lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-19165/16

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 15.10.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-19165/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.10.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2565
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 637 lg 3, 4Tasu maksmise kohustusTsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 175 lg 1, 3Lepingulise esindaja kulude hüvitamineVÕS § 116 lg 1, 2Taganemine ja ülesütlemine õiguskaitsevahendinaTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-20-19165/22Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.06.2022

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
DEOS INT OÜ11007407(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-20-19165

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Karin Sonntak

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. oktoober 2021. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-19165

Tsiviilasi

FIE X’i hagi DEOS INT OÜ vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks. Hagi hind 24 148,95 eurot.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: FIE X (registrikood xxxxxxxx, asukoht xxx)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 13. septembril 2021. a

Hageja lepinguline esindaja: Irina Bušujeva (SAK Fond SA; J.Vilmsi 47, Tallinn, e-post [email protected]) Kostja: DEOS INT OÜ (registrikood 11007407, asukoht Paldiski mnt 227-186, 13520 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Maksim Greinoman (Advokaadibüroo Greinoman & Co; Rotermanni 2-B11, 10111 Tallinn, e-post [email protected])

RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata FIE X’i hagi DEOS INT OÜ vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus

2.Menetluskulud jätta täies ulatuses FIE X kanda.
3.Välja mõista FIE X’ilt menetluskulud summas 1 320,80 eurot DEOS INT OÜ kasuks.
4.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb FIE X’il tasuda DEOS INT OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 320,80 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 188 lg 1Taganemise avaldus ja tagajärjed
VÕS § 635 lg 1Töövõtulepingu mõiste
VÕS § 638Töö vastuvõtmise kohustus
VÕS § 655 lg 1Tellija ülesütlemisõigus
VÕS § 9 lg 1Lepingu sõlmimine

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue

1.Kohtule 29.12.2020. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 18.09.2017.a. töövõtulepingu nr 07/17 ning millise Lepingu esemeks olid Alu alevikus asuva Mäe 6 korterelamu elektrisüsteemi rekonstrueerimistööd. Vastavalt Lepingule oli tööde kogumaksumuseks 21 000 eurot (sh käibemaks) ning milline summa tuli hagejale kui töövõtjale tasuda 14 tööpäeva jooksul (vt Lepingu punkt 6.2 ja 6.3). Kuigi Lepinguga kokkulepitud tööd on hageja poolt (täies mahus) teostatud, on kostja jätnud hagejale tasumata osa hageja poolt tööde lõpliku valmimise järgselt esitatud arvest summas 11 200 eurot (lisa 2 – arve nr 51/2018). Vaatamata hageja poolt esitatud meeldetuletustele ja nõudekirjadele, on kostja poolt senini tasumata 10 550 eurot.
2.Hageja märgib järgnevalt, et kostja poolt ei ole tööde üleandmise järgselt esitatud mistahes vastuväiteid teostatud tööde osas. Vajab aga esiletoomist, et kuigi poolte (so hageja ja kostja) vahel ei ole koostatud ega allkirjastatud tööde üleandmise ja vastuvõtmise akte, on Lepingujärgsed tööd faktiliselt teostatud. Eeltoodud fakti tõendamiseks esitab hageja Elektripaigalduse OÜ poolt koostatud elektripaigaldise kasutaselevõtule eelneva auditi protokolli nr EP-18-00431/101 (lisa 3), millest nähtuvalt viidi 22.05.2018. a. läbi elektripaigaldise audit ning millega tuvastati, et elektripaigaldis vastab kehtestatud ohutusnõuetele ja seda võib ettenähtud otstarbel kasutada (vt auditi lk 2). Ühtlasi tõendab eeltoodud audit, et elektrisüsteem on renoveeritud ja ning peamine, on sihtotstarbeliselt kasutatav. Samuti poole tavast tulenevalt ei olnud pooled tööde käigus akte koostatud ega alla kirjutanud, kuid kostja tasus hageja arvete alusel osade kaupa. Seega sisuliselt tööde eest tasumise tingimused olid pooled muutunud ning seda tõendavad nii esitatud arved kui nende tasumine kostja poolt (lisa 4,5,6,7,8,9). Hageja märgibki, et olukorras, milles pooled tööde üleandmise akti ei allkirjastanud, esitas hageja üksnes pärast auditi läbiviimist (ehk kinnituse saamist tööde Lepingujärgsele teostamisest) viimase arve senimaksmata tööde eest tasumiseks.
3.Hagiavalduse nõude asjaolusid kokku võttes nendibki hageja järgnevalt, et tööde teostamise eest väljastatud lõpparve summas 11 200 eurot on kostja osaliselt senini tasumata. Hageja esitab ühtlasi väljavõtte enda pangakontost (lisa 9), millest nähtuvalt on Lepinguga kokkulepitud tööde maksumusest laekunud hagejale kokku 10 450 eurot, millisest summast 650 eurot on omakorda laekunud viimase arve nr 51/2018 tasumisena. Seega võlgneb kostja hagejale kokku 10 550 eurot.
4.Osundades käesolevale hagiavaldusele lisatud elektripaigaldise kasutaselevõtule eelneva auditi protokollile, on Lepingujärgsed tööd valminud ning hageja tasunõue on VÕS § 637 lg 3 sätestatut järgides muutunud sissenõutavaks. Hageja lisab ühtlasi, et tõenäoliselt vaidlus tööde üleandmise ja tasu sissenõutavuse üle ka puudub, kuivõrd juba märgitult on kostja esitatud arve osaliselt tasunud ehk tasu maksmise kohustust täitma asunud. Puudutavalt

