Tallinn, Kotzebue tn 5 korteriühistu hagi X vastu raha tasumise nõudes. Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 14. mai 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja määruskaebemenetluses): Tallinn, Kotzebue tn 5 korteriühistu (registrikood 80031463), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu Kostja (määruskaebuse esitaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksei Smelov
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
I.
RINGKONNAKOHTU MÄÄRUSE RESOLUTSIOON
I.1. Harju Maakohtu 14. mai 2021 määrus tühistada osas, milles hagejale hüvitatava menetluskulu summa määrati suurem kui 4444 eurot ning mõisteti tasaarvestuse tulemusel kostjalt välja enam kui 3100,52 eurot ja seda ületavalt summalt viivis. Jätta hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks eelmises lauses märgitud summasid ületavas osas rahuldamata. I.2. Määruskaebus rahuldada osaliselt. I.3. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta poolte endi kanda ja rahaliselt kindlaks määramata.
II.
KOHTUMÄÄRUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS II.1. Jätta kindlaks määramata hageja Tallinn, Kotzebue tn 5 korteriühistu Riigikohtus kantud menetluskulud. II.2. Rahuldada osaliselt hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus. II.3. Määrata menetluskulude jaotuse järgseks hageja menetluskulude suuruseks 4444 eurot. II.4. Jätta rahuldamata hageja avaldus menetluskulude 2788,60 eurot kindlaksmääramiseks. II.5. Määrata menetluskulude jaotuse järgseks kostja X menetluskulude suuruseks 1343,48 eurot.
II.6. Jätta rahuldamata kostja avaldus menetluskulude 5287,72 eurot kindlaksmääramiseks. II.7. Tasaarvestada hageja menetluskulude 4444 eurot hüvitamise nõue ja kostja menetluskulude 1343,48 eurot hüvitamise nõue. II.8. Välja mõista kostjalt X-lt hageja Tallinn, Kotzebue tn 5 korteriühistu kasuks menetluskulud 3100,52 eurot. II.9. Välja mõista kostjalt X-lt hageja Tallinn, Kotzebue tn 5 korteriühistu kasuks viivis menetluskulude 3100,52 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 3100,52 eurot. II.10. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta poolte endi kanda ja rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Põhimenetluses lahendasid kohtud Tallinn, Kotzebue tn 5 korteriühistu (hageja) nõuet X (kostja) vastu. Tallinna Ringkonnakohtu 30. juuni 2020 otsusega jäeti maakohtu menetluskulud 79,74% ulatuses kostja kanda ja 20,26% hageja kanda ning apellatsioonimenetluse kulud kõik kostja kanda. Riigikohtu 1. veebruari 2021 määrusega jäeti kostja kassatsioonikaebus menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.
2.Pooled esitasid maa- ja ringkonnakohus menetluskulude nimekirjad.
2.1.Hageja märkis 21. novembri 2019 nimekirjas maakohtu menetluskulud summas 5441,60 eurot (sh 200 eurot riigilõiv ja 5241,60 eurot õigusabikulu, mis sisaldas omakorda esindajatasu 33,3 t eest ja registripäringu kulu) ning 16. juuni 2020 nimekirjas ringkonnakohtu menetluskulud summas 1791 eurot (sh 75 eurot riigilõiv ja 1716 eurot õigusabikulu 11 t eest). Nimekirjadele olid lisatud advokaadibüroode arved, millelt nähtus õigusteenuse maht ja hind.
2.2.Kostja märkis 21. novembri 2019 nimekirjas maakohtu menetluskulud summas 6631,20 eurot (õigusabikulu) ning 17. juuni 2020 nimekirjas ringkonnakohtu menetluskulud summas 1928 eurot (sh 200 eurot riigilõiv ja 1728 eurot õigusabikulu).
3.Pooled vaidlesid teineteise kulunimekirjadele osaliselt vastu. Kostja leidis maakohtus, et hüvitatav kulu on piiratud tsiviilasja hinnaga (996,95 eurot).
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Maakohus määras poolte menetluskulud rahaliselt kindlaks 14. mai 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) järgmiselt: 2 (8)
-
jätta kindlaks määramata hageja Riigikohtus kantud menetluskulud; määrata menetluskulude jaotuse järgne hageja menetluskulude suurus 5735,02 eurot ja jätta rahuldamata hageja avaldus 1497,58 euro kindlaksmääramiseks; määrata menetluskulude jaotuse järgne kostja menetluskulude suurus 1343,48 eurot ja jätta rahuldamata kostja avaldus 5287,72 euro kindlaksmääramiseks; tasaarvestada eelnevas märgitud menetluskulude hüvitamise nõuded ja välja mõista kostjalt hageja kasuks 4391,54 eurot ning sellelt summalt viivis, aga mitte enam kui sama summani.
