Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

tunnistajad Axxx Vxxxxxxx ja Mxxxx Rxxxxx. Hageja taotleb nende isikute küsitlemist tunnistajatena, lisaks muude tunnistajate küsitlemist. Hageja esitab ka väite, et laenulepingu sõlmimist poolte vahel kinnitavad konkludentsete tegudena raha ülekandmine hagejalt kostja kontole. Kxxxxx Mxxxxxxx andis 20.08.2011 suulise nõusoleku laenulepingu sõlmimiseks. Kxxxxx Mxxxxxxx pidi aru saama, et tema kontole kantud raha näol on tegemist laenuga. Aastate jooksul on UxxxxLxxxxxx kostjaga laenu tagasimaksmisest rääkinud, Kxxxxx Mxxxxxxx on alati aru saanud, et Uxxx Lxxxxxxxandis talle rahasumma laenuna. 1.2.14.12.2020 menetlusdokumendiga (tl.171-174 Ikd) hageja täpsustas hagiavaldust ja esitas nõuded järjestatuna alternatiivsetel õiguslikel alustel. Hageja jäi selle juurde, et tema nõue tuleneb laenusuhtest. Alternatiivsete õiguslike alustena esitas hageja väite, et tema nõue tuleneb poolte vahel sõlmitud seltsingulepingust (juhul kui ei leia tõendamist, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping). Hageja esitab asjaolud, et pooled sõlmisid 06.09.2011 suulise tähtajatu seltsingulepingu xxxxxxxxx hoonestatud kinnistu ühiseks soetamiseks, ühiseks majandamiseks ja kasutamiseks. TsÜS § 67 lg.1, § 68 lg.1,§ 75 lg.1 järgi oli selline leping suunatud kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele. Hageja ja kostja elasid koos alates 2006.aastast, neil sündis kaks ühist last aastatel xxxx ja xxxx. Kostja ettepanek oli soetada pere ühiseks kasutamiseks ja majandamiseks oma maja. Lisaks 36 490 eurole, mille hageja kandis tehingu päeval kostja kontole notari deposiidikontole kandmiseks, laenas hageja kostja palvel veel 2108 eurot ostuhinna tasumiseks. Seega soetati kinnistu kaasomandisse hageja poolt tehtud panuse eest. Hageja on seisukohal, et seltsingulepingu alusel lähevad tehtud panused ja seltsingu jaoks omandatud vara seltsinguvarana VÕS § 589 lg.1 järgi seltsinglaste ühisomandisse. Hageja panus on kinnistu omandamiseks kulunud 38 598 eurot, kostja ei ole seltsingusse rahaliselt hinnatavalt panustanud. Seltsinguvaraks on xxxxxxxxx kinnistu. Lisaks ostuhinnale on hageja seltsingulepingu kehtivuse ajal tõstnud kinnistu väärtust (vee- ja kanalisatsiooni paigaldamine majja, kõrvalhoonete korrastamine, ostetud kraanikausid, dušikabiini, wc-poti, mööbel Soomest). Töid tegi hageja ise, tema sõbrad, tööde eest maksis hageja. Kui pooled ei elanud enam koos, tegi hageja kostjale ettepaneku maja maha müüa, kostja ei nõustunud. Hageja pöördus kohtusse. Tartu Maakohtu 22.10.2020.a otsusega tsiviilasjas nr . 2-20-8877 rahuldati hageja hagi kostja vastu kaasomandi lõpetamiseks kinnisasja müümisega avalikul enampakkumisel ja müügist saadavate rahaliste vahendite jagamisega hageja ja kostja vahel vastavalt nende kaasomandi osadele, s.o. võrdsetes osades (tl.175-176 Ikd). Kostja võttis hagi õigeks. Hageja leiab, et seltsinguleping lõppes poolte kokkuleppel kostja nõustumusega 11.08.2020. VÕS § 580 lg.1, § 581 lg.1, § 589 lg.1, § 602, § 603 lg.1, lg.3 alusel esitab hageja nõude tema panuse 38598 eurot hüvitamiseks rahas, millest 1⁄2 osa on hagejal õigus saada kohtuotsuse alusel tsiviilasjas nr. 2-20-8877 ja 1⁄2 osa kogu seltsinguvara müümisest. Hageja esitab viivisenõude tulenevalt seltsingulepingust. Hageja täiendas nõudega seotud asjaolusid 15.01.2021 menetlusdokumendis (tl.34-38 IIkd). Hageja esitab oma pangakonto väljavõtted aastatel 2011-2015 ja 2011-2020, millelt nähtuvad hageja tehtud kulutused kinnistule ja selle parendamisele. Kuna hageja on kandnud kostja kontole pidevalt raha, võis kostja maksta kinnistuga seotud teenuste eest hageja panustatud rahast ja neid makseid ei saa lugeda kostja panusteks. 1.3.Hageja esitab nõude ka kolmandal alternatiivsel alusel- VÕS § 69 alusel (juhul kui kahel eelneval alusel ei ole võimalik hagi rahuldada). 06.09.2011.a notariaalse müügilepinguga omandas kostja 1⁄2 osa kinnistust xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kuid ei ole ostetu eest tasunud. Kostja kohustuse täitis hageja VÕS § 78 lg.1 alusel. Pooled olid xxxxxxxxx kinnistu ostmisel solidaarvõlgnikud. Kogu ostuhinna tasumise kohustuse täitis hageja. Hagejal on kostja vastu tagasinõue VÕS § 69 lg.2 alusel pooles osas kinnistu ostuhinnast, s.o. summas 19 299 eurot. Hageja esitab viivisenõude ka sellelt nõudelt. Hageja leiab, et ükski tema nõue ei ole aegunud. 3(18)

1.4.07.06.2021 menetlusdokumendis (tl.95-96, 98,99 IIIkd) esitab hageja tasaarvestusavalduse kostja vastu, tasaarvestades Kxxxxx Mxxxxxxxx Tartu Maakohtu 24.11.2020 määrusest tuleneva nõude hageja vastu summas 1071,60 eurot enda nõudega.

