Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
3-2-1-17-11 Tartu, 1. juuni 2011. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik ja Tambet Tampuu AS-i EISI menetluskulude kindlaksmääramise avaldus Tallinna Ringkonnakohtu 20. detsembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-34621 AS-i EISI määruskaebus AS EISI (registrikood 10088556), esindaja vandeadvokaat Martin Männik AS Nordecon (registrikood 10099962), esindaja vandeadvokaat Toomas Vaher 2. mai 2011. a, kirjalik menetlus
vastustajalt avaldaja kasuks menetluskulu 45 525 krooni. Määruse järgi on 18. septembri 2009 kohtumäärusega menetluskulud jäetud täies ulatuses vastustaja kanda, viidates põhistuses enne 1. jaanuari 2010 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg-le 4. Kuna kohus on jätnud menetluskulud täies ulatuses vastustaja kanda, hõlmab see ka avaldaja lepingulise esindaja kulusid, ilma et kohus seda menetluse lõpetamise määruses täpsustama peaks. Seega peab vastustaja hüvitama avaldaja lepingulise esindaja kulud 18. septembri 2009. a kohtumääruses esitatud menetluskulude jaotuse alusel. Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137 §-s 2 sätestatakse, et mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu määratud hagihinnast, on lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 200 000 krooni. Avaldaja taotluses märgitud lepingulise esindaja tasu ei ületa Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäära. Vastustaja ei ole esitanud vastuväiteid avaldaja lepingulise esindaja kulude koosseisu kohta.
Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määruse nr 90 "Töötasu alammäära kehtestamise" § 1 kohaselt on töötasu alammääraks tunnis 27 krooni. Avaldaja esitatud arvetest nähtuvalt on esindajate aega kulunud kokku 28,1 tundi (tunnihinnaga 1600 krooni). Põhjendatud on kohaldada tunnistajatasu tunnitasu ülemmäära, s.o 270 krooni, ning vastustajalt menetluskuludena välja mõista 7587 krooni. Ringkonnakohus ei näinud põhiseaduse vastasust selles, et hagita menetluses lähtutakse menetlusosalise vajalike kohtuväliste kulude hüvitamisel tunnistajale makstavast hüvitisest. Riigikohus on 20. oktoobri 2010. a määruses 3-2-1-89-10 leidnud, et hagita menetluses menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb kohaldada TsMS § 172 lg-t 8 ja seega selle põhiseaduspärasust hinnanud. Vajadus sätte põhiseaduspärasuse täiendavaks hindamiseks puudub.
Pankrotiseaduses ei sätestata, kuidas toimub menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude kindlaksmääramine (hüvitamine). PankrS § 3 lg 2 kolmanda lause kohaselt lahendatakse pankrotimenetluse algatamise avaldus hagita menetluses. Hagita menetluses reguleerib menetluskulude jaotamist TsMS § 172. Nimetatud paragrahvis kehtestab omakorda lg 8 vajalike kohtuväliste kulude hüvitamise (kulude kindlaksmääramise) korra.
menetluses on võrreldes hagimenetlusega hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus piiratud. Kolleegium on eespool märkinud, et hagita menetluses kehtiva uurimispõhimõtte kohaselt on kohtu aktiivsus hagita menetluses suurem kui hagimenetluses. Kohus ei ole seotud menetlusosaliste väidetega ning võib tõendeid koguda omal algatusel. Sama kehtib PankrS § 3 lg 3 kohaselt ka pankrotimenetluses - pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. Seega on seadusandja põhjendatult hagita menetluses kohtu aktiivsuskohustuse tõttu piiranud teiselt menetlusosaliselt väljamõistetavate õigusabikulude määra. Põhiseaduse § 25 kohaselt on igaühel õigus nõuda talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist. Kolleegium leiab, et TsMS § 172 lg-s 8 sätestatud menetluskulude väljamõistmise piirang võib riivata PS §-s 25 sätestatud põhiõigust, kuid see riive ei moonuta piiratava õiguse olemust ning on mõõdukas. Kolleegium ei näe ka TsMS § 172 lg 8 vastuolu PS §-s 32 sätestatud omandi põhiõigusega. Praegusel juhul ei ole tegemist omandi tahtevastase võõrandamisega PS § 32 tähenduses. Avaldaja tasus õigusabi kulusid vabatahtlikult.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.