4.1.Hageja ei teinud Riigikohtus toiminguid, millega oleks kaasnenud põhjendatud ja vajalikud menetluskulud, mistõttu jättis maakohus selle kohtuastme kulud kindlaks määramata.
4.2.Hageja maakohtus kantud menetluskulud olid maakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud summas 4946,10 eurot (sh õigusabi 30,15 t ulatuses keskmise tunnitasu määraga 157,35 eurot; registripäringu kulu 2 eurot ja riigilõiv 200 eurot). Menetluskulude jaotuse järgi peab kostja sellest hüvitama 79,74%, st 3944,02 eurot.
4.2.1.Esmalt arvutas maakohus hageja esindaja keskmise tunnitasu 157,35 eurot (koos käibemaksuga). See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus võttis arvesse, et hagejat esindas vandeadvokaat. Vandeadvokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole.
4.2.2.Maakohus vähendas hageja nimekirjas märgitud esindaja toimingutele kulunud aega järgmiselt: -
5.oktoobri 2016 menetlusdokumendi (nimekirjas kuupäev 30. september 2016) koostamise ajakulu on 3 t asemel 2,5 t;
13.oktoobri 2016 istungil osalemine ajakulu 1,9 t ei ole põhjendatud 0,15 t ulatuses, sest protokollist nähtuvalt kestis istung 1,75 t; 13. juuni 2017 istungi ettevalmistuseks võis kuluda 2,5 t asemel 1,5 t, sest esindaja oli menetluse kestel eelnevalt asjaga tutvunud ja õiguslikku positsiooni kujundatud;
11.augusti 2017 hagiavalduse tervikteksti koostamise vajalik ajakulu on 6,5 t asemel 5 t. Ühtlasi märkis maakohus, et nimetatud kulu eraldi dokumendi koostamiseks poleks tekkinud, kui hageja oleks koheselt esitanud põhistatud menetlusdokumendi.
4.2.3.Kostja vaidles vastu hageja 15. mai 2018 menetlustoimingule (ettevalmistus istungiks ja menetlusdokumendi koostamine), aga see ajakulu on põhjendatud. Kohus saatis pooltele kutsed 24. mai 2018 istungile, kuid 23. mail 2018 tühistas selle istungi. Hageja 15. mai 2018 ettevalmistus oli toimingu tegemise ajal põhjendatud, sest selleks ajaks ei olnud teada 24. mai 2018 istungi tühistamine. Ühtlasi hageja esitas 16. mail 2018 menetlusdokumendi.
4.2.4.Maakohus ei nõustunud kostja arusaamaga, et väljamõistetav menetluskulu suurus ei tohi ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus muutis 14. aprilli 2021 määruse tsiviilasjas nr 2-1910324 p-s 19 varasemat seisukohta, mille järgi võib teiselt menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suurus ületada tsiviilasja hinda üksnes eriti keerukates ja suuremahulistes asjades. Maakohus juhindus muudetud seisukohast. Hageja esindaja toimingud maakohtus 30,15 t ulatuses on vajalikud. Vähemalt keskmise kvaliteediga õigusteenuse osutamiseks on vajalik kohtuda kliendiga. Arvestades poolte menetlusdokumentide mahtu, on toimingutele kulunud aeg põhjendatud. Lisaks kulus kostja esindajal maakohtu toimingutele rohkem aega.
4.3.Hageja menetluskuluna ringkonnakohtus on põhjendatud ja vajalik kulunimekirjas märgitud 1791 eurot (sh õigusabikuu 11 t eest tasumääraga 156 eurot ja riigilõiv 75 eurot). Need kulud tuleb kostjal tervikuna hüvitada. 3 (8)
4.4.Kokku on kostja hüvitatav menetluskulu kahes kohtuastmes 5735,02 eurot (= 3944,02 + 1791). Rahuldamata jääb hageja taotlus 1497,58 euro ulatuses (= 7232,60 – 5735,02).
