Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
25. september 2025.a., Tallinna kohtumaja 2-23-109416 Aktiva Finance Group OÜ hagi S. Z. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
1724,23 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479; asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn) Hageja esindajad: Sigrid Rahkema ja Ahto Järvela (e-post [email protected]) Kostja: S. Z. (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja: Lembit Nurk (e-post XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi S. Z. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes osaliselt.
2.Mõista S. Z.lt välja põhivõlg 241 eurot ja viivis 110,58 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks.
3.Mõista S. Z.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt (241 eurolt) alates 21.04.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta menetluskulud 78,14% ulatuses hageja kanda ja 21,86% ulatuses kostja kanda.
Mõista S. Z.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulu 269,97 eurot.
6.Mõista Aktiva Finance Group OÜ-lt S. Z. kasuks välja menetluskulu 406,33 eurot.
7.Tasaarvestada Aktiva Finance Group OÜ ja S. Z. vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud ning mõista Aktiva Finance Group OÜ-lt S. Z. kasuks välja menetluskulu 136,36 eurot.
1
Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 06.03.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1555,83 euro saamiseks. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 05.04.2023 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus kohustas 06.04.2023 määrusega avaldajat esitama nõuetekohase hagiavalduse. Hageja esitas hagiavalduse 21.04.2023.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja 09.02.2022 sõlminud võlatunnistused ning võlausaldaja ja võlgnik maksekokkulepped nr XXX ja XXX. Hageja nõuab kostjalt võlgnevust 1364,41 eurot, viivist 124,23 eurot ja edasiulatuvat viivist põhinõudelt alates hagiavalduse kohtule esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni määras 0,065% iga tasumisega viivitatud päeva eest.
3.26.01.2024 esitas hageja kohtule seisukoha, milles selgitas krediidi kulukuse määra ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist. Hageja on seisukohal, et laenuandja on teostanud põhjaliku krediidihindamise. Hageja on seisukohal, et kui taotluse täitmisel esitas kostja laenuandjale ebaõigeid andmeid, ei saa laenuandjale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Laenuandja ei saa eeldada, et temale esitatud andmed ei ole õiged. Kui kostja soovib teadlikult teist lepingupoolt eksitada, käitub ta VÕS § 14 tulenevate nõuete vastaselt.
4.Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt taotluses esitatud teavet ning tegi päringu Maksu- ja Tolliametisse. Lepingu nr XXX alusel on krediidiandja teada saanud Pensioniregistri päringust, et kostja 6 kuu keskmine sissetulek oli 1153,06 eurot. Väljaminekuteks on kostja märkinud 522,90 eurot. Krediidiandja arvestab regulaarseteks majapidamiskuludeks 150 eurot kuus. Lepingu osamakseks kujunes 124,82 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 355,28 eurot (1153,06-522,96-150,00-124,82).
5.Lepingu nr XXX alusel on krediidiandja teada saanud Pensioniregistri päringust, et kostja 6 kuu keskmine sissetulek oli 1153,06 eurot. Väljaminekuteks oli kostja märkinud 647,78 eurot. Krediidiandja arvestab regulaarseteks majapidamiskuludeks 150 eurot kuus. Lepingu osamakseks kujunes 87,11 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 268,17 eurot (1153,06-647,78-150,00-87,11). Samuti on laenuandja teinud 2
päringu maksehäireregistrisse. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi maksehäiret.
6.Juhul kui krediidisaaja on käesoleval juhul esitanud laenuandjale oma kohustuste või sissetulekute suuruse kohta ebaõiget teavet, ei vabasta see krediidisaajat lepingust tulenevate kohustuste (so eelkõige intressi ja viivise tasumise kohustus) täitmisest. Arvestades hagi aluseks oleva lepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.
7.10.07.2025 esitas hageja kohtule seisukoha, milles on selgitanud täiendavalt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Lähtudes VÕS § 403 4 lg-le 2 omandas esialgne võlausaldaja muuhulgas kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta teabe taotluses. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel kontrollis esialgne võlausaldaja ka avalike andmebaase. Esialgne võlausaldaja on omandanud teabe, mis võimaldas hinnata, kas kostja on võimeline krediidilepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Esialgne võlausaldaja hindas kostja krediidivõimelisust ja andis kostjale piisavaid selgitusi, et kostja saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.
