üksnes esimesel korrusel asuva korteri nr 1 igakordsed valdajad, sissepääsu juures olevad üldkasutatavad ruumid jäävad korteri nr 1 igakordse valdaja ainukasutusse; elamu teisel korrusel asuv korter nr 2 jääb avaldaja ja edaspidi korteri nr 2 igakordse valdaja ainuvaldusesse ja -kasutusse; sissepääs korterisse nr 2 on elamu Xxxxxxxxx tänava poolsest uksest, sissepääsu kasutavad üksnes teisel korrusel asuva korteri nr 2 igakordsed valdajad, sissepääsu juures olevad üldkasutatavad ruumid (trepikoda) jäävad korteri nr 2 igakordse valdaja ainukasutusse, trepikojast korterisse nr 1 viiv uks suletakse püsivalt 30 päeva jooksul alates kasutuskorra kokkuleppe kohta tehtava kohtulahendi jõustumisest ning ukse püsiva sulgemisega seotud kulud jagatakse kaasomanike vahel proportsionaalselt vastavalt nende mõtteliste osade suurusele; elamu juurde kuuluva krundi osa suurusega ca 297 m2, mis jääb kinnistu Yyyyyyyyy tänava poolse piiri ja 10 meetri kaugusel paralleelselt kulgeva mõttelise joone vahele, jääb korteri nr 2 igakordse valdaja ainukasutusse, ülejäänud osa krundist on korteri nr 1 valdaja ainukasutuses; kummagi korteri tarbeks on Xxxxxxxxx tänavalt omaette sissepääs selliselt, et olemasoleva jalgvärava kaudu siseneb krundile üksnes korteri nr 2 igakordne valdaja ning
2-19-10828 korteri nr 1 igakordne valdaja kasutab krundile pääsemiseks senist autovärava asukohta; eelnevates punktides nimetamata kinnisasja osad jäävad kaasomanike ühiskasutusse; kaasomanike ainuvaldusse ja -kasutusse jäävate elamu ja selle juurde kuuluva krundi osade kasutamine peab toimuma selliselt, et kaasomanikel oleks võimalik takistamatult kasutada kasutuskorraga kindlaksmääratud osa, kusjuures kummagi kaasomaniku poolt tema ainuvaldusse ja -kasutusse jääva osa kasutamine ei tohi takistada teise kaasomaniku osa kasutamisõigust, kaasomanikul on õigus kasutada tema ainuvaldusse ja -kasutusse jäävat osa oma äranägemise järgi eeldades, et kasutus ei lähe vastuollu õigusaktidega; kaasomaniku ainuvalduses ja -kasutuses olevate osade valdamise, kasutamise, alalhoidmise ja parendamisega seotud kahju ja kulusid kannab see kaasomanik, kelle valduses ja kasutuses vastav osa on ning tal ei ole õigust nõuda teiselt kaasomanikult nimetatud kulutuste hüvitamist, välja arvatud avalikud-õiguslikud koormatised, mis kantakse kaasomanike poolt vastavalt kaasomanikule kuuluva mõttelise osa suurusele; kaasomanikul on õigus tema valduses ja kasutuses oleval osal teostada ehitustöid ja muudatusi teise kaasomaniku loata, kooskõlastuseta või nõusolekuta tingimusel, et need on õigusaktidest tulenevalt lubatavad ja tööde teostamiseks on olemas muud nõutavad load ja kooskõlastused, juhul, kui kaasomaniku nõusoleku või muu heakskiidu andmine on nõutav õigusaktidest tulenevalt, on kaasomanik kohustatud vastava nõusoleku andma, kui teine kaasomanik seda nõuab ja see on vajalik teise kaasomaniku kasutuses ja valduses olevat osa puudutavateks tegevusteks; kaasomanikul on õigus enda ainuvalduses ja kasutuses oleva ala suhtes sõlmida üüri-, rendi- ja muid kasutuslepinguid kolmandate isikutega, määrata lepingute tingimusi omal äranägemisel ning muuta ja lõpetada nimetatud lepinguid teise kaasomaniku nõusolekuta, kaasomanikul on ainuõigus tema valduses ja kasutuses olevast osast saadavale kasule; iga kaasomanik hoiab omal kulul korras tema kasutuses oleva krundi osaga külgneva ala (s.o ala, mis asub teega külgneva kinnistu piiri ja sõidutee vahel) ning iga kaasomaniku kasutuses oleva krundi osaga külgnevad piirded ja aiad; kaasomanikud hoiduvad tegevustest, mis takistavad või halvendavad elamu või krundi kaaskasutust või teise korteri tavakasutust, juhindudes ka naabrusõigusi reguleerivatest normidest (sh keelatud on veekraanide sulgemine teise kaasomaniku eelneva nõusolekuta, oma valduses olevate ruumide kütmata jätmine selliselt, et korteri sisetemperatuur langeb alla +16 kraadi, prügi ladustamine selleks mitte ettenähtud kohta või muid seadusest tulenevaid nõudeid rikkudes, muude negatiivsete mõjutuste tahtlik suunamine jms).
4.Vaatlusel selgitas avaldaja, et on valmis andma nõusoleku elamule kolmanda sissepääsu rajamiseks, kuid ei ole nõus kandma sellega seotud kulusid. Ärakuulamisel märkis avaldaja, et kolmas sissepääs ei ole siiski vajalik, kuna sissepääs on juba olemas. Avaldaja hinnangul tuleb elamusse sissepääs lahendada selliselt, et lõunapoolne uks, millest praegu mõlemad käivad, jääks avaldajale ja puudutatud isik I saab elamusse siseneda verandalt. Avaldaja selgitas, et soovib, et hooviala kasutus oleks jagatud selliselt, et kasutuse piir kulgeks Yyyyyyyyy tänava poolsest kinnistu piirist 9,68 m kauguselt. Avaldaja soovib rajada hoovialale piirdeaia. Puudutatud isikute seisukohad
5.Puudutatud isik I leidis, et avaldus ei ole esitatud heas usus. Avaldaja põhieesmärgiks on soov saada enda ainuvaldusse ja -kasutusse elamu projektijärgne sissepääs ja temale sobilik aia osa ning ehitada aeda sisse kõrge tara, mis kaasomanikke eraldaks. Puudutatud isik on eelkõige vastu, et avaldaja ainuvaldusse ja -kasutusse jääb elamu projektijärgne sissepääs. Kaasomanikud ei ole kunagi vaielnud selle üle, kelle ainukasutuses peaksid olema korterid esimesel ja teisel korrusel. Põhjendamatu on avaldaja saada ainukasutusse elamu projektijärgne sissepääs, mille kaudu saab esmalt 0,9m2 suurusesse esikusse ja esikust on võimalik siseneda elamu esimesel korrusel
2-19-10828 asuvasse korterisse. Avaldaja on esikusse paigaldanud ukse, mille kaudu saab teisele korrusele viivale trepile ja sealt edasi teise korruse korterisse, kus omakorda on korteri ees uks. Olemasolev olukord, kus elamu projektijärgset sissepääsu ja esikut kasutavad sissepääsuna korteritesse mõlemad kaasomanikud, peab säilima. Küll on puudutatud isik I nõus, et teisele korrusele viiv trepp võib jääda avaldaja ainukasutusse. Mis puudutab puudutatud isiku I võimalust siseneda veranda kaudu esimese korruse korteri elutuppa, siis selline lahendus on samuti elamu projektiga ette nähtud. Kuna tegemist on väikese korteriga, on elamu ehitusprojekt koostatud selliselt, et esikust saab esmalt esimese korruse abiruumidesse ja kööki, veranda kaudu sisenemisel satutakse koheselt elutuppa, mis muudab elamu projektijärgset lahendust ja lõhub korteri terviklikkust. Avaldaja soovib, et tema ainukasutusse jääks elamu projektijärgne sissepääs, millega puudutatud isik I ei nõustu. Projektijärgne sissepääsu esine maa peab jääma ühiskasutusse, sest kui see jääks