Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.06.2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-19165
Kohtuasi
X (X) hagi DEOS INT OÜ vastu võlgnevuse koos viivistega väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.10.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
24 148.95 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi X, registrikood XXXXXXX), lepingulised esindajad Irina Bušujeva ja Janika Drobot Kostja DEOS INT OÜ (registrikood 11007407), seaduslik esindaja juhatuse liige EV
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Lisada pabertoimikusse kostja 22.08.2021 menetlusdokumendi lisana nr 1 esitatud tõend (kostja 15.03.2018 e-kiri lepingu lõpetamise kohta; dtl 79).
5.Määrata kindlaks DEOS INT OÜ-le hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista X-lt DEOS INT OÜ kasuks välja menetluskulud apellatsioonimenetluses 559 eurot.
6.Määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
2-18-19590 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas 29.12.2020 Harju Maakohtule hagi, milles palub kostjalt välja mõista põhivõla 10 550 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 9748.20 eurot ja viivise alates 22.12.2020 0,1% põhivõlalt päevas kuni võla tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Pooled sõlmisid 18.09.2017 töövõtulepingu nr 07/17, mille esemeks olid Alu alevikus Mäe 6 korterelamu elektrisüsteemi rekonstrueerimistööd. Tööde kogumaksumuseks lepiti kokku 21 000 eurot (sh käibemaks), mis tuli hagejale (töövõtjale) kostja (tellija) poolt tasuda vastavalt üleandmisaktidele 14 tööpäeva jooksul (lepingu punktid 6.2, 6.3). Hageja teostas kokkulepitud tööd täies mahus, kuid kostja jättis tasumata 10 550 eurot.
3.Kostja ei esitanud tööde üleandmise järgselt mistahes vastuväiteid. Kuigi pooled ei koostanud ega allkirjastanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akte, on lepingujärgsed tööd faktiliselt teostatud. Seda tõendab Elektripaigalduse OÜ audit nr 00431/101, millest nähtuvalt võib elektrisüsteemi ettenähtud otstarbel kasutada. Poolte tavast tulenevalt ei koostatud tööde käigus akte, kuid kostja tasus hageja arvete alusel osade kaupa. Seega sisuliselt olid pooled muutnud lepingus kokkulepitud tööde eest tasumise tingimusi. Hageja esitas pärast auditi läbiviimist viimase arve.
4.Vastavalt lepingule on hagejal õigus nõuda maksetähtaja rikkumisel viivist suuruses 0,1% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja on seisuga 21.12.2020 10 550 euro tasumisega viivituses 924 päeva, seega on viivised muutunud sissenõutavaks summas 9748.20 eurot. Arve nr 51/2018 muutus vastavalt lepingu punktile 6.3 sissenõutavaks 12.06.2018. Hageja palus välja mõista ka viivised edasiulatuvalt lepingujärgses määras kuni põhivõla lõpliku tasumiseni. Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Pooled ei sõlminud kirjalikku töövõtulepingut. Hageja ei ole ka tõendanud, et pooled oleksid leppinud kokku muul viisil, et tööd pidid lõppema 30.11.2017. Makseid tehti valdavalt pärast väidetava lepingutähtaja lõppu. Kuna hageja ei ole väitnud, et kostja ei maksnud tähtaegselt, siis hageja esitatud lepingudokumendis kirjeldatud tingimustel pooled lepingut ei sõlminud.
2-18-19590
7.Hageja ei tõendanud, et kostja oleks tööd vastu võtnud või et hagejal oli õigus lugeda tööd vastuvõetuks hagis väidetud mahus. Protokoll ei tõenda, et elektrisüsteem on renoveeritud, sihtotstarbeliselt kasutatav ja et vajalikud elektritööd tegi hageja. Kostja tasus täielikult hageja osaliselt tehtud töö eest.
8.Kostja ei ole arvet nr 51/2018 aktsepteerinud, selle vormistas hageja tagantjärgi. Arve on koostatud summale 11 200 eurot. Võltsituse vastuväidet näitlikustab kostja sellega, et 2018. a II kvartali kogukäibeks on hageja deklareerinud 3280.78 eurot ehk kolm korda väiksema summa kui arvel näidatud. Arve kannab kuupäeva 25.05.2018, kuid kostjale edastati see 27.11.2020. Faili meta-andmetest on näha, et arve loodigi alles 27.11.2020. Seega on hageja tagantjärgi fabritseerinud arve.