8.Juhuks, kui kohus leiab et vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud, palub hageja hagiavalduse rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel. Juhul, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud, palub hageja alternatiivselt hagiavalduse rahuldada lepingu nr XXX alusel, mõistes kostjalt välja põhinõude summas 73,00 eurot (475,00-402,00) ning viivise põhinõudelt 475 eurot alates 16.10.2020 kuni 10.02.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses summas 50,37 eurot ja viivise põhinõudelt 73,00 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 06.10.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Juhul, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud, palub hageja alternatiivselt hagiavalduse rahuldada lepingu nr XXX alusel, mõistes kostjalt välja põhinõude summas 168 eurot (570,00-402,00) ning viivise põhinõudelt 570 eurot alates 16.10.2020 kuni 10.02.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses summas 60,44 eurot ja viivise põhinõudelt 168 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 06.10.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited
10.Kostja on esitanud vastuse hagile, milles ta hagiavalduses esitatud nõudeid ei tunnista. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole oma nõuete tõendamiseks esitanud ühtegi tõsiseltvõetavat tõendit. Hageja ei ole võlatunnistuste puhul tõendanud nende autenditust ja nende digiallkirjastamist kostja poolt. Samuti ei mäleta kostja, et ta oleks ühel päeval digiallkirjastanud kuus dokumenti oma võlgade kohta.
11.Kostja puhul on tegemist puudega isikuga, kellel on juba kümmekond aastat tagasi diagnoositud autism, määrati raske puue ja tuvastati töövõime kaotus 80%. Ühe põhilise haiguse tunnusena on märgitud raskendatud arusaamist tõelisest olukorrast, kergeusklikkus ja mõjutatavus. Palju aastaid tagasi võttis kostja tõepoolest sõprade mõjutusel laenu, millised maksis tagasi tema ema.
12.20.12.2024 menetlusdokumendis on kostja märkinud, et kuna kostja ei tunnista, et ta oleks hagejale esitanud mingeid avaldusi laenu saamiseks ega allkirjastanud sellega seoses mingeid dokumente, siis puudub alus hagi rahuldamiseks.
13.Kostja on ka seisukohal, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kindel on, et hageja ei teinud päringut Krediidiinfosse. Nimelt oli seal kostjal alates 06.01.2021 registreeritud võlg summas 6514,44 eurot, mis oli kustutamata veel vähemalt seisuga 30.08.2024. Lisaks olid seal märked ka teiste, juba kustutatud maksehäirete kohta. Samuti figureeris kostja hageja andmebaasides, kui problemaatiline laenuvõtja juba 2018. aastal. Laenuandja ignoreeris antud fakti. 3
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus, tutvunud asja materjalidega, sh uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
15.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusesse üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPRFinance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
16.Riigikohus on 3. juuni 2021 otsuses tsiviilasjas nr 2-19-5601 selgitanud, et tõendamaks, et võlgnik tunnistas kohustusi hageja ees konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, tuleb hagejal esmalt tõendada poolte tahe luua iseseisev kohustus, vastasel juhul eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust (vt nt Riigikohtu 2. mai 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-34922/124, p 12.2; 2. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13, p 36; 10. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 24). Seega on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega siis, kui vaidlusaluse võlatunnistuse tõlgendamise teel selgub, et hoolimata poolte lepingudokumendis kasutatud sõnastusest oli poolte eesmärk luua senistest võlasuhetest sõltumatu (abstraktne) kohustus. Tõlgendamisel tuleb lähtuda eelkõige sellest, mis oli poolte ühine tahe lepingudokumendi koostamise ajal (vt VÕS § 29). Kui sellist abstraktse kohustuse loomise tahet ei tuvastata, tuleb lähtuda sellest, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, millega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist (vt nt Riigikohtu 2. mai 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-34922/124, p 12.2; 24. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 15; 6. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-149-11, p 20).
17.Samuti on Riigikohus 3. juuni 2021. a otsuses tsiviilasjas nr 2-19-5601 selgitanud, et kui võlatunnistus tehinguna kehtib ning võlgnik oli loobutavatest vastuväidetest teadlik või pidi neist teadma ja sai loobumise tagajärjest aru (vt Riigikohtu 18. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-146-13, p 24), on võlatunnistusega määratud vastuväidetest loobumine lõplik ning võlgnik saab võlale esitada üksnes neid vastuväiteid, millest teda ei loeta võlatunnistuse andmisega loobunuks. Missugustest vastuväidetest on deklaratiivse võlatunnistusega loobutud, tuleb kohtutel välja selgitada iga üksikjuhtumi puhul eraldi, võttes arvesse eelkõige võlatunnistuse sisu, ulatust, poolte huve ja lepingu sõlmimise eesmärki.