avaldaja ainukasutusse, keelaks avaldaja puudutatud isikul kasutada elamu projektijärgset sissepääsu. Avaldaja käsitlus, et piir tõmmatakse 10 m pealt, ei anna taotletud tulemust esiteks seetõttu, et sisse jääks projektijärgne sissepääs ja teiseks, et puudutatud isiku I ainukasutuses oleva korteri tänavapoolse elutoa aknaesine jääks avaldaja ainukasutusse. Avaldaja on esitanud soovi rajada tema ainukasutusse jäävale maale siseaed. Tegemist on avaldaja erahuviga, mis tähendab, et avaldaja peab kandma siseaia rajamisega seotud kõik kulud ja seda hooldama. Siseaed ei saa takistada operatiivsõidukite juurdepääsu elamu projektijärgsele sissepääsule. Siseaia joonis tuleb eelnevalt kooskõlastada kaasomanikega ja kohaliku omavalitsusega. Mis puudutab siseaeda, siis kohtud on leidnud, et kasutuskorraga ei saa kokku leppida milleski, mida ei ole olemas. Avaldaja soovib, et Xxxxxxxxx tänavaga piirnevale aiale (pikkus 22 m) ehitatakse kaks jalgväravat ja kaks sõidukitele mõeldud sissepääsu. Selline sissepääsude dubleerimine väga lühikesel maa-alal ei ole otstarbekas ja rikub aia välisilmet. Avaldaja võib ja saab, kui vaid soovib, enda jalgvärava ja sõiduautole mõeldud värava ehitada Yyyyyyyyy tänava poolse aia külge. Mistahes täiendavate sissepääsude ehitamine ja lubamine ei saa toimuda kasutuskorra sõnastuse alusel, vaid kohaliku omavalitsuselt kooskõlastuse saanud viisil, mis ei riku kummagi kaasomaniku huve. Puudutatud isik I nõustus avaldaja nõudepunktidega 1.8–1.11. Punktide 1.12 ja 1.13 kohta märkis, et on loogiline, et kaasomanikud hoiduvad tegevusest, mis rikuvad teise poole seadusest tulenevaid õigusi. Vaatlusel märkis puudutatud isik I, et verandalt majale juurdepääsu tagamine ei ole võimalik, loomulik ega ka vastavate majade tüüpprojektidega kooskõlas. Veranda on toa pikendus, projekti ega luba kolmanda sissepääsu rajamiseks ei ole. Ärakuulamisel märkis puudutatud isik I, et maja muutmine kasutuskorraga, nagu avaldaja soovib, ei ole võimalik. Maja vasakus küljes on ebaseaduslikult paigaldatud soojuspump, sinna oleks võimalik ehitada sissepääs otse teisele korrusele. Eeldaks trepi või kinnise ruumi ehitamist, et pääseda teisele korrusele. Avaldaja on sulgenud ühiskasutuses oleva trepikoja, pannud sinna ukse ja nüüd soovib ka alumist koridori saada endale. Krundi jagamine pooleks on võimalik, kui tekitada peasissekäigu ette ümber trepi tsoon, kust mõlemad käivad. Hooviala jagav piir saab indikatiivselt trepinurka ulatuda, Xxxxxxxxx tänavalt vaadates sissepääsu
2-19-10828 paremapoolsesse nurka. Avaldaja kasutab autoga sissepääsu Yyyyyyyyy tänavalt, seal peaks olema tema sissepääs. 25.02.2018 kirjas märkis avaldaja, et 2 m kõrge lippaed peaks kaasomanike hooviala eraldama. Mõlemale poolele vastuvõetava aia ehitamine tuleb kõne alla. Hooviosa jagades ei ole avaldaja arvestanud, et kinnistul on ka maja. Avaldaja eesmärk on enda omandiosa suurendamine. Avalduse rahuldamise korral võetaks puudutatud isikult I õigus kasutada elutuba, kuna tema kasutuses olev sissepääs avaneks otse elutuppa. Veranda muutuks esikuks ja esikust saaks otse magamistuppa. Plaanil ruum nr 5 on magamistuba.
6.Puudutatud isik II märkis, et kinnisasjale on seatud tema kasuks hüpoteek summas 1 616 000 krooni (103 281.22 eurot) avaldajale kuuluvale osale 44/100 (44%) kaasomandist. Puudutatud isiku II huvi antud asjas on üksnes see, et kasutuskorra kindlaksmääramise tagajärjel ei väheneks kinnistust avaldajale kuuluva osa väärtus. Eelneva eelduseks on kõige enam see, et kasutuskorra kindlaksmääramisel jääb avaldaja kasutusse täpselt sellise pindala suurusega osa, mis on võrdne kaasomandi 44/100 (44%) osaga. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Harju Maakohus rahuldas 16.12.2020 määrusega avalduse osaliselt ja määras kindlaks kinnistu kasutamise korra järgmiselt: elamu esimesel korrusel asuv korter nr 1 (tähistatud määruse lisaks 1 oleval elamu plaanil kui 1. korrus ning kollase viirutatud alana), jääb puudutatud isiku I ja edaspidi korteri nr 1 igakordse valdaja ainuvaldusesse ja -kasutusse; sissepääs korterisse nr 1 on elamu hoovipoolsest uksest (tähistatud määruse lisaks 1 oleval plaanil tähisega A), sissepääsu kasutavad üksnes esimesel korrusel asuva korter nr 1 igakordsed valdajad. Sissepääsu juures olevad üldkasutatavad ruumid jäävad korteri nr 1 igakordse valdaja ainukasutusse; elamu teisel korrusel asuv korter nr 2 (tähistatud määruse lisaks 1 oleval elamu plaanil kui Katusekorrus ning sinise viirutatud alana), jääb avaldaja ja edaspidi korteri nr 2 igakordse valdaja ainuvaldusesse ja -kasutusse; sissepääs korterisse nr 2 on elamu Xxxxxxxxx tänava poolsest uksest (tähistatud määruse lisaks 1 oleval plaanil tähisega B), sissepääsu kasutavad üksnes teisel korrusel asuva korteri nr 2 igakordsed valdajad. Sissepääsu juures olevad üldkasutatavad ruumid (trepikoda, 1. korruse plaanil tähistatud sinise viirutatud alana) jäävad korteri nr 2 igakordse valdaja ainukasutusse; trepikojast korterisse nr 1 viiv uks suletakse püsivalt hiljemalt 30 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest ning ukse püsiva sulgemisega seotud kulud kannab avaldaja; Xxxxxxxxx 1, Tallinn asuva elamu juurde kuuluva krundi osa suurusega ligikaudu 253 m2 (tähistatud määruse lisaks 2 oleval krundi plaanil punase joonega ümbritsetud alana) jääb korteri nr 2 igakordse valdaja ainukasutusse, ülejäänud osa krundist on korter nr 1 valdaja ainukasutuses (tähistatud määruse lisaks 2 oleval krundi plaanil punase joonega ümbritsemata alana); kummagi korteri tarbeks on Xxxxxxxxx tänavalt omaette sissepääs selliselt, et korter nr 2 igakordne valdaja siseneb krundile kasutades määruse lisaks 3 oleval plaanil märgitud juurdepääsu, mille tähis on B1 ning korter nr 1 igakordne valdaja siseneb krundile kasutades määruse lisaks 3 oleval plaanil märgitud juurdepääsu, mille tähis on A1; punktides 2.1 kuni 2.4 ja 2.6 kuni 2.7 nimetamata osas jääb kinnisasi (sh selle olulised osad) kaasomanike ühiskasutusse; kaasomanike ainuvaldusse ja -kasutusse jäävate elamu ja elamu juurde kuuluva krundi osade kasutamine peab toimuma selliselt, et kaasomanikel oleks võimalik takistamatult kasutada kasutuskorraga kindlaksmääratud osa, kusjuures kummagi kaasomaniku poolt
2-19-10828
