Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista XX OÜ-lt R.B kasuks otsene varaline kahju 5517,48 eurot. Seda ületavas osas jätta vastav nõue rahuldamata.

Välja mõista XX OÜ-lt R.B kasuks saamata jäänud tulu hüvitis perioodi 10.07.2018 kuni juuni 2021.a. eest 15220,23 eurot (bruto).

Välja mõista XX OÜ-lt R.B kasuks saamata jäänud tulu hüvitis perioodi juuli 2021.a kuni 19.03.2024 eest 40538,77 eurot (bruto), millest arvestada täiendavalt maha nimetatud perioodil hagejale tööõnnetusega seoses makstud ajutise töövõime hüvitised, töövõimetustoetused, töötuskindlustusmaksed ja kostja tasud.

Jätta resolutsiooni p-des 3.3–3.4 nimetatud summasid ületavas osas hageja saamata jäänud tulu hüvitise nõue rahuldamata. Välja mõista XX OÜ-lt R.B kasuks alates 20.03.2024 kuni R.B töövõime täieliku taastumiseni perioodiline (igakuine) hüvitis 1316,49 eurot (bruto), millist summat vähendada igakuiselt tööõnnetusega seoses makstava töövõimetushüvitise võrra. Nimetatud hüvitis tasuda R.B-le hiljemalt kalendrikuu kümnendaks päevaks. Kohustada R.B-d XX OÜ-t viivitamatult teavitama tööõnnetusest tingitud töövõimekaotuse määra ja/ või töövõimetoetuse suuruse muutumisest. Kohustada XX OÜ-t indekseerima resolutsiooni p-s 6 nimetatud igakuist hüvitist iga-aastaselt eelneva aasta tegevusala “Puidutöötlemine ning puitja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine“ keskmise brutokuupalga juurdekasvutempoga võrreldes eelmise perioodiga, mis avaldatakse Statistikaameti andmebaasis (veebilehel www.stat.ee). Välja mõista XX OÜ-lt R.B kasuks põhjendatud otsese varalise kahju nõudelt sissenõutavaks muutunud viivis 1062,43 eurot ja alates 20.03.2023 kuni vastava nõude täieliku täitmiseni jooksev viivis resolutsiooni p-s 2 nimetatud summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seda ületavas osas jätta viivisenõue rahuldamata. Välja mõista XX OÜ-lt R.B kasuks mittevaralise kahju hüvitis 8000 eurot. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. 2