18.Riigikohus on 24. novembri 2023 määruses tsiviilasjas 2-21-13098 selgitanud, et tarbija ei saa mistahes lepinguga võtta endale kohustusi, mis on seadusega keelatud. Ka deklaratiivse võlatunnistusega, millega võlgnik on vastuväidetest loobumisega lihtsustanud võla sissenõudmist, ei saa tarbija loobuda vastuväidetest asjaoludele, mis toovad kaasa tarbijakrediidilepingu tühisuse, sest lepingu tühisust kontrollib kohus omal algatusel. Selline kokkulepe on VÕS § 421 alusel tühine. Seega, kui võlatunnistusega tunnistatud kohustuse alusvõlasuhteks on tarbijakrediidileping, võib selline võlatunnistus kui leping olla tühine ning seda peab kohus ametiülesande korras hindama (vt Riigikohtu 24. novembri 2023. a määrus tsiviilasjas 2-21-13098, p 27). 4
19.Samuti on Riigikohus on 24. novembri määruses tsiviilasjas 2-21-13098 punktis 28 selgitanud, et kui võlausaldaja tugineb oma nõude alusena võlatunnistusele, millega tarbija tunnistab tarbijakrediidilepingust tulenevat võlga või millega luuakse tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude asemele uus võlasuhe, peab kohus omal algatusel kontrollima, milline oli tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr ja kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui võlatunnistuse andmisega on tarbija loobunud õigusest esitada krediidiandja nõudele vastuväiteid, siis toob võlatunnistuse tühisuse kaasa VÕS § 421. Tüüptingimustel sõlmitud võlatunnistus võib olla tühine ka VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 11 alusel. Kui võlatunnistuse on andnud tarbija majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule, siis saab eeldada, et tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepinguga, ja vastupidist tuleb tõendada isikul, kes võlatunnistusele tugineb. Kokkuvõttes toob tarbijaga sõlmitud võlatunnistuse tühisuse kaasa see, kui võlatunnistusega soovitakse muuta kehtivaks kokkulepped, mis on seaduse kohaselt tühised. Seetõttu ei ole kokkuvõttes vahet, kas (algselt) tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude korral tugineb võlausaldaja oma nõude alusena laenulepingule või võlatunnistusele, mis on sõlmitud laenulepingu asendamiseks. Mõlemal juhul peab kohus kontrollima, kas tarbijakrediidileping ja selles sisalduvad kokkulepped muude kulude, sh intressi kohta kehtivad (vt Riigikohtu 24. novembri 2023. a määrus tsiviilasjas 2-21-13098, p 28-29).
20.Kohus hindab võlatunnistusi (dtl 27-41) ning asub seisukohale, et poolte ühiseks tahteks, eelkõige kostja kui võlgniku tahteks, ei saanud olla luua iseseisev algsest võlasuhtest sõltumatu kohustus, millega kostja oleks ennast asetanud oluliselt kehvemasse olukorda ja loobunud kostjale kui tarbijale seadusega sätestatud tarbijakrediidilepingu imperatiivse regulatsiooni kaitsest. Ükski mõistlik isik ei asetaks end vabatahtlikult seadusega ettenähtud raamistikust oluliselt kehvemasse olukorda.
21.Kohus arvestab võlatunnistuste tõlgendamisel VÕS § 29 lg 5 p 1 alusel võlatunnistuse sõlmimise asjaolusid, st seda, et võlatunnistused on ette valmistatud hageja poolt ning puudub alus kahelda, et maksekokkulepe ja võlatunnistus (dtl 27-41) on tüüptingimustega lepingud VÕS § 35 tähenduses. Võlatunnistusi allkirjastades on kostja olnud olukorras, kus tal oli juba tähtaegselt tasumata võlgnevus summas 764,50 eurot (dtl 31) ja summas 898,19 eurot (dtl 39).