4.5.Kostja menetluskulud maakohtus on põhjendatud taotletud summas 6631,20 eurot (õigusabikulu 46,05 t ulatuses tasumääraga 144 eurot). Kostja kulunimekirjades märgitud esindaja toimingud on vajalikud ja põhjendatud ning kooskõlas kohtuvaidluse keerukusega. Menetluskulude jaotuse järgi peab hageja sellest hüvitama 20,26%, st 1343,48 eurot. Kostja taotlus jääb rahuldamata 5287,72 euro ulatuses (= 6631,20 – 1343,48).
4.6.TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel tasaarvestas maakohus poolte vastastikused nõuded ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 4391,54 eurot (= 5735,02 – 1343,48).
4.7.Vastavalt hageja taotlusele mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja ka viivise menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS
5.Kostja esitas 31. mail 2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ning teha uus määrus, millega määrata, et hageja põhjendatud menetluskulu on 1340,64 eurot ja jaotada menetluskulud vastavalt ringkonnakohtu 30. juuni 2020 otsusele.
5.1.Esiteks leiab kostja, et maakohus lähtus ekslikult hageja esindaja keskmisest tunnitasust maakohtu menetluses 157,35 eurot. Sellist tasumäära hageja esile ei toonud ja kohus seda ka pooltega ei arutanud.
5.2.Teiseks järgib kostja oma arusaama, et temalt väljamõistetav menetluskulu hüvitis ei tohi ületada asja hinda. Maakohus rakendas Riigikohtu muutunud praktikat hüvitatava kulu sõltumatuse kohta asja hinnast, aja jättis tähelepanuta praktika hüvitatavate kulude ettenähtavuse kohta (kostja viitab Riigikohtu 12. detsembri 2006 määrusele tsiviilasjas nr 3-2-2-5-06,
15.oktoobri 2009 määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-87-09 ja 15. oktoobri 2009 määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-87-09). Menetlustoimingud tehti ja kulunimekirjad esitati enne Riigikohtu praktika muutmist 14. aprilli 2021 määrusega.
5.3.Kolmandaks rikkus maakohus määruse põhjendamise kohustust, kui ei vastanud kostja kõigile väidetele hageja esindaja toimingute osalise mittevajalikkuse kohta.
5.4.Neljandaks on maakohtu seisukohad vastuolulised. Vajalikku ajakulu 13. juuni 2017 ja 24. mai 2018 istungi ettevalmistuseks hindas kohus oluliselt erinevalt – vastavalt 1,5 t ja 5 t.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja sellele vastamiseks. Hageja vaidles kaebusele vastu ja palus hüvitada vastuse koostamise kulu 780 eurot. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 22. juunil 2021.
7.Ringkonnakohus tegi pooltele 29. juuni 2021 määruses ettepaneku esitada seisukohad, kas menetluskulude rahalise kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulud võivad olla hüvitatavad. Hageja leidis, et need kulud on hüvitatavad lähtudes Riigikohtu 27. mai 2020 määrusest tsiviilasjas nr 2-18-7550 (vt p 15). Teise võimalusena on praegune regulatsioon vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS). Kostja leidis, et need kulud pole hüvitatavad.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse osaliselt ja vähendab kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulu summat (TsMS § 659 kaudu kohalduv § 657 lg 1 p 2). Määruskaebus rahuldatakse osaliselt ja pooled kannavad ise sellega seonduvad menetluskulud.
9.Maakohtu määruse vaidlustas ainult kostja. Kaebuse väidete ja TsMS § 659 kaudu kohalduva § 651 lg 1 järgi saab ringkonnakohus kontrollida vaidlustatud määrust osas, milles määrati rahaliselt kindlaks hageja menetluskulud. Praegu pole enam vaidlust, et kindlaks 4 (8)
määramata jäid hageja Riigikohtu kulud (vaidlustatud määruse resolutsiooni p 1) ja rahuldamata hageja taotlus 1497,58 euro osas (p 4) ning kostjale hüvitatavaks kuluks määrati 1343,48 eurot (p 5). Ühtlasi pole vaidlusalune, et poolte kulud tuleb hüvitada koos käibemaksuga summades ja hüvitised tasaarvestada. Kostja kaebusega seatud piiride järgi ei saa hageja menetluskulu summat määrata kindlaks alla 1340,64 euro.
10.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt Riigikohtu
9.märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14 ja selles viidatud 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-15, p 11). Maakohtu põhjendused hageja esindaja tasumäära ja ajakulu osas on kohati liiga üldistatud ega võimaldada diskretsiooni täies ulatuses kontrollida. Samas ei takista see käesoleval juhul ringkonnakohtul hindamast, kas taotletud menetluskulude hüvitis vastab vajalikele ja põhjendatud kuludele.