tema ainuvaldusse ja -kasutusse jääva osa kasutamine ei tohi takistada teise kaasomaniku osa kasutamisõigust. Kaasomanikul on õigus kasutada tema ainuvaldusse ja -kasutusse jäävat osa oma äranägemise järgi eeldades, et kasutus ei lähe vastuollu õigusaktidega; kaasomaniku ainuvalduses ja -kasutuses olevate osade valdamise, kasutamise, alalhoidmisega ja parendamisega seotud kahju ja kulusid kannab see kaasomanik, kelle valduses ja -kasutuses vastav osa on ning tal ei ole õigust nõuda teiselt kaasomanikult nimetatud kulutuste hüvitamist, välja arvatud avalikud-õiguslikud koormatised, mis kantakse kaasomanike poolt vastavalt kaasomanikule kuuluva mõttelise osa suurusele; kaasomanikul on õigus tema valduses ja -kasutuses oleval osal teostada ehitustöid ja muudatusi teise kaasomaniku loata, kooskõlastuseta või nõusolekuta tingimusel, et need on õigusaktidest tulenevalt lubatavad ja tööde teostamiseks on olemas muud nõutavad load ja kooskõlastused. Juhul, kui kaasomaniku nõusoleku või muu heakskiidu andmine on nõutav õigusaktidest tulenevalt, siis on kaasomanik kohustatud vastava nõusoleku andma, kui teine kaasomanik seda nõuab ja see on vajalik teise kaasomaniku kasutuses ja -valduses olevat osa puudutavateks tegevusteks; kaasomanikul on õigus enda ainuvalduses ja -kasutuses oleva ala suhtes sõlmida üüri-, rendi- ja muid kasutuslepinguid kolmandate isikutega, määrata lepingute tingimusi omal äranägemisel ning muuta ja lõpetada nimetatud lepinguid teise kaasomaniku nõusolekuta. Kaasomanikul on ainuõigus tema valduses ja kasutuses olevast osast saadavale kasule; iga kaasomanik hoiab omal kulul korras tema kasutuses oleva krundi osaga külgneva ala (s.o ala, mis asub teega külgneva kinnistu piiri ja sõidutee vahel) ning iga kaasomaniku kasutuses oleva krundi osaga külgnevad piirded ja aiad; kaasomanikud hoiduvad tegevustest, mis takistavad või halvendavad elamu või krundi kaaskasutust või teise korteri tavakasutust, juhindudes ka naabrusõigusi reguleerivatest normidest (sh keelatud on veekraanide sulgemine teise kaasomaniku eelneva nõusolekuta, oma valduses olevate ruumide kütmata jätmine selliselt, et korteri sisetemperatuur langeb alla +16 kraadi, prügi ladustamine selleks mitte ettenähtud kohta või muid seadusest tulenevaid nõudeid rikkudes, muude negatiivsete mõjutuste tahtlik suunamine jms).
Kohus kohustas puudutatud isikuid andma nõusoleku määruse punktis 2 kirjeldatud kasutuskorra kohta kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxxxxxx III jakku esimesele vabale järjekohale märkuse sõnastuses: „Kaasomandi kasutuskord vastavalt tsiviilasjas nr 2-19-10828 tehtud kohtulahendile ja selle lisaks olevatele plaanidele“ kandmiseks ja asendas nende nõusoleku kohtumäärusega. Kohus luges määruse lahutamatuks osaks sellele lisatud kolm (3) plaani. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda.
8.Määruse põhjendustes tugines kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lõike 1 punktile 1 ja lõikele 2 ning § 477 lõikele 1.
9.Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas: kinnistu asukohaga Xxxxxxx tn x, Tallinn (registriosa nr xxxxxxxxxxx) kuulub 44/100 mõttelises osas avaldajale ning 56/100 mõttelises osas puudutatud isikule I (t lk 72, kinnistusraamatu väljavõte); kinnistu pindala on 676 m2 ning sellel asub 2-korruseline elamu üldpinnaga 104,3 m2 (t lk 8-9); puudutatud isiku I kasutuses on elamu esimene korrus pindalaga 43,4 m2 ning avaldaja kasutuses on elamu teine korrus pindalaga 34,7 m2 (t lk 10); kinnisasja kasutuskorda ei ole kindlaks määratud; kinnisasjal paiknevas elamus korteriomandeid moodustatud ei ole.
2-19-10828
10.Kohus tugines asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lõigetele 1, 3 ja 5, § 75 lõikele 1. Kohtul on kasutuskorra määramisel lai diskretsiooniõigus, st lähtuda tuleb hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestada mh kõigi kaasomanike ühiste huvide, kaasomandi mõtteliste osade suuruse, senise kasutuskorra, pooltevaheliste suhete jm oluliste asjaoludega. Tulenevalt TsMS § 477 lõikest 5 ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega hinnangutega asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (vt ka Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-172-10, punkt 12; 3-2-1-12-08, punkt 13; 3-2-1-121-05, punkt 42; 3-2-1-3103, punkt 14; 3-2-1-45-13, punkt 14).
11.Vaidlust ei ole, et elamu esimese korruse (v.a esik) ja teise korruse osas jätkub praegune eluline olukord – st teine korrus ja sinna viiv trepikoda on tervikuna avaldaja kasutuses ning esimene korrus on puudutatud isiku I kasutuses. Sisuliselt on kaasomanike vahel vaidlus õueala jagamise ning kinnistule ja elamusse juurdepääsu korraldamise osas.
12.Avaldaja palub määrata tema ainukasutusse elamu esimesel korrusel asuva esiku, kust pääseb trepikotta, mis viib teisele korrusele (t lk 11, korruste plaan – sissepääs B juures viirutatud ala). Kohus leidis, et avaldaja nõue on selles osas põhjendatud – avaldaja ainukasutuses on edaspidi sissepääs, mis on korruste plaanil tähistatud tähega B ning puudutatud isiku I ainukasutuses on sissepääs, mis on korruste plaanil tähistatud tähega A. Olukorras, kus kaasomanike suhted on juba pikemat aega halvad, on põhjendatud, et kaasomanikud kasutavad enda kasutuses olevatesse ruumidesse jõudmiseks eraldi sissepääse. Mõlemad sissepääsud on täna reaalselt olemas ja kasutatavad (vt t lk 123, 125, 126 pöördel – fotod). Kohus on selles veendunud vaatluse põhjal kogutud andmetele tuginedes. Mistahes uute sissepääsude rajamine ei ole põhjendatud, kuivõrd olemasolevaid juurdepääsusid on võimalik takistusteta kasutada. Lisaks kaasneks uute juurdepääsuvõimaluste rajamisega tarbetu aja- ja rahakulu (vajalike lubade hankimine, juurdepääsu rajamise võimaliku asukoha leidmine ja selle mõju elamu struktuursele terviklikkusele väljaselgitamine, ehitustööd jne).
13.Alusetud on puudutatud isiku I väited nagu rikuks juurdepääs tema kasutuses olevate ruumide terviklikkuse. Kohus on vaatlusel tuvastanud, et esimese korruse ruumidesse ei olnud rajatud magamistube nagu puudutatud isik I on väitnud – elamu esimene korrus oli ehitusjärgus. Puudutatud isik I ei ole esile toonud ühtegi mõjuvat põhjust, miks peab peasissepääs poolte keerulisi suhteid arvestades olema nende ühiskasutuses.
14.Kohtu hinnangul on põhjendatud, et trepikojast puudutatud isiku I kasutuses olevatesse ruumidesse viiv uks (vt t lk 126 pöördel – hall puidust uks) suletakse püsivalt 30 päeva jooksul alates kasutuskorra kokkuleppe kohta tehtava kohtulahendi jõustumisest. Samas oli kohus seisukohal, et on õiglane, et ukse püsiva sulgemisega seotud kulud kannab avaldaja, kuivõrd ukse sulgemine on selgelt tema huvides.