22.Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud kostja poolt võlatunnistuste nr XXX ja XXX allkirjastamist. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Hageja on esitanud kohtule kostja poolt digitaalselt allkirjastatud võlatunnistuse nr XXX (dtl 26), mis on kostja poolt digitaalselt allkirjastatud 09.02.2022 kell 09:58 ja võlatunnistuse XXX (dtl 34), mis on kostja poolt digitaalselt allkirjastatud 09.02.2022 kell 09:56. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et nimetatud dokumendid ei ole allkirjastatud kostja poolt. Käesoleval juhul on kohtu hinnangul tuvastatav, et võlatunnistused nr XXX ja XXX on digitaalselt allkirjastatud kostja poolt ning kohtul ei ole alust kahelda digitaalallkirjade kehtivuses. Lisaks asus kostja võlatunnistusi täitma, millega samuti tunnistas kokkulepete sõlmimist. Vastuolulised, sh asja materjalidega vastuolus on kostja väited, et ta ei ole kunagi esitanud avaldusi laenu saamiseks ega allkirjastanud sellega seoses mingeid dokumente. Samas kostja ei eita raha saamist. Kostja heidab hagejale ette, et hageja ei ole laenutaotluste saamisel järginud vastutustundliku laenaja põhimõtet, st kostja tunnistab laenutaotluste esitamist. Asjas esitatud tõendid tõendavad kostja laenutaotluste olemasolu, laenulepingute sõlmimist ja laenu väljamaksmist. Hageja on esitanud 01.07.2020 laenulepingu nr XXX (dtl 172-176) ja 01.07.2020 laenulepingu nr XXX (dtl 177-181) ning kliendi taotluste andmed (dtl 182-183, 190-191). Hageja on kostja laenutaotluste alusel teinud päringuid (dtl 184, 192), s.t laenutaotlused on olemas olnud ja need on teinud kostja, identides ennast SmartID abil (dtl 227, 230). Hageja on saatnud kostjale tagasisidekirjad laenutaotluste saamise kohta (dtl 250, 269). Hageja on esitanud maksekorraldused (dtl 306, 312) laenude kostja arvelduskontole väljamaksmise kohta. Seega on asjas tuvastatav, et kostja on laenu taotlenud, laenulepingud on sõlmitud ja laenud on kostjale väljamakstud. 5
23.Kostja on esile toonud ka, et kostja puhul on puudega inimesega, kel on raskendatud arusaamine tõelisest olukorrast, ta on kergeusklik ja mõjutatav. TsMS § 13 lg 1 kohaselt tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et kostja puhul on tegemist isikuga, kes ei saa aru või ei ole võimeline aru saama lepingu sõlmimisega kaasnevatest kohustustest. Seega kostja ei ole tõendanud, et kostja oli võlatunnistuste ja laenulepingute sõlmimise ajal otsusevõimetu. Kostja väited, et kostja puhul on tegemist laenukõlbmatu isikuga, on paljasõnalised. Ainuüksi asjaolu, et kostja puhul on tegemist puudega isikuga, kes on kergesti mõjutatav, ei muuda teda automaatselt otsustusvõimetuks isikuks. PKS (perekonnaseadus) § 203 lg 1 järgi kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa, registreeritud elukaaslase või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. TsMS § 8 lg 3 kohaselt kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud. Rahvastikuregistrist ei nähtu, et kostjale oleks määratud eestkostja, seega on kostja puhul tegemist teovõimelise isikuga.
24.VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks.
25.Seega hoolimata sellest, et võlatunnistuses on märgitud, et see on konstitutiivne, ei tuvasta kohus, et poolte tegelik ühine tahe oli konstitutiivse võlatunnistuse sõlmimisele suunatud. Samuti ei tulene pelgalt võlatunnistuses märgitust, et võlgnik on kõikidest vastuväidetest loobunud. Kohus tuvastab, et hageja ja kostja vahelisele õigussuhtele kohaldub tarbijakrediidilepingu regulatsioon, sealhulgas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustus. Kohus tuvastab samuti, et ülaltoodud asjaolusid arvestades ei ole kostja loobunud vastuväidetest, millised on kostjale kui tarbijale VÕS § 421 alusel tagatud tulenevalt sätete imperatiivsest iseloomust. Isegi kui lugeda, et kostja tahe oli suunatud vastuväidetest loobumisele, on mistahes seadusest kostja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe, mida vastuväidetest loobumine vaieldamatult on, VÕS § 421 alusel nii või teisiti tühine.
