Eesistuja Kaija Kaijanen, liikmed Iris Kangur-Gontšarov ja Vallo Kariler
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. september 2021. a, Tallinn
Kohtuasja number
2-19-8
Kohtuasi
X hagi AS HKScan Estonia vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 31. oktoobri 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus vastuapellatsioonkaebus
Kaebuse hind
X apellatsioonkaebuse hind 25 087.80 eurot AS HKScan Estonia vastuapellatsioonkaebuse hind 4900 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (sünniaeg XX.XX.XXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov ja advokaat Kaupo Kask
ja
AS
HKScan
Estonia
Kostja AS HKScan Estonia (registrikood 10156832), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Kask Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 31. oktoobri 2019. a otsus osas, milles maakohus rahuldas hageja nõude vähem kui 14 901 euro 24 sendi ulatuses. Teha uus otsus, millega hagi vastavas ulatuses rahuldada. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
AS HKScan Estonia vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
4.1.Rahuldada hagi osaliselt.
2-19-8
4.2.Mõista AS-ilt HKScan Estonia X kasuks välja kahjuhüvitis 14 901 eurot 24 senti.
4.3.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte enda kanda.
4.4.Jätta X menetluskulud (riigi õigusabi ja menetlusdokumendi tõlkekulud) riigi kanda.
5.Rahuldada vandeadvokaadi Aleksei Ratnikovi taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks ning riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära suurendamiseks osaliselt.
6.Suurendada riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära 265.4%.
7.Määrata apellatsioonimenetluses vandeadvokaat Aleksei Ratnikovile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 265 eurot 20 senti (sh käibemaks). Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 31. detsembril 2018. a Pärnu Maakohtule AS HKScan Estonia (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks varaline kahju 19 987.80 eurot ja mittevaraline kahju summas 10 000 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt ostis hageja 13. detsembril 2014. a Kuressaares poest Tooma Konsum vaakumpakendis poolsuitsuvorsti Eesti tootjalt AS HKScan Estonia (kostja). Ostetud poolsuitsuvorst oli väliselt kvaliteetne. 18. detsembri 2014. a õhtul perekonnaringis vorsti hammustades, tundis hageja järsku tuima ja talumatut hambavalu, mis tulenes vorstis olnud kõva eseme sattumisest hammaste vahele. Eseme suust väljavõtmisel selgus, et vorstimassis oli olnud plastplaadi tükk, mis oma värvilt oli vorsti värvile sarnane. Vorstis olnud plasteseme hammustamisest tekkisid hagejale järgmised tervisele negatiivsed tagajärjed: a. Hageja suu alumise lõua protees oli katki. Proteesi murdekoht oli proteesi keskosal, mis paiknes hageja alumises lõuas; b. Suu ülemine lõug, mis oli tehtud kombineerituna – spetsiaalsete konksude kombinatsiooniga ja elusatele hammastele kinnitatud kinnitustega paigaldatud kuue hamba imitatsioon – sai samuti kahjustada. Vorstis olnud kõva ese kiskus lahti hammastel olnud kinnitused, metallkroonide konstruktsioon oli murtud ja ülespoole väändunud. Sealjuures kroonide all läksid katki kaks ihutud tervet hammast, mille külge olid paigaldatud metallkroonide põhikinnitused kuue hamba imitatsiooniga.
2-19-8
3.19. detsembril 2014. a oli hageja valu tõttu sunnitud pöörduma Kuressaare linna hambapolikliinikusse, kus hagejale osutati tasulist esmaabi ja leidis kinnitust asjaolu, et ülemised ja alumised hambaproteesid olid murdunud, samuti, et ülemise proteesi kinnitushambad olid murdunud.
4.Hageja teavitas Rakvere lihakombinaadi esindajat juhtunust telefoni ja faksi teel. Samuti teavitas hageja enda Venemaal Moskvas asuvat kindlustust OAO Aljans, mis pidi eelduslikult hüvitama hageja tervisele tekkinud kahju. Kostja vastas hagejale 23. detsembril 2014. a ja palus vorstis olnud plastmassi tüki neile saata. Hageja saatis tähitud pakiga kostja aadressil soovitud plastiku tüki ja poolsuitsuvorsti jäägid. 30. detsembril 2014. a saatis kostja hagejale vastuse, milles vabandas hageja tervise kahjustamise pärast ja teavitas, et läbiviidud audit kinnitas plastmassi päritolu. Auditi käigus oli selgunud, et plastiktükk oli vorsti sattunud vorsti massile maitseainete lisamisel. Samuti kinnitas kostja, et on nõus hageja tervisele tekitatud kahju täielikult kompenseerima tingimusel, et hageja pöördub õigeaegselt enda kindlustuspakkuja OAO Aljans vastu, et saada kompensatsiooni tekkinud tervisekahjude osas. Mõni aeg hiljem teavitas kostja hagejat, et on nõus siiski hüvitisena tervisekahjude eest andma hagejale üksnes kostja tooteid tasuta hüvitispaketina.
