Otsuse tegemise aeg ja koht 07.10.2021 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-20-4288
If P&C Insurance AS hagi Ronesans OÜ vastu võla ja viivise nõudes Hagihind hagi hind 7 872,98 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: If P&C Insurance AS (registrikood 10100168, Lõõtsa 8a, Tallinn 11415); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Krista Raudsepp (OÜ Julianuse Õigusbüroo; e-post: [email protected]); Tsiviilasi
Kostja: Ronesans OÜ (registrikood 12871912, Kivila tn 34-148, Tallinn 13918). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt Ronesans OÜ-lt (registrikood 12871912) hageja If P&C Insurance AS (registrikood 10100168) kasuks kostja õigeksvõtu alusel välja 600 (kuussada eurot).
3.Mõista kostjalt Ronesans OÜ-lt (registrikood 12871912) hageja If P&C Insurance AS (registrikood 10100168) kasuks välja 6 745,91 (kuus tuhat seitsesada nelikümmend viis eurot ja 91 senti) eurot, millest 5988,41 eurot on põhinõue ja 757,50 eurot on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
4.Mõista kostjalt Ronesans OÜ-lt (registrikood 12871912) hageja If P&C Insurance AS (registrikood 10100168) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnenud päevast 19.03.2020 põhinõude kogusummalt 6588,41 eurolt kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
2.Mõista kostjalt Ronesans OÜ-lt (registrikood 12871912) hageja If P&C Insurance AS (registrikood 10100168) kasuks menetluskuludena välja 1180 (üks tuhat ükssada kaheksakümmend) eurot, millest 475 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv, 45 eurot on tõlkekulu ja 660 eurot on hageja õigusabikulud.
3.Mõista kostjalt Ronesans OÜ-lt (registrikood 12871912) hageja If P&C Insurance AS (registrikood 10100168) kasuks välja viivis menetluskuludelt 1180 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Kohustada kostjat kandma menetluskulud Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr xxxx, viitenumbriga 249178528. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevusena 6 588,41 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisena 757,50 eurot, kokku 7345,91 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise.
2.Hagiavalduse kohaselt toimus 09.10.2018 Saksamaal Willichis liiklusõnnetus ehk kindlustusjuhtum, milles tekitati kahju kostjale kuuluva sõidukiga Xxxx, mille registrimärk oli xxxx. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai kahjustada sõiduk XXXX, registrimärgiga XXXX. Kostja oli õnnetuse põhjustanud sõiduki omanikuks.
3.Vastavalt Liikluskindlustuse Fondi väljavõttele puudus liiklusõnnetuse ajal õnnetuse põhjustanud sõidukil Xxxx, registrimärgiga xxxx, kehtiv liikluskindlustus. Kostjale kuulunud sõidukit juhtinud isiku seletuskirja kohaselt ei märganud ta tagurdades ette jäänud sõidukit, mistõttu põrkas kokku sõidukiga xxxx. Hageja esitas tõenditena fotod sündmuskohalt.
4.Hagejale on esitatud sõiduki XXXX, registrimärgiga XXXX, remondiarve summas 6 448,09 eurot ilma käibemaksuta, mille hageja on tasunud. Samuti on hageja hüvitanud nimetatud kindlustusjuhtumi raames Maksu- ja Tolliameti kulud/nõude summas 140,32 eurot. Hageja tasus 10.10.2018 6 448,09 eurot ja 10.10.2018 140,32 eurot. Kokku on hageja hüvitanud 6 588,41 eurot.
5.Hageja viitas LKindlS §-le 55, mille järgi on kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni LKindlS § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. LKindlS § 7 lg 1 kohaselt on kindlustuskohustus sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. LKindlS § 7 lg 2 sätestab, et kui liiklusregistris registreeritud sõidukil on vastutav kasutaja, on kindlustuskohustus § 7 lõikes 1 nimetatud isiku asemel vastutava kasutajana liiklusregistrisse kantud isikul. LKindlS § 7 lg 3
kohaselt vastutab muudel juhtudel kindlustuskohustuse täitmise eest sõiduki omanik omandiõiguse tekkimisest arvates.
6.Vastavalt väljavõttele on sõiduki Xxxx, registrimärgiga xxxx, omanikuks hageja, kes vastutas LkindlS § 7 lg 1 kindlustuskohustuse täitmise eest. Vastavalt hagiavalduse lisale 2 kehtis kindlustus sõidukile kuni 27.04.2018. Õnnetus toimus 21.05.2018 ehk 1 kuu pärast kindlustuse kehtivuse lõppu.