26.Kui krediidiandja või nõude loovutamise korral tema eriõigusjärglane soovib panna tarbija vastu maksma nõudeid, mis tulenevad võlatunnistusest, mille aluseks on tarbijakrediidileping, peab kohus tegema tarbijakrediidilepingu kehtivuse kontrollimiseks esmalt kindlaks, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas (Riigikohtu 12. juuni 2024. a otsus tsiviilasjas nr 2-23-116386). VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Võlatunnistuse nr XXX alusvõlasuhteks on 01.07.2020 sõlmitud laenuleping nr XXX krediidi kulukuse määraga 39,97%. Kolmekordne Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr oli sel hetkel 61,56%. Võlatunnistuse nr XXX alusvõlasuhteks on 01.07.2020 sõlmitud laenuleping nr XXX krediidi kulukuse määraga 44,99%. Kolmekordne Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr oli sel hetkel 61,56%. Seega ei ületanud lepingute krediidi kulukuse määr seaduses sätestatud
6
ülempiiri. Kohus leiab, et nii võlatunnistused kui nende aluslepingud krediidi kulukuse määra tõttu kehtetud ei ole.
27.Kohus andis hagejale 29.12.2023 selgitavas kirjas võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
28.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (Riigikohtu 24. novembri 2023.a määrus tsiviilasjas nr 221-13098, p-d 13 ja 17).
29.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1 ja VÕS § 4034 lg 13). Järgnevalt kontrollib kohus, kas hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
30.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24. novembri 2023.a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17).
31.26.01.2024 seisukohas märgitu kohaselt võttis kostja krediidivõimelisuse hindamisel laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning tegi päringu Maksu- ja Tolliametisse. Samuti on laenuandja teinud päringu pensioniregistrisse ja maksehäireregistrisse. Kohus on seisukohal, et nimetatut ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.
32.Kostja väidab, et hageja ei ole teinud päringut Krediidiinfosse, kuna seal oli kostjal alates 06.02.2021 registreeritud võlg summas 6514,44 eurot, mis oli veel kustutamata 30.08.2024 seisuga. Kohus selgitab, et kuna tarbijakrediidilepingud nr XXX ja XXX on sõlmitud 01.07.2020, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähendust, et kostjal oli maksehäire maksehäireregistris peale lepingu sõlmimist. Laenuandja saab laenusaaja krediidivõimelisuse hindamisel võtta arvesse üksnes asjaolusid, mis esinesid enne laenutaotluse esitamist või mis olid olemas laenutaotluse esitamise hetkel.
33.Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale krediidi võimaldamist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, tema varasem maksekohustuste täitmine, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 pdega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks tarbija väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Samuti ei kontrollitud tarbija sissetulekute suurust.
34.Kohus märgib, et laenuandja peab muuhulgas hindama tarbija sissetuleku allikat ja selle olemust (KAVS § 49 lg 3). KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema 7
sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Asja materjalidest nähtub, et hageja ei ole küsinud enne lepingu sõlmimist kostjalt pangakonto väljavõtteid, millest nähtuks, kui suured oli kostja tegelikud sissetulekud ja väljaminekud (Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-129990 p 26, 32). Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.
35.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 403 4 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (Riigikohtu 31. jaanuar 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.
36.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
37.Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla ja VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suures summas hageja kostjale laenulepingute alusel laenu andis ja kui suure summa on kostja lepingute järgi tagasi maksnud.
38.Kostja sai lepingu nr XXX alusel laenu 475 eurot (laenusummast on maha arvestatud lepingutasu 25 eurot, dtl 173). Lepingu ülesütlemise seisuga s.o 15.10.2020 ei olnud kostja ühtegi tagasimakset esialgsele võlausaldajale teostanud. Kostja on peale lepingu ülesütlemist teostanud tagasimakseid hagejale perioodil 10.02.2022 kuni 05.10.2022 lepingu nr XXX katteks kokku summas 402 eurot (dtl 236). Lepingu kehtivuse ajal, s.o 01.07.2020-15.10.2020 oli VÕS § 94 järgne intressimäär 0% aastas. Seega kostja perioodi 01.07.2020-15.10.2020 eest intressi maksma ei pea. Hageja on arvestanud tasutud summa põhivõlgnevuse katteks. Seega võlgneb kostja hagejale põhivõlgnevust 73 eurot.
39.VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 on antud juhul viivisemääraks perioodil 16.10.2020-10.02.2022 8% aastas. Hageja on palunud mõista välja viivise 475 eurolt alates 16.10.2020-10.02.2022. Kuivõrd nimetatud perioodil võlgnes kostja laenuandjale põhivõlgnevust 475 eurot, tuleb viivist arvestada nimetatud summalt. Viivisesummaks kujuneb seega 50,26 eurot.
