Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Viru Maakohus
Kohtunik
Maido Roots
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. oktoober 2021.a. Rakvere
Tsiviilasja number
2-21-9566
Kohtuasi
PlusPlus Capital AS hagi A. L.’u vastu võlgnevuse 14 330, 44 euro ja lisanduva viivise nõudes
Hagihind
16 113,20 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, aadress: Tartu mnt 83-601, Tallinn)
Hageja esindaja:
Carlo Kask (volikirja alusel, e-post: [email protected])
Kostja:
A. L. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, epost: xxxx)
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
kogusummas 35 eurot. Hageja arvestab viiviseid vastavalt esialgse põhisumma 8140,46 euro osalt ning lepingu p 3.2 viivise 0,06 % päevamääralt: võla põhisumma x viivitatud päevade arv 700 x 0,06 % päevas = 3418,99 eurot. Hageja on arvutanud viivist alates kostja lepingu lõpetamise päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,06% põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni - (8140,46* 0,06 % päevas * 365 päeva= 1782,76). Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega ning soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Juhul, kui määratakse kohtuistung, soovib hageja sellest osa võtta. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista: - 12.06.2019 lepingust xxxx tulenev võlgnevus kompromissisummas 10876,45 eurot s.h põhinõue 8140,46 eurot, enne 12.06.2019 sissenõutavaks muutunud viivised 2705,99 eurot ja lepingu sõlmimise tasu 30 eurot, viivised põhinõudelt 8140,46 eurot alates 16.07.2019 kuni 14.06.2021 summas 3418,99 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot; - hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 8140,46 eurolt alates 15.06.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses; - tsiviilasja menetluskulud: riigilõiv summas 700 eurot ja õigusabikulu summas 420 eurot; - väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohtunõudele märkis hageja, et 12.06.2019 koostatud ja 20.07.2018 sõlmitud kompromissleping/võlatunnistus omab deklaratiivse võlatunnistusse tunnuseid, sest kostja kinnitab selle kokkuleppe punktis 2.2, et tal on varasemast krediidilepingust tulenevad võlgnevused summas 8140,46 eurot põhivõlgnevus ja 2706,99 eurot viivised. VÕS § 30 lg 1 järgi on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Nimetatud sättest tuleneb, et kui võlatunnistuse eesmärgiks on olemasoleva kohustuse kinnitamine (mitte uue kohustuse loomine), on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Hageja on arvamusel, et kostja peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga või see on lõppenud ning hagejal ei ole vaja võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse. Seega on hageja arvamusel, et dokumentaalne tõend nõude loovutamise kohta ei ole asjakohane. Kompromissilepingu p 3.2 alusel nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma hagejale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakatakse arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Lepingu allkirjastamisega kinnitas kostja, et viivise määr on temaga läbi räägitud, ta on selgitustest aru saanud ning tema hinnangul on see mõistlikus suuruses. VÕS § 11 lg 4 järgi loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Kostja ja hageja on kompromissilepingu allkirjastanud. Seega loetakse kompromissileping sõlmituks. Hageja leiab, et lepinguline viivisemäär tüüpingimusena ei ole tühine, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Kostja seisukoht
Hageja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, kostja ei ole kohtunõudele reageerinud ega vastuväiteid esitanud kohtu teatele asja kirjaliku menetluse lahendamise kohta. Kohus teavitas osapooli, et lahendab asja kirjalikus menetluses.
soovinud
olla
seotud
Hagiavaldusest tulenevalt on kostja jätnud täitmata lepingust tuleneva kohustuse, mis annab hagejale õiguse nõuda lepingu kohaselt kohustuste täitmist.
Kostja ei ole millegagi tõendanud lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohast täitmist hageja ees või kohustuse puudumist. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, et ta on hageja ees oma kohustused täitnud. Kostja ei ole vaidlustanud, et võlgnevus oleks tasutud. Kohus märgib, et kostja kui täisealine teovõimeline isik, peaks aru saama, et kui on võetud laen ehk kohustus siis tuleb seda kohustust ka täita. Väide, et kostja ei tea asjast midagi ei ole asjakohane. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kostja vastu on esitatud kompromisslepingutest/võlatunnistustes peale käesoleva nõude veel neli nõuet. Seega on kostja poolne käitumine vastutustundetu, kuna ta ei hinda oma majanduslikku olukorda ja tagasimakse võimalusi laenukohustuste võtmisel.
kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Riigikohus on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Kompromisslepingus toodud aastane viivise määr on 21,90%, mis ei ületa seadusjärgset kolmekordset viivisemäära. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et viivise rakendamise eelduseks on kohustuse täitmata jätmine kohustatud isiku poolt, see tähendab, et kui kohustatud isik tasuks (oleks tasunud) makseid korrapäraselt ja tähtaegselt, ei oleks viivise arvestamine võimalik. TsMS § 367 alusel viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohtuotsuse tegemise järgselt lisanduva viivise suurus tuleneb eelkõige kostja enda tegevusest või tegevusetusest ja kostjal on võimalik vältida viivisenõuet temalt kohtuotsusega väljamõistetud sissenõutavaks muutunud summa tasumisega. Eeltoodu alusel rahuldab kohus viivisenõude. Sissenõudmisega seotud kulud
Tulenevalt TsÜS § 138 lg 1 ja 2 tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 lg 1 ja 2 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.
/ allkirjastatud digitaalselt / Maido Roots Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.