X hagi Y vastu ebaõigete väidete ümberlükkamiseks ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 18. mai 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Asja hind ringkonnakohtus
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Mihhail Šerle Kostja (vastustaja): Y (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Kirke Treial
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 18. mai 2021 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda.
Rahuldada kostja esindaja advokaadi Kirke Treiali 27. septembri 2021 taotlus riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Määrata Advokaadibüroo Turnstone OÜ-le riigieelarvest makstavaks tasuks advokaadi Kirke Treiali poolt Y-le apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 443 eurot, millele lisandub 20% käibemaks 88,60 eurot – kokku 531,60 eurot.
5.Mõista hagejalt X-lt välja Eesti Vabariigi kasuks menetluskulu 531,60 eurot (kostjale Y-le osutatud riigi õigusabi tasu), mis tuleb tasuda vastavalt lisatud makseinfole 15 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Alates lahendi jõustumisest kuni riigile menetluskulu hüvitamiseni tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.X (hageja) esitas 30. jaanuaril 2019 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu.
1.1.Menetluse kestel täpsustas hageja nõuete sõnastust ja palus: (1) kohustada kostjat kahe nädala jooksul arvates lahendi jõustumisest ümber lükkama C ja „W“ saadet (edaspidi: telesaade) esitava telekanali ees kõik ebaõiged väited järgmiselt: Kostja on telesaates XX.XX.XXXX eetris olnud intervjuus avaldanud hageja kohta järgmiseid ebaõigeid faktiväiteid: (a) hageja kasutas kostja peal korduvalt jõhkrat füüsilist vägivalda; (b) hageja ajas kostjat tema sugulaste nähes taseriga [taga]; (c) hageja lasi enda hasardist enda elamu ümber elutsevaid linde ning seadis selle tegevusega ohtu ka teiste inimeste elu. Kostjal puuduvad nende väidete tõendamiseks mis tahes tõendid ning viidatud telesaatele antud intervjuus avaldatud väited hageja kohta olid valed: (2) kohustada kostjat omal kulul taotlema eelnimetatud faktiväidete ümberlükkamise avaldamist telesaate edastajalt. Teade peab olema avaldatud ilma kostja, telesaate saatejuhi või toimetuse või muude kolmandate isikute kommentaaride, hinnangute, pahakspanevate grimasside jm avaldusteta; (3) mõista kostjalt hageja kasuks välja õiglane rahasumma hagejale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel.
1.2.Hageja tõi esile XX.XX.XXXX telesaate kohta, et selle eesmärk oli kajastada hageja ja tema üürileandja vahel tekkinud õiguslikku ebaselgust. Saates andis intervjuu ka kostja, kes oli hageja endine elukaaslane. Intervjuu eesmärk oli ilmselt hageja iseloomustamine. Kostja avaldas saates hageja kohta hulgaliselt ebaõigeid ja hageja au teotavaid faktiväiteid, mille kohaselt on hageja agressiivne inimene, kes on kostjat korduvalt löönud (sh lausa peksnud), kostja ninaluu puruks peksnud ja kostjat taseriga taga ajanud.
1.3.Konkreetselt tsiteeris hageja järgmiseid intervjuus sisaldunud ja hageja arvates tema kohta esitatud ebaõigeid faktiväiteid: -
ta oli väga agressiivne, ta hakkas karjuma, alguses nügima, pärast läksid suuremaks löömised, ma ei tohtinud rääkida, mis talle ei meeldinud; ta sõitis töö juurest koju, tuli mulle kohe kallale ja kolkis ja kolkis. /.../ Saabastega lõi mind, ma olin juba pikali, tagus jalaga mind. Ma olin täiesti sinine kõik; siis kui tuligi kui nina läks puruks ja see oli niimoodi, et jälle ei kuulanud ma tema sõna kuna mul oli sugulane külas oma lastega. Ta hakkas mind peksma, tagus, ma ehmatasin ära ma olen saanud niimoodi peksa, et teised ei näe, aga just nimelt olid mul sugulased külas, et mul oli nagu piinlik, et nad näevad kuidas ma veel peksa ka seal saan ja siis ma nagu mõtlesin, et kuidas ma selle ära hoian; 2 (10)
-
-
mitte ainult ninaluu puruks. Läks teise tuppa, võttis selle taseri ja hakkas sellega mind taga ajama. Ma jooksin rõdule, need lapsed nägid pealt, ma hakkasin rõdul õudselt röökima; ta isegi ütles mulle, et me läheme psühholoogi juurde, et sellest kõigest üle saada ja vaadata, mis miks see kõik juhtus ja. /.../ ja siis aga psühholoog nii palju kui ma seal käisin andis ka mulle, soovitas mulle ühte raamatut lugeda nagu viitas sellele, et need vägivaldsed inimesed ikkagi ei muutu.