seltsingulepingust tuleneva nõude sisustamisel: milline oli seltsinglaste ühine eesmärk või millised pidid olema seltsinglaste panused. Kostja palub kohtul tõendamiskoormist selgitada. Kostja on seisukohal, et kuna poolte kooselu lõppes 2012.aastal, ei ole põhjendatud hageja väide, et seltsing lõppes kaasomandi lõpetamisega. Põhjendamatu on ka hageja tuginemine VÕS §-le 69 kui nõude alusele, kuna hageja soov oli tasuda ka kostja omandisse ostetava osa eest. Kõik hageja nõuded on aegunud ja tulenevalt aegumise vastuväite esitamisest ei saa hagi kuuluda rahuldamisele. 08.02.2021 menetlusdokumendis (tl.25-27 IIIkd) on kostja seisukohal, et hagejaga ta laenulepingut sõlminud ei ole, samuti ei ole ta sõlminud hagejaga seltsingulepingut. Kostja avaldab, et hageja on erinevate esindajate vahendusel esitanud kohtule erinevaid seisukohti ja nõude erinevaid õiguslikke aluseid. Hageja ei ole järjekindel nende eluliste asjaolude osas, mis on nõude aluseks, mis näitab, et UxxxxLxxxxxxxnõue ei ole põhjendatud. Hageja väited tema poolt väidetud ulatuses kulutuste tegemisele kinnistuga seonduvalt ei ole tõendatud. Kostja annab selgituse, et U.Lxxxxxx on küll andnud kostjale raha, kuid see raha on antud poolte ühiste alaealiste laste ülalpidamiseks. Ka ei saa hageja väited kulutuste tegemisele kinnistuga seonduvalt omada tähendust käesoleva tsiviilasja õige lahendamise seisukohalt, kuna hageja tegi kulutusi kinnistule kui kaasomanik, kulutuste tegemine ei tõenda iseenesest väidetava seltsingulepingu olemasolu. Kostja rõhutab, et poolte suhted lõppesid 2012.aasta juunis kui kostja kolis koos lastega ära xxxxxxxxx elamust. K.Mxxxxxxx kolis elamust ära selge sooviga kooselu Uxxx Lxxxxxxxx lõpetada ja teatas sellest ka Uxxx Lxxxxxxxx. Kui kohus leiakski, et tegemist oli seltsingulepinguga, siis tuleb selle lõppemise ajaks lugeda juuni 2012 ja U.Lxxxxxx nõuded sel alusel on aegunud. Kostja esitab aegumise vastuväite. Kostja 07.07.2021 menetlusdokumendis (tl.112-114 IIIkd) ei vaidlusta asjaolu, et hageja on tema pangakontole ülekandeid teinud, peamiselt on need tehtud laste elatiseks. Kostja ei pea vajalikuks tema pangakonto väljavõtete esitamist. Hageja esitatud tõendit (tl.97 IIIkd maksekorraldus muruniitmise eest maksmine) ei pea kostja asjakohaseks.

5(18)

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

maja ostmist, siis olid Kxxxxi ja Uxxx juba majja sisse kolinud. Tunnistaja teab, et kogu maja raha maksis Uxxx. Et maja osteti kahasse Kxxxxxxx, tuli hiljem välja, mehed Uxxx ja Axxx rääkisid sellest omavahel. Uxxx Lxxxxxxxon rääkinud hiljem, et Kxxxxx lubas pool Uxxxxx kinni maksta. Umbes aasta tagasi kuulis tunnistaja oma abikaasalt, et Kxxxxx oli oma onult laenanud pool maja rahast ja Uxxxxxxära maksnud. Tunnistaja ei ole ise nende jutuajamiste juures olnud, ta on kuulnud oma abikaasalt Axxx Vxxxxxxxxx. Tunnistaja Axxx Vxxxxxxx andis kohtuistungil 27.08.2021 ütlusi (tl.137-138 IIIkd), et tema nägi Uxxx ostetud maja ja käis selle juures siis kui ostutehing oli juba tehtud, varem ei käinud. See oli palju tööd ja investeeringuid vajav maja, Uxxx ütles, et see ei ole probleem. Tunnistaja teadis, et maja osteti ainult Uxxx nimele, Uxxx üksi maksis selle maja eest. Tunnistajal oli Uxxxxx juttu, et maja on tema nimel. See oli loogiline- Kxxxxx kusagil tööl ei käinud, tal raha ei olnud. Hiljem, kui Kxxxxx ja Uxxxxenam koos ei elanud, sai tunnistaja teada, et ka Kxxxxx Mxxxxxxx on kaasomanik. Tunnistaja Rxxxxxx ja Vxxxxxxx ütlused tõendavad seega, et enne xxxxxxxxx maja ostmist (näiteks 20.augustil 2011) ei ole toimunud tunnistajate juuresolekul hageja ja kostja vahel arutelu laenu andmisest või suuliselt laenulepingu sõlmimist ja seega sellekohased väited hageja menetlusdokumentides ei ole vasta tõele. Sellega on hageja menetlusdokumentides avaldatu otseses vastuolus TsMS § 328 lg.1 reegliga (Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed). Hageja Uxxx Lxxxxxx andis kohtuistungil 27.08.2021 (tl.145 pöördel-148 IIIkd) ütlusi ostu-müügi lepingu sõlmimise kohta: mina käisin maakleriga seda maja vaatamas, mina maakleriga lepingust ei rääkinud. Mina arvasin, et üksi maksan, maja tuleb minu nimele, kuid oli mulle üllatus, et ei tulegi. Maakler pani notari aja. Uxxx Lxxxxxx vaatas notari juures lepingut ja seal oli ka Kxxxxx nimi, ei olnud minu soov, et Kxxxxx nimi on ka lepingus. Uxxx Lxxxxxx küsis Kxxxxx Mxxxxxxxxxx, kas ta maksab pool hinnast tagasi või aitab tagasi teenida ja Kxxxxx Mxxxxxxx ütles, et sellega pole probleemi. Uxxx Lxxxxxxxkirjeldab, et jutuajamine Kxxxxxxx sel teemal toimus notari juures koridori peal või liftis. Uxxx Lxxxxxx ei olnud nõus algul, et pool majast läheb Kxxxxx nimele, varem seda kokkulepet ei olnud, et pool majast läheb Kxxxxx nimele. Kui notari juures paberilt nägi ja küsis Kxxxxxxxx kas too maksab pool rahast tagasi ja Kxxxxx ütles, et jah, siis oli Uxxx Lxxxxxx nõus. Kohus on Uxxx Lxxxxxx vande all antud ütluste pinnalt seisukohal, et enne raha kandmist Kxxxxx Mxxxxxxxx kontole (see toimus 06.09.2011) ja enne ostu-müügi tehingu sõlmimist ei ole toimunud hageja ja kostja vahel arutelu omavahelise laenulepingu teemal, hagejalt kostjale laenu andmise kokkulepet sõlmitud ei ole ja hageja on maksnud raha xxxxxxxxx kinnistu ostuks ilma et oleks sõlmitud kokkulepet see raha (või osa sellest) tagasi saada. Kui isik on teinud rahaülekande teadmisega, et selle raha eest ostetava kinnistu ainuomanikuks saab tema, ei ole sellel isikul põhjustki sõlmida eelnevalt kellegagi laenulepingut, et kelleltki osa raha tagasi saada. Seega ei ole jutt ja väited laenukokkuleppest Kxxxxx Mxxxxxxxxxx olemuslikult kooskõlas Uxxx Lxxxxxx tolleaegse teadmisega, mistõttu kohus ei saa lugeda selliseid ütlusi ja väiteid tõesteks. Hageja ütlused ja väited selle kohta, et suuline laenuleping kostjaga sõlmiti enne notari juurde sisenemist koridoris või liftis, ei ole kohtu hinnangul veenvad, et lugeda suulise laenulepingu sõlmimine hageja ja kostja vahel sellisel viisil toimunuks. Kxxxxx Mxxxxxxx eitab sellist laenukokkulepet. Kxxxxx Mxxxxxxx andis kohtuistungil 05.05.2021 vande all ütlusi (tl.90-91 IIIkd), et maja pidi ostetama poja Mxxxxx Mxxxxxxnimele. Notar selgitas, et siis tuleb kohtult luba saada ja tegi ettepaneku, et maja vormistatakse pool hageja ja pool kostja nimele, Uxxx oli sellega nõus. 7(18)