5.Hageja ei saanud Venemaa kindlustusfirmalt OAO Aljans hüvitist, sest kindlustusfirma väitel oli hageja kindlustus vormistatud valesti.
6.Hageja saatis kindlustusfirma vastuse kostjale, kes hakkas hagejat survestama, et see teeks uued proteesid Venemaal omal kulul ja saadaks tšekid kostjale, kes siis otsustaks, kui suures ulatuses on kulud põhjendatud. Hageja ainsaks sissetulekuks on Venemaa pension summas 170 eurot. Hageja pole võimeline iseseisvalt proteeside tegemise ja paigaldamise eest tasuma. Kostja palus hagejal saata umbkaudse proteeside valmistamise hinnapakkumise Moskva kvalifitseeritud ja litsentseeritud hambaproteeside kliinikult. Hageja pöördus 27. jaanuaril 2015. a stomatoloogia keskusesse OOO Evrodent, mis asub aadressil Varshavskoe tee 126, 117597 Moskva ja läbis seal suuõõne hambaproteesimise uuringu mälumisfunktsioonide taastamiseks. Uuringu tulemusel tuvastati, et hageja proteeside maksumuseks on 162 000 rubla. Selle kalkulatsiooni saatis hageja kostjale, kes vastas, et ei ole nõus sellise summa hüvitamisega.
7.5. juulil 2016. a läks hageja Kuressaarde stomatoloogia kliinikusse Saardent Hambaravi, et saada uus ekspertiis suuõõne mõlema lõua taastamise hambaproteesimistööde maksumuse osas. Arst Liina Kaar teostas hageja ekspertiisi ja hindas taastamist ülalõua ja alalõua peale kokku summas 19 100 eurot.
8.Hageja nõuab varalise kahju hüvitist kogusummas 19 987.80 eurot. See kujuneb järgmiselt: a. suuõõne mõlema lõua taastamine 19 100 eurot; b. tasu õigusbüroo Nadeznii Partner Moskva õigusnõustajate juriidiliste teenuste eest 50 000 Venemaa rubla ehk 669.24 eurot (arvestades rubla kurssi seisuga 23. november 2018. a); c. Sundvisiit Eesti hambaarsti juurde arstiabi saamiseks 19. detsembril 2014. a summa 7 eurot; d. 500 Venemaa rubla ehk 59.50 eurot meditsiiniliste tõendite tekstide eesti keelest vene keelde tõlkimine; e. 4202.40 Venemaa rubla ehk 55.56 eurot (kurss seisuga 27. november 2018. a) 13. juuni 2016. a rongipilet Moskva-Tallinn eest;
2-19-8 f. 72 eurot rongipiletid 14. augustil 2016. a Tallinn-Moskva; g. 19 eurot bussipiletid Kuressaare-Tallinn-Kuressaare; h. 5.5 eurot - tähtkirjade postiga saatmine kostjale.
9.Kostja on hagejale tekitanud enda käitumisega talle nii füüsilist kui ka hingelist valu ja kannatusi VÕS § 128 lg 5 mõttes. Kostja tegevusetuse tõttu ei ole hageja saanud toitu mõistlikult süüa alates 2014. aastast. Hagejale tekitas kinnituste ja hammaste murdumine suurt füüsilist valu. Kostja nõuab ka mittevaralise kahju hüvitamist summas 10 000 eurot.