9.Hageja ei ole ka tõendanud, et poolte vahel oleks kokkulepe viivisemääras 0,1% päevas. Maakohtu otsus ja põhjendused
10.Harju Maakohus jättis 15.10.2021 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja menetluskulude katteks välja 1320.80 eurot koos viivisega.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lõike 1 ja § 9 lõike 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud, kui pooled on saavutanud konsensuse. Töövõtulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lõikest 1 tulenevalt mistahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste kui kaudsete tahteavalduste vahetamisega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Seega on töövõtulepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud, kui pooled on saavutanud kokkuleppe.
12.Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud allkirjastamata lepingudokumendi. Kohtu hinnangul ei ole pooled lepingus fikseeritud tingimustel konsensust saavutanud, kuna ühestki käesolevas menetluses kogutud tõendist ei nähtu, et poolte vahel oleks kokkulepe, mille kohaselt kostja tasub hagejale 21 000 eurot. Lepingu tingimuste osas kokkuleppe puudumist tõendab ka asjaolu, et hageja on kostjale vaidlusaluse arve saatnud esmakordselt alles 27.11.2020. Hageja enda poolt kohtule esitatud töövõtulepingu punktide 6.2 ja 6.3 kohaselt teostab tellija maksed vastavalt tööde aktide alusel koostatud arvetele 14 tööpäeva jooksul. Puudub vaidlus, et ühtegi lepingu punktile 6.1 vastavat akti hageja koostanud ega kostjale esitanud ei ole. Puuduvad tõendid, et hageja oleks kostjale ka arvet nr 51/2018 esitanud kooskõlas vaidlusaluse lepinguga.
13.VÕS § 635 lõike 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. Vastavalt VÕS §-s 637 sätestatule on töövõtuleping tasuline leping. VÕS § 637 lõike 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
2-18-19590
14.Kohtu hinnangul oli hageja ja kostja vahel sõlmitud suuline töövõtuleping elektritööde teostamiseks. 15.03.2018 seisuga oli hageja teostanud elektritöid ning osaliselt jätnud need ka tegemata, mis nähtub kostja poolt hagejale sel kuupäeval koos lepingu ülesütlemisavaldusega esitatud fotodelt. Poolte e-kirjavahetusest nähtub, et 18.03.2018 on hageja lepingu ülesütlemise avalduse kätte saanud ning esitanud nõudmise, et edaspidi on tööde lõpetamine võimalik üksnes kirjalikul kokkuleppel (t lk 83). Tõendeid selle kohta, et pärast 15.03.2018 oleks hageja kostjale mingeid töid teinud või tööde lõpetamiseks kirjaliku kokkuleppe sõlminud, kohtule esitatud ei ole. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. VÕS § 638 teise lause järgi tuleb töövõtjal tõendada, et ta on tööd tellijale üleandmiseks esitanud ning töö oli lepingukohane ja täielik. Hageja seda tõendanud ei ole. Kohtu hinnangul ei saa hageja tugineda ka väitele, et tema tasunõue on sissenõutavaks muutunud elektripaigaldise kasutuselevõtule eelneva auditi läbiviimisest 22.05.2018. See asjaolu ei vabasta hagejat enda tõendamiskoormisest. VÕS-st ei tulene, et ehitise kasutuselevõtuga tuleks iseenesest lugeda töö vastuvõetuks. Töö vastuvõetuks lugemise jaoks on oluline üksnes see, kas tellija rikkus töö vastuvõtmise kohustust vastuvõtmiseks antud mõistliku tähtaja jooksul (VÕS § 638 teine lause; Riigikohtu lahend nr 3-2-1-145-14).