hageja poolt esitatud viivisenõuet, põhineb hageja nõudeõigus VÕS § 101 lg 1 p 6, mille kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral (mis seisneb rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel) nõuda viivist. Viivise nõudeõiguses on pooled leppinud kokku täiendavalt ka Lepinguga ning täpsemalt Lepingu punktis 8.2, milline annab hagejale õiguse nõuda maksetähtpäevade rikkumise korral viivist suuruses 0.1% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Arvestades, et kostja on seisuga 21.12.2020.a. võlgnetava summa (10 550 eurot) tasumisega viivituses 924 päeva, on seisuga 21.12.2020.a. sissenõutavaks muutunud viivised summas 9 748.20 eurot (lisa 10 – viivisraport). Vajab seejuures selgitamist, et viiviseid arvestab hageja alates 12.06.2018.a. Kuigi arve nr 51/2018 maksetähtpäevaks on hageja märkinud arvelt nähtuvalt 3 päeva, sätestab Leping, et esitatud arved kuuluvad tasumisele 14 tööpäeva jooksul pärast arve esitamist (vt Lepingu punkt 6.3.). Seega muutus arve nr 51/2018 sissenõutavaks 12.06.2018.a. Hageja palub samuti välja mõista viivised nö edasiulatuvalt Lepingujärgses määras ehk suuruses 0,1% põhivõlast kalendripäevas kuni põhivõla lõpliku tasumiseni. Kostja vastus