10.Hagi ei ole aegunud, sest hageja pöördus kostja poole 22. detsembril 2014. a. Läbirääkimised kestsid kuni 13. maini 2016. a. Hagi esitamise tähtaeg oli selleks perioodiks peatunud TsÜS § 167 lg 1 mõttes. Aegumise tähtaeg hakkas seega kulgema alates 14. maist 2016. a, millest lähtuvalt oleks hageja hagiavalduses esitatud nõue aegunud 14. mail 2019. a. Kostja vastuväited
11.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
12.Vastuseks hageja tütre 4. aprilli 2015. a e-kirjale kinnitas kostja 9. aprilli 2015. a kirjas hagejale, et on valmis kompenseerima hagejale põhjendatud kulud, kui hageja esitab kostjale kantud kulusid tõendavad dokumendid, kontonumbri ja kindlustusandja OAO Alians keeldumise hüvitise maksmisest. Hageja on ekslikult tõlgendanud kostja vastust, pidades seda survestamiseks.
13.Kuludokumentide esitamise asemel pöördus kostja poole hageja esindaja pretensiooniga. Esindaja 29. märtsi 2016. a kirjale lisatud kalkulatsiooni kohaselt olevat hagejale põhjustatud varaline kahju 162 440 rubla. 2. veebruari 2015. a seisuga võrdus 1 euro 78.06 rublaga, oli hageja hinnangul talle tekkinud varaline kahju 2080.96 eurot. 22. aprillil 2016. a vastas kostja esindaja hageja pöördumisele ettepanekuga sõlmida kompromissileping, milles pooled lepivad kokku hageja stomatoloogilise ravi kompenseerimises summas 1500 eurot. Hageja ei nõustunud selle summaga. Kostja esindaja informeeris hagejat, et hageja ei ole nõus 1500 ületavas osas hageja kulusid kompenseerima.
14.23. märtsil 2018. a saatis hageja esindaja kostja klienditeeninduse aadressil kahju hüvitamise ettepaneku summas 9 615.35 eurot, millest ravikulud moodustasid ettepanekule lisatud OOO Evrodent 7. märtsi 2018. a hinnapakkumise kohaselt seekord 8415.35 eurot ning muud kulud (transport, arstide visiiditasud, õigusabikulud) 1200 eurot.
15.4. juunil 2018. a võttis kostja esindajaga taas ühendust hageja esindaja, kes edastas hageja teate, et hageja peab mõistlikuks varalise ja mittevaralise kahju hüvitiseks 2900 eurot. Kostja vastas, et pole nõus pidama hagejaga läbirääkimisi mistahes summade üle, kuna on selge, et tegemist ei ole heas usus käituva isikuga. 31. detsembril 2018. a esitas hageja kostja vastu hagi, kus tema nõue oli taas kerkinud. Varalise kahju suurus on tõenditest nähtuvalt olnud 2081 eurot (2016), 9615 eurot (2018) ja 19 987 eurot (hagi). Seega on ainuüksi varaline kahju võrreldes algse nõudega tõusnud tänaseks peaaegu kümme korda. Ei ole usutav, et hageja on olnud neli aastat hammasteta ja tal ei ole olnud selle aja jooksul kordagi raha uute proteeside paigaldamiseks. Samas ei ole väidetav rahaline kitsikus seganud hagejat reisimast Moskva ja Kuressaare vahel, elamast Eestis ning palkamast juriste.
2-19-8
16.Hageja nõue on aegunud. Hageja nõude aegumine oli peatunud ajavahemikul 29. märts 2016. a (hageja esindaja esimene pretensioon kostjale) kuni 27. mai 2016. a (kostja esindaja 13. mai 2016. a ettepanek saata kompromissi projekt), s.o. kokku 60 päeva. Maakohtu otsus ja põhjendused
17.Pärnu Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks varalise kahju summas 2900 eurot ja mittevaralise kahju hüvitisena 2000 eurot. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda ja riigi õigusabi kulud riigi kanda. Maakohus põhjendas otsust järgmiselt.
18.Hageja nõue pole aegunud. TsÜS § 167 lg 1 kohaselt nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Läbirääkimisi tõendab hageja sel ajal peetud kirjavahetusega (tl 64-75), millest selgub, et kostja pakkus veel 2016. aasta mais hüvitisena 1500 eurot, mis kohtu hinnangul ei olnud ülemäära väike hüvitis ja võimaldas hagejal proteesid paigaldada. Ka hilisemalt on kostja ja hageja esindaja vahetanud kirju. Seega teoreetiliselt ei saanud läbirääkimisi lugeda lõppenuks ja selle aja jooksul oli nõude aegumine peatunud. See tähendab, et hagi esitamise aja seisuga 31. detsembril 2018. a ei olnud hageja nõue aegunud.