7.Pärast kahju väljamaksmist esitas hageja 09.10.2018 nõude kostja vastu kahju hüvitamiseks summas 6 588,41 eurot ja tasumise tähtajaga 10 päeva. Kostja ei ole hageja nõudele vastanud ega nõuet tasunud. Hageja võlgneb kostjale põhinõudena 6 588,41 eurot.
8.Hageja viitas VÕS § 113 lõike 1 teisele lausele ja arvestas viivist alates 09.10.2018 ehk nõudekirjas toodud tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni 18.03.2020 seadusjärgses määras. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis oli 757,50 eurot. Alates hagiavalduse kohtusse esitamise päevale järgnevast päevast palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise seaduses sätestatud määras. Täiendavalt viitas hageja VÕS § 76 lõikele 1, § 82 lõikele 1, § 492 lõikele 1 ning LKindS §-dele 12 ja 55.
9.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja ei nõustunud, et kahju on ebamõistlikult suur ning kindlustushüvitise maksmisel on hageja rikkunud LKindlS § 26 lõiget 2 ja VÕS § 132. Hageja esitas talle 05.06.2018 koostatud hinnapakkumise ja selle tõlke eesti keelde. Kostja väited selle kohta, kui kiiresti sõiduk liikus, ei ole tõendatud. Väide, et see oli 5 km/h, on oletuslik. Hinnapakkumise kohaselt sai lisaks esiklaasile ja kojameestele kahjustada juhikabiini vasakpoolne uks ning vasakpoolse kaitseraua detail. Kahjustuste kohta on hinnapakkuja teinud eraldi fotod, millised hageja lisas.
10.Fotodelt on näha kahjustused ja hinnapakkumises on välja toodud detailselt iga kahjustatud sõiduki osa maksumus ja sellele kuluva töö maksumus, sh värvimistööd, mis üldiselt teadaolevalt on vajalikud kahjustatud pindade taastamiseks. Kahjustatud sõiduki näol oli tegemist suhteliselt uue, 2015. a esmakordselt registreeritud sõidukiga. Avarii toimumise ajaks ei olnud sõiduk isegi 3 aastat vana, mistõttu oli ilmselgelt selliste sõidukite remontimine esindustes põhjendatud ja sõiduki garantii kehtivuse mõttes nõutav. Hinnapakkumine oli koostatud Saksamaal XXXX sõidukite esinduses XXXX Bus & Truck Deutschland GmbH.
11.Kostja väide, et kahjustused olid väikesed ja nende kõrvaldamise maksumus on maksimaalselt 600 eurot, on subjektiivne. Kostja väide ei põhine tõenditel. Hageja pidas üldiselt teadaolevaks, et remonditööd esindustes ja nendes ettevõtetes, mis osutavad lihtsalt remonttööde teenuseid, on erinevad. Erinevad hinnad on ka uute ja vanade sõidukite remontimisel ning taastamisel. Uuemaid sõidukeid remonditakse esindustes.
12.Kindlustusandja kahju hüvitamise kohustusele asja hävimise või kahjustamise korral on küll kohaldatavad VÕS § 132 lõiked 1-3, kuid LkindlS § 26 eesmärk on seda regulatsiooni täpsustada. LkindlS § 26 lg 9 kohaselt võib kannatanu nõuda lisaks asja parandamise kuludele asja väärtuse vähenemise hüvitamist, kui asja väärtus pärast ka selle taastamist on väiksem võrreldes kahju tekitamise eelse ajaga.
13.Kostja pakutud kompromissiga 600 eurot hageja ei nõustunud. Hageja pakkus kostjale kompromissi sõlmimist summas 6 692,76 eurot, mis koosneb põhisummast 5 746,51 eurot, 1⁄2
viivisest 378,75 eurot, 1⁄2 riigilõivust summas 237,50 eurot ja õigusabikulust, mis on 330 eurot ilma käibemaksuta.
14.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 475 eurot, tõlkekulud 45 eurot ja esindustasu 550 eurot, samuti viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. Hagejale osutati õigusabi hinnaga 110 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Istungiks valmistumiseks kulus 45 minutit ja summa ilma käibemaksuta on 82,50 eurot. Menetluskulude nimekirja koostamiseks kulus 15 minutit ja summa ilma käibemaksuta on 27,50 eurot. Seega on hageja täiendavad menetluskulud tõlkekulu 45 eurot ja esindaja kulud 110 eurot ilma käibemaksuta.
