Määruse tegemise aeg ja koht 7.10.2021, Tallinn Kohtuasja number
2-19-129684
Kohtuasi
Tallinn, Angerja tn 8 korteriühistu avaldus X vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 5.11.2020 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Tallinn, Angerja tn 8 korteriühistu (registrikood 80141045), esindaja Irina Reva Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Deivi Vaht
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 5.11.2020 määrus tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks tagasi samale maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinn, Angerja tn 8 korteriühistu (avaldaja/korteriühistu) esitas 17.10.2019 maksekäsu kiirmenetluse avalduse X-lt (puudutatud isik/korteriomanik) võlgnevuse väljamõistmiseks. Seoses puudutatud isiku poolt esitatud vastuväitega jätkus tsiviilasja menetlus hagimenetluse korras Harju Maakohtus. 17.12.2019 esitas korteriühistu maakohtule avalduse, mida täpsustas 30.01., 28.02., 26.03.,
31.03.ja 13.04.2020. Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista põhivõlgnevuse 2 762,93 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 161,11 eurot seisuga 1.12.2019 ja alates 2.12.2019 edasiulatuva viivise 0,0219% päevas kuni põhivõla tasumiseni.
2.Avaldaja on elamu haldamiseks moodustatud korteriühistu. Puudutatud isikule kuulub Tallinnas, Angerja tn 8-18 korteriomand ja ta on korteriühistu liige. Avaldaja esitas korterelamu omanikele igakuiselt majandamiskulude arveid. Avaldaja väitel põhines arvestus korteriühistu
põhikirjal ja üldkoosoleku otsustel. Puudutatud isik ei ole perioodil 1.04.2018-18.12.2019 esitatud arveid täies ulatuses tasunud. Korteriomanikule esitatud arved hõlmasid järgmisi kululiike: ekspluatatsioonikulud, remondikulud, prügivedu, vesi ja kanalisatsioon, gaas, üldelekter, domofon, küte.
3.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Puudutatud isik avaldas 14.08.2020 kohtuistungil, et arvetel märgitu oli ebaõige nii põhinõude, kui ka viivise osas. Puudutatud isik väitis, et võlg pidi olema avaldaja nõudest väiksem, sest ta oli tasunud 1 800 eurot. Puudutatud isik esitas avaldusele 3.09.2020 venekeelse seisukoha. Kohus andis 7.09.2020 puudutatud isikule tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja seisukohtade eesti keeles esitamiseks. Puudutatud isik tähtaegselt puudusi ei kõrvaldanud, kuid 02.10.2020 kohtuistungil vaidles ta avaldaja nõudele jätkuvalt vastu.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Maakohus rahuldas avalduse ja mõistis korteriomanikult korteriühistu kasuks hooldus- ja kommunaalmaksete võlgnevuse perioodi 1.04.2018 kuni 18.12.2019 eest esitatud arvete alusel 2 762,93 eurot ja seisuga 1.12.2019 sissenõutavaks muutunud viivise 161,11 eurot (kokku 2 924,04 eurot). Kohus kohustas korteriomanikku tasuma korteriühistule viivist 0,0219% päevas põhinõudelt alates 2.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jäid puudutatud isiku kanda ja leidis, et puudutatud isikul tuli hüvitada avaldajale 497 eurot ning sellelt summalt tasuda viivist seadusjärgses määras alates lahendi jõustumisest kulude tasumiseni.
5.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p-st 1 ja § 477 lg-st 1 lahendas kohus avalduse hagita menetluses. Arvestades korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 34 lg-t 1, § 31 lg-t 1, § 35 lg-d 1 ja 2, § 40 lg-d 1 ja 2, § 41 lg-d 1 ja 3 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 76, § 82 lg-t 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg-t 1 kuulus avaldus rahuldamisele. Viivisenõue kuulus rahuldamisele VÕS § 113 lg 1, § 367 ja KrtS § 42 lg 1 alusel. Avaldaja põhikirja p 3.2. kohaselt oli ühistu liige kohustatud täitma põhikirja, ühistu juhtimisja kontrollorganite otsuseid, kinni pidama ühistu kodukorrast; tasuma põhikirjas sätestatud korras osamaksu ja sihtotstarbelisi makseid ning võtma osa elamu majandamise ja hooldamise kulude kandmisest. Põhikirja p 6. kohaselt kandsid elamu majandamise ja hooldamise kulusid ühistu liikmed proportsionaalselt nende omandiks olevate korteriomandite reaalosade üldpinna suuruse osatähtsusele kõigi elamu korteriomandite reaalosade summaarses üldpinnas, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Igakuuliste maksete suuruse arvutamise ja liikmete makseteatiste väljastamise kord ja tähtaeg, samuti nende alusel maksmise kord ja tähtajad ning viiviste suurus ja selle arvutamise kord määratakse kindlaks ühistu kodukorras.
6.Puudutatud isikule kuuluva korteri 18 üldpind oli 49,2 m2, kõikide korteriomandite üldpind kokku moodustas 1 349,90 m2. Avaldaja lähtus nõuete arvestusel korteriomandi pindalast. Vaidlus puudus, et maksete määramisel ja puudutatud isikule arvete esitamisel lähtus avaldaja põhikirjast, üldkogu otsustest ja juhatuse otsustest. Puudutatud isikule tasumiseks esitatud arved hõlmasid järgmisi kululiike: 1) ekspluatatsioonikulud tariifiga 0,34 eurot/m2 jaanuarist 2001 juunini 2019 (tariif määrati 30.05.2001 üldkoosoleku otsusega) ja juunist 2019 tariifiga 0,5 eurot/m2 (tariif määrati 12.06.2019 üldkoosoleku otsusega). Avaldaja nõue oli juunini 2019 igakuiselt 16,73 eurot ning alates juunist 2019 24,60 eurot. 2) remondikulud kuni juunini 2019 tariifiga 0,70 eurot/m2 (tariif määrati 11.08.2017 ja 12.06.2018 üldkoosolekute otsustega) ja juunikuust tariif 1 eurot/m2 kütteperioodiks ja 1,50 eurot/m2 kütteta ajaks (tariif määrati 12.06.2019 üldkoosoleku otsusega). Avaldaja nõue oli
igakuiselt 34,44 eurot juunini 2019 ja edasi alates 1.06.2019 kuni augustini 2019 (kütteta aeg) 73,80 eurot kuus ja alates septembrist 2019 (kütmise periood) 49,20 eurot kuus. 3) fonosüsteemide hooldustasu arvestati domofoni eest sihtotstarbelise maksena korterilt 0,38 eurot (4.01.2006 korteriühistu juhatuse otsuse alusel). 4) prügivedu arvestati Tallinna Jäätmekeskuse arvete ja OÜ I.D. TRANSEXPRESS arve alusel tariifiga 0,87 krooni/m2, s.o. 0,06 eurot/m2 (27.06.2006 üldkoosoleku otsuse alusel) ja igakuine tasu oli 2,95 eurot. 5) elektrienergia eest arvestati Eesti Energia arvete alusel kasutatud koguse eest. Üldelektri- ja soojusenergia/kütte kulud jagati korteri üldpinna 1 m2 kohta (korteriühistu põhikirja p 6 ja 30.05.2001 üldkoosoleku p 2 otsuse alusel). Tariif muutus igakuiselt vastavalt tarbimise mahule. Üldelektrikulude arve summa jagati korterite üldpinnaga 1 349,98 m2 ning korrutati puudutatud isiku korteri üldpinnaga 49,2 m2. 6) kütte eest arvestati tasu AS Utilitas Tallinn arvete alusel, mis jagati korterite arvutuslikule üldpinnale 1 322,11 m2 ja korrutati konkreetse korteri üldpinnaga. Korterisse nr 12 oli paigaldatud gaasiboiler ja 19.05.2003 üldkoosoleku otsuse alusel maksis ta 30% küttekuludest. 7) külma vee ja kanalisatsiooni ning gaasi tarbimise kulude arvestus toimus korteritesse paigaldatud mõõtjate näitude alusel vastavalt 30.05.2001 üldkoosoleku otsusele. Kulude arvestuslikuks tariifiks oli AS Eesti Gaas ja AS Tallinna Vesi arvetes näidatud tariifid. 8) ühekordse maksena tuli tasuda vingugaasianduri soetamise eest arve nr 18/0719 alusel 36 eurot ja domofoni võtmete eest 19,20 eurot arve nr 18/0219 alusel.
7.Kuigi puudutatud isik vaidles avaldusele vastu, kuid ei tõendanud oma vastuväiteid ega toonud esile, mis osas ja põhjusel oli avaldaja nõue ja viivisearvestus ebaõige. Kuna avaldaja selgitas 14.08.2020 kohtuistungil nõude kujunemist ja viivise arvestust, rahuldas maakohus avalduse.
MÄÄRUSKAEBUS
8.Puudutatud isik palus määrus tühistada ja asi saata uueks arutamiseks tagasi maakohtusse. Kohus jättis tähelepanuta puudutatud isiku vastuväited avaldaja nõude suurusele ja ei arvestanud, et ta oli tasunud viidatud ajaperioodil 1 800 eurot. Maakohus pidi kohaldama uurimisprintsiipi ja viima läbi nõuetekohase eelmenetluse. Kohtuistungi protokolli kohaselt edastati korteriomanikule avaldus ja samal istungil lõpetati eelmenetlus. Protokollist ei nähtunud, et puudutatud isikule oleks koos avaldusega edastatud asja lahendamisel aluseks võetud avalduse lisad. Kohus edastas puudutatud isikule vaid menetlusse võtmise määruse, mitte kogu materjali. Lisaks ei saanud korteriomanik kätte puuduste kõrvaldamise määrust. Kohus ei arvestanud vastuväiteid viivise arvestusele ega märkinud, millise arve eest oli võlgnevus välja mõistetud. Avaldaja ise tunnistas 17.12.2019 avalduses, et viivis oli valesti arvestatud. Puudutatud isikule polnud selge, mis ulatuses oli 2017 arvetes viivist arvestatud ning milliste summade ulatuses oli vana võlgnevus kustutatud. Korteriühistu polnud teatanud, et arvestab 2018 ja 2019 korteriomaniku teostatud makseid 2017 võlgnevuste katteks. Avaldaja 13.01.2020 teatist ei saanud lugeda VÕS § 88 järgseks teateks. Kaebuses teatab puudutatud isik tuginedes VÕS § 88 lg-le 1, et käesolevaks ajaks olid aprillist 2018 kuni 18.12.2019 esitatud arved kogusummas 1 858,15 tasutud ning 18/1118 arvest oli tasutud 21,85 eurot. Juhul, kui kohus loeb esitatud tõenditele tuginedes, et avaldaja määras kohustuse täitmise järjekorra kooskõlas VÕS § 88 lg-ga 4, siis tuleb käesolevas määruskaebuses avaldatut lugeda tema vastuväiteks VÕS § 88 lg 5 mõistes.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
9.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
10.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja kohtuasja materjaliga, leiab, et vaidlustatud määrus tuleb tühistada ning asi tuleb saata uueks lahendamiseks maakohtule TsMS § 667 lg 2 teise aluse alusel. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
12.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited maakohtu uurimispõhimõtte rikkumise kohta on põhjendatud. Maakohus on lahendanud asja õigesti hagita menetluses (TsMS § 613 lg 1 p 1), kuid seejuures pole järginud hagita menetluses kehtivat uurimisprintsiipi. Nimelt ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 kohaselt hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ning on TsMS § 477 lg 7 kohaselt kohustatud kontrollima avalduse tõendatust sõltumata menetlusosaliste esitatud seisukohtadest, st kohus peab vajaduse korral koguma ise tõendeid või tegema menetlusosalistele ettepaneku tõendite esitamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus nõuetekohaselt välja selgitanud, kuidas on avaldaja nõue üldse kujunenud. Puudutatud isik vaidles õigustatult vastu, et temale polnud nõude kujunemine selge.
13.Määruskaebuses leidis puudutatud isik, et talle ei toimetatud dokumente nõuetekohaselt kätte. Ringkonnakohtu hinnangul ei kontrollinud maakohus nõuetekohaselt menetlusdokumentide kättetoimetamist. Kuigi avalduse, selle täpsustuste ja lisade kättetoimetamise osas võib kohtute infosüsteemi järgi lugeda 23.04.2020 e-kirjadega aadressile [email protected] lugeda see toimunuks, sest 14.08.2020 kohtuistungil kinnitas puudutatud isik dokumentide kättesaamist, ei olnud see asja lahendamiseks piisav. Maakohus leidis ekslikult, et 07.09.2020 määrus oli puudutatud isikule nõuetekohaselt kätte toimetatud ja esines alus puudutatud isiku 03.09.2020 seisukoha kõrvale jätmiseks. Kuigi kohus määras puudutatud isikule 07.09.2020 määrusega tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (03.09.2020 menetlusdokument oli vene keelne), siis seda määrust ei saanud maakohus lugeda puudutatud isikule kättetoimetatuks. Puudutatud isik vaidles sellele vastu määruskaebuses ja esitas samasuguse selgituse ka 02.10.2020 maakohtu istungil. Ringkonnakohus kontrollis kohtute infosüsteemist, et puudutatud isiku e-kirjast ei nähtunud, mille kättesaamist ta kinnitas. Samas nähtus infosüsteemist, et maakohtu 07.09.2020 määrus edastati puudutatud isikule e-kirja teel 08.09.2020 ja läbi avaliku e-toimiku 08.09.2020. Seega ei saanud 07.09.2020 kinnitus olla 07.09.2020 määruse kohta. Asjas puudus puudutatud isiku seisukoht.