15.Järgnevalt määras kohus kindlaks kinnistu hooviala kasutuse. Kohus leidis, et hooviala kasutuse määramisel tuleb arvestada kinnistul paikneva elamualuse pinnaga. Kohus on Maaameti kaardirakenduse vahendusel välja selgitanud, et elamu (sh veranda ja terrassi) alune pind moodustab kokku ca 100 m2. Lahutades selle kinnistu kogupindalast 676 m2, selgub, et jagatava hooviala pindala on ca 576 m2 (676-100). Seega arvestades kaasomandiosade suurust, peaks avaldaja kasutusse jääma hoovialast ca 253 m2 ning puudutatud isiku I kasutusse 323 m2. Määrusele lisatud plaanist nähtub, millist osa kinnistust keegi kasutab (avaldaja kasutusse jääv ala on tähistatud plaanil punase värviga ümbritsetuna; puudutatud isiku I kasutusse jääb ülejäänud ala). Plaanilt nähtuv hooviala kasutus vastab kaasomandiosade suurustele. Hooviala kasutus vastab ka elamu sissepääsude osas määratud kasutuskorrale.
2-19-10828
16.Kohus leidis, et kummagi kaasomaniku kasutusse jäävale hoovialale juurdepääs tuleb tagada Xxxxxxxxx tänavalt ja selliselt, et avaldaja kasutab krundi plaanil (t lk 17) sissepääsu, mis on tähistatud tähisega B1 ning puudutatud isik I kasutab krundile pääsemiseks sissepääsu, mis on tähistatud krundi plaanil tähisega A1. Kohus on vaatlusel tuvastanud, et Yyyyyyyyy tänavalt avaldaja krundiosale juurdepääsu tagamine ei ole õiglane, kuivõrd krundi ja tänava vaheline ala on ebatasane (vt mh t lk 122, foto – punane ja valge sõiduk parkimas kraavipervel) ja seda tõenäoliselt põhjusel, et kunagi on seal asunud kraav. Seda kinnitab ka krundiplaan, kus on nimetatud ala kraavina tähistatud. Nimetatud põhjusel oleks krundile juurdepääs sõidukiga takistatud või lausa välistatud. Kinnistu ja Xxxxxxxxx tänava ühispiir on ca 23m pikk, mistõttu on nimetatud alale võimalik ära mahutada kõik vajalikud aiad ja väravad.
17.Ülejäänud punktide osas kuulub avaldus rahuldamisele esitatud kujul, kuivõrd neis toodud tingimused/nõuded põhinevad otseselt või kaudselt seaduse tekstil ja mõttel. Samuti ei ole kaasomanikud nende põhjendatuse osas vaielnud.
18.Kohus jättis tähelepanuta kõik kaasomanike vastastikused süüdistused ja hinnangud, mis on üksteise suunal kõlanud, samuti väited, mis puudutavad elamuga seotud haldusmenetlusi ja neis tehtud avaldusi, samuti väited ja tõendid, mis puudutavad elamule tehtud parendus- ja remonttöid ning nende kvaliteeti ja hüvitamise küsimusi, kuivõrd need ei oma kinnisasja kasutuskorra kindlaksmääramisel tähendust.
19.Lõpetuseks selgitas kohus omandiosast suurema kasutuse kompenseerimise korda. Riigikohus märgib, et üldjuhul, kui ühe isiku ainukasutusse jääb suurem osa kaasomandi esemest kui tema kaasomandi osa, tuleb tal maksta selle eest teistele hüvitist. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et AÕS § 71 lõiget 2 tuleb tõlgendada laiendavalt nii, et selle sätte alusel on kaasomanikul õigus esitada teise kaasomaniku vastu, kes kasutab kaasomandi mõttelisest osast suuremat reaalosa, kasutuseeliste hüvitamise nõue. Kasutuseeliseks on ka see, kui kostja kasutab oma kaasomandi mõttelisest osast suuremat pinda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-137-10, punkt 12). Siiski võib kohus jätta AÕS § 71 lõike 2 kohaldamata ja eelnimetatud hüvitisnõude rahuldamata, kui hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-137-10, punktid 13-14; 3-2-1-149-10, punkt 13).
20.Kohus tugines tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lõikele 5 ja kohustas puudutatud isikuid andma tahteavaldused kinnisasja osas kasutuskorra olemasolu nähtavaks tegeva märkuse sissekandmiseks kinnistusraamatusse ning asendas vastavad tahteavaldused kohtumäärusega.
21.Kõigele eeltoodule tuginedes rahuldas kohus avalduse osaliselt. Kinnisasja kasutuskorra lõplikud tingimused nähtuvad määruse resolutsioonist. Määruse lahutamatuks osaks on 3 määrusele lisatud plaani.
22.Kõik kohtulahendis käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid avalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.
23.Menetluskulude jaotamisel tugines kohus TsMS § 172 lõikele 1 leides, et olukorras, kus antud menetlus toimus menetlusosaliste endi huvides, tuleb menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
2-19-10828 Määruskaebus
24.Puudutatud isik I esitas määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu määruse osaliselt, paludes tühistada resolutsiooni punkti 2 alapunktid 2.2, 2.4, 2.5 ja 2.6 ning punktid 3–5. Kaebaja palub teha uue määruse, millega: sõnastada kasutuskorra punkt 2.2 uues sõnastuses: sissepääs korterisse nr 1 on elamu Xxxxxxxxx tänava poolsest uksest (tähistatud määruse lisaks 1 oleval plaanil tähisega B ja A), sissepääsu ja trepikoda (esimese korruse plaanil tähistatud sinise viirutatud alana suurusega 0,9 m2) kasutavad esimesel korrusel asuva korteri nr 1 ja teisel korrusel asuva korteri nr 2 igakordsed valdajad (ühiskasutus). Tegemist on projektijärgse elamusse sissepääsuga. Korterisse nr 1 pääseb veel hoovipoolsest veranda uksest (tähistatud määruse lisaks 1 oleval plaanil tähisega A0). Seda sissepääsu kasutavad üksnes esimesel korrusel asuva korteri nr 1 igakordsed valdajad. Sissepääsu A0 juures olevad ruumid jäävad korteri nr 1 igakordse valdaja ainukasutusse; sõnastada kasutuskorra punkt 2.4 järgmiselt: sissepääs korterisse nr 2 on elamu Xxxxxxxxx tänava poolsest uksest (tähistatud määruse lisaks 1 oleval plaanil tähisega B ja A), sissepääsu ja trepikoda (esimese korruse plaanil tähistatud sinise viirutatud alana suurusega 0,9 m2) kasutavad esimesel korrusel asuva korteri nr 1 ja teisel korrusel asuva korteri nr 2 igakordsed valdajad (ühiskasutus). Tegemist on projektijärgse elamusse sissepääsuga. Trepikojast teisele korrusele viiv trepp (1. korruse plaanil tähistatud punase viirutatud alana) jääb korteri nr 2 igakordse valdaja ainukasutusse; jätta kasutuskorra punkt 2.5 kasutuskorrast välja ning sõnastada kasutuskorra endine punkt 2.6 uues sõnastuses (uus punkt 2.5): elamu juurde kuuluva krundi osa suurusega ligikaudu 247 m2 (tähistatud määruse lisaks 2 oleval krundi plaanil punase joonega ümbritsetud alana) jääb korteri nr 2 igakordse valdaja ainukasutusse, ülejäänud osa krundist on korteri nr 1 valdaja ainukasutuses (tähistatud määruse lisaks 2 oleval krundi plaanil punase joonega ümbritsemata alana), v.a. Xxxxxxx tn x elamu korterisse nr 1 ja korterisse nr 2 viiv välistrepp elamu sissepääsu ees ja välistrepi ümber 50 cm (tähistatud määruse lisaks 2 oleval krundi plaanil sinisega, suurusega ligikaudu 6 m2) jääb korteri nr 1 ja korteri nr 2 igakordse valdaja ühiskasutusse; lisada määruse resolutsiooni punkti 3 kohustatud isikuna ka avaldaja; sõnastada määruse resolutsiooni punkti 4 järgmiselt: lugeda käesoleva määruse lahutamatuks osaks sellele lisatud 3 plaani, arvestades Harju Maakohtu 16.12.2020 määruse lahutamatuks lisaks olevatele plaanidele Tallinna Ringkonnakohtu poolt tehtud muudatusi; jätta menetluskulud tervikuna avaldaja kanda.