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tsiviilasja hind ei piira käesoleval juhul hüvitatavate menetluskulude suurust.
11.1.Maakohus juhindus asjakohaselt Riigikohtu muudetud praktikast. Kostja viidatud kulude ettenähtavuse põhimõte ei välista, et kulud osutuvad asja hinnast suuremaks. Kuni seadusandja ei ole kehtestanud kindlaid piirmäärasid, mille raames saavad kohtud välja mõista kulude hüvitise, puudub menetlusosalisel alus arvata, et menetlusest tingitud ja selle käigus nähtuvaid kulusid ei pea vastaspoolele hüvitama. Senist praktikat muutes märkis Riigikohus, et ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu (14. aprilli 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 19 teine lõik). Samavõrra saab sellega arvestada vastaspool, st Riigikohus järgis praktika muutmisel kulude ettenähtavuse reeglit.
11.2.Enne Riigikohtu seisukoha muutmist rakendatud reegel asja hinna järgi ei olnud absoluutne. Seda rakendati üldjuhul ning eiramist õigustasid erandlikud asjaolud, mh asja keerukus ja suur maht (Riigikohtu 27. veebruari 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11, p 14 neljas lõik; 6. mai 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14 teine lõik). Seetõttu tuli alati hinnata asja keerukuse ja mahu mõju hüvitatavatele kuludele ning puudus alus eeldada, et üle viie aasta kestnud kohtuvaidluse kulusid ei tule hüvitada asja hinnast suuremas summas. Neil kaalutlustel ei ole asjakohane kostja väide, et menetlustoimingud tehti ja kulunimekirjad esitati enne Riigikohtu praktika muutmist 14. aprilli 2021 määrusega.
12.Hageja menetluskulud maakohtus on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud väiksemas ulatuses kui leidis maakohus. See toob kaasa vaidlustatud määruse osalise tühistamise ja kostjalt hageja kasuks väiksema summa väljamõistmise.
12.1.Õige on määruskaebuse väide, et maakohus lähtus hageja põhjendatud ja vajalike kulude hindamisel ekslikult keskmisest tasumäärast. Kui menetlusosaline on toonud esile esindaja toimingud koos ajakulu ja tasumääraga, siis ei saa kohus seda eirata ja hinnata vastava kulu põhjendatust üksnes keskmise tasu järgi. Hageja taotleb maakohtu menetluse õigusabikulu hüvitamist tunnitasu määradega 120 eurot (kuni 13. juunini 2017) ja 140 eurot (pärast seda kuupäeva, mõlemale lisandub käibemaks). Hagejale osutas õigusabi vandeadvokaat ja ringkonnakohtu hinnangul on tasumäärad kohased.
12.2.Osaliselt ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga hageja kulude vajalikkuse hindamisel.
12.2.1.Vaidlustatud määruses puuduvad põhjendused, miks on hüvitatav 11. augusti 2011 hagi tervikteksti koostamise kulu. Pigem viitab maakohtu põhjendus sellele, et viidatud kulu pole hüvitatav. TsMS § 376 lg 5 sätestab, et kohus võib nõuda hagiavalduse teksti tervikuna esitamist, kui hagi on selle korduva muutmise tõttu või muul põhjusel ebaülevaatlik ja 5 (8)
hagiavalduse teksti terviklik esitamine lihtsustab asja menetlemist. Seega ei ole hagi tervikteksti esitamine üldjuhul selline kulu, mille kostja peaks hüvitama. Hageja ei põhjendanud, et tervikteksti esitamise vajadus tulenes kostjast. Järelikult pole hageja kulunimekirjas märgitud
10.ja 11. augusti 2017 toimingutest 6,5 t üldse hüvitatavad (maakohus pidas hüvitatavaks 5 t).
12.2.2.Samuti pole hageja ega maakohus põhjendanud, miks oli vajalik registripäringu kulu. Hageja taotles 2,40 euro hüvitamist (= 2 + 20% käiebamaks), maakohus hindas vajalikuks 2 eurot. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et see ei ole vajalik kulu, sest 15. septembri 2017 päringu hageja kohta saanuks hageja ise teha tasuta.