15.Kostja esitas 15.03.2018 hagejale lepingu ülesütlemise avalduse põhjusel, et hageja oli viivitanud tööde teostamisega rohkem kui 3,5 kuud ning hageja poolt lõpetamata tööd takistasid remonttööde teostamist. VÕS § 655 lõike 1 kohaselt tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. VÕS § 116 lõike 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 188 lõike 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele ning lõike 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad pooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 116 lõike 2 punkti 2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Töövõtulepingust taganemisõiguse tekkimise peamine eeldus on töövõtja oluline lepingurikkumine.
16.Kohtu hinnangul on praegusel juhul täidetud materiaalsed eeldused lepingust taganemiseks, kuivõrd hageja on lepingut rikkunud. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et töö on hageja poolt teostamata. Hageja sai taganemisavalduse kätte 18.03.2018. Kohtu hinnangul on kostja kehtivalt lepingust taganenud. Puudub vaidlus, et kostja on tasunud hagejale tehtud tööde eest 10 450 eurot. Kostja on oma lepingulised kohustused täitnud. Hageja vaidlusalusel objektil töid ei lõpetanud, mistõttu ei ole tal õiguslikku alust raha saada. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõuded kostja vastu õiguslikult põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
17.Kuivõrd põhinõue 10 550 eurot ei kuulu rahuldamisele, jäi rahuldamata ka viivise nõue.
18.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõike 1 alusel jäid menetluskulud hageja kanda.
19.Kostja nimekirja järgi moodustavad tema menetluskulud 1320.80 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kohtu hinnangul on kantud kulud põhjendatud ning kooskõlas tsiviilasja mahu ja keerukusega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lõike 1
2-18-19590 järgi hinnata ka 1 tööühiku hinna (tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Lepinguline esindaja on osutanud kostjale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta). Kohus leidis, et keskmine tasu õigusteenuse eest 130 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Seega rahuldas kohus kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse.
20.TsMS § 177 lõike 4 alusel märkis kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 1320.80 eurolt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja apellatsioonkaebus
21.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus kohaldas valesti menetlus- ja materiaalõiguse norme ning hindas ebaõigesti tõendeid.
22.Vaidluses on määrava tähtsusega, kas tööd olid tehtud ehk kas hageja tasunõue oli muutunud sissenõutavaks. Kohus jättis täielikult tähelepanuta hageja esitatud elektripaigaldise eelneva kasutuselevõtu protokolli ja sellega kaasnevad selgitused. Selliselt rikkus maakohus TsMS § 442 lõiget 8, märkides vaid, et hageja ei saa protokollile tugineda.
23.Hageja kordab varasemaid selgitusi seoses protokolliga. Puudub vaidlus, et n-ö lõplikku tööde üleandmise-vastuvõtmise akti poolte vahel allkirjastatud ei ole. Tööde faktilist teostamist ja üleandmist tõendab protokoll, kuna selle kohaselt on elektrisüsteem renoveeritud, sihtotstarbeliselt kasutatav ja antud töö tegi hageja. Protokolli koostamise (auditi läbiviimise) kohustus tuleneb seadusest. Seadme ohutuse seaduse (SeOS) § 9 lõike 1 kohaselt tuleb audit teha sama seaduse § 2 lõikes 2 loetletud seadme (mh elektriseade) kasutusele võtmisel. SeOS § 8 lõige 1 selgitab, et seaduse tähenduses on audit tehniline kontroll, mille eesmärk on tuvastada seadme tehniline korrasolek ning ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamise ohutus ning võimalikud puudused.
24.Elektripaigaldiste renoveerimisel/ehitamisel puudub sisuline mõte koostada üleandmise akti tellija ja töövõtja vahel. Kuivõrd riik on kehtestanud nõuded elektripaigaldise eelnevaks kasutuselevõtuks auditi tegemise ja vastavate tulemuste fikseerimiseks, ei omaks üleandmise akt mingit tähtsust. Olukorras, milles tellija ei ole niikuinii pädev hindama, kas tööd on seaduse nõuetele vastavalt teostatud, asendab SeOS-i järgne audit faktiliselt tööde üleandmise akti. Protokollis kajastuv otsus elektripaigaldise vastavusest kehtestatud nõuetele ja luba selle kasutuselevõtuks kinnitab ja tõendab tööde teostamist vastavalt nõuetele ja üleandmist.
