Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 07.10.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-21-1484/4
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 07.10.2021
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1447

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Eesti Inkasso OÜ12438291(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. oktoober 2021. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-1484

Tsiviilasi / hagi ese

Eesti Inkasso OÜ hagiavaldus K T vastu tarbijakrediidilepingust tulenevates raha tasumise nõuetes

Hagihind

3370,02 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja

Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291, aadress Tartu mnt 25-21, 10117 Tallinn) Lepinguline esindaja J V

Kostja

K T (isikukood xxx, aadress xxx)

Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagiavaldus tagaseljaotsusega osaliselt.

2.Välja mõista K Tlt (T, isikukood xxx) Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291) kasuks 2189,33 (kaks tuhat ükssada kaheksakümmend üheksa koma kolmkümmend kolm) eurot.

3.Välja mõista K Tlt (T, isikukood xxx) Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291) kasuks viivis põhinõude 1850 (üks tuhat kaheksasada viiskümmend) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 30.01.2021.a (kolmekümnendast jaanuarist kahe tuhande kahekümnenda esimesel aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 1741,37 (üks tuhat seitsesada nelikümmend üks koma kolmkümmend seitse) eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

10.Jätta K T (isikukood xxx) menetluskulud kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.h tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Kohus ei anna TsMS § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad põhilised asjaolud (TsMS § 444 lg 1) Eesti Inkasso OÜ nõue K T vastu koosneb põhivõlgnevusest 1850 eurot, intressidest 230,70 eurot ja viivistest 546,54 eurot ning jooksva viivise nõudest. Nõuete aluseks on K T ja xxx OÜ vahel 2 (4)

21.01.2020 sõlmitud laenuleping nr xxx (laen 2000 eurot), mida K T ei täitnud nõuetekohaselt. xxx OÜ loovutas 07.05.2020 oma nõuded K T vastu Eesti Inkasso OÜ-le. K T on tasunud Eesti Inkasso OÜ-le 14.05.2020 põhiosa 2000 eurot katteks 150 eurot. Kõik ülejäänud osamaksed jäid K T poolt tasumata hagiavalduse esitamise kuupäevaga. Kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa väljajätmine TsMS § 444 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa (hagi osaliselt rahuldamata jätmine, menetluskulude jaotus) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Hagiavaldus on osaliselt asjaoludega õiguslikult põhjendamata, mistõttu jätab kohus hagiavalduse osaliselt rahuldamata. Hageja nõuab kostjalt viivise 546,54 eurot tasumist, mis on arvestatud alates lepingu ülesütlemise kuupäevast 07.05.2020 põhinõudelt määraga 0,11% päevas kuni 29.01.2021. Hageja põhjendab viivisenõuet sellega, et xxx OÜ ja kostja on kokku leppinud tüüptingimustes, mille kohaselt on Xxx OÜ-l õigus nõuda viivist 0,11% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest. VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi on tühine vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Seadusjärgne viivisemäär tuleneb VÕS § 113 lg-st 1 ja VÕS §-st 94, mis alates 01.01.2019 kuni käesoleva hetkeni on 8% aastas. Hagis märgitud päevane viivisemäär 0,11% teeb aastaseks viivisemääraks 40,15% (0,11*365=40,15), mis on rohkem kui kolmekordne seadusjärgne viivisemäär. Kohus leiab, et tüüptingimus viivisekokkuleppe kohta on eeltoodut arvestades tühine. VÕS § 39 lg 2 sätestab, et tühisele tüüptingimusele ei või tõlgendamisega anda sisu, mille kohaselt tingimus kehtib. Kuivõrd tüüptingimus viivisekokkuleppe kohta on tühine, kohaldub VÕS § 113 lg 1 ls 2. VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses põhinõudelt eurot arvestatud viivise summa on kokku 108,63 eurot vastavalt järgmisele arvestusele: põhinõudelt 2000 eurot ajavahemiku 07.05.2020 kuni 13.05.2020 arvestatud viivis on 3,06 eurot, põhinõudelt 1850 eurot ajavahemiku 14.05.2029 kuni 29.01.2021 arvestatud viivis on 105,57 eurot. Kohus rahuldab hagiavalduse viivise tasumise nõudes osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 108,63 eurot. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse viivise 437,91 eurot tasumise nõudes (546,54-108,63=437,91). TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab põhinõudelt viivise protsendina väljamõistmist põhinõude 1850 tasumata osalt alates 30.01.2021. Kohus tuvastas eelnevalt, et tüüptingimus viivisemäära 0,11% päevas põhinõudelt kohta on tühine. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 1850 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 30.01.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 1741,37 eurot (põhinõue 1850 eurot – sissenõutavaks muutunud viivis 108,63 eurot = 1741,37 eurot). 3 (4)