Rediem Capital AB hagi N. L. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
1719.05 eurot
Menetlusosalised esindajad:
ja
nende Rediem Capital AB (RK 559310-4697 (välismaa kood)), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (e-post XXX) Kostja: N. L. (IK XXX, elukoht XXX, e-post XXX)
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Lahendada tsiviilasi lihtmenetluses.
2.Jätta rahuldamata Rediem Capital AB hagi N. L. vastu kostja ja XXX Eesti filiaali vahel 12.04.2019 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevas põhivõlgnevuse 1138.49 eurot, intressi 71.43 eurot, haldustasu 11.60 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 232.36 eurot ja lisanduva viivise 18,90% aastas põhinõudelt 1138.49 eurot alates 25.03.2025 kuni täitmiseni nõudes.
3.Jätta poolte menetluskulud Rediem Capital AB kanda. Kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 ei anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule (aadress Veski 32, 50409 Tartu; e-post [email protected]; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.
1.Rediem Capital AB (hageja) esitas 10.12.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult N. L. (kostja) 1468.93 euro saamiseks. Kuna võlgnikule ei 1 (6)
õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, andis kohtunikuabi nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 24.03.2025 (täiendavad selgitused ja tõendid 04.04.2025, 10.04.2025) kohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 1138.49 eurot, intressi 71,43 eurot, haldustasu 11.60 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 232.36 eurot ja lisanduva viivise alates 25.03.2025 kuni põhinõude 1138.49 eurot täitmiseni 18,90% aastas. Hagiavalduse ja hageja täiendavate selgituste kohaselt on hageja nõude aluseks kostja ja XXX Eesti filiaali vahel 12.04.2019 sõlmitud laenuleping nr XXX (hagimaterjalides ka viide nr-le XXX), mille alusel sai kostja laenu 5000 eurot intressiga 18,90% aastas, krediidi kulukuse määr 24,68% aastas. Lepingu järgi tuli kostjal tasuda ka laenulepingu sõlmimise tasu 250 eurot ja igakuine haldustasu 2.90 eurot. Laenu eesmärgiks oli kostjal olemasolevate laenukohustuste refinantseerimine. Saadud laenu arvel krediidiandja tegi väljamakse AS-le K 1464.52 eurot, P OÜ-le 2079.34 eurot ja kostja isiklikule arvele 1456.14 eurot. Kostjal tuli laen tagastada makseegraafiku alusel igakuiste osamaksetega 60 kuu jooksul. Kostja on tasunud 3861.51 eurot põhivõla katteks. Kuna kostja jättis osaliselt või täielikult tasumata 10.11.2023-10.02.2024 (26.-29.) osamaksed, saatis esialgne võlausaldaja kostjale 08.02.2024 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis talle täiendava tähtaja kuni 22.02.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul ja esialgne võlausaldaja saatis 23.02.2024 kostjale lepingu ülesütlemise teate. XXX Eesti filiaal loovutas 01.09.2024 kostja vastase nõude hagejale. Vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kohta esitatud selgituste kohaselt hindas krediidiandja kostja maksevõimet laenutaotluses esitatud andmete, pensioniregistrisse tehtud päringu ja kostja esitatud konto väljavõtte põhjal. Kostja keskmine sissetulek oli igakuiselt 672 eurot. Maksehäireregistritesse tehtud päringute järgi krediiditaotluse esitamise ajal kostjal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Hageja analüüsis ka kostja kohustusi. Hageja täiendavate selgituste kohaselt kohustustest langevad ära P OÜ ja K AS kohustused. Kohustustena jäävad XXX igakuine makse 93.30 eurot, I AS ca 62 eurot ja T 150 eurot, kokku ca 300 eurot. Kostjale jäi kätte 372 eurot. Laenutaotluse kohaselt oli kostja eluaseme omanik. Hageja osutab, et lepingu sõlmimise ajal (s.o 2019) oli arvestuslik elatusmiinimum 221.36 eurot kuus. 04.04.2025 seisukohas hageja esitab nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtteid (millega hageja ei nõustu). VÕS § 403 4 lg 7 arvestuse esitamise kohustust ei ole juhul, kui kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. Kuna lepingu lõpptähtpäev saabus 10.04.2024, siis on kogu lepingust tulenev nõue muutunud sissenõutavaks. Kostja sai laenu 5000 eurot ja on tagasimakseid teinud kokku 7286.51 euro ulatuses, seega ümberarvestuse korral ei ole kostja võlas.