1.4.Lisaks väitis hageja, et kostja avaldas saates väärtushinnanguid, mille kohaselt hageja käis Eestis maksuametit mõnitamas ning et hageja kasutas Eestis ettevõtlusega tegeledes pahatahtlikult ära seaduselünki. Hageja tsiteeris järgnevaid tekstilõike: -
-
hakkas siin maksuametis käima. Ta nautis seda, te ei taha teada, ta otsis omale mingisuguseid sultaniriideid selga. Ta mõtles igasuguseid trikke välja, kuidas irvitada maksuameti üle, sest tal olid sellised trumbid käes, et nad ei saa mulle mitte midagi teha; selle pärast, et nad [prantslased] on nutikad. Otsivad just parasjagu neid apse ja vigu, kus on nõrgad kohad;
1.5.Samuti väitis kostja telesaates ka seda, justkui oleks hagejal ebaterve hasart lindude tapmiseks. Sealjuures väitis kostja, et hageja oli lindude laskmisele keskendunud niivõrd ennastunustavalt, et seadis sellega ohtu ka kõrvaliste isikute elu. Selles osas viitas hageja intervjuu järgmistele tekstiosadele: -
-
see [vareste laskmine] on tema hasart. Ta läheb nii põlema, et te ei taha teada, kuidas ta hakkab püssiga jooksma mööda kodu ringi. Käib aluspüksid jalas, püss käes, jookseb ühe akna peale, teise akna peale; jaa, ma mäletan, ta veel istus oma arvuti taga ja siis ta nägi sealt majaotsast, et oi sinna nad alati tulevad. Ja tal oli püss kohe siin lähedal. Ta ei saanud isegi tööd teha, teda segas juba see vaade, et need varesed seal niimoodi vabalt liiguvad. Tal oli kohe hasart, ta pidi seda kohe tegema. Jälle üks kaklemise põhjus, miks me läksime riidu. Ta jooksis teisele poole akent, sinna kus on mere poole vaade. Ja sealt hakkas sihtima. Siis ma palusin, et ära seda tee. Ma nägin seal jalutamas lapsi. Seal üks isa kogu aeg kahe pojaga käis jalutamas. Ja need väikesed lapsed, neid ei näe ju sealt. Seal on siukene võsasse kasvanud ja ma niimoodi kartsin, et kui keegi saab selle püssiga pihta.
1.6.Kokkuvõtvalt tõdes hageja, et kostja on avaldanud tema kohta nõudes (1) märgitud ebaõiged faktiväited (a)–(c) ning lisaks järgmised ebakohased ja au teotavad väärtushinnangud: (d) hageja on iseloomuomadustelt nii agressiivne, et isegi kostja ja hageja psühholoog andis kostjale mõista, et hagejat ei ole võimalik teraapiaga parandada; (e) hageja kasutas ära Eesti õiguse lünki, et korraldada Eestis kahtlast äritegevust; (f) hageja käis Eestis maksuametit mõnitamas.
1.7.Avaldatud faktiväited ei vasta tegelikkusele. Hageja ei ole kostjat korduvalt peksnud ega taseriga taga ajanud. Samuti pole ta kodu ümbruses linde jahtinud ega selle käigus teise isikute elu ohtu seadnud. Kostjal puudus mõistlik õigustus hagejat meedias negatiivselt kajastada. Hageja pole avaliku elu tegelane, ta ei pea taluma liialdusi tema isiku või iseloomu kohta.
1.8.Kostja avaldas ebaõigeid ja au teotavaid andmeid telesaate toimetusele ja saatejuhile, kes omakorda tegi intervjuu kättesaadavaks üldsusele. Avaldaja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 1 tähenduses saab olla ka meediaväljaandele ebaõiget infot avaldanud allikas. Seetõttu nõuab hageja kostjalt andmete ümberlükkamist telesaadet edastava telekanali ja saatejuhi ees, aga ka vastava teate avaldamist telekanalis kostja algatusel ja kulul. 3 (10)
1.9.Lisaks nõuab hageja mittevaralise kahju hüvitamist. Kostja rikkus hageja isiklikke õigusi au teotavate ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega ning tekitas nii hagejale kahju hingeliste kannatuste näol. Hagejale tekkis mittevaraline kahju. Kostja valeväidete tõttu jõudis suure hulga Eesti inimesteni valeteave, justkui tarvitanuks hageja kostja suhtes korduvalt vägivalda ja oleks parandamatu jõhkard, kes naudib lindude vigastamist ning ametiasutuste (st maksuameti) töötajate mõnitamist. Telesaadet on võimalik järele vaadata telekanali veebilehel. Hageja on saanud kostja poolt avaldatud ebaõige väite ja halvustavate väärtushinnangute tõttu halvustava suhtumise osaliseks ning pidanud tundma piinlikkust. Hagejal on tulnud anda saates esitatud ebaõigete väidete ja hinnangutega seoses selgitusi oma perele ja tuttavatele. Samuti on selliste ebaõige väidete avaldamine mõjutanud negatiivselt tema kodurahu ning põhjustanud ebamugavustunnet ja piinlikkust hageja lastele. Hüvitise suuruse palub hageja määrata kohtul.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Ta avaldas intervjuus ainult tõeseid andmeid ja kohaseid hinnanguid. Kui kohus ei peaks sellega nõustuma, siis tuleb nõutavat hüvitist vähendada nullini.