5.Kohtule 26.04.2021. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Pooled ei ole sõlminud töövõtulepingut nr 07/17. Hageja esitatud failil puuduvad poolte allkirjad ning kostja kinnitab, et tema sellist lepingudokumenti allkirjastanud ei ole. Hageja ei ole ka tõendanud, et pooled lepiksid muul viisil kokku hageja poolt esitatud töövõtulepingu nr 07/17 lepingudokumendis kajastatud tingimuste kohaldamises. Kostja osundab, et hageja esitatud lepingudokumendi p 3.2. kohaselt pidid tööd lõppema 30. novembril 2017. a. Samas hagi lisast 9 on näha, et makseid on tehtud valdavalt pärast väidetava lepingu tähtaja lõppu. Kuna hageja ei ole väitnud, et kostja ei ole maksnud tähtaegselt, siis antud vastuolu kinnitab, et hageja poolt esitatud töövõtulepingu nr 07/17 lepingudokumendis kirjeldatud tingimustel pooled lepingut ei sõlminud. Seega ei ole hageja tõendanud ka tööde kogumaksumust.
6.Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks tööd vastu võtnud või et hagejal oli õigus lugeda töid vastuvõetuks, hagis väidetud mahus. Hageja esitatud protokoll nr EP-18-00431/101 ei tõenda, et elektrisüsteem on renoveeritud, sihtotstarbeliselt kasutatav ega ka seda, et selleks vajalikud elektritööd tegi hageja. Hageja esitas pangakonto väljavõtte, mille kohaselt on kostja tasunud hagejale 10 450 eurot. Sellega on hageja osaliselt tehtud töö eest ka kostja poolt täielikult makstud ning hageja ei ole tõendanud, et tal oleksid antud summat ületavad nõuded kostja vastu. Hageja esitatud pangakonto väljevõttest ei nähtu, et kostja oleks maksete selgituses viidanud arvele nr 51/2018 nagu pahauskselt väidab hageja hagiavalduse pp 5, 9. Sellepärast on hagiavalduse pp 5, 9 sisalduv hageja väide väär ja kohut eksitav.
7.Kostja ei ole arvet nr 51/2018 aktsepteerinud, selle arve vormistas hageja tagantjärgi. Oma võltsituse vastuväite näitlikustab kostja sellega, et 24. mai 2018. a arve nr 51/2018 on koostatud summale 11 200 eurot (hagi p 3). Samas on hageja 2018. a II kvartali kogukäibeks deklareerinud 3 280,78 eurot ehk kolm korda väiksema summa. Hagis viidatud arve nr 51/2018, mis kannab kuupäeva 25. mai 2018. a, on hageja edastanud kostjale alles 27. novembril 2020. a ja faili meta-andmetest on näha, et see oli loodud 27. novembril 2020. a. Seega tuleb tõdeda, et hageja on tagantjärgi fabritseerinud arve, et luua näilik alus oma põhjendamatuks hagiks. Hagi on tervikuna põhjendamatu. Hageja ei ole ka tõendanud, et poolte vahel oleks kokkulepe viivisemääras 0,1% päevas.

Kohtu põhjendused

8.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.
9.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud 18.09.2017. a töövõtulepingu nr 07/17, mille p 2.1. kohaselt pidi hageja teostama perioodil 18.09.2017. a kuni 30.11.2017. a Alu alevikus asuva Mäe 6 korterelamu elektrisüsteemi rekonstrueerimistööd (tl 7). hageja väitel on kostja jätnud tööde lõpliku valmimise järgselt hagejale tasumata arve nr 51/2018 summas 10 550 eurot (tl 9). Hageja tasunõudele lisandub viivis perioodi 12.06.2018. a kuni 21.12.2020. a eest summas 9 748,20 eurot ning viivis TsMS § 367 alusel.
10.Kostja vastuväite kohaselt puudub hagejal kostja vastu tasunõue ning ka viivisenõue. Kostja ei ole hagejaga sõlminud lepingut nr 07/17 ega aktsepteerinud arvet nr 51/2018. Hageja 27.11.2020. a e-kirja manuses olev arve on faili metaandmete kohaselt loodud alles 27.11.2020. aastal. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks vaidlusalused tööd vastu võtnud või oleks hagejal õigus lugeda töid vastuvõetuks. Kostja on tasunud hagejale 10 450 eurot, hageja ei ole tõendanud, et tal oleksid antud summat ületavad nõuded kostja vastu (tl 26, 4546).
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 ja VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Töövõtulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Seega on töövõtulepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud allkirjastamata lepingu nr 07/17. Kohtu hinnangul ei ole pooled lepingus fikseeritud tingimustel konsensust saavutanud, ühestki käesolevas menetluses kogutud tõendist ei nähtu, et poolte vahel oleks kokkulepe, mille kohaselt kostja tasub hagejale 21 000 eurot. Lepingu tingimuste osas kokkuleppe puudumist tõendab ka asjaolu, et hageja on kostjale vaidlusaluse arve nr 51/2018 saatnud esmakordselt alles 27.11.2020. a. Hageja enda poolt kohtule esitatud töövõtulepingu p 6.2. ja 6.3. kohaselt tellija teostab maksed vastavalt tööde aktide alusel koostatud arvetele 14 tööpäeva jooksul. Puudub vaidlus selles, et ühtegi lepingu punktile 6.1. vastavat akti hageja koostanud ega kostjale esitanud ei ole, käesolevas menetluses puuduvad tõendid, et hageja oleks kostjale ka arvet nr 51/2018 esitanud kooskõlas vaidlusaluse lepinguga.
12.VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. Vastavalt VÕS § 637 sätestatule on töövõtuleping tasuline leping. VÕS § 637 lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 638

kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kohtu hinnangul oli hageja ja kostja vahel sõlmitud suuline töövõtuleping elektritööde teostamiseks. 15.03.2018. a seisuga oli hageja teostanud elektritöid ning osaliselt jätnud need ka tegemata, mis nähtub kostja poolt hagejale 15.03.2018. a koos lepingu ülesütlemisavaldusega esitatud fotodelt. Poolte e-kirjavahetusest nähtub, et 18.03.2018. a on hageja lepingu ülesütlemise avalduse kätte saanud ning hageja esitab nõudmise, et edaspidi on tööde lõpetamine võimalik üksnes kirjalikul kokkuleppel (tl 83).

13.Tõendeid selle kohta, et pärast 15.03.2018. a oleks hageja kostjale mingeid töid teinud või kirjaliku kokkuleppe sõlminud tööde lõpetamiseks, kohtule esitatud ei ole. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. VÕS § 638 teise lause järgi tuleb töövõtjal tõendada, et töövõtja on tööd üleandmiseks tellijale esitanud ning töö oli lepingukohane ja täielik. Hageja seda tõendanud ei ole. Kohtu hinnangul ei saa hageja tugineda ka väitele, et tema tasunõue on sissenõutavaks muutnud elektripaigaldise kasutuselevõtule eelneva auditi läbiviimisest, s.o. 22.05.2018. a. See asjaolu ei vabasta hagejat enda tõendamiskoormisest. Võlaõigusseadusest ei tulene, et ehitise kasutuselevõtuga tuleks iseenesest lugeda töö vastuvõetuks. Töö vastuvõetuks lugemise jaoks on oluline üksnes see, kas tellija rikkus töö vastuvõtmise kohustust vastuvõtmiseks antud mõistliku tähtaja jooksul (VÕS § 638 teine lause, Riigikohtu on lahend 3-2-1-145-14).
14.Kostja esitas 15.03.2018. a hagejale lepingu ülesütlemise avalduse põhjusel, et hageja oli viivitanud tööde teostamisega rohkem kui 3,5 kuud ning hageja poolt lõpetamata tööd takistavad remonttööde teostamist. VÕS § 655 lg 1 kohaselt tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 188 lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele ning lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad pooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 116 lg 2 p 2 kohaselt olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Töövõtulepingust taganemisõiguse tekkimise peamine eeldus on töövõtja oluline lepingurikkumine. Kohtu hinnangul käesoleval on käesoleval juhul täidetud materiaalsed eeldused lepingust taganemiseks, kuivõrd hageja on lepingut rikkunud. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et töö on hageja poolt teostamata. Hageja sai taganemisavalduse kätte 18.03.2018. a. Kohtu hinnangul on kostja kehtivalt lepingust taganenud. Puudub vaidlus selles, et kostja on tasunud hageja poolt teostatud tööde eest 10 450 eurot. Kostja on oma lepingulised kohustused täitnud, hageja vaidlusalusel objektil töid ei lõpetanud, mistõttu ei ole hagejal õiguslikku alust ka raha saamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõuded kostja vastu õiguslikult põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Kuivõrd hageja põhinõue summas 10 550 eurot ei kuulu rahuldamisele, jääb rahuldamata ka viivise nõue.

Menetluskulude jaotus

15.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
16.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest (TsMS § 175 lg 3).
17.Kostja menetluskulude nimekirja järgi (tl 161-162) moodustavad menetluskulud 1 320,80 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kohus leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul on kantud kulud põhjendatud ning kooskõlas tsiviilasja mahu ja keerukusega. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kostja esindaja on osutanud kostjale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 130 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 130 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
18.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse esitanud, mistõttu otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 320,80 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval