08. oktoober 2021.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-142518
Tsiviilasi
PARKIT OÜ hagiavaldus D. N.u (N.) vastu raha tasumise nõudes
Hagihind
306,44 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
PARKIT OÜ (registrikood 12135716, aadress Turu tn 2, 51004 Tartu) Seaduslik esindaja juhatuse liige J. B.
Kostja
D. N. (isikukood xxxx, aadress xxxx)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Välja mõista D. N.ult (N., isikukood xxxx) PARKIT OÜ (registrikood 12135716) kasuks 125,05 (ükssada kakskümmend viis koma null viis) eurot.
3.Välja mõista D. N.ult (N., isikukood xxxx) PARKIT OÜ (registrikood 12135716) kasuks viivis põhinõude 105 (ükssada viis) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 14.01.2021.a (neljateistkümnendast jaanuarist kahe tuhande kahekümne esimesel aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 84,95 (kaheksakümmend neli koma üheksakümmend viis) eurot.
Jätta rahuldamata PARKIT OÜ (registrikood 12135716) hagiavaldus D. N.u (N., isikukood xxxx) vastu leppetrahvi 105 eurot, sissenõudmiskulude 40 eurot ja viivise 19,59 eurot tasumise nõuetes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskuludest PARKIT OÜ (registrikood 12135716) kanda 56,45% (viiskümmend kuus koma nelikümmend viis protsenti) ja D. N.u (N., isikukood xxxx) kanda 43,55% (nelikümmend kolm koma viiskümmend viis protsenti).
6.Välja mõista D. N.ult (N., isikukood xxxx) PARKIT OÜ (registrikood 12135716) kasuks menetluskulu (riigilõiv) 32,66 (kolmkümmend kaks koma kuuskümmend kuus) eurot.
7.Jätta kindlaks määramata D. N.u (N., isikukood xxxx) menetluskulud.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: [---] 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagi selle hinnast tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa
1.TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millel kohus rajas oma järeldused.
2.Hageja on põhjendanud hagiavaldust sõiduki registreerimismärgiga xxxx parkimisega V KÜ territooriumil 27.07.2018, 17.08.2018, 21.08.2018, 25.08.2018, 03.09.2018, 05.09.2018 (dtl 35). Kostja ei vaidle vastu hageja väitele selle kohta, et kostja parkis oma sõidukit registreerimismärgiga xxxx parkimisega V KÜ territooriumil 27.07.2018, 17.08.2018, 21.08.2018, 25.08.2018, 03.09.2018, 05.09.2018 (dtl-d 73, 78-79). Kohus leiab, et asjaolu ei vaja eraldi tõendamist, sest pooled selle üle ei vaidle (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
3.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et hageja ja kostja sõlmisid sõiduki registreerimisnumbriga xxxx parkimiseks kuus parkimislepingut 27.07.2018, 17.08.2018, 21.08.2018, 25.08.2018, 03.09.2018 ja 05.09.2018, kui kostja sisenes hageja hallatavasse V KÜ territooriumile. Kohus leiab, et hageja on parkimistingimuste avaldamise territooriumi sissesõidul asuval infotahvlil tõendanud fotodega (dtl 101). Kohus arvestab seejuures sellega, et kostja ei ole vaidlustanud parkimistingimuste avaldamist infotahvlil. Parkimistingimuste punkti 1 kohaselt loeti sõidukijuhi ja parklakorraldaja vahel sõiduki parklasse sisenemisel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustus sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel (dtl 102, p 1). Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja parkis sõidukit registreerimismärgiga xxxx 27.07.2018, 17.08.2018, 21.08.2018, 25.08.2018, 03.09.2018 ja 05.09.2018 V KÜ territooriumil. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et pooled on sõlminud kuus lepingut parkimistingimustes märgitud tingimustel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 sätestab, et 2 (6)
üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Kohus leiab, et parkimisleping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. VÕS § 37 lg 1 kohaselt on tüüptingimuste lepingu osaks muutumise eelduseks see, et teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Hagist nähtuvalt tugineb hageja sellele, et pooltevaheline leping on sõlmitud tüüptingimustel, kusjuures lepingu sõlmimine on toimunud tüüptingimustes sätestatud korras.