25.Kaebuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus, et puudutatud isik I ei ole takistanud avaldajal põhisissepääsu sihtotstarbelist kasutamist ega ole rikkunud avaldaja õigusi. Asjakohane ei ole maakohtu seisukoht, et puudutatud isik I ei ole esitanud mõjuvaid põhjuseid, miks ei peaks muutma 60 aastat takistusteta toiminud peasissepääsu korterisse nr 1. Puudutatud isik I on pandud ebaõigesti taluma olukorda, kus ta peab kasutama oma eluruumidesse sisenemiseks projektiga mitteettenähtud sissepääsu, milleks on verandalt magamistoa kaudu sisenemine. Selline korraldus lõhub korteri nr 1 tervikliku, loomuliku ja tavapärase planeeringu, oma tavapärase funktsiooni kaotab korteri esik, kust pääseb otse wc-sse, kööki ja tuppa. Lisaks muutub pindalalt niigi väikese korteri magamistuba läbikäidavaks toaks, mis on vastuolus korterite planeeringu tüpoloogiaga ja planeeringu eesmärgiga. Läbi magamistoa korterisse sisenemine on ka ebahügieeniline. On üldteada, et korter, mille peasissekäik kulgeb läbi magamistoa, mõjutab kinnisvara hinda negatiivselt. Kui peasissepääs suletakse, kaotab esik mõtte, nii väikesele ruumile ei ole võimalik ka eraldi funktsiooni leida. Asjaolu, et maakohus
2-19-10828 leidis, et korteri nr 1 magamistuba oli ehitusjärgus, ei oma tähtsust. On selge, et ehitusjärgus korterile on iseloomulik, et ruum on tehtud tühjaks.
26.Kuivõrd kasutuskord muutub, peab kinnistusraamatusse kande tegemiseks nõusoleku andma ka avaldaja, tema poolt nõusoleku andmist ei saa eeldada.
27.Puudutatud isik I vaidlustab ka menetluskulude jaotuse. Taotluse menetluskulude väljamõistmiseks esitasid avaldaja ja puudutatud isik I. Kohus arvestas menetluskulude määramisel, et menetlusosalisi oli rohkem kui kaks. Samas, puudutatud isiku II õigusi ega kohustusi kasutuskorra määramise menetlus ei puuduta. Panga ainuke läbiv seisukoht menetluses on olnud, et avaldaja kaasomandi suurus ei muutuks. Seetõttu ei ole panga näol tegemist klassikalise kolmanda menetlusosalisega, kelle suhtes kohus on kohaldanud diskretsiooniõigust. Eeltoodut tuleb arvestada menetluskulude kindlaksmääramisel. Puudutatud isik I on palunud jätta menetluskulud avaldaja kanda ja taotleb seda jätkuvalt.
28.Juhul, kui kohus rahuldab määruskaebuse ja teeb uue määruse, on vajalik, et määruse lisaks olevad plaanid on vastavuses tegeliku olukorraga. Avaldaja poolt kohtule esitatud plaanil on ebaõigesti kajastatud esimese korruse trepikojast korterisse nr 2 viiv trepp, mis on pandud korteri nr 1 esikusse. Puudutatud isik I esitab kaebuse lisana 1 parandatud versiooni plaanist. Lisas 2 on ära toodud peasissekäigu ees ühiskasutusse jääva maa-ala asukoht (ca 6 m2), sama lisas 3. Menetlusosaliste seisukohad
29.Avaldaja ja puudutatud isik II vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik
30.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
31.TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Puudutatud isik I vaidlustab määrust kasutuskorra punktide 2.2 (reguleerib sissepääsu korterisse nr 1), 2.4 (reguleerib sissepääsu korterisse nr 2), 2.5 (reguleerib korterisse nr 1 viiva ukse sulgemist) ja 2.6 (reguleerib kummagi kaasomaniku ainukasutusse jäävat kinnistu osa) osas, samuti punkti 3 avaldaja nõusoleku andmiseks kohustamise osas ning menetluskulude jaotuse osas. Samuti palub puudutatud isik I tühistada määruse punkti 4 ja asendada plaanid kaebusele lisatutega. Ülejäänud osas on maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 466 lõige 3).
32.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud ning maakohtu määrus tuleb TsMS § 659, § 656 lõike 2 ja § 657 lõike 1 punkti 2 alusel vaidlustatud osas osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega muudab maakohtu määratud kinnistu kasutuskorda vastavalt kaebuses taotletule, samuti täiendab määruse resolutsiooni punkti 3 ning asendab määruse lahutamatuks lisaks olevad krundiplaanid (lisad 2 ja 3) määruskaebusele lisatutega. Menetluskulude jaotuse vaidlustamise osas jääb kaebus rahuldamata. Ringkonnakohus jaotab ja määrab rahaliselt kindlaks määruskaebemenetluse kulud.
2-19-10828
33.Esmalt võtab kolleegium TsMS § 442 lõike 5, § 477 lõike 1 ja § 463 lõike 2 alusel seisukoha määruskaebemenetluses esitatud taotluste osas. TsMS § 667 lõike 3 teisest lausest tuleneb, et määruskaebemenetluses võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Kolleegium on seisukohal, et määruskaebusele lisatud tõendid (puudutatud isiku I poolt korrigeeritud plaanid) võivad olla asja õige lahendamise seisukohalt asjakohased ja määrab võtta need tsiviilasja materjalidesse täiendavate dokumentaalsete tõenditena vastu. 16.08.2021 menetlusdokumendis on puudutatud isik I palunud välja nõuda politsei- ja piirivalveametilt väärteoasjas nr 231721000956 avaldaja suhtes tehtud otsus koos väärteoasja toimikuga. Taotluse kohaselt tõendavad väärteoasja materjalid, et avaldaja valetas 21.01.2021 häirekeskusele tehtud hädaabikõnes seonduvalt puudutatud isikuga I, samuti lükkab materjal ümber ringkonnakohtule avaldaja 21.02.2021 e-kirjas puudutatud isiku I kohta esitatud süüdistused. Ringkonnakohus märgib, et taotluses esiletoodud asjaolud seoses avaldaja ja puudutatud isiku I omavaheliste suhetega (st avaldaja poolt hädaabikõnes võimalik valetamine seonduvalt puudutatud isikuga I; avaldaja väidetavad süüdistused 21.02.2021 e-kirjas puudutatud isiku I kohta) ei ole kaasomandi kasutamise korra määramise asja arutamise objektiks ega vaja seetõttu ka tõendamist. Kuivõrd praeguses asjas oli vaidlus kinnistule ja elamusse juurdepääsu korraldamise osas ning kinnistu juurde kuuluva krundi kasutuse jagamise osas, saaksid asjakohased väited olla üksnes selle kohta, et üks kaasomanik takistab teisel mingit kaasomandiosa kasutada. Puudutatud isiku I 16.08.2021 menetlusdokumendi kohaselt soovib ta kogutavate tõenditega tõendada avaldaja pahatahtlikku ja omakasupüüdlikku käitumist. Seega ei ole tõendi kogumise taotlus asjakohane ega põhjendatud, mistõttu jätab ringkonnakohus taotluse rahuldamata ja keeldub ka taotlusega seonduvate tõendite vastuvõtmisest, millised on lisatud 16.08.2021 menetlusdokumendile. Samuti keeldub ringkonnakohus puudutatud isiku I poolt 24.08.2021 esitatud fotode (4 tk) vastuvõtmisest (TsMS § 236 lõige 3, § 238 lõike 3 punkt 4, § 477 lõige 7). Puudutatud isik I ei ole põhjendanud, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks viidatud tõendid on esitatud. Kuivõrd dokumendid, mille vastuvõtmisest keelduti, esitati elektrooniliselt, siis need tagastamisele ei kuulu (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-68-14, punkt 19).