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus jättis hagi 18. mai 2021 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja mõistis hagejalt riigi kasuks välja kostja esindajale määratud riigi õigusabi tasu summa.
3.1.Maakohus tuvastas vaidlustamata asjaoluna, et kostja avaldas XX.XX.XXXX eetris olnud telesaatele antud intervjuus eespool p-des 1.3–1.5 tsiteeritud väited.
3.2.Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue jäi rahuldamata järgmiste põhjendustega.
3.2.1.Nõude õiguslik alus on VÕS p§ 1047 lg 4, mille kohaselt ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest kas avaldamine oli õigusvastane. VÕS § 1047 tähenduses nimetatakse kohtupraktikas andmete avaldamist ka faktiväidete avaldamiseks. VÕS § 1047 lg 4 eeldab, et avaldatud on faktiväiteid. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Seetõttu ei ole võimalik tõendada isiku kohta antud ja avaldatud väärtushinnang sisu tõesust ja väärust.
3.2.2.Ebaõigete andmete ümberlükkamise korral tuleb tuvastada, kas tegemist on faktiväidetega ja seejärel, kas väited on õigeid või ebaõiged. VÕS § 1047 lg-s 2 sätestatud asjaolude tõendamise koormuse jagamise põhimõtet tuleb kohaldada ka VÕS § 1047 lg 4 puhul. See tähendab, et kui hageja kohta avaldati tema au teotavaid (mainet kahjustavaid) andmeid, siis peab kostja, kes ei suuda tõendada andmete õigsust, need laskma oma kulul ümber lükata või parandada. VÕS § 1047 lg 2 mõttest tulenevalt kannab avaldaja faktiväidete tegelikkusele vastavuse tõendamise koormust ka siis, kui faktiväited iseenesest ei ole hageja au teotavad, kuid avaldaja oli nende faktiväidetega põhjendanud hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut.
3.2.3.Kohus nõustus hagejaga, et kostja avaldatust võib mõistlik inimene järeldada väite (a), st et hageja kasutas kostja peal pidevalt jõhkrat füüsilist vägivalda. See on faktiväide. Kohus nõustus samas kostjaga, et väide (a) on õige. Põhjendatud ei ole hageja arusaam, et väidetavate vägivallategude kohta algatatud kriminaalasja lõpetamisest saaks järeldada vägivalla puudumist. Hageja vägivaldsust kinnitavad järgmised asjaolud ja tõendid: -
Hispaania politsei protokolli kohaselt pöördus kostja 12. märtsil 2013 politseisse ja esitas kaebuse hageja kui oma elukaaslase kohta. Kaebuse kohaselt lõi hageja kostjat korduvalt rusikaga näkku ja keha piirkonda kuni kostja nõbu nad lahutas. Sama kuupäeva fotolt nähtuvad kostja parema põse piirkonnas hematoom ja paistetus ülahuule paremas osas. Raviasutuse aruande kohaselt pöördus kostja 11. märtsil 2013 erakorralise meditsiini osakonda, kus läbivaatuse käigus täheldati parema põse piirkonnas hematoom, valu samas piirkonnas, nina kerget paistetust, paistetust ülahuule paremas osas, kerget marrastust seespool ja fikseeriti ninaluu nihketa murd; 4 (10)
-
-
-
-
tunnistaja U ütluste kohaselt käis ta 2013. aasta märtsis Hispaanias koos oma lastega kostjal külas. Korteri teisel korrusel viibides kuulis ta tugevat lööki, jooksis trepist alla ja nägi, et kostja nägu on paistes ja nina sinine. Kutsuti politsei, kes võttis uuesti tunnistajaga ühendust kahe tunni pärast ja ta pidi kirjutama tunnistuse. Eelviidatud tunnistaja poeg E andis ka tunnistajaütluse, et käis oma ema ja õega kostjal Hispaanias külas. Kui nad olid just lõbustuspargist tulnud, siis hageja ja kostja olid tülli läinud ja tunnistaja nägi kuidas hageja lõi kostjat parema silma juurde; perearsti B koostatud kostja raviloo väljavõtte kohaselt pöördus kostja arsti poole