12.3.Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus vaidlustatud määruse järeldustega hageja esindaja maakohtu menetluses tehtud toimingute põhjendatuse ja vajalikkuse kohta. Vastuseks määruskaebuses korratud kostja varasematele väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.3.1.Hageja kulunimekirjas 30. septembriga 2016 dateeritud toimingu kulu hüvitamist ei takista hageja seisukoha esitamine alles 5. oktoobril 2016. Esindaja ei pea koostama menetlusdokumenti selle esitamise päeval. Lisaks on käesoleval juhul nähtav piisav seos kulunimekirjas märgitud kuupäeva ja hageja seisukoha failinime vahel.
12.3.2.Osalemine 13. juuni 2017 istungil on toiming, millega võis kaasneda vajadus teavitada klienti e-kirja teel. Seega on vastav lisakulu põhjendatud.
12.3.3.Dokumentidega tutvumine 11. augusti 2017 seisukoha esitamiseks pole põhjendamatu. Hageja esindaja tutvus 10. augustil 2017 kliendi toodud dokumentidega ja seejärel on uusi dokumente ka kohtule esitatud. Dokumentaalse tõendiga on enne selle esitamist vaja tutvuda.
12.3.4.Hageja esindaja 15. mai 2018 toiming sisaldab lisaks istungi ettevalmistamisele ka järgmise päeva menetlusdokumendi koostamise kulu. Tervikuna on ajakulu kooskõlas asja ja dokumendi mahuga. Ajakulu 13. juuni 2017 ja 24. mai 2018 istungi ettevalmistuseks võis olla erinev, sest vahepeal oli menetlus jätkunud ja vaidlus muutunud mahukamaks. Järelikult ei ole maakohtu hinnang vastuoluline. Õige on maakohtu seisukoht, et 24. mai 2018 istungiks ettevalmistamisel ei pidanud hageja esindaja nägema ette istungi aja tühistamist, st istungi toimumata jätmine ei mõjuta hinnangut ettevalmistuse aja vajalikkusele ja põhjendatusele.
12.3.5.Vastuse koostamine 21. novembril 2019 ei ole menetlusdokumendi mahule ja sisule sedavõrd mittevastava ajamahuga, et esindaja tööaega tuleks korrigeerida. Kuigi dokument on kokkuvõttev, siis ei tähenda see, et kokkuvõtte koostamine ja esitamine ei võtaks üldse aega.
12.4.Hageja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 25,15 t eest maakohtus on 3258 eurot: Kuupäev
12.5.Kaebusega ei vaidlustatud riigilõivu 200 eurot arvestamist hageja põhjendatud ja vajaliku menetluskulu hulka. Kokkuvõtvalt on hageja maakohtu menetluskulud põhjendatud ja vajalikud käibemaksuga summas 4109,60 eurot (= 3258 × 1,2 + 200).
13.Hageja menetluskulud ringkonnakohtus on samuti põhjendatud ja vajalikud väiksemas ulatuses kui leidis maakohus, ka selles osas tuleb vaidlustatud määrust muuta. 6 (8)
13.1.Ringkonnakohus nõustub hageja ja maakohtuga, et hageja apellatsioonkaebuse koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on 3 t. Kaebuse sisulise osa piirdumine kolme leheküljega ei tähenda, et kaebuse koostamine pidi võtma ainult 1,5 t. Lühikese ja konkreetse kaebuse koostamine võib olla ajamahukam kui seniste seisukohtade paljusõnaline kordamine.
13.2.Osaliselt on põhjendatud kostja määruskaebuse väide, et kostja apellatsioonkaebusele vastamise kulu hüvitamist taotleb hageja põhjendamatult suures ulatuses. Hageja kulunimekirja järgi kulus esindajal vastaspoole kaebusega tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks kokku 8 t, mis ei ole kooskõlas kaebuse ega vastuse sisu ja ulatusega. Kostja apellatsioonkaebus ei sisaldanud uusi väiteid ja kostja ei esitanud koos kaebusega uusi tõendeid. Samades küsimustes olid pooled pikalt vaielnud maakohtus. Neil kaalutlustel oli kaebusega tutvumise ja sellele vastamise piisav aeg 4 t.
13.3.Toimingud ringkonnakohtus tegi hageja esindaja tunnitasuga 130 eurot, millele lisandus käibemaks. Sarnaselt eespool p-s 12.1 märgituga on see tasumäär kohane.
13.4.Kaebusega ei vaidlustatud riigilõivu 75 eurot arvestamist hageja põhjendatud ja vajaliku menetluskulu hulka. Hageja ringkonnakohtu menetluskulu on niisiis põhjendatud ja vajalik käibemaksuga summas 1167 eurot (= (3 + 4) × 130 × 1,2 + 75).