34.Praegusel juhul on avaldaja esitanud kohtule avalduse kaasomandi kasutuskorra määramiseks tuginedes AÕS § 72 lõikele 5. Maakohus märkis õigesti, et kohtul on kasutuskorra määramisel lai diskretsiooniõigus, st lähtuda tuleb hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestada mh kõigi kaasomanike ühiste huvidega, kaasomandi mõtteliste osade suuruse, senise kasutuskorra, pooltevaheliste suhete jm oluliste asjaoludega. Kaasomandi kasutuskord peab olema kooskõlas seaduste ja heade kommetega. Tulenevalt TsMS § 477 lõikest 5 ei ole kohus seejuures seotud taotletud kasutusviisidega.
35.Määruskaebemenetluses on vaidlus sisuliselt üksnes kasutuskorra punktide üle, millega määrati avaldaja ja puudutatud isiku I korteritesse eraldi sissepääsud, st avaldajale elamu Xxxxxxxxx tn poolsest uksest (edaspidi ka põhisissepääs) ja puudutatud isikule I elamu hoovipoolsest uksest (ning seoses sellega määrati, et trepikojast korterisse nr 1 viiv uks suletakse püsivalt). Seega ei vaielda määruskaebemenetluses enam tänavalt krundile eraldi juurdepääsude määramise osas. Samuti ei vaielda elamu juurde kuuluva krundi kasutusõiguse määramise osas, v.a elamu põhisissepääsu ees oleva välistrepi ja selle ümber oleva 50 cm (ligikaudu 6 m2 ala) avaldaja ainukasutusse määramise osas.
36.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et maakohtu diskretsiooniotsustuse kujunemine ei ole jälgitav ega põhjendatud osas, milles kohus määras sissepääsu puudutatud isikule I kuuluvasse korterisse nr 1 elamu hoovipoolsest uksest. Kolleegiumi hinnangul jättis kohus seejuures tähelepanuta ja arvestamata puudutatud isiku I esile toodud olulised asjaolud. Maakohus leidis,
2-19-10828 et arvestades, et kaasomanike suhted on juba pikemat aega halvad, on põhjendatud, et kaasomanikud kasutaksid enda ruumidesse jõudmiseks eraldi sissepääse. Vaatlusel kogutud andmetele tuginedes oli maakohus veendunud, et mõlemad sissepääsud on reaalselt olemas ja kasutatavad. Samuti leidis maaohus, et alusetud on puudutatud isiku I väited nagu rikuks juurdepääs tema kasutuses olevate ruumide terviklikkuse – nimelt tuvastas kohus vaatlusel, et esimese korruse ruumidesse ei olnud rajatud magamistube nagu puudutatud isik I väitis, et elamu esimene korrus on ehitusjärgus. Lisaks märkis kohus, et puudutatud isik ei ole esile toonud ühtegi mõjuvat põhjust, miks peab peasissepääs poolte keerulisi suhteid arvestades olema nende ühiskasutuses.
37.Puudutatud isik I leiab määruskaebuses, et asjas puudub vaidlus selles, et tema ei ole kuidagi takistanud avaldajal elamu põhisissepääsu kasutamist ega ole rikkunud ega kuritarvitanud mingil määral avaldaja õigusi. Samas on puudutatud isik I pandud ebaõigesti taluma olukorda, kus ta peab hakkama verandalt magamistoa kaudu korterisse sisenema. Kohtu määratud sissepääs lõhub korteri nr 1 tervikliku, loomuliku ja tavapärase planeeringu, lisaks kaotab oma tavapärase funktsiooni korteri esik, kust pääseb otse wc-see, kööki ja tuppa. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et maakohtu otsustus määrata puudutatud isiku I sissepääs eluruumidesse maja hoovipoolsest uksest ei ole eeltoodud asjaolusid arvestades põhjendatud ega mõistlik.
38.Maakohtu määrusele lisatud esimese korruse plaanist (t I kd lk 171) nähtub, et hoovipoolsest uksest sisenedes (plaanil tähistatud sissepääs A) pääseb esmalt verandale ja seejärel otse elutuppa. Puudutatud isik I on nii maakohtu menetluses kui kaebuses väitnud, et plaanil ruum nr 5 on magamistuba. Samas nähtub plaanilt, et põhisissepääsu kaudu esimesele korrusele sisenedes pääseb esmalt trepikotta (kust mh läheb trepp teisele korrusel asuvasse avaldaja korterisse), kust viib uks puudutatud isiku I korteri esikusse, kust omakorda pääseb otse wc-sse, kööki ja tuppa. Seega on igati loogiline ja korteri nr 1 planeeringuga kooskõlas, et sissepääs korterisse on maja põhisissepääsu kaudu. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebuses veenvalt põhjendatud, miks veranda ja magamistoa kaudu korterisse sisenemine on ebamõistlik, lõhkudes korteri planeeringu, muutes magamistoa läbikäidavaks toaks, piirates korteri sisemist lahendust ning olles ebahügieeniline. Samuti võib nõustuda kaebuse väitega, et sellise kasutuskorra kehtestamine ei ole kaasomanike võrdne kohtlemine, kuna korterilt nr 1 võetakse ära võimalus omada korteriga nr 2 sarnast planeeringut, kust algul sisenetakse esikusse, sealt edasi abiruumidesse ja tubadesse. Maakohus on jätnud puudutatud isikule I kuuluva korteri planeeringuga seonduvad asjaolud täielikult tähelepanuta. Määruskaebuses on puudutatud isik I märkinud, et ehitusjärgus korterile on iseloomulik, et ruum on tehtud tühjaks, seega ei oma tähendust asjaolu, et magamistuba oli ehitusjärgus. Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, kas esimese korruse plaanil nr-ga 5 tähistatud ruum on magamistuba või elutuba, ei oma tegelikkuses määravat tähendust, sest mõlemal juhul on tegu eluruumiga ning olukord, kus korterisse sisenedes puudub täielikult esik või sarnane eesruum, ei ole tavapärane ega mõistlik lahendus (seejuures arvestades, et tegelikkuses kuulub korteri koosseisu esik, mis sellisel juhul kaotaks oma otstarbe). Selleks, et tekitada veranda kaudu n-ö tavapärane ja loogiline sissepääs korterisse, tuleks korter eelduslikult täielikult ümber ehitada, mis ei ole kindlasti kooskõlas kaasomanike võrdse kohtlemise ning hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Samuti tuleb arvestada, et olemas on projektijärgne ja aastaid toimiv lahendus elamu põhisissepääsu näol. Seejuures tuleb arvestada, et asjas ei ole esile toodud, et ühist sissepääsu kasutades oleks puudutatud isik I kuidagi rikkunud avaldaja õigusi või takistanud avaldajal oma korterisse siseneda vmt. Määrusele lisatud korruste plaanilt nähtub, et B-ga tähistatud elamu põhisissepääs viib esmalt väikesesse trepikotta, kust viib trepp otse avaldajale kuuluvasse korterisse maja teisel korrusel, samuti viib trepikojast uks puudutatud isiku I korteri esikuss. Järelikult peavad puudutatud isik I ja avaldaja põhisissepääsu kaudu majja sisenedes ühiselt kasutama üksnes
2-19-10828 kõnealust väikest trepikoda. Kolleegium leiab, et olukorras, kus puudutatud isik I ja avaldaja kasutavad majja sisenemisel ühiselt sisuliselt üksnes kõnealust trepikoda, ei kaalu maakohtu esitatud poolte halbade suhete argument üles eeltoodud põhjendusi puudutatud isiku I poolt hoovipoolse sissepääsu kasutamise ebamõistlikkuse kohta. Kuivõrd ühise trepikoja näol on tegu sedavõrd väikese ruumiga, milles viibimiseks muud otstarvet peale oma korterisse sisenemise ei ole, on ka tõenäosus, et kaasomanikud sattuvad täpselt ühel hetkel trepikotta, äärmiselt väike. Ringkonnakohus lisab, et täiskasvanud teovõimeliste isikutena peavad avaldaja ja puudutatud isik I saama mõistlikult lahendada ka olukorra, kui peaksid juhuslikult samal ajal sattuma elamust väljuma ja/või sinna sisenema (trepikoda kasutama). Kokkuvõttes võib märkida, et kaasomanikel tuleb niikuinii jätkuvalt ühiselt kõnealust kinnistut kasutada ja vallata, mistõttu teatavad kokkupuutepunktid avaldaja ja puudutatud isiku I vahel jääksid (ka sõltumata ühisest sissepääsust) paratamatult ka edaspidi.