19.Pooled vaidlevad kahju suuruse osas. 27. jaanuaril 2015. a pöördus hageja stomatoloogia keskusesse OOO Evrodent Moskvas, kus ta läbis suuõõne hambaproteesimise uuringu mälumisfunktsiooni taastamiseks, mille tulemusena leiti, et hageja hambaproteeside maksumus on 162 000 rubla e 2285.44 eurot (tl 13). 23. märtsil 2018. a esitatud hüvitise taotlusele (tl 75) on hageja lisanud OOO Evrodent hinnapakkumise, milles on, nüüd juba implantaatide hinnaks pakutud 8415.35 eurot (tl 76) s.h. lõualuu korrigeerimine implantaatide paigaldamiseks. Hageja on selgitanud, et kuna kahjujuhtumist on nii kaua möödas, siis on tema hambad selle ajaga hävinud ja suuõõne korrastamiseks ja mälumisvõime taastamiseks on vaja teha suuremaid kulutusi s.h. keele plastika, lõualuu siirdamine, et viia see sobivasse konditsiooni implantaatide paigaldamiseks. Hageja ütluste kohaselt ei ravinud ta oma hambaid väidetavalt ekspertiisi ootuses, säilitades sellega algse olukorra ja samas põhjustades hammaste lagunemise ja hävimise, mistõttu on ka kahju oluliselt suurenenud.
20.Maakohtu hinnangul tuleb pakkumine implantaatide paigaldamiseks jätta tähelepanuta, sest hagejal enne kahju põhjustanud juhtumit implantaate ei olnud ja nende paigaldamine võib kujuneda veel kallimaks kui esialgne pakkumine. Kahju tekitajal tuleb hüvitada kahju ulatuses, mis võimaldab hagejal saada endale proteesid, mis olid tal ka enne kahjujuhtumit. Antud juhul oli hagejal võimalik lasta allesjäänud hambad parandada, mida ta kohtu jaoks täiesti arusaamatul põhjusel ei teinud, põhjustades sisuliselt ise oma hammaste seisukorra halvenemise. Mõistlik ega põhjendatud ei ole nõuda kostjalt implantaatide hüvitamist, mis võrreldes nn tavaliste proteesidega on kordades kallimad. Ka ei saa põhjendatuks pidada hageja selgitust, et seoses rubla kursi muutusega on hambaravi hinnad tõusnud. Hageja elab Eestis ja on üsna ebatõenäoline, et ta proteeside tegemiseks sõidab ära Moskvasse. Seega tuleb arvestada Eestis kehtivate hindadega. Hageja esindaja teatise kohaselt (tl 80) pidas hageja veel juunis 2018. a mõistlikuks hüvituseks 2900 eurot, mis kohtu hinnangul on põhjendatud nõue. Seda ületavas osa jätab kohus hagi rahuldamata. Samuti on hageja esitatud ekspertiisi (tl 146) kohaselt, mille kokkuvõte koostati 15. oktoobris 2018. a. Seal on kahju suuruseks märgitud 162 440 rubla (tl 150), mis eurodesse arvestatuna on 2201.084 eurot.
2-19-8
21.Kahjuhüvitise hulka arvab kostja ka Venemaal saadud õigusabi maksumuse 669.24 eurot, sundvisiidi Eesti hambaarsti poole arstiabi saamiseks 7 eurot, meditsiiniliste tõendite tõlkimise vene keelde 59.50 eurot, rongipilet Moskva-Tallinn 55.56 eurot ja Tallinn-Moskva 72 eurot; bussipilet Tallinn-Kuressaare 9.5 eurot ja Kuressaare-Tallinn 9.5 eurot; tähtkirjade saatmine 5.5 eurot. Kohtu hinnangul on nendest kulutustest võimalik kahjuhüvitisena välja mõista hambaravi visiiditasu 7 eurot. Sõidukulude ja õigusabi eest makstud summa väljamõistmist kostjalt ei saa kohus lugeda põhjendatuks. Hageja on abielus Eesti Vabariigi kodanikuga (tl 32) ja on oma elukohaks märkinud Kuressaare. See tähendab, et õigusabi saamiseks oli tal võimalik pöörduda kohtusse. Juhul, kui tal puudusid vahendid õigusabi eest maksmiseks, tulnuks esitada õigusabi taotlus, mida hageja hiljem ka tegi. Kas viidatud sõidud olid kuidagi seotud kostja tekitatud kahjuga, ei ole üheselt tõendamist leidnud. Hageja ise on väitnud, et ei saanud hambaid parandada, kuna puudusid rahalised vahendid. Seda enam ebamõistlikuks tuleb lugeda mitme kuu pensioni kulutamist õigusabile Venemaal. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kostjalt välja mõistetav hüvitis summas 2900 eurot katab tegelikult ka muud kostja poolt tehtud mõistlikud kulutused lisaks hambaproteesidele, mille hind ei ületa tavapäraselt 2000 eurot.