29.detsembril 2017 koduse vägivalla kaebusega ja soovis tõendit korduva kehalise vägivalla kohta kodus alates 2011. aastast. Vahetult eelmisel päeval oli saanud elukaaslaselt „vastu lõugu“. Arst tuvastas, et kostjal on subkutaanne hematoom alahuulel ja alalõual suurusega umbes 3 × 4 cm. Kostjast 29.–31. detsembril 2017 tehtud fotodelt nähtub ka hematoom alahuulel. Hageja väitis, et ta ei ole olnud kostjaga sel ajal lähisuhtes ja sinikad tekitas keegi teine. See väide on ümber lükatud 21. juuli 2019 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-18-8273 ja hageja enda seletustega, mille järgi pooled pidid kõnealusel ajal elama samas korteris; psühholoogi Ö tunnistajaütlustest nähtub, et kostja rääkis talle palju sellest, kuidas hageja on teda füüsiliselt ja vaimselt väärkohelnud, seda eriti kui nad elasid Hispaanias. Ka hageja avaldas tunnistajale, et elas Hispaanias koos kostjaga ja suhe oli väga pingeline ning kontroll ja armukadedus olid mõlemapoolsed. Hageja tunnistas ka kostja löömist. Tunnistaja leidis, et hageja on kättemaksuhimuline, aga eesti naiste ja riigi vastu halvasti meelestatud. Tunnistaja hinnangul suhtub hageja naistesse kui omandisse ja tal on tekkinud karistamatuse tunne. Tunnistaja vestles ka poolte ühise lapsega, kes ütles, et isa on paha ja on ema viis korda löönud. Laps olevat oma jutu järgi seda ise näinud. Lisaks oli laps avaldud vastuseks tunnistaja küsimusele, et hageja on ka last löönud; telesaate toimetaja S koostas kohtule selgituse, milles mh märkis, et mitmed allikad on saate tegijatele kinnitanud, et kostja kannatas koduvägivalla all; kliiniline psühholoog O koostas arvamuse, milles viitas 4. mai 2011 vestlusele kostjaga ja selles tehtud avaldusele, et hageja on kostjat löönud ja kasutab vaimsele vägivallale iseloomulikku käitumismaneeri. Lisaks avaldas kostja 22. oktoobril 2012, et hageja on kontrolliv ja lööb tihti. Selgitas, et ta on pöördunud politsei poole ja korduvalt on fikseeritud verevalumid. Vastuvõtul 10. juunil 2014 avaldas kostja, et Barcelonas elades hageja vaimselt ja füüsiliselt vägivaldne käitumine jätkus, hageja purustas rusikalöögiga kostja ninaluu ja peksab siiani. Lisaks esineb seksuaalvägivalda ja alandamist. Psühholoogi hinnangul on tegemist nii vaimselt kui füüsiliselt vägivaldse suhtega, milles kannatajateks on kostja ja laps;
3.2.4.Samuti nõustus kohus hagejaga selles, et telesaate mõistliku vaataja jaoks avaldas kostja väite (b), et hageja ajas kostjat kostja sugulaste nähes taseriga taga. Ka see on õige faktiväide järgmiste asjaolude ja tõendite pinnalt: -
-
Hispaania politseile tehtud avaldusest nähtub, et 11. märtsil 2013 ajas hageja kostjat korteris taga taseriga kuni nad jõudsin rõdule, kus kostjal õnnestus helistada hädaabinumbril; tunnistaja E ütluste kohaselt järgnes eespool kirjeldatud löömisele episood, kus hageja jooksis tahatuppa, tõi sealt elektrišoki aparaadi ning jooksis käriseva aparaadiga tunnistaja ja kostja poole. Tunnistaja ja kostja jooksid rõdule, hoidsid ust kinni ja hakkasid karjuma, nii, et naabrid tulid ka rõdule. Tunnistaja E tunnistas, et pärast rääkis ema (E) talle, kuidas hageja oli ema ja kostjat taseriga ähvardanud.
5 (10)
3.2.5.Sarnaselt eelnevaga nõustus kohus, et telesaates avaldatust järeldub väide (c) lindude jahtimise ja selle ohtlikkuse kohta. Ühtlasi on see õige faktiväide järgneva põhjal: -
-
loomakaitsja R blogi väljavõte kirjeldab hageja poolt lindude laskmist ja viitab K-le, kes võitleb lindude elu ja enda kodurahu eest. K e-kirjavahetusest politsei ja Keskkonnainspektsiooniga nähtub, et hageja tegeles lindude laskmisega. Selle kohta algatati kriminaalasi, kus käisid tunnistamas kõik kohalikud; tunnistaja L ütluste kohaselt oli ta hageja elukaaslane 2018. aasta maist kuni järgmise aasta septembrini. Ta selgitas, et ta nägi üks kord aprilli alguses, kuidas hageja linde laskis. Hagejal oli tuba, kus ta hoidis relvi, aga linde tulistas elutoa aknast. Vastuseks tunnistaja küsimusele, miks hageja linde tulistab, vastas hageja, et nii peabki ja Prantsusmaal on vareste hävitamine kodanike kohustus.