15.Lõplikes seisukohtades jäi hageja nõude ja kõigi varasemate väidete juurde. Kahju suuruse tõendamiseks on hageja esitanud hinnakalkulatsiooni, pildid ja arve ning tõendid kahju hüvitamise kohta.
16.Kostja väited kahju väiksuse kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja ei ole välja toonud, millised hinnakalkulatsioonid toodud tööd või osad ei olnud vajalikud. Kostja ei ole esitanud ühtegi täiendavat tõendit ega võrdlevat hinnapakkumist, mis tõendaks et kahjustuste kõrvaldamine ei saanud olla kallim kui 600 eurot. Sõiduki ülevaatust ja remondikalkulatsiooni teostavad kindlustusseltside koostööpartnerid ja sõidukeid ei remondita nn nurgatagustes ettevõtetes. Asjakohatu ja paljasõnaline on kostja väide, et enamuse kahjustustest, milliste kõrvaldamise hind on toodud hinnapakkumises, sai sõiduk enne 21.05.2018 õnnetust. Tegemist on üldsõnalise ja tõendamata väitega. Kostja ei ole välja toonud isegi seda, millised tööd või vigastused olid tema arvates olemas varem.
17.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 475 eurot, tõlkekulu 45 eurot, esindustasu 660 eurot ja viivise. Hageja esindaja tunnitasu suurus on 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Hagi koostamiseks ja tõendite kogumiseks kulus 2 h 30 minutit ja 275 eurot. Kostja vastusega tutvumiseks ja seisukoha kujundamiseks kulus 1 h 30 minutit ja 165 eurot. Istungiks valmistumiseks kulus 45 minutit ja 82,50 eurot ning menetluskulude nimekirja koostamiseks 15 min ehk 27,50 eurot. Lõppseisukohtade koostamiseks kulus 1 h ja 110 eurot. Hageja taotles, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr xxxx, viitenumbriga 249178528.
KOSTJA VASTUVÄITED
18.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et 21.05.2018 (hagiavalduses on ekslikult märgitud 09.10.2018) toimus Willichis Saksamaal liiklusõnnetus, milles tekitati kahju kostjale kuuluva sõidukiga Xxxx, registrimärk xxxx. Kostja nõustus, et ta on kahju hüvitamiseks kohustatud isik.
19.Kostja leidis, et hagiavalduses toodud kahju on ebamõistlikult suur. Hüvitise maksmisel rikkus hageja LKindS § 26 lg 2 ja VÕS § 132. Kindlustusjuhtum toimus siis, kui kostja sõiduk tagurdas laadimiskohta. Järelikult oli selle kiirus mitte enam kui 5 km/h ja tekitatud kahju ei olnud suur. Sõidukil XXXX said kahjustada esiklaas ja eesmine iluvõre.
20.Kostja autojuhi seletuskiri ja fotod avarii toimumise kohalt on ainsad, kuid mitte piisavad tõendid tõendamaks vajalike remonditööde mahtu. Kostja leidis, et remonditöid teostanud isiku arvele ei ole lisatud kalkulatsiooni, millega rikuti LKindlS § 26 lg 2. Sõiduki kahjustamise korral on kahjustatud isikul õigus valida talle sobiv sõiduki taastusremonti teostav remondiettevõtja. Sellisel juhul peab kahjustatud isik esitama kindlustusandjale täitmise kohustuse ulatuse kindlakstegemiseks taastusremondi teostaja kalkulatsiooni. Kindlustusandja hüvitamiskohustus
piirdub mõistlike kulutustega kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamiseks. Kahjustatud isiku nõudmisel väljastab kindlustusandja taastusremondi teostajale garantiikirja.
21.Kostja teostab regulaarselt veoautode remonti Saksamaal ja teab sealseid autoremonditööde hindu. Kostja luges mõistlikuks kahju suuruseks 600 eurot, mille ta oli valmis koheselt hagejale tasuma. Kostja esitab hinnapakkumise, kui hageja sellises summas kompromissist keeldub.