25.Nõuded auditile kehtestab majandus- ja taristuministri määrus „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigalise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“. Mh kohustab määrus esitama auditis ka elektripaigaldist ehitanud isiku andmed. Protokollist nähtuvalt on selleks hageja.
26.Tähtis on, et kostja on jätnud tööde eest tasumata üksnes osaliselt ning ka varasemalt ülekantud summade puhul ei vormistatud akte. Hageja hinnangul näitab see poolte (peamiselt kostja) käitumist lepingulises suhtes ja seda tuli kohtul hinnata.
27.Kohtu esmaseks kohustuseks oli hinnata, kas tööd on faktiliselt teostatud ning seejärel kohaldada seadust iseseisvalt ja vajadusel kaaluda hagi rahuldamist muul õiguslikul alusel
2-18-19590 (antud juhul käsundita asjaajamise alusel). Olukorras, milles hageja on tõendanud protokolliga üheselt, et tööd olid tehtud, ning kostja ei esitanud vastuväiteid tasu suurusele, sai ja pidi kohus kaaluma nõude rahuldamist muul õiguslikul alusel.
28.Seonduvalt lepinguga tõi hageja esile ja tõendas, et faktiliselt oli leping koostatud kostja poolt. See fakt tõendab mh, et eksisteeris kokkulepe tööde maksumuse osas. Hageja tõendas, et arved, mis ta kostjale tööde teostamise eest esitas ja millised kostja tasus, kannavad viidet töövõtulepingule 07/17. Oleks ebaloogiline, kui kostja tasunuks hageja esitatud arved igasuguse lepingulise aluseta. Otsusest ei nähtu, kas kohus hindas asjaolu, et kostja tegi varasemalt hagejale ülekandeid arvete, millel on viited töövõtulepingule 07/17, alusel.
29.Otsus sisaldab põhjendusi, mis on vastukäivad ja teineteist välistavad. Kohus tuvastas, et lepingut ei sõlmitud, kuid samaaegselt tuvastas, et kostja on kehtivalt lepingust taganenud.
30.Hageja ei vaidlusta, et leping öeldi üles ja kostja katkestas tööde teostamise, kuid pärast ülesütlemist leppisid pooled kokku tööde jätkamises ning lõpetamises. Seda tõendab jällegi protokoll, mis sedastab üheselt isiku, kes on tööd teostanud. Praeguses vaidluses ja olukorras, kus tööde teostamine on tõendatud, ei oma ülesütlemise (või taganemise) fakt iseseisvat tähtsust. Määravat tähtsust omab tööde faktiline teostamine. Vastustaja seisukoht
31.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
32.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lõike 1 punkti 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulist rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist, mis oleks toonud kaasa ebaõige lahendi tegemise. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. Samuti võtab kolleegium kaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta.
33.Esmalt märgib kolleegium, et jätab tähelepanuta hageja 31.05.2022 täiendava seisukoha, mis sisaldab osaliselt uusi asjaolusid ja faktiväiteid. Ringkonnakohus määras 17.05.2022 määrusega asja lahendamise kirjalikus menetluses ja andis TsMS § 647 lõike 1 alusel pooltele tähtaja avalduste ja seisukohtade esitamiseks. Kohus selgitab, et selles menetlusetapis oli pooltel õigus esitada eelkõige õiguslikke seisukohti ning uute asjaolude ja tõendite esitamiseks tuli esile tuua õiguslik alus, mis nende esitamist vastavas menetlusetapis veel võimaldab. Hagejal apellandina on apellatsioonkaebuse muutmise ja täiendamise õigus üksnes kaebuse esitamise tähtaja jooksul ning muid avaldusi ja seisukohti saab ringkonnakohus arvesse võtta üksnes seaduses sätestatud erandjuhtudel (TsMS § 634 lõige 2). Kuivõrd hageja ei ole põhjendatud uute väidete lubatavust ning tal on olnud võimalus kõik seisukohad varasemalt menetluses esitada, jätab kohus hageja 31.05.2022 menetlusdokumendi tähelepanuta.