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

3

le põhjalikud selgitused ja vastuväited, milles lükkas viidetega menetluses esitatud tõenditele TI seisukohad ja järeldused ümber. Kostja ei ole tööohutusnorme rikkunud, vaid neid järginud. Peale tööandja seisukohtade edastamist ei järgnenud sellele TI poolt vastust, muud ettekirjutust või menetluslikku toimingut. Seega said kõik TI etteheited väidetavate rikkumiste osas ümber lükatud. Kohus ei ole seotud TI õiguslike hinnangutega. Kostja tõendid kinnitavad, et ta järgis tööohutusnõudeid ja neid rikkus hageja. PPA jõudis järeldusele, et tööõnnetuse vahetuks põhjuseks oli hageja enda käitumine, mis seisnes valede töövõtete kasutamises. Hageja rikkus hoolsuskohustust ja astus töötavale liinile. Kuivõrd õnnetuse põhjustas hageja enda käitumine, siis lõpetati kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Hageja viitab sellele, et samas kohas on enne hagejaga juhtunud tööõnnetust väidetavalt toimunud veel kaks samalaadset intsidenti. Kostjale teadaolevalt on hagejaga juhtunud tööõnnetus esmakordne sellelaadne õnnetus. Ühestki õigusaktist, standardist, tootja juhistest vms ei tulene kostjale kohustust paigaldada konkreetsele konveierliinile just blokeeringuga kaitsepiire. Kaitsepiire oli õnnetuse hetkel seadmel olemas ja juurdepääs ohualale oli piisavalt tõkestatud. TI oli seda varem kontrollinud. Puudub põhjuslik seos kostjale etteheidetava tegevuse või tegevusetuse ja tööõnnetuse vahel. TI ei ole täpsemalt esile toonud, mis on konkreetne tegu, mille kostja on tegemata jätnud, kuid mille tegemise kohustus tal väidetavalt oli. Ükski esile toodud väidetavatest õigusrikkumistest ei ole kaasa toonud tööõnnetust. TI ei ole selgitanud, mida tähendab piisav/ebapiisav tõkestatus. TI ei ole andnud konkreetsemaid juhiseid, mida pidanuks tööandja seadme ohutusega seoses täiendavalt tegema. 16. mail 2018 enne õnnetust kontrollis TI sama objekti. Tööinspektor vaatas üle kogu tootmisüksuse, tutvus töökeskkonnaga, masinate ja seadmetega ning nende vastavusega tööohutuse nõuetele. Mitte ühtki puudust seoses kõnealuse konveierliiniga, sellele juurdepääsuga vm kontrolli käigus ei leitud. Puudub põhjuslik seos kostja väidetava tegevusetuse ja kahju vahel. Hageja peamine etteheide on see, et kostja ei paigaldanud olemasolevale seadme kaitsepiirdele automaatset blokeeringut, mis oleks väidetavalt masina koheselt ja automaatselt seisanud, kui töötaja ohutsooni siseneb. Kostjal puudub mistahes normidest tulenev kohustus paigaldada automaatse blokeeringuga kaitsepiire. Töövahendi seiskamiseks olid ette nähtud lüliti operaatori tööruumis ja turvalüliti liini enda juures. Seadmed vastasid kõikidele tehnilistele nõuetele ja olid töökorras. Töötajad olid ohtudest juhendatud. Sellises olukorras ei saa tegevusetus olla õiguslikult etteheidetav ja seega puudub põhjuslik seos hagejale tekkinud kahjuliku tagajärje ja kostja väidetava tegevusetuse vahel. Osad komponendid on otsese kahju kulunimekirjas sellised, mis ei seostu otseselt hagejaga. Näiteks sisaldab nimekiri endas hulgaliselt kulusid kütusele olukorras, kus hageja enda sõnul praktiliselt ei liigu. Võimatu on kontrollida, kas kõik ostetud ravimid olid mõeldud hagejale. Saamata jäänud tulu osas on hageja arvestus keskmise töötasu kohta õige, kuid tegemist oli brutosummaga, millest tuli väljamakse tegemisel kinni pidada tulumaks. Lisaks on hageja eest tasutud sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaksed ja kogumispensioni maksed. Kostja tegevusvaldkonnaks ei ole puidutöötlemine, vaid saematerjali tootmine ja lisategevusaladeks puidu ja puidu esmatöötlustoodete hulgimüük ning muude puidutöötlemissaaduste tootmine, sh hakkepuit, puitvill jms. Ei saa eeldada, et kostja oleks taganud igal aastal kõikidele töötajatele palgatõusu 4,8–7,9% aastas. Indekseerimine on vale ka seetõttu, et töötaja palk saeveskis sõltub iga konkreetse isiku tööpanusest. Töötaja sai statistilisest keskmisest kõrgemat palka. Seetõttu ei saa Statistikaameti keskmine, sh keskmine arvestuslik brutopalga kasv olla lähtekohaks saamata jäänud tulu arvutamisel. 5

Kostja ei ole süüliselt käitunud. Kostja hooletuse või raske hooletusena ei ole käsitletav olukord, kus hageja ise eirab talle teadaolevaid juhiseid ja ohutusreegleid. Kostja süü puudumise hindamisel deliktiõiguse mõttes omab tähtsust, et kostja hoiatas detailselt ja korduvalt hagejat just selle ohu eest, mille realiseerimise tõttu sai hageja kehavigastuse. Kostja järgis kõiki tööohutuse nõudeid, mis VÕS § 1050 lg 1 kontekstis tähendab, et ta ei olnud hagejale kehavigastuse tekitamises süüdi hooletuse tõttu. Kui deliktilise vastutuse üldised eeldused on täidetud, taotleb kostja kahjuhüvitise vähendamist VÕS § 139 alusel. Hageja oli raskelt hooletu, kui vaatamata korduvatele juhendamistele, märgatavale töökogemusele, hoiatussiltidele, turvalülititele, turvakettidele jõudis kummilindini ning ei kontrollinud enne sellele astumist, kas liin seisab. Kostja ei saa tagada inimese ohutust, kui inimene ise talle teadaolevaid ohutusreegleid eirab. Hageja ise pidi rakendama vajalikku hoolsust ja vajadusel seiskama liikuva lindi turvalülitist.

