Võlaõigus › Töövõtulepingud

2-21-7059

Edasikaebamise kord Määruse peale võib osas, millega kohus võttis vastu hagist loobumise ja lõpetas antud asjas menetluse, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on osaühingu Landeker hagi MSM osaühingu vastu võlgnevuse nõudes, milles hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 7480 eurot, 04.05.2021 seisuga sisse nõutavaks muutunud viivised summas 338.23 eurot ja edasiulatuva viivise. Kohus võttis hagi menetlusse 01.07.2021. 02.08.2021 esitas kostja esialgse vastuse hagile, mille kohaselt kostja hagi ega selles välja toodud asjaoludega ei nõustu ning vaidleb neile täies ulatuses vastu. Kostja hinnangul on vaidlust võimalik lahendada kompromissiga, mistõttu taotleb kostja kompromissläbirääkimiste pidamiseks ja hagiavalduse sisulise vastuse esitamiseks tähtaja pikendamist kuni 16.08.2021. 16.08.2021 esitas kostja vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt, kuna poolte vahelised kompromissläbirääkimised ei andnud tulemust, võtab kostja hagi õigeks. Kostja on tasunud hageja nõude põhisummas 7480 eurot ja viivisenõude seisuga 16.08.2021 summas 633.39 eurot. Kuna kostja on nõude tasunud, tuleks menetluskulud jätta hageja kanda. Samuti tuleks menetluskulud jätta hageja kanda põhjusel, et kostja pakkus hagejale kompromissi korras põhisumma ja viivise tasumist, millega hageja ei nõustunud. 14.09.2021 esitas hageja lepinguline esindaja kohtule avalduse hagist loobumiseks, kuna kostja tasus 16.08.2021 põhivõla ja viivised summas 8113.39 eurot, millega rahuldas hageja nõude. Hageja palub pool tasutud riigilõivust mõista kostjalt menetluskuluna välja, millele lisandub hageja lepingulise esindaja tasu 1360 eurot (ilma käibemaksuta) ning tagastada pool tasutud riigilõivust hagejale. 27.09.2021 vastuses kohtule jääb kostja oma 16.08.2021 vastuses esitatud seisukohtade juurde ning ka selle juurde, et kõik menetluskulud peaksid jääma hageja kanda. Kui hageja soovib hagist loobuda, siis on see hageja õigus, kuid sellele vaatamata peaksid menetluskulud jääma, antud vaidluse asjaolusid arvestades, hageja kanda. Juhul, kui kohus peaks jätma hageja menetluskulud kostja kanda, vaidleb kostja nii hageja menetluskulude suurusele, mõistlikkusele kui ka põhjendatusele täies ulatuses vastu. Hageja menetluskulud on põhjendatud 1 tunni ja 30 minuti ulatuses, ebamõistlik on ka esindaja tunnitasu määr 160 eurot (millele lisandub käibemaks), põhjendatud tunnitasu määr ei saa olla üle 100 euro (millele lisandub käibemaks). Kostja on kandnud seoses käesoleva tsiviilasjaga menetluskuludena õigusabikulusid summas 360 eurot ilma käibemaksuta. Alternatiivselt palub kostja jätta menetluskulud poolte enda kanda. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

2-21-7059 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Harju Maakohtu menetluses on osaühingu Landeker hagi MSM osaühingu vastu võlgnevuse nõudes, milles hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 7480 eurot, 04.05.2021 seisuga sisse nõutavaks muutunud viivised summas 338.23 eurot ja edasiulatuva viivise. 02.08.2021 esitas kostja esialgse vastuse hagile, mille kohaselt kostja hagi ega selles välja toodud asjaoludega ei nõustu ning vaidleb neile täies ulatuses vastu. Kostja hinnangul on vaidlust võimalik lahendada kompromissiga, mistõttu taotleb kostja kompromissläbirääkimiste pidamiseks ja hagiavalduse sisulise vastuse esitamiseks tähtaja pikendamist kuni 16.08.2021. 16.08.2021 esitas kostja vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt, kuna poolte vahelised kompromissläbirääkimised ei andnud tulemust, võtab kostja hagi õigeks. Kostja on tasunud hageja nõude põhisummas 7480 eurot ja viivisenõude seisuga 16.08.2021 summas 633.39 eurot. Menetluskulud tuleks jätta hageja kanda. 14.09.2021 esitas hageja lepinguline esindaja kohtule avalduse hagist loobumiseks, kuna kostja tasus 16.08.2021 põhivõla ja viivised summas 8113.39 eurot, millega rahuldas hageja nõude. Hageja palub pool tasutud riigilõivust mõista kostjalt menetluskuluna välja, millele lisandub hageja lepingulise esindaja tasu 1360 eurot (ilma käibemaksuta) ning tagastada pool tasutud riigilõivust hagejale. 27.09.2021 vastuses kohtule jääb kostja oma 16.08.2021 vastuses esitatud seisukohtade juurde ning ka selle juurde, et kõik menetluskulud peaksid jääma hageja kanda. Kui hageja soovib hagist loobuda, siis on see hageja õigus, kuid sellele vaatamata peaksid menetluskulud jääma, antud vaidluse asjaolusid arvestades, hageja kanda. Juhul, kui kohus peaks jätma hageja menetluskulud kostja kanda, vaidleb kostja nii hageja menetluskulude suurusele, mõistlikkusele kui ka põhjendatusele täies ulatuses vastu. Kostja on kandnud seoses käesoleva tsiviilasjaga menetluskuludena õigusabikulusid summas 360 eurot ilma käibemaksuta. Alternatiivselt palub kostja jätta menetluskulud poolte enda kanda. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt on hagist loobumine menetluse lõpetamise alus. Kostja on enne hagist loobumist küll hagi õigeks võtnud, kuid on 27.09.2021 vastuses selgitanud, et hagist loobumine on hageja õigus ning sisulisi vastuväiteid loobumisele esitanud ei ole. Kohus leiab, et hagist loobumine on põhjendatud, see ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb loobumine vastu võtta ja lõpetada menetlus osaühingu Landeker hagis MSM osaühingu vastu võlgnevuse nõudes. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 432 ei saa hageja, juhul, kui menetlus on lõpetatud, uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

2-21-7059 kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Menetluskulude kindlaksmääramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: TsMS § 173 lg-st 1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 4 võimaldab jätta kohtul kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja TsMS § 168 lg 5 kohaselt hageja menetluskulud. TsMS §168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 162 lg-st 4 tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on palunud pool tasutud riigilõivust mõista kostjalt menetluskuluna välja, millele lisandub hageja lepingulise esindaja tasu 1360 eurot (ilma käibemaksuta) ning tagastada pool tasutud riigilõivust hagejale. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 500 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajal 23.04.2021 tööle hageja materjalidega ning hagi koostamisele 1,25 tundi, 28.04.2021 tööle hageja materjalidega ning hagi koostamisele 0,5 tundi, 03.05.2021 hagi koostamisele 4 tundi, 04.05.2021 hagi koostamisele ja kohtule esitamisele 1,25 tundi, 14.09.2021 kostja vastuse läbitöötamisele, nõude rahuldamise kontrollile, tööle õigusaktidega, hagi tagasivõtmisele ning menetluskulude hüvitamise taotluse koostamisele 1,5 tundi, kokku 8,5 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 160 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja hinnangul peaksid menetluskulud jääma hageja kanda. Kostja on nõude tasunud ja võtnud hagi õigeks peale kompromissläbirääkimiste pidamist. Kostja pakkus hagejale kompromissi korras põhisumma ja viivise tasumist, millega hageja ei nõustunud. Kui hageja soovib hagist loobuda, siis on see hageja õigus, kuid sellele vaatamata peaksid menetluskulud jääma, antud vaidluse asjaolusid arvestades, hageja kanda. Juhul, kui kohus peaks jätma hageja menetluskulud kostja kanda, vaidleb kostja nii hageja menetluskulude suurusele, mõistlikkusele kui ka põhjendatusele täies ulatuses vastu. Hageja menetluskulude hindamisel tuleks juhinduda senisest Riigikohtu praktikast, mille kohaselt kulub 1 leheküljelise menetlusdokumendi koostamiseks aega 40 minutit kuni 1 tund, seda koos dokumentidega tutvumisega, analüüsimisega ja muu seesugusega. Antud põhimõtet arvestades on ilmselge, et hageja