34.Maakohus eksis tsiviilasjas pabertoimiku pidamisel (TsMS § 56 lõiked 1-3), kui ei lisanud toimikusse kostja 22.08.2021 menetlusdokumendi (t lk 66-67) lisana nr 1 esitatud kostja
2-18-19590 15.03.2018 e-kirja lepingu lõpetamise kohta (dtl 79). Ringkonnakohus selgitas 17.05.2022 määruses, et kohtupraktikas on sellises olukorras apellatsioonikohus ise täiendanud pabertoimikut ja kohus plaanib seda teha ka praeguses asjas, ning andis pooltele võimaluse avaldada selles osas seisukoht. Kostja palus ringkonnakohtul teha viidatud toiming, hageja seisukohta ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt lisab ringkonnakohus pabertoimikusse kostja 22.08.2021 menetlusdokumendi lisana nr 1 esitatud tõendi (dtl 79), kuna selle tõendi vastuvõtmisest keeldumist maakohtu poolt tsiviilasja materjalidest ei nähtu.
35.Maakohus tuvastas asja lahendamisel järgmised olulised asjaolud: poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping elektritööde teostamiseks, mille alusel hageja tegi elektritöid ja kostja tasus tööde eest 10 450 eurot; tõendatud ei ole, et lepingule kohalduksid hageja esitatud lepingudokumendist nr 07/17 nähtuvad tingimused; 15.03.2018 avaldusega ütles kostja pooltevahelise lepingu üles hagejapoolse lepingurikkumise tõttu; tõendatud ei ole, et hageja oleks faktiliselt teinud elektritöid ja sõlminud kostjaga uue lepingu tööde lõpetamiseks peale nimetatud kuupäeva.
36.Hageja on esitanud töövõtulepingust tuleneva nõude. Vastavalt TsMS § 230 lõikele 1 tuleb hagejal tõendada kokkulepet lepingu tingimuste osas. Pooltel on vaidlus eelkõige tööde eest makstava tasu suuruse osas. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus tõlgendas pooltevahelist suulist lepingut koos kõlas VÕS §-s 29 sätestatud reeglitega. Maakohus leidis õigesti, et tõendatud ei ole kokkulepe hagile lisatud lepingudokumendist nr 07/17 (t lk 7-8) nähtuvatel tingimustel mh põhjusel, et tegemist on allkirjastamata dokumendiga. Lisaks tõendas maakohtu hinnangul lepingu tingimuste osas kokkuleppe puudumist ka asjaolu, et hageja on kostjale vaidlusaluse arve nr 51/2018 saatnud esmakordselt alles 27.11.2020. Hageja ei ole tõendanud arve varasemat esitamist. Kuivõrd hageja poolt elektritööde teostamises ja kostja poolt hagejale 10 450 euro tasumises poolte vahel vaidlus puudub, tuvastas maakohus õigesti, et poolte vahel sai olla seega suuline töövõtuleping ning selle järgi on kostja hagejale tasunud 10 450 eurot. Hagejal tuli tõendada, et poolte vahel oli kokkulepe suurema tasu osas. Kolleegium nõustub maakohtuga, et seda väidet hageja tõendanud ei ole.
37.Kaebuses leitakse, et kohus on jätnud tähelepanuta asjaolud, et faktiliselt oli lepingudokument nr 07/17 koostatud kostja poolt ning et kostja on varasemalt tasunud arveid, mis kannavad viidet töövõtulepingule nr 07/17 (arved t lk 9-11; tasumise väljavõte lk 12). Kuigi maakohus ei ole selgelt eeltoodud väidetele vastanud, on kohus kokkuvõtlikult leidnud, et ühestki menetluses kogutud tõendist ei nähtu, et poolte vahel oleks kokkulepe lepingudokumendist 07/17 nähtuvatel tingimustel, eelkõige kokkulepe, mille kohaselt kostja tasub hagejale 21 000 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ainuüksi viidatud asjaoludest ei saa tuvastada, et pooltevaheline suuline töövõtuleping oli sõlmitud lepingudokumendi nr 07/17 tingimustel. Maakohus on õigesti selgitanud, et töövõtulepingu jõustumiseks on olulised poolte vastastikused samasisulised tahteavaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud kokkuleppe. Seega puudub õiguslik tähendus asjaolul, kes on lepingu koostanud. Ka arvetel olevast viitest lepingule nr 07/17 ei piisa, et lugeda leping sõlmituks dokumendist nr 07/17 nähtuvatel tingimustel. Vastupidi, tasutud arvetelt nähtuvad teistsugused tingimused, kui lepingus nr 07/17 - viivisemäär 0,15% päevas, lepingus 0,1%; maksetähtaeg 3 päeva, lepingus 14 päeva. Seega tõendavad arved, et pooled ei leppinud suulises lepingus kokku samu tingimusi, mis olid kirjas allkirjastamata lepingudokumendis.