3.2.6.Kokkuvõttes puudub alus kohustada kostjat oma väiteid ümber lükkama, sest kõik vaidlusalused faktiväited (a)–(c) osutusid kontrollimisel tõesteks.
3.3.Mittevaralise kahju hüvitamise nõue pole samuti põhjendatud.
3.3.1.Mittevaralise kahju hüvitamise aluseks saab olla nii au teotavate ebaõigete faktiväidete avaldamine (VÕS § 1047 lg 1) kui ebakohaste väärtushinnangute avaldamine (VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja VÕS § 1046 lg 1). Kohus viitas eelnevalt tuvastatule, et kostja ei ole hageja suhtes avaldanud ebaõigeid faktiväiteid (a)–(c). Seega ei saa hageja mittevaralise kahju hüvitamise alus olla VÕS § 1047 lg 1.
3.3.2.VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Isikuõiguste rikkumisega kahju tekitamine on õigusvastane (VÕS § 1045 lg 1 p 4).
3.3.3.Vastavalt VÕS § 1046 lg-s 1 sätestatule on isiku au teotamine, mh ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 sätestab, et isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.
3.3.4.Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui hinnang on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitama või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Väärtusotsus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on Eesti kultuuriruumis halvustava tähendusega. Väärtushinnangut saab küll põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Seetõttu ei saa isiku au teotavat väärtushinnangut ümber lükata. Halvustava tähendusega hinnangu loeb kohus isiku au teotavaks, kui see ei ole andnud põhjust (puudub alus) selliseks hinnanguks, kohustades kostjat lõpetama hageja au teotamise. Au ja head nime on kahjustav mistahes viisil ja vormis levitatav teave, mis sisaldab või võimaldab halvustav tähendusega hinnanguid.
3.3.5.Väärtushinnang (d) selle kohta, et hageja on nii agressiivne, et isegi psühholoog andis kostjale mõista, et hagejat ei ole võimalik teraapiaga parandada, on halvustav ja negatiivne. See kirjeldab hagejat isikuna, kes on agressiivne ja keda ei saa teraapiaga ravida. Kohtu hinnangul ei ole hinnang aga ebakohane. Väidete (a) ja (b) analüüsimisel on tuvastanud, et hageja tarvitas kostja suhtes korduvalt füüsilist vägivalda. Hageja agressiivsus on tõendatud ja sellel rajaneva hinnangu andmine ei ole ebakohane ega au teotav. 6 (10)
3.3.6.Väärtushinnang (e), et hageja kasutas ära Eesti õiguse lünki, et korraldada siin kahtlast äritegevust, on hageja äritegevuse suhtes antud halvustav hinnang. Ka see ei ole ebakohane. Kohus tuvastas L selgituse põhjal, et hageja muutis kaupade hindu eesmärgiga maksa vähem ja pettis nii maksuhaldurit. Sama isiku tunnistajaütluste kohaselt kasutas hageja ära seaduslünki, et korraldada Eestis kahtlast äritegevust. Tunnistaja ei saanud aru hageja ärist, millega ta tegeles ja tunnistaja leidis, et on imelik, kui inimesel on 40 krediitkaarti. Seega vastab kostja poolt avaldatu tegeliku elu asjaoludele ja hageja on ise andnud alust selliseks hinnanguks. Niisugusel juhul ei ole kõnealune hinnang hageja au teotav.
3.3.7.Väärtushinnang (f), milles kirjeldatakse hageja käitumist maksuhalduri suhtes mõnitavana, näitab hageja käitumist negatiivsest küljest. Seegi rajaneb tõestel andmetel ega ole ebakohane ja teotav. Tunnistaja L ütluste kohaselt näitas hageja tunnistajale Youtube’i videot, kuidas ta käis sultani riietes maksuametis ja mängis seal, et peab palvetama. Hageja oli ise väga uhke, et tal õnnestus Eesti riiki petta kahe miljoni ulatuses.
3.3.8.Kokkuvõttes ei ole kostja väärtushinnangute avaldamisega kahjustanud hageja au ja head nime, sest hageja andis ise alust seesugusteks hinnanguteks. Kuivõrd andmete avaldamine ei ole õigusvastane ja kohus hageja isikuõiguste rikkumist ei tuvastanud, siis pole vaja analüüsida kahju hüvitamise teisi eeldusi, vaid hagi tuleb jätta rahuldamata.
POOLTE SEISUKOHAD
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Teise võimalusena taotleb hageja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.