VÕS § 396 lg.1 järgi Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma...(laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma... Hageja väitel on poolte vahel tegemist suulise tähtajatu laenulepinguga, mis öeldi hageja poolt üles 12.08.2019.a ülesütlemisteatisega (tl.13 Ikd). VÕS § 11 lg.1 järgi on ka laenulepingu sõlmimine suulises vormis lubatav. Lepingu sisu ja tingimuste määratlemiseks tuleb aluseks võtta VÕS § 29 lg.1, mille kohaselt Lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Seejuures on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg.4 järgi Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohus on seisukohal, et uuritud tõendid tõendavad, et hagejal kui eeldataval laenu andjal puudus laenu andmise tahe. Raha Kxxxxx Mxxxxxxxx kontole kandes oli tal tahe omandada selle raha eest kinnistu enda ainuomandisse ja tal puudus tahe astuda oma laste emaga Kxxxxx Mxxxxxxxxxx laenusuhtesse. Uxxx Lxxxxxx oli teadlik, et Kxxxxx Mxxxxxxxxxxraha ei ole (ütlused kohtuistungil). Kuna UxxxxLxxxxxxx puudus tahe laenu anda, ei saa ka tõlgendamise teel anda poolte käitumisele sellist sisu, et tegemist on laenusuhtega. Kohus on seisukohal, et asjas esitatud kirjalikud tõendid ei toeta hageja versiooni sellest, et kinnisasi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx omandati poolte kaasomandisse Uxxx Lxxxxxx poolt Kxxxxx Mxxxxxxxxxx antud laenu alusel. Kostja on esitanud kohtule Uxxx Lxxxxxx esindaja vandeadvokaat M.Rxxxxxxxxxxxkirja Kxxxxx Mxxxxxxxxxx (tl.114-115 Ikd), dateeritud ja allkirjastatud 18.06.2019, milles U.Lxxxxxx esitab K.Mxxxxxxxxxx nõude kaasomandi lõpetamiseks, tuginedes seejuures AÕS § 72 lg.1 alusel kaasomaniku õiguste rikkumisele K.Mxxxxxxxx poolt (vahetas xxxxxxxxx elamul ära lukud). Vandeadvokaadi vahendusel esitatud kirjas puuduvad igasugused viited laenulepingu olemasolule poolte vahel või soovile laenuks antud raha tagasi saada. Kohus leiab, et tegeliku laenulepingu olemasolul oleks sellekohased asjaolud ja alused ka kaasomandi lõpetamisele suunatud kirjas selgelt kajastatud. Selline olukord osutab, et veel juunis 2019 ei ole ka U.Lxxxxxx ise käsitlenud suhet laenusuhtena. Kohus on eespool p.6.5. esitanud vaidlustamata asjaoluna, et Uxxx Lxxxxxx hagi alusel lõpetas Tartu Maakohus U.Lxxxxxx ja K.Mxxxxxxxx kaasomandi kinnistule xxxxxxxxxxxxxxxxxxx linnas selliselt, et kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel ja kinnistu võõrandamisest saadavad rahalised vahendid jagatakse U.Lxxxxxx ja K.Mxxxxxxxx vahel vastavalt nende kaasomandi osadele, s.o. võrdsetes 1⁄2 osades (kohtuotsus tl.175-177 Ikd). Kohus juhib siinkohal tähelepanu, et hagi kaasomandi lõpetamiseks esitas Uxxx Lxxxxxxx milles palus lõpetada kaasomandi sellele kinnistule ja müügist saadava raha jagada võrdsetes osades tema ja Kxxxxx Mxxxxxxxx vahel. Kxxxxx Mxxxxxxx võttis hagi õigeks. Selline jõustunud kohtuotsus tõendab, et Uxxx Lxxxxxx on kohtule kinnitanud poolte võrdset õigust saada kinnistu enampakkumisel laekuvast rahast kumbki pool summat. Uxxx Lxxxxxx ei ole avaldanud, et Kxxxxx Mxxxxxxxxx puudub õigus müügist saadavale rahale, ei ole viidanud laenulepingule, seltsingulepingule ega muule alusele, millele tuginedes oleks tal õigus saada laekuvast rahast enam kui pool. Kõigi uuritud tõendite alusel on kohus seisukohal, et laenulepingu sõlmimine Uxxx Lxxxxxx ja Kxxxxx Mxxxxxxxx vahel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva kinnistu poole ostuhinna (18 245 eurot) laenuks andmise kohta ei ole tõendatud ja sellise lepingu sõlmimine ei ole aset leidnud.