39.Eeltoodust tulenevalt muudab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni punkte 2.2 ja 2.4 vastavalt kaebuses taotletule selliselt, et sissepääs nii korterisse nr 1 kui korterisse nr 2 on elamu Xxxxxxxxx tn poolsest uksest; sissepääs ja trepikoda on korterite valdajate ühiskasutuses; trepikojast teisele korrusele viiv trepp jääb korteri nr 2 valdaja ainukasutusse; korterisse nr 1 pääseb ka hoovipoolsest uksest, mida kasutavad üksnes korteri nr 1 valdajad ning sissepääsu juures olevad ruumid jäävad samuti korteri nr 1 valdaja ainukasutusse.
40.Kuivõrd puudutatud isikule I jääb õigus kasutada majja sisenemiseks põhisissepääsu, tuleb tühistada ka maakohtu määratud kasutuskorra punkt (resolutsiooni punkt 2.5), mis käsitleb trepikojast korterisse nr 1 viiva ukse sulgemist, kuna nimetatud ust on vaja puudutatud isikul I elamu esikust oma korterisse sisenemiseks kasutada. Seega ei ole vastav punkt enam asjakohane.
41.Seoses eeltooduga on põhjendatud muuta kasutuskorda osaliselt ka osas, millega määratleti kaasomanike ainukasutusse jäävad elamu juurde kuuluva krundi osad (maakohtu määruse resolutsiooni punkt 2.6). Maakohus lähtus krundi osade ainukasutusõiguse määramisel avaldaja taotletust, st krundi Yyyyyyyyy tn poolne osa (suurusega ligikaudu 253 m2), kuhu kuulub ka maja põhisissepääsu ümbritsev ala, jäi avaldaja ainukasutusse, ning teine pool krundist puudutatud isiku I ainukasutusse. Puudutatud isik I muus osas krundi ainukasutusõiguse määramist ei vaidlusta, v.a maja põhisissepääsu ümbritseva ala (st välistrepp ja selle ümber olev 50 cm, suurusega ligikaudu 6 m2) palub jätta ühiskasutusse, et ka temal oleks võimalik maja põhisissepääsu kasutada. Kuivõrd kohus leidis eelnevalt, et kaebus on selles osas põhjendatud ja ka puudutatud isikul I on õigus kasutada majja sisenemiseks põhisissepääsu, tuleb muuta kasutuskorda osas, milles kõnealune põhisissepääsu ümbritsev ala jäeti avaldaja ainukasutusse, jättes vastava osas kaasomanike ühiskasutusse. Seega tuleb määrata, et elamu juurde kuuluva krundi osa suurusega ligikaudu 247 m2 (st 253 m2 - 6 m2) jääb korteri nr 2 valdaja ainukasutusse, ülejäänud osa krundist on korteri nr 1 valdaja ainukasutuses, v.a elamu välistrepp ja selle ümber 50 cm jääb ühiskasutusse. Avaldaja ei ole vastuses määruskaebusele eeltoodu osas vastuväiteid esitanud (jäi seisukohale, et õigustatud on eraldi sissepääsud) ega ka toonud alternatiivselt esile, milline osa võiks sellisel juhul jääda täiendavalt tema ainukasutusse. Arvestades vastuväidete puudumist ning asjaolu, et tegemist on ebaolulise muutusega avaldaja ainukasutusse määratava osa suuruses, ei pea ringkonnakohus puudutatud isiku I taotletud muudatust avaldaja suhtes ebaõiglaseks.
42.Seoses maakohtu määratud kinnistu kasutamise korra muutumisega on põhjendatud muuta maakohtu määruse resolutsiooni punkti 3 vastavalt kaebuses taotletule, st lisada kasutuskorra kohta kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks nõusoleku andmiseks kohustatud isikuna ka avaldaja. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et kuivõrd käesoleva määrusega muudetakse
2-19-10828 avaldaja taotletud kasutuskorda, tuleb kohustada vastavat nõusolekut andma ka avaldajat, sest tema poolt nõusoleku andmist ei saa eeldada. Kohus märgib, et kaebuses (vt taotluste punkt 11) on küll ekslikult palutud kohustada nõusoleku andmiseks „Toomas Ti“, kuid arvestades kaebuse sisu ja nimele lisatud isikukoodi, on kohtule arusaadav, et kaebaja on mõelnud siiski TTi.
43.Kaebuses on palutud tühistada maakohtu määruse punkt 4, millega loeti määruse lahutamatuks osaks sellele lisatud kolm plaani. Kaebaja hinnangul on kasutuskorda reguleerivad andmed plaanidel ebatäpsed ning maja teisele korrusele viiva trepi asukoht on valesti kajastatud. Ringkonnakohus märgib, et asja materjalidest nähtuvalt on maakohtu määrusele lisatud plaanide (t I kd lk 170–172) puhul tegemist avaldaja poolt avaldusele lisatud plaanidega (t I kd lk 11, 17), v.a määruse lisaks 2 olev aerofotost krundiplaan (t I kd lk 171). Maakohtumenetluses ei toonud puudutatud isik I välja, et avaldusele lisatud elamu korruseid kujutaval plaanil (t I kd lk 11, sama plaan lisatud ka maakohtu määrusele – lk 170) on ebaõigesti märgitud trepi asukoht ega esitanud omapoolset plaani. Ringkonnakohus leiab, et eelduslikult on tegemist siiski maja ametliku plaaniga, mis praegusel hetkel ei vasta lihtsalt tegelikkusele, st kõnealuse trepi asukoht on ilmselt ümberehituste tõttu muutunud. Kuivõrd pooltel puudub vaidlus kõnealuse trepi asukoha ja kasutamise osas, puudub vajadus määruse lisaks 1 oleva plaani asendamiseks. Põhjendatud on aga asendada määruse lisadeks 2 ja 3 olevad krundiplaanid puudutatud isiku I määruskaebusele lisatutega, sest nendel on tähistatud ringkonnakohtu otsustuse tulemusena ühiskasutusse jääva majaesise trepi ja seda ümbritseva ala asukoht. Ringkonnakohus asendab seega maakohtu määruse lahutamatuks lisaks olevad krundiplaanid (t I kd lk 171–172) määruskaebusele lisatud vastavate plaanidega (t I kd 182– 183).