14.Menetluskulude jaotuse järgi kannab kostja maakohtu kuludest 79,74% ja ringkonnakohtu kulud tervikuna. Järelikult on hagejale hüvitatav summa kokku 4444 eurot (= 4109,60 × 79,74% + 1167). Hageja kulude kindlaksmääramise taotlus jääb rahuldamata summas 2788,60 eurot (=5441,60 + 1791 – 4444). Eespool p-s 9 märgitu kohaselt on kostjale hüvitatav summa 1343,48 eurot. Maakohus tegi põhimõtteliselt õigesti TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel tasaarvestuse, aga hagejale hüvitatava summa vähenemise tõttu muutub ka tasaarvestuse tulemus. Kostja peab hagejale maksma menetluskulu katteks 3100,52 eurot (= 4444 – 1343,48). See summa on kooskõlas tsiviilasja keerukuse, kestuse ja mahuga. Nimetatud summalt tuleb tasuda ka viivist, mille kogusumma ringkonnakohus piirab sarnaselt maakohtuga võlgnevata kuluhüvitisega.
15.Lõpuks teeb ringkonnakohus määruskaebemenetluse kuludega seonduva otsustuse.
15.1.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulud ei oleks TsMS § 178 lg 4 järgi hüvitatavad. Ringkonnakohus möönab, et see säte võib praegusel kujul olla vastuolus PS §-s 25 sätestatud õigusega varalise kahju hüvitamisele (vt Riigikohtu 1. juuni 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-11, p 14 kolmas lõik). Menetluskulude kindlaksmääramise menetlus on teatavat liiki kahju hüvitamise menetlus (nt Riigikohtu 11. jaanuari 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 17). Seega on igasugune menetluskulu olemuselt menetlusosalise kahju, mis peaks olema põhimõtteliselt hüvitatav. Lisaks võib seaduses sätestatud kulude hüvitamise keeld riivata omandiõigust (PS § 32), õigust tõhusale ja õiglasele kohtumenetlusele (PS §-d 14 ja 15) ning kutse- ja ettevõtlusvabadust (PS § 31, nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 41).
15.2.Kohus saab kontrollida asjassepuutuva normi põhiseaduspärasust. Asjassepuutuv on norm, mille PS-le mittevastavuse korral peaks kohus asja lahendades otsustama teisiti kui selle põhiseaduspärasuse korral. Esimese ja teise astme kohtutel on õigus algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus vaid konkreetse asjassepuutuva normi suhtes (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 18. detsembri 2012 otsus asjas nr 3-4-1-25-12, p 27).
15.3.Käesoleval juhul oleks TsMS § 178 lg 4 asjassepuutuv norm, kui kohus teeks ilma selle sätteta otsustuse kaebemenetluse kulude hüvitamise kohta. Seega eelkõige juhul, kui määruskaebuse menetlemise kulud ei jää poolte endi kanda. TsMS ei näe otseselt ette kaebemenetluse kulude jaotamist vastavalt kaebuse rahuldamise ulatusele (vt nt Riigikohtu
27.märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-17, p 18 kolmas lõik). Nii tuleb kulude jaotus otsustada lähtudes üldistest reeglitest. Ringkonnakohus leiab, et analoogia korras tuleb 7 (8)
kohaldada TsMS § 163 lg 1 ja jätta kaebemenetluse kulud kaebuse osalise rahuldamise tõttu poolte endi kanda. Sellisel juhul pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.
15.4.Eelmise alapunkti tulemuse tõttu ei ole TsMS § 178 lg 4 asjassepuutuv norm, st p-s 15.2 märgitud kaalutlustel ei saa kohus kontrollida selle põhiseaduspärasust. Ühtlasi pole vaja hinnata, kas Riigikohtu 27. mai 2020 määruse tsiviilasjas nr 2-18-7550 p-s 15 esitatud seisukohad menetluskulude nimekirja koostamise kulu hüvitatavuse kohta oleks üle kantavad kulude vaidlustamisel tekkivate täiendavate kulude hüvitamisele.
16.Juhindudes TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduvast § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Erinevalt maakohtust ei pea ringkonnakohus vajalikuks märkida summasid sõnadega ega korrata menetlusosaliste isiku- ja registrikoode, mis on esitatud lahendi sissejuhatavas osas.
17.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 696 lg 1 teise lause ja § 178 lg 2 alusel. (allkirjastatud digitaalselt)
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.