3.Harju Maakohus võttis hagi 08.04.2025 määrusega menetlusse ja andis kostjale hagile kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja 20 päeva määruse kättetoimetamisest. Menetlusdokumendid on kostjale kätte toimetatud kohtutäituri vahendusel 24.04.2025 menetlusdokumentide postkasti panekuga kostja poolt kohtutäiturile 21.04.2025 telefonikõnes kinnitatud elukoha aadressil XXX 24.04.2025.
5.Kostja ei ole tähtaegselt, s.o hiljemalt 14.05.2025 ega käesoleva lahendi tegemise ajani esitanud vastust hagile ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. 2 (6)
KOHTU SEISUKOHT
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Käesolevas asjas esitatud hagi hind on 1719.05 eurot, s.h põhinõue 1138.49 eurot. Kohus määrab jätkata asja menetlemist lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 405 lg 1 p-de 7 ja 9 alusel võib kohus loobuda kohtuistungist ning jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vaidlus puudub selles, et kostjaga laenulepingut (dtl 38-42) sõlmides tegutses XXX Eesti filiaal krediidiandjana oma majandus- või kutsetegevuses ning kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 mõistes. Seega on hageja nõuete aluseks tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Poolte vahel puudub ka vaidlus, et krediidiandja täitis oma lepingujärgse põhikohustuse ja andis kostjale laenu 5000 eurot, millest maksti kostja eest tema varasemalt võetud kohustuste katteks kokku 3543.86 eurot ja kostja isiklikule arvele kanti 1456.14 eurot (dtl 64).
8.Kostjal oli kohustus laen tagastada vastavalt kokkulepitud maksegraafikule (dtl 40) igakuiste osamaksetega (esimene makse 127.77 eurot, järgmised 138.80 eurot) 60 kuu jooksul, s.o perioodil 10.05.2019 – 10.04.2024. Hagiavalduse põhjal on kostja tasunud lepingu täitmisena kokku 7286.91 eurot (dtl 97-98), millest on arvestatud põhivõla katteks 3861.51 eurot. Kostja on jätnud tasumata osamaksed alates 10.11.2023.
9.Riigikohus on selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (nt RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 403 4 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098 p 13) (vt seoses hageja seisukohaga 04.04.2025 vastuses kohtu rollist tarbija krediidivõimelisuse hindamisel TrtRnKo 17.04.2025, 2-23-8628, p 8.2).
10.Kohus tuvastas, et 12.04.2019 sõlmitud laenulepingus avaldatud krediidi kulukuse määr 24,68% aastas jääb VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära piiridesse (viimane avaldatud kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr oli 01.01.2019 20,01%, kolmekordne määr seega 60,03%).
11.VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS 403 4 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on 3 (6)
krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kostjal on küll VÕS § 403 4 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ning krediidiandjate- ja vahendajate seaduse § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 21, RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3).
13.Kohus on esitanud hagejale täiendavad selgitused ja nõuded hagi aluseks olevate asjaolude selgitamiseks 25.03.2025 kohtunõudes. Hagiavalduse ja täiendavate selgituste järgi hindas krediidiandja kostja maksevõimet taotluse (dtl 51), pensioniregistri andmete (dtl 52-53), konto väljavõtte (dtl 55-62) ja maksehäireregistri andmete (dtl 63) põhjal. Taotluse järgi on kostja sissetulek 8400 eurot (aastas?), muud laenud 3500 eurot, kuumakse 350 eurot, ta on eluaseme omanik, perekonnas on 2 täiskasvanut ja 1 laps). Krediidiandja tegi kindlaks, et kostja igakuine sissetulek on 672 eurot, maksehäired puuduvad. Täiendavate selgituste põhjal on kostjal kindlakstehtud finantskohustusi kokku umbes 300 eurot.