22.07.05.2021 seisukohtades leidis kostja, et hageja esitas hinnapakkumise esimest korda alles kaks aastat pärast avariid. Selleks ajaks, kui kostja sai hinnapakkumisega tutvuda, oli kahjustatud sõiduk juba remonditud. Remondikulud on ebamõistlikult suured võrreldes avarii asjaoludega. Hageja ei ole vastu vaielnud avarii toimumise asjaoludele ja järelikult nõustus nendega. Hageja on ise esitanud kostja juhi seletuse.
23.Kostja juht viitas sellele, et õnnetus toimus laadimiskohta tagurdades ja järelikult pidi kostja sõiduki liikumiskiirus olema mitte rohkem kui 5 km/h. Kahjustatud sõidukile tekkinud kahju ei olnud suur. Kostja juhi seletus tõendab, et kahjustada sai vaid esiklaas ja eesmine iluvõre.
24.Hinnapakkumisest on näha, et selle koostamise hetkeks 05.06.2018 oli kannutanu sõiduki läbisõit enam kui pool miljonit kilomeetrit. Kuna hinnapakkumise esitamise ajaks olid tööd juba tehtud ja sõiduk taastatud, puudus võimalus teha ekspertiisi teel kindlaks, millal sai sõiduk need kahjustused, mille kõrvaldamise hind on toodud hinnapakkumises. Kostja leidis, et enamiku kahjustustest sai sõiduk enne 21.05.2018 ja kostja ei pea nende eest vastutama. Lisaks kiitis kostja heaks oma varasema lepingulise esindaja tegevuse menetluses. Kostja palus rahuldada hagi osaliselt summas 600 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
25.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele.
26.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) 21.05.2018 toimus Saksamaal liiklusõnnetus ehk kindlustusjuhtum, milles tekitati kahju kostjale kuulunud sõidukiga Xxxx, registrimärgiga xxxx; 2) liiklusõnnetuse tagajärjel sai kahjustada sõiduk XXXX, registrimärgiga XXXX; 3) kostja sõidukil puudus liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtiv liikluskindlustus, kuid varem oli kostjal sõlmitud liikluskindlustuse leping hagejaga; 4) kostja on vastutav liiklusõnnetuse põhjustamise ja kahju tekitamise eest; 5) kostja sõiduki juht põhjustas liiklusõnnetuse laadimiskoha juurde tagurdamisel.
27.Pooled vaidlevad selle üle, millises ulatuses peab kostja hagejale kahju hüvitama ning kas kostjal tuleb lisaks kahjule tasuda hagejale viivist.
28.Hageja palus kostjalt välja mõista põhinõudena 6 588,41 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisena 757,50 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise. Hageja tasus kahjustada saanud sõiduki remondiarve 6 448,09 eurot ilma käibemaksuta ja sellega seotud maksud 140.32 eurot. Kindlustusleping oli varem sõlmitud kehtivusega kuni 27.04.2018. Hageja esitas kostjale 09.10.2018 kahju hüvitamise nõude täitmise tähtajaga 10 päeva, kuid kostja kahju ei hüvitanud. Kostja väited, et kahju hüvitamiseks kulub vaid 600 eurot, on tõendamata.
29.Kostja võttis õigeks hageja nõude summas 600 eurot. Suuremas summas ei ole nõue põhjendatud, sest tagurdamisel ei saanud sõiduki kiirus olla suurem kui 5 km/h. Hageja esitas hinnakalkulatsiooni alles kaks aastat pärast õnnetust. Õnnetuses said kahjustada veoki XXXX esiklaas ja iluvõre. Ülejäänud kahjustused on tekkinud varem ja nende eest kostja ei vastuta.
30.Esmalt leiab kohus, et 600 eurot tuleb kostjalt välja mõista tema õigeksvõtu alusel. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega tuleb hagi 600 euro osas rahuldada kostja õigeksvõtu alusel.
31.Ülejäänud osas tuleb hagi rahuldada, sest kostja ei ole välja toonud ega tõendanud asjaolusid, mis võimaldaksid kohtul jätta hagi rahuldamata. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
32.10.05.2021 määruses (toimiku lk 94-95) selgitas kohus kostjale, et tema väiteil on võimalik kahjustada saanud sõidukit remontida oluliselt väiksemate kuludega, tuleks tal seda tõendada. Kohus selgitas, et ei saa ainuüksi kostja seletuse alusel lugeda kulusid ebamõistlikeks. Kohus selgitas, et kostja viited õnnetuse põhjustanud sõiduki kiirusele on oletuslikud ning ka nende oletuste pinnalt ei saa lugeda põhjendatuks kostja väiteid kahju suuruse kohta. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma väiteid täiendavalt ei tõendanud.