38.Maakohus leidis ka õigesti, et kostja on pooltevahelise lepingu 15.03.2018 avaldusega VÕS § 655 lõike 1 kohaselt üles öelnud. Ekslik on kaebuse väide, et maakohtu otsus on vastuoluline seonduvalt sellega, et kohus tuvastas, et lepingut ei ole sõlmitud ning samaaegselt tuvastas, et kostja on kehtivalt lepingu üles öelnud. Nagu eelnevalt märgitud, tuvastas maakohus selgelt, et
2-18-19590 poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping elektritööde teostamiseks (vt maakohtu otsuse punkt 12). Kohus leidis, et tõendatud ei ole hageja väidetud kirjalikus vormis lepingu sõlmimine lepingudokumendi nr 07/17 näol. Samuti on kaebuses ekslikult leitud, et kohus jõudis järeldusele, et elektritöid tehtud ei olnud. Vastupidi, kohus on otsuse punktis 12 selgelt märkinud, et 15.03.2018 seisuga oli hageja teostanud elektritöid ning osaliselt jätnud need ka tegemata. Seega leidis kohus, et töid teostati osaliselt. Kolleegiumi hinnangul ei oma praegusel juhul hageja selgitused seoses elektripaigaldise kasutuselevõtule eelneva auditi protokolli (t lk 13-14) alusel tööde vastuvõetuks lugemisega tähendust, kuivõrd hageja ei ole suutnud tõendada, et poolte vahel oli kokkulepe hageja nõutud tasus. Seega isegi, kui kõnealune protokoll tõendaks, et tööd olid hageja poolt lõpuni viidud, ei ole hageja tõendanud, et nende tööde eest oli kokku lepitud suurem tasu kui kostja on juba maksnud. Ka ei ole hageja toonud esile, et tema poolt juba saadu ei vastaks tavalisele tasule või mõistlikule tasule VÕS § 637 lõike 1 mõttes.
39.Asja materjalidest nähtub, et hageja sai 18.03.2018 lepingu ülesütlemise avalduse kätte ja esitas nõudmise, et edaspidi on tööde lõpetamine võimalik üksnes kirjalikul kokkuleppel (hageja vastav e-kiri t lk 83, tõlge pöördel). Apellatsioonkaebusest nähtuvalt hageja ka ei vaidlusta iseenesest asjaolu, et leping üles öeldi ja hageja tööde teostamise katkestas. Seega möönab ka hageja, et ülesütlemise ajal olid tööd pooleli. Hageja leiab, et pärast ülesütlemist on pooled siiski leppinud kokku tööde jätkamises ja lõpetamises ning et eeltoodut tõendab kõnealune auditi protokoll. Kolleegium nõustub maakohtuga, et asjas ei ole tõendatud, et pärast kostja poolt lepingu ülesütlemist oleks hageja kostjale mingeid töid teinud või sõlminud uue kokkuleppe tööde lõpetamiseks. Hageja esitatud auditi protokoll ei tõenda tema poolt tellijaga uue kokkuleppe sõlmimist ega elektritööde lõpetamist. Kõnealuse auditi eesmärgiks on SeOSi kohaselt hinnata tööde kvaliteeti ning üksnes asjaolust, et auditil on märgitud ehitajana hageja, ei saa järeldada kokkuleppe sõlmimist tööde lõpetamiseks ega tööde tegemist hageja poolt väidetud mahus ega poolte kokkulepet hageja poolt väidetavas suuruses. Seejuures on kostja 22.08.2021 menetlusdokumendis märkinud, et kõnealune audit on koostatud kostja ja korteriühistu esindajate juuresolekuta, ning 13.09.2021 istungil on kostja esile toonud, et ta ei tea, kust akti koostaja võttis, et tööde tegijaks oli hageja ning et tõenäoliselt hageja ise ütles seda talle (protokoll t lk 155 pöördel, 00:26:32). Eeltoodust tulenevalt ei saa ringkonnakohtu hinnangul omistada õiguslikku tähendust asjaolule, et kõnealuses auditis on märgitud ehitajaks (üksnes) hageja.