Hageja väitel (teine alternatiiv) on poolte vahel sõlmitud seltsinguleping: pooled elasid koos, neil olid ühised lapsed, elati kostja vanaisa majas, mis oli perele kitsas, otsustati soetada perele ühiseks kasutamiseks ja majandamiseks oma maja. Maja otsimises osales ka kostja. Hageja väitel sõlmisid hageja ja kostja 06.09.2011.a suulise tähtajatu seltsingulepingu xxxxxxxxx hoonestatud kinnistu ühiseks soetamiseks, ühiseks majandamiseks ja kasutamiseks. Kostja eitab seltsingulepingu olemasolu poolte vahel. Hageja on küll kinnistusse panustanud rahaliselt ja teinud seal ka töid, kuid hageja on teinud seda kui kaasomanik ja selline tegevus ei tõenda seltsingulepingu olemasolu. VÕS § 580 lg.1 järgi Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. VÕS § 581 lg.1 järgi Seltsinglase panuseks võib olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine. VÕS § 581 lg.2 järgi Eeldatakse, et seltsinglaste panused on võrdsed. Kohus arutas pooltega kohtuistungil 21.12.2020 (tl.2-4 IIkd) nõude õiguslikke aluseid, s.h. seltsingulepingusse puutuvalt ja selgitas tõendamiskoormist. Hageja esitatu kohaselt on seltsinguleping sõlmitud hoonestatud kinnistu ühiseks soetamiseks ühise kodu eesmärgil, kinnistu ühiseks majandamiseks ja kasutamiseks. Hageja panuseks oli kogu ostuhinna maksmine, kinnistu renoveerimiseks tehtud täiendavate tööde eest maksmine (vee- ja kanalisatsiooni panek majja, duširuumi, WC ehitamine, mööbli, küttepuude jm soetamine), hageja tegi kinnistu majandamiseks ise ja koos sõpradega töid. Hageja esitas kohtule oma pangakonto väljavõtted (tl.39-218 IIkd) ja kokkuvõtliku ülevaate Uxxx Lxxxxxx pangakontol toimunud liikumistest summaliselt (tl.1-6 IIIkd), et tõendada Uxxx Lxxxxxx rahalist panust xxxxxxxxx elamu remondiks ja parendamiseks aastate jooksul. Hageja seisukoha järgi (15.02.2021 menetlusdokument lk.5, tl.36 IIkd) usaldas hageja seltsingu juhtimise ja esindamise kostjale: kinnistu liitumislepingute sõlmimine teenuseosutajatega, vajalikud asjaajamised, kostja maksis kinnistuga seotud ühiste teenuste eest, seltsingut juhtis kostja (hageja 04.03.2021 menetlusdokument lk.3, tl. 58 IIIkd). Seejuures kostja maksis kinnistuga seotud teenuste eest hageja poolt üle kantud rahast ja need maksmised ei ole kostja rahaline panus. Maamaksu maksid hageja ja kostja eraldi, MTA saatis kaasomanikele eraldi teatised. Kostja väitel poolte vahel seltsinguleping puudus, hageja on küll teinud kulutusi kinnistule, kuid need on hageja kui kaasomaniku kulutused. Lisaks sellele on hageja poolt kostjale ülekantud raha antud poolte ühiste laste Mxxxxxxxx ja Mxxxxx Mxxxxx ülalpidamiseks. Kostja on esitanud selle kohta ka tõendeid (tl. 129 Ikd). Algul täitis hageja laste ülalpidamise kohustust vabatahtlikult, kuid hiljem tuli see kohtu kaudu välja mõista. Kostja ei vaidlusta, et hageja on kinnistul töid teinud ja tasunud üksi kogu kinnistu ostuhinna. Kostja esitatud tõendid elatise saamise kohta Soome Justiitsministeeriumi kaudu (tl.127128 Ikd) ei oma asjas tõenduslikku tähtsust. Kohus on seisukohal, et esitatud väited ja asjaolud ei võimalda lugeda, et poolte tegutsemine seoses xxxxxxxxx kinnistuga kujutas endast nende tegutsemist seltsingulepingu raames. Kohus on eespool p.7 kirjeldanud kinnistu ostulepingu sõlmimist 06.09.2011 notari juures ja nii hageja kui ka kostja ütlusi selle toimingu kohta. Need ütlused välistavad võimaluse, et pooled arutasid notariaalse lepingu sõlmimisele eelnevalt veel ka seltsingulepingut või ühiseid eesmärke kinnistu soetamiseks. Tunnistaja A.Vxxxxxxx, aga ka hageja U.Lxxxxxx ütlused kohtuistungil tõendavad, et hagejale meeldis just suure krundiga maja, ta nägi selles laiendamise väljavaadet. Hageja sai aru, et maja tuleb ainult tema nimele. Majaga seotud arved maksis Kxxxxx Mxxxxxxx, hageja kandis selleks raha. Hageja andis ütlusi (01:58:17): Mina kandsin Kxxxxxxx raha ja ei tea, mis ta selle rahaga 9(18)

tegi.... Kui raha Kxxxxx Mxxxxxxxxxx kandsin, siis selle mõttega, et tal oleks kõik korras. Et ta saaks arved maksta, kõik asjad teha, söögiraha natuke, et tal oleks hea ja korras kõik....Kxxxxxx tol ajal oli natuke raha, mõnisada krooni, midagi ikka oli. (tl.141 IIIkd). Seltsingulepingu peamiseks tunnuseks on ühine eesmärk, see on eelkõige ühisele majanduslikule eesmärgile orienteeritud leping (Riigikohus nr. 3-2-1-109-14 p.14): ...tegu on eelkõige ühisele majanduslikule eesmärgile orienteeritud lepinguga. Seda kinnitab mh panuste tegemise nõue... Sellise regulatsiooni kohaldamiseks peavad pooled olema ka tahet avaldanud. Käesolevas asjas on ilmne, et hageja ja kostja kinnisasja omandades ei olnud orienteeritud ühisele majanduslikule eesmärgile, kasumi teenimisele omandatavast kinnisasjast ja selleteemalised arutelud poolte vahel, sealhulgas arutelu seltsingulepingu teemal või selle teadvustamine, puudus. Ka pärast kinnistu omandamist puudus sellesisuline tegevus ja kokkulepped. Kohus on seisukohal, et poolte kirjeldused nende elukorralduse kohta tol ajal näitavad hageja ja kostja elukorraldust kui tol ajal (eesti) peres tavapärast: naine kasvatab kodus lapsi ja ajab asju Eestis (näiteks maksab kommunaalteenuste eest) ja mees käib (pere ülalpidamiseks) Soomes tööl. Sellisest elukorraldusest ei saa teha järeldust, et pooled on seotud seltsingulepinguga. Riigikohus on samas viidatud lahendis p.19 toonud esile eeldused, mis peavad olema, et kohaldada seltsingu sätteid vabaabielu kestel omandatud vara jaotamisele, need on : • mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused; • pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks. Käesolevas asjas ei ole olemas kumbagi neist eeldustest. Tõendatud on, et kostja rahaliselt hinnatav panus kinnisasja omandamisel puudus üldse, kinnistu parendamiseks tehtud kulutusi kostja poolt ei ole kostja numbriliselt avaldanud. Hageja väitel on kostja poolt tehtud maksed kinnistuga seotud teenuste eest tehtud hageja rahast (hageja kandis raha kostja kontole). Kostja ei ole seda väidet vaidlustanud. Et pooltel puudus xxxxxxxxx kinnisasja soetades eesmärk ühisvara kui seltsinguvara loomiseks tõendab asjaolu, et kinnistu osteti kaasomandisse (kinnistusraamatu väljavõte tl.72-74 Ikd), millest mõlemal on 1⁄2 osa. Riigikohus on lahendis nr. 3-2-1-142-05 p.14 olnud seisukohal, et kui seltsinglaste eesmärk oli kinnisasja omandamine seltsinglaste ühisomandisse seltsinguvarana, peab sellekohane seltsinguleping olema notariaalselt tõestatud. Kuna notariaalselt tõestatud seltsingulepingut ei ole, ei saa lugeda, et hageja ja kostja eesmärk oli xxxxxxxxx kinnisasja omandamine poolte seltsinguvarasse. Kontrollides hageja esitatud väidet, et kostja panus seltsingusse oli seltsingu juhtimine ja esindamine, on kohus seisukohal, et arvestades seltsingu kui eeskätt majanduslikele eesmärkidele orienteeritud koosluse olemust, ei saa seltsingulepingu olemasoluks lugeda piisavaks ühe seltsinglase panust, kui see seisneb üksnes seltsingu juhtimises või esindamises. VÕS § 581 lg.1 kontekstis on õiguskirjanduses peetud silmas, et panusteks kitsamas tähenduses on üksnes varalist väärtust omavad sooritused, mis lähevad seltsingule üle või tulevad viimasele kasuks (Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad: Paul Varul jt. Tallinn 2021 lk.507 p.3.1.). Ehkki VÕS § 581 lg.1 sätestatu kohaselt saaks seltsinglase panuseks olla ka seltsingule teenuse osutamine, s.h. näiteks juhtimisteenuse osutamine, ei ole sellise teenuse näol tegemist panusega, mis kuuluks seltsingu likvideerimisel hüvitamisele (VÕS § 603 lg.3 teine lause). See tähendab, et ka hüpoteetilises olukorras, kus hageja UxxxxLxxxxxx ja kostja Kxxxxx Mxxxxxxxx oli sõlmitud seltsinguleping, milles kostja osales (peamiselt) üksnes juhtimise ja esindamisega, tuleks eeldada seltsinglaste panuste võrdsust (VÕS § 581 lg.2). Olukord, kus seltsingu likvideerimisel võrdsete panustega seltsinglastest üks ei ole seadusest tulenevalt õigustatud mingiski ulatuses hüvitist saama, viitab, et väidetavate seltsinglaste koosluse näol ei ole tegelikult tegemist ühise eesmärgi ega seltsingulepinguga.