4.1.1.Maakohus rajas otsuse väite (a) ja hageja võimaliku vägivaldsuse osas ebausaldusväärsetele tõenditele, mis osaliselt lähtusid kostja enda seletusest. Fotosid ega pöördumisi erinevate isikute poole ei saa seostada hageja tegevusega. Fotodel puuduvad kuupäevad. Kostja avaldusel rajanevad seisukohad ja tunnistused pole objektiivsed. Tunnistaja U on kostja sugulane, aga ka ei tunnistanud otsesõnu, et hageja on kostjat löönud. Teine tunnistaja E oli väidetava löömise ajal kaheksa-aastane ega saa olla usaldusväärne. Psühholoogi ütlused olid kallutatud, sest tema hoiakuid mõjutasid kostja varasemad avaldused. Kohus järeldas alusetult kostja elamisest hageja ettevõtte üüritud korteris, et nad poole olid lähisuhtes. Kohus käsitles kokkuvõttes vaid paari üksikjuhtumit, aga järeldas sellest asjakohatult justkui oleks hageja pidevalt vägivaldne.
4.1.2.Sarnased puudused on väite (b) osas. Eelkõige ei saa lähtuda kostja ütlustel rajanevatest tõenditest. Hageja tõendas, et kostja andis pidevalt valeütlusi.
4.1.3.Väite (c) luges kohus õigeks blogipostituse, e-kirjavahetuse, kuriteoteate ja L ütluste põhjal. Hageja hinnangul ei tulene neist tõenditest, et hageja on lindude lasknud. Need kajastavad isikute hinnanguid, mille tõesust ei saa kontrollida. Ühtegi väidetavat pealtnägijat ei ole kohtus tunnistajatena üle kuulatud. Tsiviilasja toimikus puuduvad tõendid, mille põhjal saanusk maakohu sedastada, et tunnistajad andsid kriminaalmenetluses ütlusi. Tõendamata on ka hagejal relva olemasolu. Tunnistaja L ütlused on ebausaldusväärsed, sest tema ja hageja vahel on muid vaidlusi. Seda on kohtud teistes asjades möönnud.
4.2.Maakohus leidis ekslikult, et kostja avaldatud väärtushinnangud (d)–(f) pole ebakohased.
4.2.1.Väärtushinnangu (d) osas rajas maakohus otsuse väidete (a) ja (b) analüüsimisel tehtud järeldustele. Kuivõrd need järeldused olid ekslikud, siis on ühtlasi vale otsus väärtushinnangu (d) osas. Kõnealuse hinnangu avaldamine kindlasti toob kaasa negatiivseid tagajärgi ja pole kohane rääkida nii telesaates. 7 (10)
4.2.2.Samuti ei lähtu väärtushinnang (e) tegeliku elu asjaoludest. Tunnistaja L ütlustest ega muudest tõenditest ei tulene, et hageja korraldas kahtlast äritegevust. Samuti, puuduvad tõendid, et hageja kasutas seaduslünki. Kui tunnistajale ka ei olnud arusaadav hageja äritegevus, siis ei saa see olla põhjuseks kõnealuse hinnangu andmiseks. Isegi kui hinnangul aluseks olevad asjaolud vastaks tõele, oleks selle avaldamine telesaates ikkagi ebakohane.
4.3.Nii eelneva kui ka väärtushinnangu (f) käsitluse osas heidab hageja maakohtule ette hagejale tegevuse omistamist, millega ta andis ise alust sellisteks hinnanguteks. Lisaks pole tunnistaja L ütlused ja tema esitatud dokumendid ei ole seotud kostjaga, mistõttu kostja ei saa neist lähtuda väärtushinnangute kujundamisel.
4.4.Mittevaralise kahju hüvitamise nõue jäi ekslikult rahuldamata. Eelnevas kirjeldatud asjaolude ebaõige tuvastamine tõi kaasa hüvitisnõude rahuldamata jätmise.
4.5.Maakohus rikkus ka menetlusõigust.
4.5.1.TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 rikkumine avaldub selles, et kohtu järeldused on vastuolus tõendite ja üldise elukogemusega. Kohus lähtus ebakohaselt tõdemusest, et lähisuhtevägivalla ohvritel on tihti keeruline tõendada juhtumeid, kuid see ei tähenda, et neid juhtumeid pole kunagi olnud.
4.5.2.TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 rikkumine avaldub selles, et maakohus ei põhjendanud, miks hageja tõendid ja väited ei ole asjakohased. Menetlusnormidega pole kooskõlas vaidlustatud otsuse p 77 lause, et otsuses käsitlemata väited ja tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust. Eelkõige jäid käsitlemata hageja järgmised väited (ja seotud tõendid): -
kostja on pidevalt teinud valekaebusi hageja suhtes; kostja sai vigastusi teiselt isikult; hageja ei elanud kostjaga koos 2017. aastal; blogi ega e-kirjavahetus ei tõenda lindude tulistamist; tunnistaja L ei ole objektiivne ja on korduvalt andnud valeütlusi; kostja kodus on vägivaldsed juhtumid toimunud ka hageja osaluseta; kostja on ise kinnitanud, et vägivaldset juhtumit ei toimunud.