4.Parkimistingimuste punkt 2 sisaldab järgmise sisuga tingimust: „2. Parkimist lubav dokument (parkimisluba) peab olema nähtaval kohal- armatuurlaual“ (dtl 102, p 2). Parkimistingimuste punkt 5 sisaldab järgmise sisuga tingimust: „5. Kui sõidukijuht eirab käesolevaid tingimusi (pargib ja liikleb valesti), on parklakorraldajal õigus määrata sõidukijuhile ja sõidukijuhil on kohustus tasuda parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvi 35€“ (dtl 102, p 5). Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et 27.07.2018, 17.08.2018, 21.08.2018, 25.08.2018, 03.09.2018 ja 05.09.2018 V KÜ territooriumil parkides ei olnud sõidukil registreerimisnumbriga xxxx parkimisluba nähtaval kohal. Kohtu hinnangul tõendavad hageja esitatud fotod seda, et 27.07.2018 ei olnud parkival sõidukil parkimisluba nähtaval kohal (dtl-d 103-108). Fotodelt ei nähtu parkimisluba sõiduki armatuurlaual või muul nähtaval kohal. Kohtu hinnangul tõendavad hageja esitatud fotod seda, et 17.08.2018 ei olnud parkival sõidukil parkimisluba nähtaval kohal (dtl-d 126-131). Fotodelt ei nähtu parkimisluba sõiduki armatuurlaual või muul nähtaval kohal. Kohtu hinnangul tõendavad hageja esitatud fotod seda, et 21.08.2018 ei olnud parkival sõidukil parkimisluba nähtaval kohal (dtl-d 120-125). Fotodelt ei nähtu parkimisluba sõiduki armatuurlaual või muul nähtaval kohal. Kohtu hinnangul tõendavad hageja esitatud fotod seda, et 25.08.2018 oli parkival sõidukil armatuurlaual nähtaval parkimisluba (dtl-d 116, 119). Tõendist nähtuvalt on parkimisluba nr 29 väljastatud sõidukile xxxx registreerimisnumbriga xxxx, mis erineb kostja sõiduki omast. Kohtu hinnangul tõendavad hageja esitatud fotod seda, et 03.09.2018 ei olnud parkival sõidukil parkimisluba nähtaval kohal (dtl-d 109112). Fotodelt ei nähtu parkimisluba sõiduki armatuurlaual või muul nähtaval kohal. Kohtu hinnangul tõendavad hageja esitatud fotod seda, et 05.09.2018 oli parkival sõidukil armatuurlaual nähtaval parkimisluba (dtl 138). Tõendist nähtuvalt on parkimisluba nr 29 väljastatud sõidukile xxxx registreerimisnumbriga xxxx, mis erineb kostja sõiduki omast. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtub parkimistingimuste punktile 2 vastav parkimist lubava dokumendi nähtavaks tegemine 27.07.2018, 17.08.2018, 21.08.2018 ja 03.09.2018. Kostja ei saanud temale väljastatud parkimisluba nr 29 (dtl 75) panna sõiduki nähtavale kohale, sest parkimisluba on väljastatud 09.09.2018, see tähendab pärast hageja nõude aluseks olevaid parkimisjuhtumeid. Seetõttu ei tõenda kostja esitatud foto parkimisloast nr 29, mis on väljastatud 09.09.2018.a (dtl 75), kostja parkimisõiguse olemasolu 27.07.2018, 17.08.2018, 21.08.2018 ja 03.09.2018. Kostja on esitanud tõendina KÜ V parkimiskaartide nimekirja seisuga 23.01.2020, millest nähtuvalt on korterile nr xxxx väljastatud parkimiskaart nr 29, millele vastava sõiduki registreerimisnumber on xxxx (dtl 184). Kohus leiab, et nimekiri ei tõenda seda, et kostja tegi vastavalt parkimistingimuste punktile 2 parkimisloa 27.07.2018, 17.08.2018, 21.08.2018 ja 03.09.2018 nähtavaks. Samuti ei tõenda I. N.u 10.09.2021 digitaalselt allkirjastatud kinnitus (dtl-d 179-180), et kostja tegi vastavalt parkimistingimuste punktile 2 parkimisloa 27.07.2018, 17.08.2018, 21.08.2018 ja 03.09.2018 nähtavaks. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et kostja rikkus 27.07.2018, 17.08.2018, 21.08.2018 ja 03.09.2018 parkimistingimuste punktist 2 tulenevat kohustust teha parkival sõidukil parkimist lubav dokument nähtavaks. Parkimistingimustest ei nähtu, et parkimisluba võib tõendada ainult konkreetsele sõidukile väljastatud parkimisloaga. Samuti ei näe parkimistingimused ette, et keelatud on teise sõiduki andmetega parkimisloa kasutamine. Kostja sõidukil oli 25.08.2018 ja 05.09.2018 nähtavale kohale pandud parkimisluba (dtl-d 116, 119, 138). Kohus leiab seetõttu, et kostja ei rikkunud 25.08.2018 ja 05.09.2018 parkimistingimuste punkti 2.
3 (6)
5.Hageja nõuab kostjalt iga rikkumise eest leppetrahvi 35 eurot tasumist. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja rikkus parkimistingimusi neljal korral, see on 27.07.2018, 17.08.2018, 21.08.2018 ja 03.09.2018. Seega tekkis hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 140 eurot tasumist. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kostja on esitanud hagile vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja kostjale teatanud mõistliku aja jooksul leppetrahvi nõudmisest. Hageja nõude eelduseks on leppetrahvi nõudmisest teatamine kostjale mõistliku aja jooksul. Mitteteatamine on negatiivne asjaolu, mistõttu on hagejal koormis tõendada leppetrahvi nõudmisest teatamine kostjale (sh teatamise viis, aeg ja teate kui tahteavalduse kättesaamine kostja poolt) (TsMS § 230 lg 1). Hageja põhjendab hagi sellega, et leppetrahvi teade pandi kõigitel kordadel sõiduki tuuleklaasile kojameeste vahele. Kohtu hinnangul tõendavad hageja esitatud fotod seda, et 27.07.2018 oli sõiduki registreerimisnumbriga xxxx kojamehe vahele pandud soonkinnisega kilekott, milles olid näha paberid (dtl 108). Kohtu hinnangul tõendavad hageja esitatud fotod seda, et 17.08.2018 oli sõiduki registreerimisnumbriga xxxx kojamehe vahele pandud soonkinnisega kilekott, milles olid näha paberid (dtl 131). Kohtu hinnangul tõendavad hageja esitatud fotod seda, et 21.08.2018 oli sõiduki registreerimisnumbriga xxxx kojamehe vahele pandud soonkinnisega kilekott, milles olid näha paberid (dtl 127). Kohtu hinnangul tõendavad kogumis leppetrahvinõuete koostamine (dtl-d 103, 126, 120) ja sõiduki fotografeerimine leppetrahvinõuete koostamise päevadel koos kojamehe vahele pandud vahele pandud soonkinnisega kilekotiga, et soonkinnisega kilekottides olid 27.07.2018, 17.08.2018 ja 21.08.2018 leppetrahvinõuded. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 sätestab, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Kohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele mõistlik viis tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes (vt ka Riigikohtu 05.06.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-117146, p 12). Pooled ei ole tõendanud erandlikke asjaolusid (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), mis oleks muutnud tahteavalduse edastamise viisi ebamõistlikuks. Eeltoodust tulenevalt tuleb 27.07.2018, 17.08.2018 ja 21.08.2018 leppetrahvinõuded lugeda kostja poolt kättesaaduks. Kohus leiab, et hageja ei ole kaotanud õigust nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist 27.07.2018, 17.08.2018 ja 21.08.2018 aset leidnud lepingurikkumiste eest, sest hageja on kostjale leppetrahvinõudest mõistliku aja jooksul teatanud. Kohtu hinnangul ei nähtu hageja esitatud fotodest dokumentide panemist sõiduki registreerimisnumbriga xxxx esiklaasile kojamehe alla 03.09.2018 (dtl 109-113). 03.09.2018 leppetrahvinõude edastamine kostjale ei nähtu ka muudest poolte esitatud tõenditest. Kohus leiab, et hageja poolt menetlusdokumentides avaldatu ei ole tõendiks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõistes. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud kostjale 03.09.2018 leppetrahvinõudest teatamist mõistliku aja jooksul. Kohus leiab, et hageja on kaotanud õiguse nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist 03.09.2018 lepingurikkumise eest.
6.Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja rikkus neljal korral parkimistingimuste punktist 2 tulenevat kohustust (27.07.2018, 17.08.2018, 21.08.2018 ja 03.09.2018 lepingurikkumised). Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja on kostjale mõistliku aja jooksul teatanud leppetrahvi nõudmisest 27.07.2018, 17.08.2018 ja 21.08.2018 lepingurikkumiste eest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus nõuda kostjalt parkimistingimuste punkti 5 alusel leppetrahvi 105 eurot tasumist. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata leppetrahvi 105 eurot tasumise nõudes, mida hageja nõuab kostjalt 25.08.2018, 03.09.2018 ja 05.09.2018 lepingurikkumiste eest.
7.VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude 40 eurot hüvitamist. VÕS 1131 lg 4 sätestab, et käesolevat paragrahvi ei kohaldata tarbijast võlgnikule.
4 (6)
Kohus leiab, et VÕS § 1131 lg 1 alusel saab võlausaldaja nõuda võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitamist üksnes siis, kui pooltevaheline leping on sõlmitud võlgniku majandus- või kutsetegevuses. Hageja ei ole tõendanud asjaolusid, millest nähtuvalt on kostja lepingud sõlminud enda majandus- või kutsetegevuses. Kostja on füüsiline isik ning on parkinud sõidukit korteriühistu territooriumile, millel asuvas elamus asub kostja ema korter (dtl-d 179-180). Kohtu hinnangul nähtub sellest, et sõiduki parkimine V KÜ territooriumile on toimunud kostja perekondlikel põhjustel, mitte tema majandusvõi kutsetegevuses. Seetõttu puudub hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 1131 lg 1 alusel sissenõudmiskulude 40 eurot hüvitamist. Hageja ei ole tõendanud kostjale meeldetuletuskirjade saatmist. Seetõttu puudub hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 113 2 lg-de 1 ja 2 alusel. Kohus jätab hagiavalduse sissenõudmiskulude 40 eurot tasumise nõudes rahuldamata.