33.Liikluskindlustuse seaduse (LKindS) § 7 lg 1 näeb ette, et kindlustuskohustus on sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. Seega lasus kostjal kohustus sõlmida liikluskindlustuse leping sõiduki suhtes, mille omanik ta on. LKindlS § 3 lõikest 2 tuleneb, et liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja sõiduk, millel puudus kehtiv liikluskindlustus, osales liikluses.
34.LKindlS § 55 sätestab, et kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni LKindlS § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejal oli õigus esitada kostja vastu nõue ning kostja oli tekkinud kahju eest vastutav.
35.LKindlS § 24 näeb ette, et kindlustusandja hüvitab kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju üksnes käesolevas seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Käesolevas peatükis sätestatu ei piira kahjustatud isiku õigust esitada nõue kahju põhjustaja vastu teises seaduses sätestatud alusel. LKindlS § 26 lõikest 1 tuleneb, et asja kahjustamise või hävimise korral kohaldatakse VÕS § 132 lõigetes 1 kuni 3 sätestatut koos antud liikluskindlustuse seaduse paragrahvist tulenevate erisustega.
36.LKindlS § 26 lg 2 näeb ette, et sõiduki kahjustamise korral on kahjustatud isikul õigus valida talle sobiv sõiduki taastusremonti teostav remondiettevõtja. Sellisel juhul peab kahjustatud isik esitama kindlustusandjale täitmise kohustuse ulatuse kindlakstegemiseks taastusremondi teostaja koostatud kalkulatsiooni. Kindlustusandja hüvitamiskohustus piirdub mõistlike kulutustega kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamiseks. Kahjustatud isiku nõudmisel väljastab kindlustusandja taastusremondi teostajale garantiikirja taastusremondi maksumuse tasumise
kohta kahjustatud isiku eest garantiikirjas sätestatud ulatuses ja tingimustel.
37.Kohus osundab, et eeltoodust tuleneb kahjustada saanud isiku õigus, mille realiseerimiseks saab ta esitada kindlustusandjale hinnakalkulatsiooni. Eeltoodud sättest ei tulene kahju tekitaja õigust keelduda kahju hüvitamisest juhul, kui tekitatud kahju tõendamiseks esitatakse talle kalkulatsiooni asemel teisi tõendeid, näiteks arve ja arve tasumist tõendavad maksekorraldused.
38.VÕS § 132 lg 3 näeb ette, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt VÕS § 132 lõikele 1. Käesoleval juhul sai sõiduk XXXX kahjustada ning kahju hüvitiseks tuleb lugeda selle sõiduki parandamiseks vajalikke mõistlikke kulusid.
39.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et õnnetuse toimumise päeval oli selle põhjustanud sõiduki Xxxx, registrimärgiga xxxx, omanikuks kostja (toimiku lk 4). Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmebaasist (toimiku lk 5) nähtub, et liiklusõnnetuse toimumise päeval 21.05.2018 puudus sõidukil kehtiv liikluskindlustuse leping. Liikluskindlustuse leping oli varasemalt kehtinud kuni 27.04.2018 ning kindlustusandjaks oli hageja. Seega oli hagejal õigus esitada kostja vastu tagasinõue.
40.Kostja töötaja B. B. on koostanud seletuskirja (koos tõlkega toimiku lk 6-7), mille kohaselt juhtis ta kostjale kuulunud sõidukit 21.05.2018. Laadimise ajal Saksamaal ettevõttes Willich toimus kokkupõrge sõidukiga XXXX. Juht tagurdas laadimiskohta sõites. Avariis kannatada saanud sõiduk asus juhist paremal ning sattus pimedasse nurka, juht teda ei näinud. Toimus kokkupõrge, mille käigus said kannatada sõiduki XXXX esiklaas ja eesmine iluvõra. Seda, milline oleks olnud tagurdamisel kostjale kuulunud sõiduki kiirus, seletuskirjas märgitud ei ole. Seega ei saa kohus lugeda tõendatuks kostja väidet, et see pidi olema kuni 5 km/h. Samuti ei saa ainuüksi sõiduki väidetava kiiruse alusel tuvastada, kas või milliseid kahjustusi sai kokkupõrkel teine sõiduk.