10(18)

Kohus juhib poolte tähelepanu hea usu põhimõttele, mille kohaselt Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu (VÕS § 6 lg.2). Kohus leiab, et olukord, kus võlasuhtes osalejad, väidetava seltsingulepingu osalised, saavad alles aastaid hiljem kohtuvaidluses teada, et nende igapäevasuhe kujutas endast ühisele eesmärgile orienteeritud seltsingulepingut koos aruandluskohustusega, ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas. Kohus on seisukohal, et seltsingulepingu versiooni ei toeta ka asjaolu, et Uxxx Lxxxxxx hagi alusel lõpetas Tartu Maakohus U.Lxxxxxxxja K.Mxxxxxxxx kaasomandi kinnistule xxxxxxxxxxxxxxxxxxx linnas selliselt, et kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel ja kinnistu võõrandamisest saadavad rahalised vahendid jagatakse U.Lxxxxxx ja K.Mxxxxxxxx vahel vastavalt nende kaasomandi osadele, s.o. võrdsetes 1⁄2 osades (Tartu Maakohtu otsus 22.10.2020 tsiviilasjas nr . 2-20-8877 tl.175-177 Ikd). Uxxx Lxxxxxx on hagi esitades kinnitanud, et temal ja K.Mxxxxxxxxx on võrdne õigus saada kinnistu enampakkumisel laekuvast rahast pool. U.Lxxxxxx ei esitanud kohtule väiteid seltsingulepingu ega muu suhte kohta K.Mxxxxxxxxxx. Seetõttu ei saa kohus lugeda usaldusväärseks U.Lxxxxxx väiteid käesolevas menetluses selle kohta, et tema ja K.Mxxxxxxxx vahel oli sõlmitud seltsinguleping. Seltsingulepingu olemasolu hageja ja kostja vahel ei ole tõendamist leidnud ja nõue ei kuulu sel alusel rahuldamisele. Küsimus seltsingu lõppemise ajast kuuluks lahendamisele juhul kui seltsingu moodustamine ja olemasolu oleks tõendatud. Nii see ei ole. Kohus märgib puutuvalt poolte kooselu lõppemise aega siiski, et kostja väitel kolis tema koos lastega xxxxxxxxx elamust ära juunis 2012 selge sooviga lõpetada kooselu UxxxxLxxxxxxxx, ja ta teatas sellest ka U.Lxxxxxxxx. Talveks kolis sinna majja tagasi, kuna oli vaja kütta (ütlused kohtuistungil 05.05.2021 10:55:07). Elas majas kuni 2018.a kevadeni. Uxxx Lxxxxxx elas ja töötas Soomes. Hageja esitas tõendid (tl.64-66 IIIkd)- 31.07.2016.a fotod selle kohta, kuidas hageja ja kostja ja nende ühised lapsed on Lottemaal (Pärnumaal). Hageja soovib nende fotodega tõendada, et poolte kooselu kestis ka aastal 2016. Kostja on sellele vastu vaielnud (kohtuistungil 05.05.2021) selgitusega, et ta viis lapsed isa juurde, koos käidi Lottemaal, koos enam ei elatud. Kooselu lõppes 2012 suvel. Kohus leiab, et fotod, millel ühiste laste vanemad hageja ja kostja on koos lastega, ei tõenda seltsingulepingu olemasolu. Hageja ja kostja on ühiste laste vanemad jäädavalt, kohus on määranud isa ja laste suhtluskorra. Hageja ja kostja kohtumine seoses vanema õiguste teostamisega ei tõenda käesolevas vaidluses seltsingulepingu kestmist. Hageja esitas kohtule kriminaalasjas nr. 1- 16-1303 02.06.2016.a kohtuotsuse (tl.43-49 IIIkd), et lükata ümber kostja väide, et poolte kooselu on lõppenud 2012.aastal. Kohtuotsusest selgub, et selles kirjeldatakse sündmust, mis toimus 28.märtsil 2015xxxxxxxxxx elamus. Asjas on kannatanu olnud Kxxxxx Mxxxxxxx, süüdistatava kohta initsiaalid. Kohtuotsusest on lugeda, et kannatanu ja süüdistatav on endised elukaaslased (otsuse lk 3, 7), süüdistataval on pikaajaline töösuhe Soome Vabariigis, Eestis ei käi sageli (kohtuotsuse lk.9). Hageja esindaja kirjast 26.02.2021 (tl.40) selgub, et süüdistatav on asjas olnud UxxxxLxxxxxxx Kohus on seisukohal, et esitatud kohtuotsus ei lükka ümber kostja väidet, et hageja ja kostja kooselu lõppes 2012.aastal. Samast on selgelt arusaadav, et sündmuse toimumise ajaks 28.03.2015 olid Lxxxxxxxja Mxxxxxxx endised elukaaslased, s.t. selleks ajaks oli kooselu lõppenud. Kostja on esitanud aegumisest tuleneva vastuväite ka seltsingulepingust tulenevale nõudele (08.02.2021 menetlusdokument tl.25-27 IIIkd). Võttes arvesse TsÜS § 143, § 146 lg.1 ja § 147 lg.1 sätteid, tuleb aegumistähtaja algust arvestada hiljemalt 2015.aasta märtsikuu lõpust, nõue oleks aegunud 2018.aasta aprillikuuks. Kohus on kohtuistungil 21.12.2020 selgitanud pooltele tõendamiskoormist ja juhtinud kostja tähelepanu, et tema tõendamiskoormis on põhjendada, miks ta ei pea raha tagasi maksma (tl. 4 01:04:04). Kostja on olnud seisukohal, et xxxxxxxxx kinnistu omandamine toimus Uxxx 11(18)