MAAKOHTU LAHEND

6

mitteteadmine ei pisenda seda asjaolu. Kostjale on varasemalt tehtud ettepanek vastav lint värvida, et selle liikumine oleks eristatav. Töötaja ettepanekul paigaldati vaidlusalusele kummilindile turvalülitid alles 2016. a. Töövahendi tootja seatud piirangud ja keelud ei tohiks viia olukorrani, kus suureneb oht töövahendit kasutava töötaja tervisele või lausa elule. Seetõttu ei oma tähtsust kostja väide, et konkreetne liin kui töövahend oli töökorras, vastas tootja ette nähtud ohutusnõuetele, oli töösse lubatud ning turvalülitite vajutamisel seiskus. Pole eluliselt usutav, et konkreetse liiniosa tootja või müüja konstrueerib masina, eeldades, et seda hakatakse kasutama sageli käiguteena või platvormina ummistuste kõrvaldamiseks. Kummilindini jõudmisele eelnevad kergesti eemaldatavad ketid ei vastanud töövahendi määruse §-des 2 ja 4 sätestatud standardile. Tegemist oli ka suurema ohuga töövahendi määruse § 4 mõttes. Olukorras, kus kostjal puudus nõuetekohane tegevuskava riskianalüüsis sedastatud riskidega tegelemiseks, on tegemist TTOS § 12 1 lg 1 rikkumisega. Koostoimes riskianalüüsi tulemustega pidi kostja saama aru, et ohuala üksnes kettidega piiramine, ei ole toimiv ega täida piisavalt oma eesmärki. Üksnes töötaja tähelepanelikkusele lootma jäämine ning kettide ja liiniturvalülitite paigaldamine ning viitamine ja juhendamine, et töötavale liinile ei tohi astuda, ei olnud eeltoodud norme ja tekkiva võimaliku isikukahju raskust arvestades tööohutuse tagamiseks piisav. Samas tuleb kahju tekkimisel arvestada töötaja enda hooletust ja talle teadaolevate tööeeskirjade mittejärgmist. Maakohus nõustus tööõnnetuse uurimiskokkuvõtte üldjäreldustega, et vaidlusaluse tööõnnetuse põhjuseks saab pidada nii hageja- kui kostjapoolset tööohutusalaste normide rikkumist. Hageja on tööohutusalastest normidest rikkunud TTOS § 14 lg 1 p-e 1 ja 5. Kostja on tööohutusalastest normidest eelkõige rikkunud TTOS § 12 lg-t 1, § 121 lg-t 1 ja lg 2 p-te 3, 5 ja 6, § 6 lg-t 2, § 13 lg 1 p-i 4, VV 27.02.2001 määruse nr 26 § 3 lg-t 1, VV 11.01.2000 määruse nr 13 § 4 lg 1 p-i 1 ja lg 5 p-i 2. Kõigi eelnimetatud normide eesmärk on kaitsta hagejat normide rikkumisega seonduva tervisekahju eest. Kummilint pidanuks olema varustatud automaatse seiskamise süsteemiga. Tõendamata on kostja väide, et kui hageja peab ennetava meetmena silmas automaatika paigaldamist, siis tuleb seda kõike arvestada tööõnnetuse ja sellele eelnenud aja kontekstis (nt 2016–2018), mil tehnilised võimalused olid teistsugused. Vastava süsteemi puudumine soodustas hagejale isikukahju tekkimist, mistõttu on olemas põhjuslik seos hagejale tekkinud kahju ning kostja tegevusetuse vahel. Täiendavat ohutust taganuks kummilindile kontrastse kestva värviga püsivate märgistuste tegemine, mille puhul märganuks liinile ummistuste kõrvaldamiseks suunduv töötaja paremini, kas lint töötab või mitte. Kostja ei ole vastu vaielnud, et pärast tööõnnetust paigaldas kostja konveierliinidele automaatse blokeeringusüsteemi. Samuti oli paar nädalat pärast õnnetust kummilint värviga märgistatud valgete nooltega. Tööõnnetusele järgnevalt leidis kostja tööprotsesside ohutumaks muutmiseks ning töötajate tervise kaitsmiseks täiendavaid võimalusi. Kostja tegevusetuse õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Hagejal ja kostjal oli toimunud õnnetuses siiski kaassüü. Hageja oli raskelt hooletu, jättes kummilindi seiskumises veendumata ning kostja omakorda rikkus käibes vajalikku hoolt sellega, et ei taganud kummilindi piisavat ohutust. Poolte kaassüüd arvestades on põhjendatud vähendada varalise kahju hüvitisi 50% võrra. Hageja on otsese varalise kahju 15 152 euro 13 sendi hulgas välja toonud lisakulud ravimitele, kulud kodu ja elu töövigastusega kohandamiseks, transpordikulud raviasutuse ja kodu vahel, kulud abivahenditele ja hügieenitarvetele. Kostja seadis kahtluse alla kütusekulu põhjendatuse ning selle, kas kõik ravimid olid mõeldud hageja enda tarbeks. Samas ei ole kostja välja toonud, milliseid konkreetseid kuludokumente ja miks ta vaidlustab. Osa kuludokumentidest on põhjendamatud ning tekkinud kahjuga seostamatud. Raviasutusse