14.Avaldaja 13.04.2020 nõude kujunemise tabeli kohaselt arvestas korteriühistu kostja tasutud maksed viivise katteks. Tabel ei võimalda üheselt mõista, kuidas ja mille eest viivist arvestati (sh viivise alguseaeg). Korteriühistu lähtus eeldusest, et korteriomanikul oli juba varasemast ajast võlgnevus. Samas korteriomaniku vastuväidete kohaselt oli ta kulusid tasunud ja võlgnevust ei olnud. Maakohus oleks pidanud, arvestades korteriomaniku vastuväiteid, kontrollima puudutatud isikul varasemate täitmata kohustuste olemasolu avaldaja ees ning vajadusel küsima korteriühistult täiendavaid selgitusi ja tõendeid. Maakohus oleks pidanud välja selgitama, kas ja millises ulatuses olid puudutatud isikul üldse varasemad täitmata kohustused avaldaja ees. Ilma seda kindlaks tegemata ei ole võimalik hinnata, kas ja millises ulatuses saab tehtud makseid nende kohustuste täitmiseks arvestada. Iseenesest on küll õige avaldaja seisukoht, et juhul, kui puudutatud isik ei määranud, milliste kohustuste katteks ta makseid teeb, loetakse VÕS § 88 lg 6 p 1 järgi esimeses järjekorras täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Avalduse aluseks olevate asjaolude
esile toomine on korteriühistu kohustus. Asjaoludest nähtuvalt ei olnud avaldaja selgitus nõude kujunemise aluseks olevatest asjaoludest piisav nõude rahuldamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei tuvastanud kohus, kas ja mille alusel oli korteriühistul õigus otsustada kohustuste täitmise järjekord. Maakohtu lahendist ei nähtu, et kohus oleks arvestanud KrtS § 40 lg-tega 1 ja 2, mille kohaselt alates 1.01.2018 on majandamiskulude arvestuse alus mõttelise osa suurus, kui põhikirja järgi ei ole otsustatud teisiti. Maakohus lahendas avalduse lähtudes ruutmeetri-või korteripõhistest tariifidest. Maakohus jättis mh tuvastamata, milliste korteriomanike otsuste alusel oli korteriühistul õigus nõuda vingugaasianduri ja domofoni kulutuste hüvitamist ning kas korteriühistul oli üldse õigus nõuda sellist tasu korteripõhise arvestuse kohaselt.
15.Avaldusest nähtub, et avaldaja nõudis viivist 0,0219% päevas, lähtudes et tegemist on seadusjärgse määraga. KrtS § 42 lubab nõuda viivist VÕS § 113 sätestatud määras. Ebaõige on tulevikku suunatud viivise väljamõistmine päevamäärana, kuna seadusjärgne viivisemäär muutub VÕS § 94 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel perioodiliselt (Riigikohtu 15.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-08, p 29). Ringkonnakohus nõustub puudutatud isiku etteheidetega maakohtu lahendile. Maakohus jättis praegusel juhul olulised asjaolud tuvastamata ja rikkus põhjendamiskohustust. Avaldaja on küll viiel korral nõuet täpsustanud, kuid jätnud ikkagi olulises osas asjakohased tõendid esitamata. Eeltoodule tuginedes on avaldaja põhivõla ja viivise nõue jätkuvalt ebaselge, mistõttu ei ole avalduse tõendatust ja maakohtu lahendi seaduslikkust võimalik ringkonnakohtul kontrollida maakohtu puuduliku menetluse tõttu. Juhul, kui avaldaja enda nõude aluseks olevaid asjaolusid ei tõenda ning ka kohtul ei õnnestu selle kohta tõendeid koguda, tuleb avaldus jätta rahuldamata. Hagita menetluses ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel (TsMS § 477 lg-d 5 ja 7). TsMS § 5 lg-s 3 ning TsMS § 477 lg-tes 5 ja 7 väljendub hagita menetlusele omane uurimispõhimõte, mille eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada täiendavaid tõendeid (Riigikohtu 17.04.2013 määrus kohtuasjas nr 32-1-46-13, p 13).
16.Kokkuvõttes jättis maakohus asja sisuliselt lahendamata ja olulised asjaolud tuvastamata. Vaidluse sisuline lahendamine eeldab asjaolude tuvastamist mahus, mida ei saa teha apellatsioonimenetluses. Seetõttu tuleb kohtuasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
17.Kuivõrd asja menetlus jätkub maakohtus, ei ole tegemist TsMS § 173 lg 1 mõttes menetlust lõpetava lahendiga, kus tuleks jaotada menetluskulud.
18.Hagita menetluses võib TsMS § 696 lg 3 esimese lause järgi maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitada isik, kelle õigusi on määrusega kitsendatud. Menetlust lõpetavaks määruseks loetakse neid hagita menetluses tehtud määrusi, millega asi lahendatakse (menetlus n-ö suletakse või lõpetatakse), ning menetlust lõpetavat määrust ei tule mõista kitsalt menetluse lõpetamise määrusena TsMS § 428 tähenduses. Praegusel juhul ei tee ringkonnakohus menetlust lõpetavat lahendit. Seetõttu ei anna TsMS § 696 lg 3 määruskaebuse esitamise õigust (vt ka Riigikohtu 28.05.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14, p 11). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.