Lxxxxxx sooviga tasuda nii enda kui ka KxxxxxxMxxxxxxxx omandiosa eest (04.05.2020 menetlusdokument p.9,10,12 tl.105-107). Samale seisukohale jääb kostja ka lõppseisukohtades. Kostja on seisukohal, et UxxxxLxxxxxx ei soovinud kindlustada õiguslikku tagajärge, kus ta esitab nõude K.Mxxxxxxxx vastu ostuhinna osa väljamaksmiseks. Kohus leiab, et hageja positsioon seoses tema poolt panustatuga väljendub hageja enda ütlustes 27.08.2021 kohtuistungil (tl.148 IIIkd 01:58:17): „...Kui raha Kxxxxx Mxxxxxxxxxx kandsin, siis selle mõttega, et tal oleks kõik korras. Et ta saaks arved maksta, kõik asjad teha, söögiraha natuke, et tal oleks hea ja korras kõik.“ See tähendab, et hageja ei ole teinud rahaülekandeid kostjale eesmärgiga sõlmida võlaõiguslikke lepinguid ja raha hiljem tagasi nõuda. Et nii oligi ja raha tagasi nõudmise plaan on tekkinud hiljem, kinnitavad ka hageja ütlused kohtuistungil (01:51:12): Kui suhted läksid halvemaks ja tulid kohtuasjad, siis ma ütlesin Kxxxxxxx küll, et maksa maja raha tagasi... Kostja oli 05.05.2021 kohtuistungil seisukohal, et maja müügist saadav pool raha ei pea saama temale, see peab saama lastele, kostja ettepanek on, et las see raha läheb lastele või Uxxx Lxxxxxxxkindlustab selle raha eest vähemalt ühele lapsele korteri. Seda ettepanekut ei toetanud kohtuistungil hageja esindaja (11:46:00). Hageja 27.08.2021 kohtuistungil ei nõustunud, et maja saaks laste nimele. Kohus ei käsitle siinkohal pikemalt kostja ütlusi selle kohta, et maja pidi algselt vormistatama poolte ühise poja Mxxxxx Mxxxxx nimele, kuna sellel alusel nõudeid esitatud ei ole. Hageja eitab sellise plaani olemasolu.

Mxxxxxxxx kontole eesmärgiga, et see summa makstakse ostetava kinnistu eest müüjale. Ostuhinnast puudujääva osa 2000 eurot laenati veel juurde ja UxxxxLxxxxxxxmaksis selle summa tagasi. Kohtule esitatud tõendist- müügilepingust tuleneb seega selgelt, et kinnistu ostjaks olevad hageja ja kostja vastutavad ostja kohustuste täitmise eest solidaarselt, seega on nad solidaarvõlgnikud kinnistu müüja ees. VÕS § 65 lg.1 sätestab: Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 69 lg.1 sätestab: Omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. (2) Solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Kuna Uxxx Lxxxxxx ja Kxxxxx Mxxxxxxx olid kinnistu müüja ees solidaarvõlgnikud, oli neil VÕS § 69 lg.1 järgi kohustus täita kohustus müüja ees võrdsetes osades, s.t. kummagi osa 19 299 eurot. Asjas ei ole vaidlust, et kogu solidaarkohustus müüja ees on täidetud UxxxxLxxxxxx vahenditest. Kuna hageja on täitnud solidaarkohustuse müüja (võlausaldaja) ees, läheb talle VÕS § 69 lg.2 alusel üle nõue teise võlgniku vastu ehk kostja vastu. VÕS § 70 sätestab lg.1: Solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõude aegumistähtaeg lõpeb ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku suhtes, kelle vastu tagasinõue esitati. (2) Solidaarvõlgniku tagasinõue ei aegu enne kuue kuu möödumist päevast, mil solidaarvõlgnik täitis kohustuse või võlausaldaja esitas tema vastu hagi kohustuse täitmiseks. Riigikohus lahendis nr. 3-2-1-54-13 p.12 öelnud: Kohtud on ekslikult lähtunud tehingust tuleneva nõude aegumistähtajast ning jätnud tähelepanuta solidaarvõlgniku tagasinõude aegumise regulatsiooni. Solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõude aegumistähtaeg lõpeb VÕS § 70 lg 1 järgi ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku suhtes, kelle vastu tagasinõue esitati. Seega läheb solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgnikule võlausaldaja nõue seaduse jõul üle koos nõude aegumistähtajaga, et tagada teistele solidaarvõlgnikele üldjuhul sama aegumistähtaeg sõltumata sellest, kas tema vastu esitab nõude võlausaldaja või võlausaldajale kohustuse täitnud solidaarvõlgnik. Kohustuse täitnud solidaarvõlgniku kaitseks ei aegu aga tagasinõue VÕS § 70 lg 2 järgi enne kuue kuu möödumist päevast, mil solidaarvõlgnik täitis kohustuse või võlausaldaja esitas tema vastu hagi kohustuse täitmiseks, v.a juhul, kui solidaarvõlgnik täitis kohustuse pärast seda, kui nõue tema või teise solidaarvõlgniku vastu oli aegunud (VÕS § 70 lg 3). Eeltoodu kohaselt tuleb solidaarvõlgniku tagasinõude aegumise üle otsustades esmalt tuvastada, millal aegunuks võlausaldaja nõue selle solidaarvõlgniku vastu, kelle vastu tagasinõue esitati. Asjas ei ole vaidlust, et solidaarvõlgnike U.Lxxxxxx ja K.Mxxxxxxxx kohustus võlausaldaja ehk kinnistu müüja ees tekkis müügilepingust. Müügilepingust tuleneb ostjate võlaõiguslik kohustus müüja ees, õigussuhe müüja- ostjate vahel on kvalifitseeritav VÕS § 208 lg.1 järgi. Kuna tegemist on müügilepingust tuleneva nõudega, kehtib sellele TsÜS § 146 lg.1 ettenähtud aegumistähtaeg kolm aastat. Müügilepingu järgi oli ostjatel (hagejal ja kostjal) kohustus tasuda objekti müügihind hiljemalt 13.09.2011.a.. Seega muutus müüja nõue sissenõutavaks TsÜS § 147 lg.1, lg.2 alusel 14.09.2011.a. ja müüja nõue solidaarvõlgniku suhtes, kelle vastu nõue esitati, aeguks 14.09.2014.a. VÕS § 70 lg.1 järgi lõpeb samal ajal ka solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõude aegumistähtaeg. 13(18)