8.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud ulatuses viivise 19,59 eurot tasumist 25.08.2018, 03.09.2018 ja 05.09.2018 lepingurikkumiste eest sissenõutavaks muutumisest kuni 13.01.2021. Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal puudub õigus nõuda nende lepingurikkumiste eest leppetrahvi. Põhinõude puudumise tõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt ka viivise 19,59 tasumist. Kohus jätab hagiavalduse viivise 19,59 eurot tasumise nõudes rahuldamata. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud ulatuses viivise 20,05 eurot tasumist 27.07.2018, 17.08.2018 ja 21.08.2018 lepingurikkumiste eest sissenõutavaks muutumisest kuni 13.01.2021. Hageja on märkinud 27.07.2018, 17.08.2018 ja 21.08.2018 leppetrahvinõuetes, et leppetrahvi tasumise tähtaeg on 14 päeva leppetrahvi määramise päevast (dtl-d 103, 126, 120). Kohtu hinnangul ei ole pooled kokku leppinud leppetrahvi tasumise tähtajas, sest parkimistingimused leppetrahvi tasumise tähtaega ei sisalda (dtl 102). Kohus leiab, et tähtaeg 14 päeva on VÕS § 82 lg 3 mõistes leppetrahvi tasumiseks mõistlikult vajalik aeg. Seetõttu muutusid 27.07.2018, 17.08.2018 ja 21.08.2018 leppetrahvinõuded sissenõutavaks 14 päeva möödumisel leppetrahvinõude kostjale edastamisest. 27.07.2018 leppetrahvinõue muutus sissenõutavaks 10.08.2018. 27.07.2018 leppetrahvinõudelt 35 eurot ajavahemiku 10.08.2018 kuni 13.01.2021 VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses arvestatud viivise summa on 6,80 eurot. 17.08.2018 leppetrahvinõue muutus sissenõutavaks 31.08.2018. 17.08.2018 leppetrahvinõudelt 35 eurot ajavahemiku 31.08.2018 kuni 13.01.2021 VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses arvestatud viivise summa on 6,64 eurot. 21.08.2018 leppetrahvinõue muutus sissenõutavaks 04.09.2018. 21.08.2018 leppetrahvinõudelt 35 eurot ajavahemiku 04.09.2018 kuni 13.01.2021 VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses arvestatud viivise summa on 6,61 eurot. Kohus rahuldab eeltoodut arvestades hagiavalduse viivise 20,05 eurot tasumise nõudes.
9.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvilt arvestatud viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses alates 14.01.2021 kuni põhinõude tasumiseni. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse viivise protsendina tasumise nõudes osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 105 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 ls 2 ettenähtud ulatuses alates 14.01.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 84,95 eurot (põhinõude ulatuses viivis 105 eurot – sissenõutavaks muutunud viivis 20,05 eurot = 84,95 eurot).
10.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad. 5 (6)
11.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas hagiavalduse nõuetes, millelt arvestatud hagihind oli 306,44 eurot. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millelt arvestatud hagihind oli 133,45 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 43,55% ulatuses (133,45 306,44-st on 43,55%). Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud 56,45% ulatuses hageja kanda ning 43,55% ulatuses kostja kanda.
12.TsMS § 174 lg 1 ls 1 kohaselt peavad asjas kantud kohtukulud olema vajalikud ja põhjendatud. TsMS § 147 lg 1 sätestab, et avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on taotlenud menetluskulude riigilõivu 75 eurot kindlaksmääramist. Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud riigilõivu 75 eurot osas, sest riigilõiv 75 eurot on vältimatu kohtukulu, mille hageja pidi kostja vastu hagiavalduse esitamisel tegema. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulude (riigilõiv) suuruseks 75 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulud välja menetluskulude jaotuse ulatust arvestades. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 32,66 eurot (43,55% 75-st on 32,66). Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esitanud menetluskulude nimekirja. Toimikus sisalduvatest menetlusdokumentidest ei nähtu kostjale kohtukulude ja kohtuväliste kulude tekkimist. Sealhulgas ei nähtu toimikust kostja lepingulise esindaja kulude olemasolu, sest kostja on menetlustoiminguid teinud isiklikult. Eeltoodut arvestades jätab kohus kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.