44.Kaebaja on vaidlustanud menetluskulude jaotust, leides, et kulud tuleks jätta avaldaja kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu diskretsiooniotsusega jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuivõrd tegemist on menetlusega, mis toimus mõlema kaasomaniku huvides. Kaebuse käsitlus pangast kui kolmandast menetlusosalisest on asjakohatu ega anna alust kaebajale soodsama kulude jaotuse määramiseks. Puudutatud isik I leiab, et kohus arvestas menetluskulude jaotamisel, et menetlusosalisi on rohkem kui kaks, samas puudutatud isiku II (hüpoteegipidaja) õigusi ega kohustusi kasutuskorra määramise menetlus ei puuduta, seetõttu ei ole panga näol tegemist klassikalise kolmanda menetlusosalisega, kelle suhtes kohus on kohaldanud diskretsiooniõigust. Eeltooduga viitab kaebaja kohtu hinnangul tegelikult sellele, et pank oli ainus menetlusosaline, kes oli n-ö kohustuslikult kaasatud menetlusse üksnes seetõttu, et ta oli hüpoteegipidaja. Sellest järeldub, et kui avaldajal ja puudutatud isikul I, kelle huvides menetlus reaalselt läbi viidi, on põhjendatud kandma ise oma menetluskulud, siis panga osas see argument põhjendatud ei ole, mis aga viiks tulemuseni, et puudutatud isiku II menetluskulud oleks põhjendatud jätta avaldaja ja puudutatud isiku I kanda. Seega ei anna kaebaja väited alust maakohtu diskretsiooniotsustusse sekkuda ja jätta menetluskulud tervikuna avaldaja kanda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
45.Kuivõrd määruskaebus rahuldatakse osaliselt, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud lähtuda määruskaebemenetlusega seotud menetluskulude jaotamisel TsMS § 163 lõikest 1 (koosmõjus § 477 lõikega 1, § 639 lõikega 1 ja §-ga 659). Kohus leidis eelnevalt, et kaebus on sisulises osas põhjendatud, kaebus jäi rahuldamata üksnes menetluskulude jaotuse vaidlustamise osas. Hinnanguliselt saab kohtu arvates öelda, et kaebus jäi seega rahuldamata u 10% ulatuses. Sellest lähtudes on põhjendatud TsMS § 163 lõike 1 alusel jätta kaebuse menetlemisega seotud kuludest 10% kaebaja ja 90% avaldaja kanda.
2-19-10828
46.TsMS § 174 lõike 1 alusel tuleb kohtul määrata kindlaks määruskaebemenetluses hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus. Puudutatud isiku I 16.08.2021 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on tema kuluks määruskaebemenetluses lepingulise esindaja tasu 2601 eurot (sh käibemaks) esindaja 14,45 t töö eest, tunnitasuga 150 eurot (+ käibemaks). Esindaja on teinud järgmised õigusabitoimingud: 1) maakohtu määrusega tutvumine 1,8 t; 2) avaldaja ja kohtu vahelise kirjavahetusega tutvumine 0,2 t; 3) konsultatsioon kliendiga, määruskaebuse selgitamine, õigusliku positsiooni kujundamine 2,5 t; 4) määruskaebuse koostamine ja kliendiga kooskõlastamine 6,4 t; 5) avaldaja ja kohtu vahelise kirjavahetusega tutvumine ja vahendamine kliendile 0,15 t; 6) avaldaja 15.01.2021 seisukohaga tutvumine ja vahendamine kliendile 0,2 t; 7) puudutatud isiku II 25.01.2021 seisukohaga tutvumine ja vahendamine kliendile 0,5 t; 8) avaldaja ja kohtu vahel 17.02.–13.04.2021 peetud kirjavahetusega tutvumine ja vahendamine kliendile 0,5 t; 9) avaldaja ja kohtu vahel 04.05– 10.05.2021 peetud kirjavahetusega tutvumine 0,1 t; 10) avaldaja 14.06.2021 seisukohaga tutvumine ja arutelu kliendiga 1 t; 11) 16.08.2021 taotluse koostamine 0,6 t; 12) menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 t. Avalduses on esitatud TsMS § 174 lõike 10 ja § 176 lõike 5 kohased kinnitused. Avaldaja kulude osas vastuväidet ei esitanud.
47.TsMS § 174 lõike 1 teise lause alusel leiab kohus, et puudutatud isiku I põhjendatud menetluskuluks on määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot (nähtub toimiku materjalidest, maksekorraldus t I kd lk 184).
48.TsMS § 175 lõikest 1 tuleneb, et kohus mõistab lepingulise esindaja kulud teiselt poolelt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegiumi hinnangul on puudutatud isiku I menetluskulude nimekirjas kajastatud menetlustoimingud osaliselt põhjendamatud ja neile kulunud aeg osaliselt ülemäärane. Kohus leiab, arvestades maakohtu määruse sisu ja mahtu, samuti asjaolu, et puudutatud isiku I esindaja näol on tegu kogenud vandeadvokaadist esindajaga, sai maakohtu määrusega tutvumise põhjendatud ja vajalik ajakulu olla kuni 0,6 t. Määruskaebuse koostamisega seotud toimingute (nimekirjas märgitud toimingud nr 3 ja 4, ajakuluga kokku 8,9 t) põhjendatud ajakuluks peab kohus 7 t, arvestades kaebuse sisu ja mahtu, sh seda, et tegu ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega, samuti asjaolusid, et osaliselt korratakse kaebuses varasemaid väiteid, ka kirjeldatakse ebavajalikult pikalt advokatuuri aukohtumenetlusega seonduvat. Avaldaja ja puudutatud isiku II vastustega määruskaebusele tutvumise ja kliendile selgitamise ajakulu kokku 0,7 t (nimekirjas märgitud toimingud nr 6 ja 7) on vastavate menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et puudutatud isiku I esindajal on kulunud avaldaja ja kohtu vahelise kirjavahetusega tutvumisele kokku 0,95 t (nimekirjas märgitud toimingud nr 2, 5, 8, 9). Ringkonnakohus märgib, et esindajal oli oma esindatava õiguste kaitseks vaieldamatult õigus tutvuda kõnealuse kirjavahetusega, kuid vastavate kirjade sisu arvestades saab pidada nendega tutvumise ja (vajadusel) kliendile vahendamise põhjendatud ajakuluks kokku mitte rohkem kui 0,5 t. Avaldaja 14.06.2021 seisukohaga tutvumise ja kliendiga arutamise mõistlikuks ajakuluks saab pidada samuti kuni 0,5 t, arvestades seisukoha sisu ja pikkust. Kuivõrd ringkonnakohus leidis eelnevalt, et puudutatud isiku I 16.08.2021 taotluse näol on asja lahendamise seisukohalt asjakohatu ja põhjendamatu taotlusega, loeb kohus nimetatud menetlustoimingu ajakulu (0,6 t) täies mahus põhjendamatuks. Menetluskulude nimekirja koostamine on põhjendatud toiming ning sellele kulunud aeg (0,5 t) samuti mõistlik. Kohus märgib, et võttis puudutatud isiku I menetluskulude hindamisel mh arvesse menetluskulude nimekirjas märgitut, et puudutatud isikule I on tema vanuse tõttu olnud vajalik anda selgitusi kohtumistel advokaadibüroos ja kohapeal Xxxxxxx tn x. Eeltoodust tulenevalt on puudutatud isiku I esindaja õigusabitoimingud määruskaebemenetluses põhjendatud kokku 9,8 t (0,6 + 7 + 0,7 + 0,5 + 0,5 + 0,5) ulatuses.
2-19-10828
49.Puudutatud isiku I lepingulise esindaja tunnitasu määr 150 eurot (lisandub käibemaks) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning vastab esindaja kvalifikatsioonile ja kohtupraktikas põhjendatuks peetud tunnitasule. Eeltoodust tulenevalt on puudutatud isiku I õigusabikulud põhjendatud 9,8 x 150 + km = 1764 euro ulatuses.
50.Kokku on seega puudutatud isiku I põhjendatud ja vajalikud menetluskulud määruskaebemenetluses riigilõiv 50 eurot + õigusabikulud 1764 eurot = 1814 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb avaldajal sellest summast hüvitada 90%, s.o 1632.60 eurot (1814 x 0,9). Puudutatud isik I on esitanud ka TsMS § 177 lõikele 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab.
51.Avaldaja ega puudutatud isik II menetluskulude nimekirja esitanud ei ole ning menetluskulude kandmist ei nähtu ka toimiku materjalidest. Seega puudub vajadus ülejäänud menetlusosaliste menetluskulude kindlaksmääramiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.