7

sõitmise kulu on tekkinud kahjuga põhjuslikus seoses, kuid teatud kütusetšekkide puhul ei ole võimalik seostada raviasutuste ja kodu vahel käimist. Põhjendatud ei ole ka kütusetšekid, mille eest on tasunud kolmandad isikud. Selliseid põhistamata kütusekulu dokumente on kohtule esitatud 4117 euro 17 sendi ulatuses. Muus osas, so kogusummas 11 034 eurot 96 senti (15152,13-4117,17), on otsene varaline kahju põhjendatud ja tõendatud. Arvestades hageja kaassüüd tuleb hüvitist vähendada poole võrra ning kostjalt hageja kasuks välja mõista 5517 eurot 48 senti. Saamata jäänud tulu ja perioodiline hüvitis kuulub VÕS § 130 lg 1 alusel hüvitamisele. Hageja keskmine töötasu oli enne tööõnnetust 1873 eurot 45 senti (bruto) kuus. Hagejal oli vähemalt kuni 1. augustini 2023 puuduv töövõime. Samuti on eluliselt usutav, et hageja töövõime ei taastu õnnetuseelsele tasemele. Seega võib lähtuda kutsehaigusega seonduvast analoogsest eeldusest, et hageja võime saada sissetulekut on vähenenud samas ulatuses kui tema töövõimetuse ulatus (100%). VÕS § 127 lg 5 alusel tuleb saamata jäänud tulust maha arvata hagejale tasutud ajutise töövõimehüvitised, töövõimetoetused, töötuskindlustusmaksed ja kostja tasud. Arvestades elukalliduse tõusu on asjakohane VÕS § 136 lg 3 alusel perioodiliste maksete indekseerimine. Kostja tegeleb puidu töötlemisega. Põhjendatud on perioodilised maksed indekseerida Statistikaametis kajastatud keskmise palgakasvu indeksiga puidutöötlemise valdkonnas. Hageja esitatud arvestused hüvitise kohta on asjakohased, kuid kahjuhüvitist tuleb hageja kaassüü tõttu vähendada 50%. Viivisenõue on osaliselt põhjendatud, kuid kahju hüvitamise nõude korral tuleb viivist mh arvutada VÕS § 113 lg 2 järgi. Kohtule ei ole teada, kas ja millal on hageja oma nõuetest kostjale teatanud, seega tuleb viivist arvestada alates ajast, mil hageja esitas kostja vastu hagi, so alates 8. juulist 2021. Samuti tuleb viivisenõudes arvestada, et otsese varalise kahju osas esitas hageja kuludokumendid kahes osas ning vastavat nõuet on menetluse kestel suurendatud. Hagejale mittevaralise kahju tekkimist tuleb VÕS § 134 lg 2 alusel eeldada. Hüvitise määramisel tuleb arvestada rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5). Kostja ei ole mittevaralise kahju tekkimise eeldust ümber lükanud. Poolte kaassüü õnnetuse toimumisel on oluline ka mittevaralise nõude kontekstis. Hageja elukvaliteet on tööõnnetuse tõttu oluliselt langenud ega saa tõenäoliselt enam kunagi endiseks. Tööõnnetus on põhjustanud hagejale vaimset ja füüsilist valu ning kannatusi. Kostja on endapoolseid rikkumisi tööohutuse tagamisel täielikult eitanud ning märkinud, et tööõnnetuse puhul oli tegemist üksnes hageja süü ning tähelepanematusega. Lähtudes mittevaralise kahju eeldusest, hageja üleelamistest ning mõlema poole kaassüüst on õiglane ja mõistlik mittevaralise kahju hüvitis 8000 eurot. Menetluskulud tuleb hagi rahuldamise ulatust ja hagihinda silmas pidades jätta poolte endi kanda.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