5.Kostja vaidleb kaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.
7.TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest telesaate toimumise, selles kostjaga intervjuu avaldamise ja selles hageja esile toodud väidete esitamise kohta. Sisuliselt vaidlevad pooled küsimuses, kas avaldatud väited on tõesed.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja märgib vastuseks kaebusele järgmist.
8.1.Esmalt tuleb märkida, et kaebus ei sisalda väiteid materiaalõiguse vale kohaldamise kohta. Maakohus kvalifitseeris nõuded õigesti ja viitas asjakohasele Riigikohtu praktikale. Samuti ei vaidlusta hageja maakohtu otsust osas, et väiteid (a)–(c) käsitleti faktiväidetena ja hinnanguteks (d)–(f) kokku võetud avaldusi väärtushinnangutena. Ringkonnakohus märgib, et vähemalt osaliselt on avaldused omavahel tihedalt seotud, st väidete (a) ja (b) tõelevastavuse korral on hinnang (d) mõistliku inimese vaatekohast ilmselgelt õigustatud. Ka seda põhimõtet järgis maakohus õigesti.
8 (10)
8.2.Hageja kaebuse menetluslikud etteheiteid pole põhjendatud.
8.2.1.Üldistavalt sedastab ringkonnakohus, et maakohus järgis piisavalt TsMS § 232 lg 1, mille kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Kohtu hinnangu kujunemine on otsuses jälgitav ja loogiline. Neile tingimustele vastab asjaolu tõendatuks lugemine ka sel juhul, kui see järeldub mitmest tõendite nende koostoimes.
8.2.2.Kohus ei pea iga tõendi puhul põhjendama, miks peab seda usaldusväärseks. Põhjendus tuleb esitada, kui kohus otsustab vastu võetud tõendi jätta ebausaldusväärsena arvestamata (TsMS § 238 lg 5). Ainetu on hageja kriitika, et L ütlusi on teistes menetlustes hinnatud ebausaldusväärseks. Kohtule ei ole siduv teise kohtu hinnang tunnistaja ütluste usaldusväärsusele või nende avaldamise põhjuste kohta. Samuti ei tähenda tunnistaja sugulus või vaidlus poolega tema ütluste ebausaldusväärsust. Käesolevas asjas hindas maakohus põhjendatult kõnealused ütlused usaldusväärseks, sest need haakusid teiste tõenditega.
8.2.3.Maakohus ei rikkunud reeglit, et kohtu järeldused ei saa minna vastuollu üldise elukogemusega (Riigikohtu 11. novembri 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-15-9117, p 16). Tõenditest tehtud maakohtu järeldused on üldise elukogemusega hästi kooskõlas.
8.2.4.Kohus ei pea hagiasja lahendamisel vastama poolte väidetele sellise täpsuse ja detailsusega nagu pool on oma seisukohad esitanud. Piisav on see, kui lahendist nähtub kohtu seisukoht asja lahendamisel oluliste väidete kohta. Vaidlustatud otsusest on piisava selgusega aru saada, milliste hageja väidetega maakohus ei nõustunud. Muu hulgas tähendab eespool p-s 8.2.2 märgitu, et kui pool on vaidlustanud vastaspoole tõendi usaldusväärsuse, aga kohus tõendit ikkagi arvestab, siis on nii vähemalt üldjuhul vastatud tõendile esitatud vastuväitele.
8.2.5.Õige on ka maakohtu arusaam, et lähisuhtevägivalla juhtumite puhul ei ole kannatanu tõendamiskoormis absoluutne. See põhimõte kohaldub ka praegusega sarnasel juhul, kui kannatanu peab asuma tõendama oma hilisemate avalduste tõelevastavust. Sellist järeldust toetavad näiteks ohvriabi seaduse § 8 ning naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsiooni art 50 lg 2 eesmärgid.
8.3.Faktiväidete (a)–(c) osas vastab ringkonnakohus kaebusele järgmiselt.
8.3.1.Asjakohased ei ole hageja etteheited, et kostjat võis vahel vigastada ka keegi teine või pooled ei elanud kogu aeg koos. Kumbki asjaolu ei mõjutaks hinnangut sellele, et hageja oli kostja suhtes vägivaldne. Maakohus põhjendas piisavalt, et konkreetselt 2013. ja 2017. aasta juhtumite korral kannatas kostja just hageja vägivalla all.
8.3.2.Käesoleval juhul ei ole maakohtu otsus rajatud ainult kostjalt pärinevatele avaldustele, kuigi just hageja vägivaldsuse osas võiksid ka need koostoimes nt fotodega olla juba piisavad. Siiski pole seetõttu sisuliselt olulised hageja väited ja tõendid (dtl 320 jj, 632) selle kohta, et kostja on andnud vastuolulisi ütlusi ja kohati ka eitanud pooltevahelist vägivalda.