14.Kohus selgitab, et isegi kostja krediidivõimelisuse kohta piisavate andmete kogumisel peab hageja esitatust nähtuma, et hageja väljatoodud asjaoludel oli krediidiandja õigustatult jõudnud veendumusele, et võlgnik on krediidivõimeline (vt ka RKTKo 31.01.2018, 2-1421710, p 25.3.). Seega isegi kostja maksevõime kohta piisavate andmete kogumisel kujutab krediiditaotlejale tema tegelikku maksevõimet ületava krediidi andmine vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Kohus, tutvudes kohtule esitatud kontoväljavõttega, asub seisukohale, et krediidiandja ei saanud siit nähtuvate andmete põhjal jõuda järeldusele, et kostja oli maksevõimeline, s.t et talle jäävad pärast kohustuste täitmist piisavad rahalised vahendid enda ülalpidamiseks. Perioodi 12.10.2018-12.04.2019 kohta esitatud kontoväljavõtte järgi (summad esitatud ümardatult, välja toomata kostja enda tehtud kontodevahelisi ülekandeid): 1) oktoober 2018 – kohustused (krediidi tagasimaksed): AS K 117 eurot, Placet Group OÜ 49 eurot, AS L 16 eurot, Te AS 142 eurot; 2) november 2018 – sissetulek: peretoetus 55 eurot, kohustused: I AS 82 eurot, XXX Eesti filiaal 93 eurot, AS K 92 eurot, Placet Group OÜ 19 eurot, krediitkaardi tagasimakse 13 eurot; 3) detsember 2018 – sissetulek: peretoetus 55 eurot, kohustused: XXX Eesti filiaal 93 eurot, I AS 82 eurot, T AS 38 eurit, AS L 15 eurot, krediitkaardi tagasimakse 13 eurot; 4) jaanuar 2019 – sissetulek: peretoetus 60 eurot, saadud krediit Placet Group OÜ-lt 200 eurot, kohustused: I AS 82 eurot, AS K 77 eurot, krediitkaardi tagasimakse 13 eurot; 5) veebruar 2019 – sissetulek: peretoetus 60 eurot, saadud krediit Placet Group OÜ-lt 600 eurot, kohustused: XXX Eesti filiaal 93 eurot, AS K 78 eurot, I AS 81 eurot, Placet Group OÜ 49 eurot, AS L 16 eurot, krediitkaardi tagasimakse 13 eurot; 6) märts 2019 – sissetulek: tulumaksutagastus 127 eurot, peretoetus 60 eurot, saadud krediit Placet Group OÜ-lt 670 eurot, kohustused: Placet Group OÜ 87 eurot, XXX Eesti filiaal 93 eurot, I AS 62 eurot, AS L 16 eurot, T AS 153 eurot, AS K 79 eurot, krediitkaardi tagasimakse 13 eurot; 7) aprill kuni 12.04.2019– sissetulek: peretoetus 60 eurot, saadud krediit Placet Group OÜ-lt 130 eurot, kohustused: XXX Eesti filiaal 155 eurot. Hageja ei ole hagis välja toonud, milliseid kostja sissetulekuid, s.o lisaks töötasule, on 4 (6)
krediidiandja arvestanud kostja maksevõimelisuse hindamisel. Kohtupraktika ei toeta peretoetuste arvestamist laenusaaja regulaarsete sissetulekute hulka, kuivõrd see ei oleks kooskõlas perehüvitiste seaduse §-st 2 nähtuva eesmärgiga (vt nt TrtRnKm 30.04.2025, 2-246738, p 16). Kohtule esitatud kontoväljavõttest töötasu maksed ja nende suurus ei nähtu. Pensioniregistri väljavõtte põhjal on kostja saanud november 2018 kuni märts 2019 brutopalgana vastavalt (ümardatult) 1525 eurot, 793 eurot, 770 eurot, 594 eruto ja 768 eurot, seega kostjale väljamakstud netopalk jääb vahemikku 518-705 eurot (keskmine 578 eurot), mis on väiksem hageja väljatoodust. Kohus leiab, et isegi AS K ja Placet Group OÜ ees kohustuste äralangemisel on kostjal igakuised finantskohustused 200-337 euro ulatuses, millele lisandub käesoleva hagi aluseks oleva lepingu alusel igakuine osamakse 138.80 eurot, kokku kohustused seega vahemikus 339476 eurot. Kostjale jääks isegi algse krediidiandja tuvastatud sissetuleku suurust 672 eurot arvestades enda ülalpidamiseks kätte 196-333 eurot, mis võib jääda seega isegi alla hageja viidatud arvestusliku elatusmiinimumi (2019 aastal 221.36 