8

Maakohus heitis hagejale ette tähelepanematust. Hageja astus kummilindile teadmisel, et saeliini operaatori on selle väljakujunenud töökorralduse järgi välja lülitanud. Tööandja kohustusi ohutu töökeskkonna loomisel hõlmab ka selliseid olukordi, kus töötaja tähelepanematus võib õnnetuse põhjustada ja tööandjal on kohustus taolisi juhtumeid ennetada. Kostja rikkus TTOS § 4 lõiget 2, mille kohaselt tuleb töökoht kujundada ja sisustada muu hulgas nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi. Maakohus vähendas ebaõigesti hageja otsese varalise kahju suurust. Sellest, et kütuseost ei ole toimunud vahetult enne või pärast taastusravi, ravimite ostmist või arstivisiiti, ei saa järeldada, et kulu ei ole tööõnnetusega põhjuslikus seoses. Kostja ei ole kordagi väitnud, et kütusetšekid ei ole seostatavad erinevates asutustes käimisega. Hageja on saanud kolmandate isikute kliendikaarte kasutades tanklates soodustust, aga arved ise tasunud. Maakohtu otsuse resolutsiooni p 4 on saamata jäänud tulu hüvitise osas ebaselge ja selle täitmisel võib tekkida uusi vaidlusi. Kohus oleks pidanud määrama resolutsioonis konkreetse väljamõistetava summa. Tagasiulatuva nõude osas mahaarvamiste, andmete kogumise ja arvutuste tegemise sisse kirjutamine ei ole kooskõlas TsMS § 442 lõike 5 nõuetega. Samuti on ebaselge ja vaidlusi tekitav resolutsioonis kasutatud termin „töövõimetushüvitis“. Kehtiv õigus töövõimetushüvitise mõistet ei tunne. Hagejale makstava töövõimetoetuse suurus on kehtestatud seadusega, millest tulenevalt oleks maakohtul olnud võimalik arvutada sissenõutavaks muutunud nõue välja kohtuotsuse tegemisele eelnenud kuu lõpu seisuga. Maakohus kohaldas mittevaralise kahju suuruse vähendamisel ekslikult VÕS §-i 139 ning jättis oluliste asjaoludega arvestamata. Maakohus on mittevaralise kahju suuruse määramisel arvestanud hageja kaassüüd, kuid ei osundanud, millisele normile kohus mittevaralise kahju vähendamisel tugineb. Maakohus ei arvestanud hüvitise suuruse määramisel hageja vanusega, kostja suhtumisega hagejasse ega kostja süü määraga. Kohus jättis viivisenõude osaliselt rahuldamata põhjendusel, et ei ole teada, kas ja millal on hageja oma nõuetest kostjale teatanud. Menetluses ei olnud vaidlust selles, et kostja teadis hageja nõudest. Kostja pidi olema nõudest teadlik tsiviilasjale eelnenud kriminaalmenetluse tõttu.

vastu

ja

taotleb

selle

rahuldamata

ning

Deliktilise kahjunõude eeldused on täitmata ning nõude oleks pidanud jätma rahuldamata täies ulatuses. Alternatiivselt oli kahjunõue põhjendatud 50% ulatuses. Kohtu järeldus hageja raske hooletuse kohta oli asjakohane. Hageja ei saa õnnetuse toimumises süüdistada üksnes kostjat, vaid peab arvestama, et teda oli juhendatud sarnases olukorras ohutult käituma. Hageja oli raskelt hooletu, kui ta vaatamata korduvatele juhendamistele, märgatavale töökogemusele, nähtaval olevatele suurtele hoiatussiltidele, turvalülitite olemasolule, turvakettide olemasolule jõudis kummilindini ning ei kontrollinud enne sellele astumist, kas liin seisab. Kostja ei saa tagada inimese ohutust, kui inimene ise talle teadaolevaid olulisi ohutusreegleid jämedalt eirab. Kohus ei ole kahjuhüvitist 50% vähendades diskretsioonireegleid rikkunud. Tööõnnetuse algpõhjuseks ei olnud asjaolu, et kostja jättis ohutusabinõud kasutusele võtmata. Kostja järgis kõiki seadmete ja töökeskkonnaga seotud ohutusnõudeid. Kostja ei ole rikkunud ühtki õigusakti või muud kohustusi. Seejuures oli TI seda kuu varem kontrollinud. Seadme tootja kinnitas seadme vastavust asjakohastele ohutusnõuetele. TI ei pidanud tööõnnetuse põhjuseks automaatse blokeerimissüsteemi puudumist. TI ei maininud uurimiskokkuvõttes automaatset blokeerimissüsteemi ega teinud kostjale ettekirjutusi.