22.Kohus ei pidanud põhjendatuks hageja väiteid, et kostja tegevuse tagajärjel on tal nelja aasta jooksul tekkinud täiendav kahju ja seda saab korvata vaid implantaatide maksumuse hüvitamisega. Kostja tegevusetust ja enda hammaste parandamata jätmist peale kahju tekkimist ei saa siduda kostja tegevusega ega seda talle süüks panna. Kostjapoolse kahju tekkimise põhjustanud tegevuse näol ei olnud tahtliku õiguserikkumisega vaid ettevaatamatusega.
23.Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Kostja on kahju ja enda tegevuse/tegevusetuse vahelist seost enda kirjas ja kõnedes varasemalt ka tunnistanud. VÕS § 130 lg 2 järgi tuleb kahjustatud isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul maksta seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Seega eeldatakse VÕS § 130 lg 2 järgi mittevaralise kahju olemasolu ning hageja ei pea iseenesest rahalise hüvitise saamiseks tõendama midagi muud peale kehavigastuse tekkimise. Antud juhul põhjustas kahjujuhtum hagejal ka füüsilist valu ja kannatusi. Samas ei saa asjaolu, et hageja seda valu jätkuvalt veel neli aastat kannatas, lugeda kostja süüks. Hageja ei teinud midagi selleks, et oma kannatusi lühendada. Hageja on seega ise osaliselt süüdi selles, et tema kannatused sedavõrd pikenesid. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Kohatu on siinkohal hageja võrdlus jalaluude murrud saanud langevarjuriga, kes taastus vigastusest aasta. Hagejal oli olemas võimalus lasta oma hambaid ravida, et vältida olukorra edaspidist halvenemist. Seega ei saa mittevaralise hüvitise arvestamisel arvestada nelja aastase perioodiga. Kohus, kaalunud kõiki asjaolusid ja võttes arvesse senist kohtupraktikat mittevaralise kahju suuruse määramisel leiab, et hüvitis summas 2000 eurot on kohaseks suuruseks hagejal tekkinud füüsilise valu ja ebamugavuste eest. Apellatsioonkaebus
24.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Hageja palub teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täies ulatuses.
25.Hageja hinnangul on kohus tõendeid vääralt hinnates ja õigusnorme vääralt kohaldades mõistnud vastustajalt apellandi kasuks välja liiga väikese varalise kahju hüvitise ja ka liiga väikese mittevaralise kahju hüvitise. Kohus ei arvestanud Eesti hambaarsti Liina Kaar hinnapakkumist, mille kohaselt oleks varasema suu olukorra taastamine läinud maksma 19 100
2-19-8 eurot. Lähtudes kohtuistungil antud kohtu soovitusest küsis hageja samalt arstilt (dr Liina Kaar) ka kõige odavamat võimalust suu esialgse olukorra taastamiseks. Hageja esitas 7. augustil 2019. a antud hinnapakkumise ka kohtule. Sellest nähtuvalt oleks Eestis apellandi juhtumi-eelse olukorra taastamine maksma läinud 12 160 eurot.
26.Kohus on ebaõigesti jätnud maakohtus vastu võtmata apellandi 22. aprilli 2019. a kohtule esitatud tõendi, millega hageja soovis tõendada põhjuslikku seost kahju suurenemise ja vastustaja tegevuse/tegevusetuse vahel. Võrreldes esialgse kahju suurusega (jaanuar 2015. a) halvenes hageja suu olukord oluliselt ja seda lähtuvalt sellest, et hagejal polnud võimalik enda suu olukorda õigeaegselt parandada. Vastustaja ei olnud nõus tasuma hagejale hüvitist ulatuses, mis oleks võimaldanud tal enda suud ära parandada. Hageja esitas vastuväite kohtu tegevusele, mille maakohus jättis rahuldamata.