2-21-7059 menetluskulud on suuresti ebavajalikud, ebamõistlikud ja põhjendamatud. Arvestades antud vaidluse lihtsust, siis ei saa olla vajalik ega põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamiseks 7 tundi. Põhjendatud ajakulu saaks olla maksimaalselt 1 tund. Seda toetab ka asjaolu, et hagiavalduses on sisulist teksti ca 1 lehekülg. Kuna hageja on hagiavalduses nõudnud ka nõude koostamise kulude hüvitamist (hagi lisa 6), mille kostja on tasunud, siis kui võrrelda nõuet ning hagiavaldust, siis on tegemist sisuliselt sama dokumendiga. Seetõttu on hageja nõudnud väidetavate kulude hüvitamist kaks korda sama asja eest. Selline tegevus ei saa olla kuidagi lubatav ega kooskõlas hea usu põhimõttega. Arvestades antud vaidluse lihtsust, siis on ka ebamõistlik hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 160 eurot (millele lisandub käibemaks). Põhjendatud tunnitasu määr ei saa olla üle 100 euro (millele lisandub käibemaks). Hageja 14.09.2021 menetlusdokument on sisult ca 0,5 lehekülge, mistõttu ei saa põhjendatud ajakulu olla üle 30 minuti. Hageja menetluskulud on põhjendatud kokku 1 tunni ja 30 minuti ulatuses. Kostja on kandnud seoses käesoleva tsiviilasjaga menetluskuludena õigusabikulusid summas 360 eurot ilma käibemaksuta, mis koosneb 02.08.2021 kohtumäärusega tutvumisest 0,2 tundi, 02.08.2021 hagi ja lisadega tutvumisest ning esialgse vastuse koostamisest 1,25 tundi, 16.08.2021 kostja vastuse koostamisest 0,75 tundi, 14.09.2021 kohtu kirjaga tutvumisest 0,2 tundi, 15.09.2021 kohtu kirjaga tutvumisest 0,2 tundi ja 27.09.2021 kostja seisukoha koostamisest 1 tund, kokku 3,6 tundi. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 100 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et kuna kostja on võlgnevuse hagejale tasunud pärast hagiavalduse kohtule esitamist, siis tulenevalt TsMS § 168 lg-st 4 tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja on küll hagi õigeks võtnud, kuid ei ole põhistanud seda, et kostja ei andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks, mille tõttu peaksid menetluskulud jääma hageja kanda. Oma esialgses vastuses hagile kostja hagi ega selles välja toodud asjaoludega ei nõustunud ning vaidles neile täies ulatuses vastu. TsMS § 138 p 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 2 on kohtukuluks riigilõiv. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 8417.04 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse tsiviilasjalt hinnaga 8417.04 eurot riigilõivu 500 eurot. Hageja on 03.05.2021 tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja on 1⁄2 riigilõivu tagastamise taotluse kohtule esitanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1⁄2 menetluses tasutud riigilõivu, s.o 250 eurot. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole täies ulatuses põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu tööle hagi materjalidega, hagi koostamisele ja kohtule esitamisele kokku 7 tundi. Võttes arvesse hagiavalduse sisu ja mahtu (hagiavaldus 7 lk, asjaolud ja õiguslik põhjendus kokku u 4 lk) ning asjaolu, et tegemist ei ole õiguslikult keerulise küsimusega, samuti asjaolu, et hageja esindaja koostas kohtuväliselt kostjale kirjaliku nõude, mis suures osas kattub hagiavalduse sisulise osaga, peab kohus ülalnimetatud toimingutele mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 3 tundi. Kohus möönab, et kohtuvälise nõude koostamise eest hageja küll esindajakulusid ei nõua ega

2-21-7059 saagi menetluskuluna nõuda, kuid samas on esindajal selle võrra olnud lihtsam hagiavaldust koostada. 14.09.2021 toimingute osas peab kohus, arvestades toimingute sisu ja koostatud menetlusdokumentide mahtu, lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakulu kokku 4,5 tunni ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud avaldajale õigusabi teenust tunnihinnaga 160 eurot tund, millele ei lisandu käibemaksu. Riigikohus on 01.06.2016 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16 asunud seisukohale, et menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata TsMS § 175 lg 1 alusel esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Sealjuures on kolleegium seisukohal, et mõistlikuks tuleb pidada tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või –maksuta. Kohus leiab, et tunnitasu määra 160 eurot tund, ilma käibemaksuta, ei saa põhjendatuks pidada. Käesoleval juhul ei olnud tegemist õiguslikult keeruka vaidlusega, millise puhul võiks keskmisest kõrgemat tunnitasu määra põhjendatuks lugeda. Samas ei nõustu kohus ka kostja seisukohaga, et vandeadvokaadist esindaja tunnitasuna on põhjendatud 100 eurot (millele lisandub käibemaks), esiteks ei nõua hageja esindaja menetluskulusid käibemaksuga, teiseks on kostja esindaja, kes ei ole Advokatuuri liige, ise välja toonud, et tema tunnitasu määr on 100 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb mõistlikuks ja põhjendatud vandeadvokaadist esindaja tunnitasu määraks lugeda 130 eurot, ilma käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hageja õigusabikulusid 585 euro (4,5 x 130) ulatuses. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on esitanud menetluskulude nõude ilma käibemaksuta, millest kohus järeldab, et hageja ei ole taotlenud käibemaksu väljamõistmist. Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ja MSM osaühingult tuleb välja mõista menetluskulud kokku 835 euro (250 + 585) ulatuses. Riigilõivu tagastamine Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivust. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on hagiavalduse esitamisel 03.05.2021 tasunud riigilõivu 500 eurot. Kuna hageja on hagist loobunud, kuulub poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamise taotlus rahuldamisele. Eeltoodust tulenevalt tuleb TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel hagejale tagastada

2-21-7059 riigilõiv summas 250 eurot ja kanda see hageja kanda see hageja osaühingu Landeker arvelduskontole nr xxxx.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.