9

Riskianalüüs puudutab peamiselt saematerjali sorteerimisliini, kus toimub töö teravate lõikeseadmetega. Sellega seonduvalt tööõnnetust ei toimunud. Kostja ei olnud enne kohtumenetlust teadlik väidetavalt 2018. a lintkonveieril toimunud varasemast õnnetusest. Ühtegi sellist teavitust kostja tööandjana varasemalt üheltki töötajalt saanud ei ole. Kohus on kahjuhüvitist vähendanud VÕS § 139 lg 1 ja lg 3 alusel ja lähtus sellest, et hageja oli raskelt hooletu. Kohus arvestas VÕS § 139 lg-s 3 sätestatud piirangut, mille kohaselt tervise kahjustamise korral võib kahjuhüvitist lg 1 alusel vähendada vaid siis, kui kahju tekitamisele aitas kaasa kahjustatud isiku tahtlus või raske hooletus. Maakohus on hageja rasket hooletust ja selle väljendumist otsuses piisavalt selgitanud. Hageja esitas põhistamata kütusekulu dokumente 4117 euro 17 sendi ulatuses. Hageja esitas kahjunõude ja selle tõendamiseks mh kütusekulu dokumente, pidades kütusekulu kahjunõude osaks. Oma väidete tõendamiskoormis on hagejal TsMS § 230 lg 1 järgi sõltumata sellest, mida kostja arvab. Otsuse resolutsiooni p 4 vastab TsMS § 442 lg 5 nõuetele. Hageja ei ole ise arvestanud saamata jäänud tulu arvestuskäigus riigi makstavaid hüvitisi nõudest maha. Kohus mõistis saamata jäänud tulu välja kindlas summas reservatsiooniga, et sellest tuleb maha arvestada hagejale makstud töövõimetushüvitised. Kohus on esitanud oma põhjendused VÕS § 134 lg 2 alusel ning välja mõistnud mittevaralise kahju hüvitisena 8000 eurot. Kohus on kaalutlusõigust teostades võtnud arvesse otsustuse tegemiseks vajalikke asjaolusid. Kohus ei ole diskretsioonireegleid rikkunud. Hüvitise suuruse määramisel vanuse arvestamine ei vasta kehtivale õigusele. Samuti ei saa kostjale ette heita osalemist hageja algatatud kohtumenetluses. Hageja positsioon viivise ajavahemiku osas on vastuoluline. Hageja ei ole maakohtu menetluses esitanud kohtule viivisenõuet ajavahemiku juuli 2018 – 9. juuli 2021 eest. Hageja määratles viivisenõude alguse hagi esitamise hetkega.

10

Kostja ei rikkunud kohtu viidatud Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000 määrust nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 4 lg 1, mille kohaselt tuleb töövahendi liikuva osaga ohtliku kokkupuute vältimiseks paigaldada kaitsepiire või -seadis, mis takistab juurdepääsu ohualale. Nõuete rikkumisel oleks TI selle töötervishoiu ja tööohutuse nõuete kontrollimise käigus kindlaks teinud. Vastav kontroll viidi läbi mais 2018, so mõni kuu enne õnnetuse toimumist. PPA uuris samade sätete eiramist, mille rikkumist heidab hageja ette praeguses menetluses, kuid rikkumist ei tuvastanud. TI ei tuvastanud samuti TTOS nõuete rikkumist. Maakohus ei ole otsuses kostja süü puudumise küsimust hinnanud ning jätnud kostja vastavad argumendid tähelepanuta. Kostja järgis kõiki TTOS-i nõudeid, mis VÕS § 1050 lg 1 kontekstis välistab süü elemendi. Kostja vaidlustab keskmise hüvitise suuruse arvutamisega seotud muud lähteandmed, kuna hageja ei ole võtnud aluseks tema enda teenitud keskmist palka, vaid statistilise keskmise, mis ei ole identsed suurused. Hageja ei ole oma nõuetest maha arvestanud riigilt saadavaid hüvitisi, töövõimetushüvitisi ja nõuab perioodilise hüvitisena summat, mis ületab oluliselt tema teenitud keskmist töötasu. Samuti ei ole põhjendatud hüvitise indekseerimine. Kostja tegevusvaldkonnaks ei ole puidu töötlemine.