Asjas on teada, et solidaarvõlgnik U.Lxxxxxx täitis kohustuse võlausaldaja ees 08.09.2011.a (raha kanti notari pangakontole). Seega ei pikenda VÕS §-st 70 lg.2 tulenev käesolevas asjas solidaarvõlgniku tagasinõude aegumistähtaega ja solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõude aegumistähtaeg lõpeb 14.09.2014.a. Hagiavalduse esitamise ajaks (23.10.2019) on aegumistähtaeg lõppenud. Viidatud Riigikohtu lahendis p.13 selgitas Riigikohus lahenduskäiku: Praeguses asjas on võlausaldajaks MTA ning hageja täitis solidaarvõlgnikuna MTA kehtivast haldusaktist tuleneva maksunõude. Kuna maksunõue läheb VÕS § 69 lg 2 alusel maksunõude täitnud solidaarvõlgnikule üle, saab nõude täitnud solidaarvõlgnik esitada teise solidaarvõlgniku vastu tagasinõude ning selline nõue aegub kolleegiumi arvates VÕS § 70 lg 1 järgi üldjuhul sama tähtaja möödudes, nagu aegunuks MTA kehtivast haldusaktist tulenev nõue kostja vastu. Seega tuleb hageja tagasinõude aegumist lahendades esmalt selgitada, millal oleks aegunud MTA nõue kostja vastu. Samataolise lahenduskäigu alusel leiab kohus käesolevas asjas, et hageja nõue kostja vastu VÕS 69 lg.2 alusel on hagi esitamise ajaks aegunud ja hagi ei kuulu rahuldamisele. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega tagasinõude esitamisest VÕS § 78 lg.1, lg.4 sätete alusel, kuna käesolevas asjas ei ole tegemist kohustuse täitmisega kolmanda isiku poolt, vaid kohaldamisele kuuluvad solidaarvõlgnike kohta käivad sätted.

(faktiväiteid), mida tõendist kogutav teave tõendab või millised väited ümber lükkab. Kohus jääb selle juurde, et menetluses ei saa koguda tõendeid selliste faktiväidete (asjaolude) kohta, mida pool ei ole esitanud.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi jääb rahuldamata ja menetluskulud jäävad hageja kanda. Kostja esitas 20.09.2021. a kohtule menetluskulude nimekirja koos tööaruandega (tl.167-168 IIIkd), mille kohaselt on kostja menetluskulud kokku 7447 eurot. Seejuures on kulud õigusabile 7347 eurot (s.h.käibemaks), riigilõive tasutud 2x50= 100 eurot.. Hageja ei ole kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. 15(18)

Kostja on menetluskulude nimekirjas andnud ka TsMS § 174 lg.10 ja § 176 lg.5 kinnitused. Kohus on seisukohal, et esitatud menetluskulude kohta on võimalik anda hinnang ja nende rahaline suurus kindlaks määrata. Kohtu hinnangul saab põhjendatud menetluskuluks lugeda kahelt määruskaebuselt tasutud riigilõivu 2x50 eurot. Kostja 15.05.2020 määruskaebuse Tartu Ringkonnakohus rahuldas 12.06.2020 määrusega, kostja 31.12.2020 määruskaebus maakohtu 15.12.2020 määrusele jäeti Tartu Ringkonnakohtu 22.02.2021.a määrusega rahuldamata. Neid asjaolusid arvestades ja TsMS § 169 lg.3 alusel jätab kohus riigilõivu ühelt määruskaebuselt summas 50 eurot kostja kanda. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab aga, et kostja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud üksnes osaliselt. Kohus peab hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Kostja lepinguline esindaja on osutanud õigusteenust kohtumenetluses tunnitasuga 125 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku tunnitasu 150 eurot. Kohus, hinnates esindaja tasu suurust tunnihinna alusel, leiab, et esindaja tunnitasu 125 eurot ei ole alust kritiseerida. See ületab küll keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu arvestades esindaja kvalifikatsiooni (esindaja näol ei ole tegemist advokaadiga), kuid see ei ole oluline suurenemine. Lisandub käibemaks 25 eurot. Esindaja tööaruandest nähtuvalt on kulunud aega õigusabi osutamisele kokku 46,5 tundi, millest 3 tundi hagiavaldusega tutvumisele, selle analüüsile, õigusliku positsiooni selgitamisele, 1 tund vastuse ja vastuhagi koostamisele, asja materjali analüüs ja 19.03.2020 seisukoha koostamine 2,5 tundi, hageja taotlusega tutvumine ja analüüs, hagi tagamise taotluse osas seisukoha koostamine – 3 tundi, 04.05.2020 seisukoha koostamine 2 tundi, asja materjalide analüüs, nõupidamine kliendiga, 15.05.2020 seisukoha koostamine – 4 tundi, hagi tagamise määruse ja materjali analüüs, määruskaebuse koostamine- 4 tundi, hageja seisukoha analüüs ja 20.12.2020 vastuse koostamine – 3 tundi, ettevalmistus kohtuistungiks 1 tund, kohtuistungil osalemine Jõgeval, ülevaade kliendile- 2 tundi, hagi tagamise määruse analüüs ja määruskaebuse koostamine- 3 tundi, hagi täiendamise avaldusega tutvumine ja õiguslik analüüs – 2 tundi, materjalide analüüs ja nõupidamine kliendiga, 08.02.2021 seisukoha koostamine – 2 tundi, vahepealse menetluse materjaliga tutvumine, nõupidamine, ettevalmistus kohtuistungiks – 3,5 tundi, 27.08.2021 kohtuistung Jõgeva kohtumajas, nõupidamine kliendiga – 2,5 tundi. Kohtuistungi protokolliga tutvumine, hageja protokolli parandamise taotluse ja kohtunõudega tutvumine, seisukoha koostamine selles küsimuses – 1 tund, kohtuasja materjalide analüüs, suhtlemine kliendiga telefoni teel, lõpukõne teeside koostamine, menetluskulude nimekirja koostamine- 7 tundi. Kokku 46,5 tundi. Sõidutasuna taotleb kostja 372 euro hüvitamist: sõit 25.08.2020 kohtuistungile TallinnJõgeva-Tallinn, vahemaaa 155 kilomeetrit, edasi-tagasi 2x155, 0,5 eurot iga läbitud kilomeetri kohta sõidukulu ja ajakulu katteks. 186 eurot, edasi-tagasi 372 eurot. Kohus hindab õigusabi osutamisele kulunud aega ja leiab, et kostja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu selles tsiviilasjas ei saa ületada 32 tundi. Käesoleva tsiviilasja eripära seisneb selles, et asja lahendamiseks vajalike faktiliste asjaolude üle peamiselt vaidlus puudub. Vaidlus käesolevas asjas on poolte vahel olnud faktilistele asjaoludele õigusliku kvalifikatsiooni andmises, esmalt laenusuhtel põhinev käsitlus, millele on aasta pärast lisandunud veel kahel erineval õiguslikul alusel põhinev käsitlus (nõue kolmel alternatiivsel alusel). Kostja esindaja roll on olnud hageja esitatud kvalifikatsioonidele vastu vaidlemine ja viite esitamine neljandale 16(18)