41.Hageja esitas kohtule fotod (toimiku lk 8-9), millest nähtuvad kannatada saanud sõidukil purunenud esiklaas ja iluvõre. Hagejale esitati arve Van Ameyde Germany AG poolt (toimiku lk 10, tõlge lk 11) kokku summas 6448,09 eurot kahju hüvitamiseks ja käsitlustasu maksmiseks. Hageja tasus selle arve (toimiku lk 12). Maksu- ja Tolliametile tasus hageja täiendavalt 140,32 eurot.
42.Täiendavalt esitas hageja kohtule XXXX Truck & Bus Deutschland GmbH hinnapakkumise (toimiku lk 36-37, tõlge lk 38-39). Hinnapakkumisest nähtub, et kahjustada saanud sõiduk oli õnnetuse ajal uus ning selle esmane registreerimine oli toimunud alles 06.08.2015. Vajalikeks töödeks oli esiklaasi vahetamine, juhikabiini vasakpoolse ukse vahetamine koos varasema demonteerimisega, vasakpoolse ukse pikenduse eemaldamine ja paigaldamine, kaitseraua vasaku nurgadetaili vahetamine ja juhikabiini vasakpoolse ukse reguleerimine. Samuti vajasid vahetust vasakpoolse ukse tolmutihend, uksemooduli kattekile, klaasipuhastite harjad ja üks klaasipuhasti ning paljud väiksemad eeltoodud osade vahetamisega seotud detailid. Ühtlasi vajasid varuosad värvimist.
43.Lisatud olid täpsemad fotod kahjustada saanud sõidukist (toimiku lk 40-49), millistest nähtub lisaks esiklaasi ja iluvõre kahjustusele sõiduki vasakpoolse ukse kahjustumine. Sõiduki läbisõit oli 581 390 km, kuid sellest ainuüksi ei saa kohus järeldada, et kahjustused olid tekkinud mitte vaidlusaluse liiklusõnnetuse tõttu, vaid mõnel muul põhjusel. Seda, et mõni sõidukil tuvastatud
kahjustustest oleks olnud tekkinud enne 21.05.2018 liiklusõnnetust, ei ole kostja tõendanud.
44.Kuna kostja ei ole tõendanud ei väiteid selle kohta, et osad sõiduki XXXX kahjustused tekkisid varem või mitte vaidlusaluse liiklusõnnetuse tõttu ega väiteid selle kohta, et kahju oleks saanud kõrvaldada oluliselt väiksemate kuludega, tuleb hageja põhinõue kostja vastu rahuldada kogu ulatuses ehk ka selles ulatuses, milles kostja nõuet õigeks ei võtnud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista täiendavalt 5988,41 eurot.
45.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kuna hageja põhinõue kuulus rahuldamisele, oli hagejal õigus nõuda kostjalt ka viivist.
46.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja esitas kostjale 09.10.2018 tagasinõude 6588,41 euro tasumiseks 10 päeva jooksul (toimiku lk 14). Kostja nõuet ei tasunud. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista alates 20.10.2018 kuni hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 757,50 eurot. Alates hagiavalduse esitamisele järgnenud päevast 19.03.2020 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhivõlgnevuselt 6 588,41 eurolt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
47.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
48.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 475 eurot, tõlkekulu 45 eurot, esindustasu 660 eurot ja viivise. Hageja esindaja tunnitasu suurus on 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Hagi koostamiseks ja tõendite kogumiseks kulus 2 h 30 minutit ja 275 eurot. Kostja vastusega tutvumiseks ja seisukoha kujundamiseks kulus 1 h 30 minutit ja 165 eurot. Istungiks valmistumiseks kulus 45 minutit ja 82,50 eurot ning menetluskulude nimekirja koostamiseks 15 min ehk 27,50 eurot. Lõppseisukohtade koostamiseks kulus 1 h ja 110 eurot.
49.Kohus leiab, et hageja menetluskulud on tervikuna põhjendatud. Hageja esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ning esindamiseks ja menetlusdokumentide koostamiseks kulunud aeg on kooskõlas menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1180 eurot, millest 475 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv, 45 eurot on tõlkekulu ja 660 eurot on hageja õigusabikulud.
50.Kostjalt tuleb samuti välja mõista viivis menetluskuludelt 1180 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kohustada kostjat kandma menetluskulud Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr xxxx, viitenumbriga 249178528. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.