11

Kostja väited süü puudumise kohta on tõendamata. Kostja tekitas hagejale kahju vähemalt raske hooletusega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12

tuvastas 4 erinevat tööohutuse ja töötervishoiualast rikkumist. Antud vaidluse kontekstis tuligi maakohtul sisustada kostja käibekohustust laiemalt ja maakohus tuvastas õigesti, et kostja ei teinud kõike võimalikku, et välistada lintkonveierist B1000 (nimetatud kui „kummilint“) lähtuv kahju tekkimine hagejale ja teistele töötajatele. Ringkonnakohus leiab, et kostjal oli võimalus ja kohustus töövahendi liikuva osaga ohtliku kokkupuute vältimine minimiseerida, sh paigaldada täiendavalt kaitsepiire või -seadis, mis takistab juurdepääsu ohualale, samuti oli kostja kohustus jälgida, et olemasolevad tõkked ja takistused tegelikkuses on olemas ja toimivad. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, milles maakohus tuvastas kostja õigusvastase käitumise. Muuhulgas tuvastas kohus, et kummilindini jõudmist takistavaid kette kas polnud üldse või olid need juba enne konkreetset õnnetusolukorda avatud asendis ja käigutee ohualani oli lihtsalt läbitav. Maakohus osundas, et pärast õnnetust TI 16. mai 2018 kontrollkäigul kostja juurde olid ketid samuti reeglite vastaselt avatud asendis. Seda, et kostja oli teadlik enda õigusvastasest käitumisest, mis seisnes ohu ebapiisavas tõrjumises ja töökeskkonna ohutuse tagamata jätmises viitab ka see, et 17. juulil 2018 pärast tööõnnetust toimunud TI kontrollil oli konkreetsele lindile värviga tehtud valged nooled (dtl 52, TI paikvaatluse kirjeldus). Maakohus märkis õigesti, et sellega on tõendatud, et kostja pidas vajalikuks eraldi markeerida problemaatilise liiniosa, millega seonduvalt on varasemalt kaasnenud õnnetused. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei täitnud temalt nõutavat käibekohustust, ega järginud TTOS-i nõudeid oma töötajate ohutuse tagamiseks ja see põhjustas hagejale kahju tekkimise (VÕS § 127 lg 4).

13

olid turvalülitid. Hageja ei veendunud enne lindile astumist, kas seade töötab või on välja lülitatud. VÕS § 139 lg 3 kohaselt isiku surma põhjustamise või tema tervise kahjustamise korral võib kahjuhüvitist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel vähendada üksnes juhul, kui kahju tekitamisele aitas kaasa kahjustatud isiku tahtlus või raske hooletus. Kohus järeldas asjas esitatud tööõnnetuse uurimiste materjalidest õigesti, et hageja oli raskelt hooletu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6).

14

algusajast kogu nõude osas ka sel põhjusel õige olla. Hageja märgib, et kohtu seisukoht üllatas teda, kuna kohus hagejat viivise algusaja tõendamisvajadusest eraldi ei teavitatud. Ringkonnakohtu arvates võis tagasiulatuva viivise ja kostjale nõude esitamise aeg jääda maakohtus vajaliku tähelepanuta hagi sõnastuse tõttu. Kui hageja aga apellatsioonkaebuse esitas, siis ta sai kasutada täiendavat võimalust ja esitada faktiväide, mis kuupäeval ja millise suurusega nõue kostjale esitati. Hageja seda õigust ei kasutanud. Ka apellatsioonkaebuses ei too hageja esile, millal kostjale nõue esitati, vaid jääb väite juurde, et kostja teadis nõudest ja selle üle ei ole vaidlust olnud. Eeltoodut arvestades nõustub ringkonnakohus viivise arvestuse osas maakohtuga.

15

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.