40.Seoses kaebuse väitega, et kohus oleks pidanud kaaluma nõude rahuldamist käsundita asjaajamise sätete alusel, märgib kolleegium järgmist. Kuigi kohus peab tulenevalt TsMS § 436 lõikest 7 ja § 438 lõike 1 esimesest lausest pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerima, ei tähenda see, et kohus peaks kontrollima hageja nõuet nendel õiguslikel alustel, mille alusel ei ole menetlusosalised nõude lahendamiseks vajalikke asjaolusid kohtu ette toonud (vt nt Riigikohtu 08.12.2021 lahend nr 2-18-4181, punkt 15; 20.02.2019 lahend nr 2-16-12587, punkt 11). Praegusel juhul on hageja kohtumenetluses läbivalt tuginenud üksnes pooltevahelisele lepingule, mitte sellele, et ta soovis kostjat soodustada lepinguväliselt. Seega ei olnud kohtul alust ega kohustust kontrollida, kas hageja võis ajada kostja asja ja poolte vahel tekkis käsundita asjaajamise võlasuhe. Riigikohus on leidnud, et see, kas hageja soovis kostjat VÕS § 1018 lõike 1 mõttes soodustada, on faktiline asjaolu, millele pool peab tuginema selleks, et kohus saaks seda asja lahendamisel arvestada (vt TsMS § 5 lõiked 1 ja 2) ja tegemist ei ole poole õigusliku seisukohaga, millega kohus ei ole TsMS § 436 lõike 7 järgi seotud (vt 04.05.2022 lahend nr 2-19-121704, punkt 11).
41.Arvestades, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, puudub alus muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Kuna hageja ei vaidlustanud (alternatiivselt) maakohtu poolt
2-18-19590 kindlaksmääratud menetluskulude hüvitise suurust, ei kontrolli kolleegium väljamõistetud hüvitise põhjendatust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
42.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lõike 1 alusel hageja kanda. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lõike 1 kohaselt vaidlustada üksnes käesoleva kohtuotsuse peale edasi kaevates.
43.TsMS § 174 lõigete 1 ja 3 järgi tuleb ringkonnakohtul vastavalt jaotusele määrata kindlaks kostja menetluskulude rahaline suurus. Kostja 31.05.2022 menetluskulude nimekirja järgi on tema menetluskuluks apellatsioonimenetluses lepingulise esindaja tasu 4,3 t õigusabi eest (s.o 3 t apellatsioonkaebusele vastuse koostamine; 0,55 t 31.05.2022 arvamuse koostamine; 0,42 t 31.05.2022 taotluse koostamine; 0,33 t menetluskulude nimekirja koostamine) tunnitasuga 130 eurot (käibemaksuta). Seega kokku palub kostja hüvitada 559 eurot. Hageja menetluskulude suuruse osas seisukohta ei esitanud.
44.TsMS § 175 lõikest 1 tuleneb, et kohus mõistab lepingulise esindaja kulud teiselt poolelt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegiumi hinnangul on kostja menetluskulude nimekirjas kajastatud menetlustoimingud põhjendatud ja kostja õiguste kaitseks vajalikud ning neile kulunud aeg (kokku 4,3 t), arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, mõistlik ja kooskõlas asja materjalidega. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 130 eurot (käibemaksu ei lisandu) on vastavuses esindaja kvalifikatsiooniga ega ületa kohtupraktikas mõistlikuks peetavat vandeadvokaadist esindaja tunnitasu. Seega määrab ringkonnakohus kostjale apellatsioonimenetluses hüvitatavate menetluskulude suuruseks 559 eurot (4,3 x 130), mis tuleb hagejalt välja mõista.
45.Kostja on esitanud ka TsMS § 177 lõikele 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab.
46.TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.