võimalikule õiguslikule alusele. Sellist liiki menetluses on kostjal puudunud mahukas tõendamisvajadus, asja õiguslik keerukus on seisnenud valikus erinevate õigussuhte liikide vahel ja sellega on olnud võimalik jääda minimaalse keerukusastme juurde. Kostja vajalikud menetlustoimingud on olnud vastamine hageja menetlusdokumentidele (seisukohtadele), kostja on teinud seda vajalikus ulatuses ja tema positsioon menetluses on võimaldanud tema menetlusdokumendid esitada viisil, et eelmises menetlusdokumendis esitatule on lisandunud vastuväited hageja järgmistele seisukohtadele. See on olnud põhjendatud ja ökonoomne lähenemisviis, kuid sellega ei ole lisandunud ei keerukust ega mahtu. Menetluslike instrumentide ja tõendamisvahendite (taotluste esitamine, tõendite kogumine ja esitamine) kasutamise vajadus on olnud samuti minimaalne. Kostja esindaja on osalenud ka kahel kohtuistungil. Kohus ei pea õigustatuks laskuda kostja esindaja põhjendatud ajakulu hindamisel tundide ja minutite lugemisse, vaid märgib, et hagiavaldusega tutvumine, õiguslik analüüs ja vastuse koostamine ei saa võtta aega 3 tundi, kuna hagi on lühike, õiguslikult selge ja kostja vastus hagile on samuti lakooniline (10 rida). Selline toiming ei kesta üle 2 tunni. Kostja vastuhagi kohus menetlusse ei võtnud, muus osas kordas kostja 02.12.2019 menetlusdokument vastust hagile, mistõttu kohus sellele toimingule kulunud aega vajalikuks ei pea(tegemist oli kostja poolt taotletud täiendava vastamistähtajaga). Kostja esindamiseks vajalikud menetlustoimingud, mille väljundiks on kostja 19.03.2020, 30.04.2020, 04.05.2020 ja 15.05.2020 seisukoht, on olnud vajalikud, kuid nende sisu ja maht kokku ei ületa ajakulu 6 tundi. Kohus ei pea põhjendatuks ka teise hagi tagamise määruse (15.12.2020 määrus) analüüsi ja määruskaebuse koostamist 3 tunni ulatuses, kuna selles menetluses on seda (hagi tagamist vaidlustatud) juba tehtud, kohus arvestab ajakulu 1,5 tundi. Kostja esindaja ei osalenud menetluses alates 04.maist 2021 (tl.77 IIIkd), uuesti asus esindajakohustusi täitma 26.08.2021 (tl.124-130 IIIkd). Seetõttu peab kohus põhjendatuks tutvumist vahepealse menetluse materjaliga ja ettevalmistumist kohtuistungiks, kuid 1 tunni ulatuses. Nimelt on P.Paal olnud kostja pikaaegne esindaja erinevates menetlustes, mistõttu vahepealne lühiajaline eemalolek esindusest ei too kaasa sedavõrd suurt lünka tema esindajarollis, et see vajaks 3,5 tundi ajakulu enda kurssiviimiseks. Lõpukõne teeside ja menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu on põhjendatud 4 tunni ulatuses, kuna teesid kujutavad endast kokkuvõtet varem juba esitatust. Muus osas loeb kohus esindaja ajakulu põhjendatuks. Kokku ajakulu 32 tundi, mis tunnitasuga 125 eurot on 4000 eurot. Lisandub käibemaks 800 eurot, tasu kokku 4800 eurot. Puutuvalt esindaja taotlusesse hüvitada temale kohtuistungile sõitmise kulu ja sõitmise ajakulu, on kohus seisukohal, et lähtuda tuleb Riigikohtu lahendis nr. 2-14-63261 p.12 märgitust: ...kuna alates 1. augustist 2016 on advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord muutunud, saab alates sellest ajast analoogia korras sõidukulude hüvitamisel lähtuda justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast (kord). Korra § 151 näeb ette, et kui õigusabi osutamise koht jääb advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kokku täiendavat tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte suunda. Kuna kostja esindaja büroo asukoht on Tallinnas ja vahemaa Jõgeval asuva kohtumajaga on 155 kilomeetrit arvestades ühte suunda, tuleb ajakulu hüvitada Korra § 151 lg 1 p 4 alusel, seega 27.08.2021.a kohtuistungil käimise ajakulu eest tasu 30 eurot, lisandub käibemaks 6 eurot. Kostja esindaja sõidukulu kohtuistungile 27.08.2021 (taotluse p.3 eksitud kuupäevaga) Tallinnast Jõgevale ja tagasi tuleb hüvitada Riigikohtu lahendis nr. 2-14-14536 p.16 kirjeldatud reeglite alusel. Riigikohus on olnud seisukohal, et ehkki TsMS ei reguleeri üksikasjalikult menetlusosalise esindaja sõidukulude hüvitamist, kohalduvad analoogia korras sõidukulude hüvitamisele riigi õigusabi osutanud advokaadi sõidukulude kohta väljendatud Riigikohtu seisukohad. Selles lahendis oli Riigikohus seisukohal, et sõidukulude hüvitamisel saab lähtuda analoogia korras Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määruse nr 164 §-s 5 sätestatud hüvitise piirmäärast kuni 0,3 eurot ühe sõidukilomeetri kohta. Käesolevaks ajaks on muutunud Korra 17(18)

§ 17 lg.2 määr, mille alusel hüvitatakse õigusabi osutaja sõidukulu ja alates 18.09.2020 on hüvitatavaks määraks 0,15 eurot läbitud kilomeetri kohta. Seega kuulub esindaja sõidukulu hüvitamisele 155x2=310x0,15=46,50 euro ulatuses. Lisandub käibemaks 9,30 eurot. Kokku hüvitatav sõidukulu 55,80 eurot. Kohus märgib, et selline arvutusviis ei lähe konflikti viidatud määruses nr. 164 §-s 5 ettenähtuga, kuna määruse sõnastuse järgi on hüvitise piirmääraks kuni 0,3 eurot ühe sõidetud kilomeetri kohta. Hüvitis 0,15 eurot ühe sõidetud kilomeetri kohta jääb selle määra piiresse. Kokku kostja hüvitamisele kuuluvad menetluskulud on 4941,80 eurot, mille kohus mõistab välja kostjalt hageja kasuks. Riigilõiv määruskaebuselt 50 eurot jääb kostja kanda. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg.4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, mille kohus märgib lahendi resolutsioonis.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

18(18)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.