8
40.Kostja sai lepingu nr XXX alusel laenu 570 eurot (laenusummast on maha arvestatud lepingutasu 30 eurot, dtl 178). Lepingu ülesütlemise seisuga s.o 15.10.2020 ei olnud kostja ühtegi tagasimakset esialgsele võlausaldajale teostanud. Kostja on peale lepingu ülesütlemist teostanud tagasimakseid hagejale perioodil 10.02.2022 kuni 05.10.2022 lepingu nr XXX katteks kokku summas 402 eurot (dtl 238). Lepingu kehtivuse ajal, s.o 01.07.2020-15.10.2020 oli VÕS § 94 järgne intressimäär 0% aastas. Seega kostja perioodi 01.07.2020-15.10.2020 eest intressi maksma ei pea. Hageja on arvestanud tasutud summa põhivõlgnevuse katteks. Seega võlgneb kostja hagejale põhivõlgnevust 168 eurot.
41.VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 on antud juhul viivisemääraks perioodil 16.10.2020-10.02.2022 8% aastas. Hageja on palunud mõista välja viivise 570 eurolt alates 16.10.2020 -10.02.2022. Viivisesummaks kujuneb seega 60,32 eurot.
9
42.Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivis põhinõudelt alates 06.10.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni. TsMS § 367 viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega saab hageja nõuda viivist alates hagiavalduse esitamisest. Kuna hageja on hagiavalduse esitanud kohtule 21.04.2023, saab kohus mõista kostjalt edasiulatuva viivis välja alates 21.04.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
43.Arvestades eelpool väljatoodud põhjendusi ning tsiviilasja materjale, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele põhivõlg 241 eurot (73+168), viivis 110,58 eurot (50,26+60,32) ja viivis põhinõudelt (241 eurolt) alates 21.04.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ülejäänud hageja nõuded jätab kohus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
44.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
45.Käesoleva hagi hind on 1724,23 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab hageja nõude osaliselt summas 376,93 eurot ehk hageja nõudest rahuldatakse 21,86% jätab kohus menetluskulud 21,86% ulatuses kostja kanda ja 78,14% ulatuses hageja kanda.
46.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
47.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 315 eurot ja õigusabikulu 1879 eurot.
49.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja kulud ei ole taotletud suuruses täies ulatuses põhjendatud. Ajakulu hagiavalduse koostamisele, lisade komplekteerimisele ja kohtul esitamisele on kohtu hinnangul ülemäärane. Tegemist on hageja esindaja poolt sarnastes tsiviilasjades kasutatava standardse hagiavaldusega. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele saab lugeda 1 tundi. Ülejäänud osas on kohtu hinnangul hageja poolt väljatoodud toimingud kooskõlas menetluse käiguga, olid menetluses vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega.
50.Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind 169 eurot ei ole põhjendatud. Nimetatud tunnihind on põhjendatud vandeadvokaadist esindaja puhul. Kohtu hinnangul on juristist esindaja puhul põhjendatud tunnihinnaks 100 eurot.
51.Seega on hageja esindaja põhjendatud ajakulu 9 tunni ulatuses (1+2+2+0,25+3+0,25+0,5) ja põhjendatud õigusabikulu 900 eurot (9 h x 100 eur/h). Hageja menetluskuluks kokku on 1235 eurot (315+20+900).
52.Kuivõrd kohus jättis menetluskulud 21,86% ulatuses kostja kanda, kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele 269,97 eurot (1235x21,86%).
53.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks õigusabikulu summas 640 eurot.
54.Kohus leiab, et kostja õigusabikulud on ülemäärased. Võttes arvesse asja keskmist keerukust ja kostja vastuse hagiavaldusele mahtu (2 lk), võis selle koostamisele (sh hagimaterjalide analüüsile) kokku kuluda 2 tundi. 29.06.2023 arvamuse koostamisele võis kohtu hinnangul põhjendatult kuluda 1,5 tundi. Ülejäänud osas on kohtu hinnangul hageja poolt väljatoodud toimingud kooskõlas menetluse käiguga, olid menetluses vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega.
55.Seega on kostja esindaja põhjendatud ajakuluks 6,5 tundi (2+1,5+2+1). Kostja esindaja tunnihind 80 eurot on kohtu hinnangul põhjendatud. Kostja menetluskuluks kokku on 520 eurot.
56.Kuivõrd kohus jättis menetluskulud 78,14% ulatuses hageja kanda, kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele 406,33 eurot (520x78,14%).
57.TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused väljamõistetavad menetluskulud, mille tulemusena tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulu 136,36 eurot (406,33-269,97).
58.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ 11
Karin Mölder kohtunik
12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.