2-19-1140/23 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

11.Kohtumäärus toimetada kätte pankrotihaldurile ja võlgnikule ning võlausaldajatele. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest PankrS § 164 lg 1 alusel võlgnik. PankrS § 164 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lg-le 1. Asjaolud Harju Maakohtu 04.03.2019 määrusega kuulutati välja J Pi pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Ly Müürsoo. 01.09.2021.a esitas pankrotihaldur Ly Müürsoo Harju Maakohtule taotluse J Pi (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu peale pankroti väljakuulutamist. Taotluses palus pankrotihaldur lõpetada menetlus PankS § 158 alusel. Pankrotihaldur on esitanud taotluse halduri kohustuste täitmise eest tasu 765 eurot, millele lisandub käibemaks ning mõista see välja pankrotivara arvelt, samuti kinnitada pankrotimenetluse kulud 60 eurot (sh käibemaks) ja mõista välja pankrotivara arvelt OÜ-le Sentire MK. Vabastada haldur pankrotihalduri kohustusest, otsustada kohustustest vabastamise menetluse algatamine, jätta usaldusisik nimetamata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Taotluse kohaselt 27.05.2020 määrusega on kohus kinnitanud eelmise pankrotihalduri Veli Kraavi poolt esitatud jaotusettepaneku. Swedbank AS vastas praeguse halduri järelepärimisele nõude suuruse kohta 27.08.2021.a. e- kirjaga et, J P’i (solidaarne abikaasaga) kohustus Swedbank AS-s on tasutud, leping on suletud. Sellest tulenevalt teeb pankrotihaldur II järgus jaotiste ümberarvestuse: O I OÜ nõue summas 7829,37 eurot, jaotis järgus 60,822 %; Tallinna kohtutäitur Hille Kudu nõue summas 1812,00 eurot, jaotis järgus 14,076 %; H B AS nõue summas 2594,20 eurot, jaotus järgus 20,153 %; B AS nõue summas 637,11 eurot, jaotis järgus 4,949 %. Nõuded kokku 12872,68 eurot, jaotis järgus 100 %. Pankroti väljakuulutamise seisuga (s.o. 04.03.2019) oli I P’il Swedbank AS-is arvelduskonto nr xxx, mille saldo oli 1125,55 eurot. I P’ile kuulus kaasomandis E Pa’ga korteriomand asukohaga xxx korter xxx, Tallinn, mille müügist laekus J P’i pankrotivarasse 29000 eurot. Maksu- ja Tolliameti vastusest praeguse pankrotihalduri järelepärimisele nähtub, et J P on 2019.aastal töötanud xxx OÜ-s ja xxx OÜ-s, kuid pankrotivara hulka kinnipidamisi toimunud ei ole. 2021.a. J P’ile väljamakseid tehtud ei ole. Andmed käesoleva seaduse §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta: • Ajutise pankrotihalduri tasu kokku summas 1044 eurot koos käibemaksuga on hüvitatud menetlusabina Riigi vahenditest (alus: Harju maakohtu 04.03.2019 määrus). Kuigi kohus on kinnitanud ajutise halduri tasu koos käibemaksuga 1044 eurot, siis nähtuvalt J P’i

Harju Maakohtu 04.12.2020 määrusega nimetatud haldur on J P’i pankrotimenetluses teinud toimingud arvestusega 90 eurot tunnis. Kokku on 04.12.2020.a. määrusega nimetatud haldur kulutanud pankrotimenetluses 8,5 tundi arvestusega 80 eurot tunnis, seega tasu kokku 765 eurot, millele lisandub käibemaks 153,00 eurot, kokku 918,00 eurot. 04.12.2020.a. määrusega nimetatud haldur palub määrata tasu büroole – OÜ-le Sentire M.K. (reg.kood 10539935), mille kaudu haldur tegutseb. Seega, kui arvestada J P’i pankrotimenetluses halduri tasu suuruseks alammääras 4337,89 eurot, millele lisandub käibemaks summas 867,58 eurot, kokku 5205,47 eurot, siis taotleb praegune pankrotihaldur sellest talle määratavaks tasu suuruskes 918,00 eurot koos käibemaksuga ja 4287,47 eurot koos käibemaksuga jääks eelmise pankrotihalduri Veli Kraavi tasu suuruseks alammääras, kuid praegusele pankrotihaldurile ei ole teada, kas Veli Kraavi on kohtule tasu määramise taotlust esitanud. 04.03.2019.a määrusega nimetatud pankrotihaldur Veli Kraavi on J P’i arvelduskontolt teinud OÜ-le Kraavi & Partnerid praegusele pankrotihadurile teadaolevalt ilma seadusliku aluseta ülekandeid kokku summas 4960 eurot ja Veli Kraavi’le praegusele pankrotihadurile teadaolevalt ilma seadusliku aluseta ülekandeid kokku summas 13722,56 eurot, seega kokku alusetuid ülekandeid summas 18682,56 eurot. Veli Kraavi on J P’i arvelduskontole tagastanud kokku 16166 eurot, seega on tagastatud vähem 2443,44 eurot. Pankrotivarast pankrotimenetluse kuludena tehtavad väljamaksed on kokku 7453,22 eurot. Pankrotivarasse on laekunud korteriomandi müügist 29000 eurot. Eelmine pankrotihaldur on teinud Swedbank AS-le väljamakse summas 24650 eurot, seega jääb PankrS § 146 nimetatud väljamakseteks 4350 eurot. J P’i arvelduskonto jääk on 921,58 eurot, millest saab katta 04.12.2020.a määrusega nimetatud pankrotihalduri kulud ja tasu, kuid osaliselt jääb hüvitamata eelmisele pankrotihaldurile väljamakstav tasu eeldusel, et ta esitab vastava taotluse ja kohus selle taotluse ka rahuldab. Vara välistamise taotlusi ja sellest tulenevaid nõudeid J P’i pankrotimenetluses praegusele pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole, samuti ei ole võlgnikule makstud elatist. Jaotise alusel on tehtud väljamakse Swedbank AS-le summas 24650 eurot. Pandiga koormatud varaks oli kaasomandis E Pa’ga korteriomand asukohaga xxx korter xxx, Tallinn, mille müügist laekus J P’i pankrotivarasse 29000 eurot. Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolevat

vara praegusele haldurile teadaolevalt ei ole. Haldur korraldas pankrotivara säilimise ja müügi. Hagisid käesolevas menetluses esitatud ei ole ja haldur esitada ei kavatse. Kohtukulusid käesolevas pankrotimenetluses ei ole. J P ei ole jaotusettepanekus ja käesolevas aruandes kajastatud võlanõuetele vastuväiteid esitanud. Vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel ja väikesest sissetulekust tulenev suutmatus tasuda võetud kohustusi on võlgnikule tekitanud pankroti olukorra. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. J P on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks. Oma avalduses on J P kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma Pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti vastusest praeguse pankrotihalduri järelepärimisele, et J P on 2019.aastal töötanud xxx OÜ-s ja xxx OÜ-s, kuid pankrotivara hulka kinnipidamisi toimunud ei ole. 2021.a. J P’ile väljamakseid tehtud ei ole. Haldur kutsus 31.08.2021.a. kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 23.08.2021.a., kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Seega puudub võlausaldajatel huvi ettepaneku tegemiseks usaldusisiku nimetamise vastu. Haldur palub lõpetada võlgniku pankrotimenetlus peale pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik ei tasu kohtu deposiiti vähemalt 2300 eurot ning algatada võlgniku suhtes tema kohustustest vabastamise menetlus ja kohustada teda ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus tegi 14.09.2021 määruse alusel ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2300 eurot hiljemalt 24.09.2021. Tähtaja jooksul nimetatud summat tasutud ei ole. Võlgnik J Pi (pankrotis) esitas 23.01.2019 kohustustest vabastamise avalduse. Pankrotihalduril ja võlausaldajatel puuduvad vastuväited võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Pankrotihaldur Ly Müürsoo poolt J Pi (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud ning kohtule esitatud taotlus ning aruanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) lg 3 kohaselt kui pankrot kuulutati välja enne käesoleva seaduse § 44 lõike 3 kehtetuks tunnistamist, kohaldatakse selle menetlemisel enne 2010. aasta 1. jaanuari kehtinud käesoleva seaduse § 44 lõike 3 redaktsiooni. Ja lg 5 kohaselt kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki

PankrS § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. Vastavalt PankrS § 158 lg-le 1 kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, sama paragrahvi lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lgtes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohtule pankrotihalduri poolt esitatud taotluse kohaselt puuduvad võlgniku pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu ning pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Kohus nõustub pankrotihalduri hinnanguga ning leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on määrus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Ly Müürsoo tuleb vabastada võlgniku pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 järgi on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Lisaks tasule on halduril, tulenevalt PankrS § 66 lg-st 1, õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Kohus leiab, et pankrotihalduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii pankrotihalduri tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine Praegusel juhul on võlgnik esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis PankrS § 171 lg 2 järgi võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Seega tuleb algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lg-tes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 järgi võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Aruandest nähtuvalt ei ole võlausaldajad teinud ettepanekut usaldusisiku määramiseks. Haldur teeb ettepaneku

määrata võlgnikku ennast usaldusisiku kohustusi täitma. Kohus nõustub halduri ettepanekuga ja peab põhjendatuks praeguses asjas kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus selgitab võlgnikule ja usaldusisikule tema kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. • Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). • Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (PankrS § 173 lg 2). • Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (PankrS § 173 lg 3). • Usaldusisik peab PankrS lg-s 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti (PankrS § 173 lg 4). • Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (täitemenetluse seadustiku §-d 131 ja 132, PankrS § 173 lg 5). • Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (PankrS § 172 lg 2). • Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku (PankrS § 172 lg 4). PankrS § 84 kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohus kohustab usaldusisikut esitama kohtule iga-aastaselt usaldusisiku aruande. Esimene täidetud aruanne tuleb kohtule edastada 15. oktoobril 2022. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb võlgnikul teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.