eurot), mis on väikseim summa, millega on võimalik katta ühe liikmega leibkonna 30 päeva igapäevavajadused, kuid ühtlasi on see ka absoluutse vaesuse piir. Seejuures ei nähtu hageja selgitustest, kas ja kuidas on krediidiandja arvestanud lisaks ka hagejal alaealise lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahenditega. Krediidiandjal tuleb tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtta tema pangakonto väljavõttest nähtuvaid tegelikke igakuiseid kohustusi (sh regulaarsed majapidamiskulud) ja mitte piirduda arvestusliku elatusmiinimumiga arvestamisega (vt nt TrtRnKo 30.10.2024, 2-23-129943, p 9). Kohtu hinnangul võis krediidiandja pensioniregistrist ja kontoväljavõttelt nähtuvate andmete põhjal ja arvestades kostjal alaealise lapse ülalpidamiskohustuse olemasolu mõistlikult aru saada, et kostja sissetulekust ei piisa uue kohustuse täitmiseks ja ta elab juba hetkel üle oma võimete, võttes laenusid/krediiti varasemalt võetud kohustuste täitmiseks ja omaenda hädapäraste vajaduste katmiseks. Neil tingimustel ei õigusta lepingu sõlmimist ka asjaolu, et refinantseerimislepingu alusel täideti osad kohustused, mille võrra eelduslikult vähenes igakuiste kohustuste suurus (kohtule ei ole teada refinantseeritud kohustuste igakuiste kohustuste suurus, kontoväljavõtte põhjal on kostja maksnud neid vastavalt rahalistele võimalustele), kui kostja võttis seeläbi omale täiendava kohustuse (lisaks refinantseeritud kohustustele sai kostja ka lisalaenu). Eeltoodust tulenevalt oli kohtu hinnangul krediidiandja poolt kostjaga lepingu sõlmimine toimunud vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes.
15.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Samas ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tuleb VÕS § 396 kohaselt laenuks saadud rahasumma tagastada. Eesti Panga andmetel oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär lepingu sõlmimisest kuni 31.12.2022 0,00%, 01.01.2023-30.06.2023 2,50%, 01.01.2023-31.12.2023 4%, 01.01.202430.06.2024 4,50% aastas (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar). Kostja on lepingu alusel saanud laenu 5000 eurot ja teinud tagasimakseid summas 7286.91 eurot, mis tuleb arvestada põhiosa katteks. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tulemusena kostja ei võlgne hagejale muu tasuna haldustasu (11.60 eurot). Laenulepingu ülesütlemise ajal 23.02.2024 puudus kostjal võlgnevus krediidiandja ees ja laenulepingu ülesütlemine oli kehtetu. Võlgnevuse puudumisel puudub alus ka kostjalt võla sissenõudmiskulude (50 eurot) ja viivise (232.36 eurot ja lisanduv viivis alates 25.03.2025) sissenõudmiseks. Kostjal puudus võlgnevus ka ümberarvestuse järgi maksegraafiku viimase osamakse tasumise ajaks 10.04.2024. Kuivõrd 5 (6)
hageja ei ole kohtule esitanud ümberarvestuse põhjal seadusjärgse intressi arvestust ja hageja kinnitusel ümberarvestuse korral ei ole kostja võlas, jääb hageja intressinõue (71.43 eurot) rahuldamata. Kohus märgib, et kostja poolt laenu katteks tasutud summa ja osamaksetelt arvestatava seadusjärgse intressi suuruse põhjal on hageja võimalik intressinõue kostja poolt enamtasutuga juba kaetud. Eeltoodust tulenevalt kohus jätab hagi tervikuna rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
17.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule vastanud, siis ei ole kostjale tekkinud menetluskulusid, seega hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. (digitaalallkirjaga) Angelina Abol kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.