8.3.3.Eespool p-s 8.2.1 märgitud põhjustel ei ole määrav, kui täpselt olid fotod dateeritud ja kui detailselt kirjeldas üks või teine tunnistaja asjaolusid. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et E ütlused tuleks jätta kõrvale tema toonase vanuse tõttu. Kaheksa-aastane laps on võimeline tajuma, kui üks täiskasvanu teist lööb või taga ajab. Psühholoogi ütluste kallutatusele viitavad andmed puuduvad. Maakohus järeldas 2013. ja 2017. aasta juhtumitest õigesti, et hageja oli pidevalt vähemalt teatava aja vältel vägivaldne.
8.3.4.Eespool p 8.2.1 järgi on maakohtu hinnang tõenditele ja neist tehtud järeldused väite (c) osas kohased. Viidatud blogipostitus, e-kirjavahetus, kuriteoteade ja L ütlused koostoimes võimaldavad teha järeldused, mille põhjal maakohus luges avaldatu tõeseks. Seetõttu pole oluline, et kohus kajastas lisaks väidet kriminaalasjas kohalike elanike tunnistuste kohta. 9 (10)
8.4.Väärtushinnangute (d)–(f) osas vastab ringkonnakohus kaebusele järgmiselt.
8.4.1.Eespool p-s 8.1 märgitu järgi oli õige maakohtu arusaam, et väärtushinnangu (d) osas olenes otsuse väidete (a) ja (b) analüüsimisel tehtud järeldustest. Kuivõrd need faktiväited olid tõesed, siis ei saanud hageja vägivaldusele hinnangu andmine olla ebakohane. Õige on hageja seisukoht, et kõnealuse hinnangu avaldamine võib tuua kaasa negatiivseid tagajärgi, aga see ei tähenda, et kostja hilisem avaldus poolte suhtes avaldunud vägivalla kohta oleks ebakohane ja õigusvastane. Pigem tuleb eespool p-s 8.2.5 märgitud kaalutlustel jaatada vägivallaohvri õigust oma hinnangut avaldada.
8.4.2.Erinevalt hagejast leiab ringkonnakohus, et väärtushinnangud (e) ja (f) lähtuvad kohaselt tuvastatud tegeliku elu asjaoludest. Hageja senises tegevuses ja selle kohta esitatud andmetes esines piisavalt detaile, mis viitavad ebatavalisele äritegevusele ja mittekohasele käitumisega suhetes maksuhalduriga. Kõnealuste väärtushinnangute õigustamiseks on need asjaolud piisavas ulatuses tuvastatud. Siinjuures ei ole oluline, kas ja kuidas tunnistaja L hageja tegevusest aru sai, vaid just tema ütlustest nähtuvad hageja majandustoimingud. Tunnistaja ütlused rajanesid suures osas sellel, mida hageja ise tunnistajale avaldas. Ka selles osas ei ole hinnangu andmine telesaates ebakohane ega õigusvastane. Kostja hinnangu kohasust võis tõendada ka selliste asjaoludega, mis ei olnud kostjale endale avalduse tegemise ajal teada.
8.5.Kokkuvõtvalt jättis maakohus õigesti hagi tervikuna rahuldamata. Kui kostja avaldatud faktiväited osutusid õigeks ja väärtushinnangud ei olnud ebakohased, siis puudub alus nõuda kostjalt ka mittevaralise kahju hüvitamist. Menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist hageja eraldi põhjendustega ei vaidlustanud, ka selles osas jääb maakohtu otsus muutmata.
9.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse.
10.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg 1 alusel rahuldab kohus kostja esindaja tasutaotluse ning RÕS § 27 lg 1 p 1 ja TsMS § 190 lg 5 teise lause alusel mõistab selle summa hagejalt riigi kasuks välja. Kostja esindaja taotluses märgitud toimingud 8 t 10 min ulatuses on põhjendatud ja vajalikud. Taotluses märgitud tasumäär vastab justiitsministri 26. juuli 2016 määruse nr 16 kehtiva redaktsiooni § 10 lg 3 tingimustele. Seega on kohane tasu 443 eurot, võttes arvesse sama määruse § 1 lg-s 1 ette nähtud täpsust. Märgitud summale lisandub käibemaks 88,60 eurot ja kokku on esindaja advokaadibüroole välja makstav tasu 531,60 eurot, mis hagejal tuleb ühtlasi riigile hüvitada. Kohus hoiatab hagejat, et kui ta otsust selles osas ei täida, siis võib pädev riigiasutus saata otsuse sundtäitmisele (TsMS § 179 lg 6, RÕS § 26 lg 3) ja riigile kulu hüvitamisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist (TsMS § 179 lg 9). (allkirjastatud digitaalselt)
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.