27.Hageja palub ringkonnakohtul võtta toimikusse 15. oktoobri 2018. a ekspertiisiakt, kus on välja toodud põhjuslik seos 18. detsembril 2014. a toimunud juhtumi ja vastustaja tegevuse vahel. See tõendab, et viimase nelja aastaga on kostja tegevusest/tegevusetusest tulenevalt hageja suu olukord oluliselt halvenenud. Kuna maakohus ei pidanud vajalikuks seda tõendit vastu võtta ja ei võimaldanud tagada ka tõlkimise tasu, siis on see dokument tõlgitud hetkel üksnes osaliselt.
28.Implantaatide paigaldamise vajadus on tekkinud üksnes asjaolust, et kahjujuhtumist tekkisid apellandile suuõõnde muutused, mis on välja toodud ka maakohtu poolt vastu võtmata ekspertiisiaktis. Järelikult on kohus ebaõigesti leidnud, et kostja peab hagejale hüvitama varalise kahju üksnes summas 2900 eurot. Tõendatud on oluliselt suurem kahju.
29.Hageja suuõõne taastamise maksumus on praegusel hetkel kokku minimaalselt 12 160 eurot. Lisaks kuuluvad hageja kahju hulka järgmised kulud: a. 50 000 Venemaa rubla ehk 669.24 eurot (arvestades rubla kurssi seisuga 23. november 2018. a) – tasu õigusbüroo Nadeznii Partner Moskva õigusnõustajate juriidiliste teenuste eest vastavalt lepingule No052/16 16. märts 2016. a, samuti vastavalt lisa kokkuleppele No 1 lepingule No052/16 18. märts 2016. a. Selle kulu kandis hageja kostja vastutegevusest lähtuvalt, kuna kostja keeldus järjepidevalt hageja kahju hüvitamast; b. 7 eurot – sundvisiit Eesti hambaarsti juurde arstiabi saamiseks kuupäeval 19. detsember 2014. a; c. 4500 Venemaa rubla ehk 59.50 eurot - meditsiiniliste tõendite tekstide eesti keelest vene keelde tõlkimine notari poolt, 3 lehte A4 formaadiga. Antud kulu oli vajalik, sest hageja pidi pöörduma kindlustuspakkuja poole kahjuhüvitise saamiseks; d. 4202.40 Venemaa rubla ehk 55.56 eurot (kurss seisuga 27. november 2018. a) 13. juuli 2016. a rongipilet Moskva-Tallinn eest (vt hagiavalduse lisa 12 – rongipilet). Antud kulu oli vajalik, sest hageja pidi seoses vaidlusega kostjaga sõitma Eestisse; e. 72 eurot rongipiletid 14. augusti 2016. a Tallinn-Moskva eest (vt hagiavalduse lisa 13 rongipilet); f. Bussipiletid Tallinn-Kuressaare – 9.5 eurot; Kuressaare-Tallinn – 9.5 eurot. Kokku 19 eurot; g. 5.5 eurot - mitmekordne tähtkirjade postiga saatmine kostjale.
30.Kostja raske hooletuse tõttu sattus vorsti sisse plastmassist tükk. Kostja rikkumine tuleb lugeda ühiskonna poolt taunitavaks. Kostja müüb lihatooteid tarbijatele, kes ei suuda enda õigusi samaväärselt kostjaga kaitsta. See toetab tõsiasja, et kostjalt tuleks hageja kasuks välja mõista mittevaraline kahju. Kostja käitumine on olnud pahatahtlik. Kostja on süü omaks
2-19-8 võtnud, aga on keeldunud hüvitist tasumast. Hageja mälumisvõime on olnud halb alates juhtumist 2014. a. Mittevaralise kahju tasumine summas 10 000 eurot pole kostjale ülemäära koormav. See peegeldaks ühiskondlikku pahameelt kostja ükskõikse suhtumise osas ja mõjutaks kostjat tulevikus pöörama sellistele asjaoludele rohkem tähelepanu. Vastuapellatsioonkaebus
31.Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
32.Kostja esitas maakohtus hagile aegumise vastuväite, kuid maakohus jättis kostja vastuväited hindamata. Kohtuotsusest ei nähtu, millisest kuupäevast hagi aegumine kohtu hinnangul algas ja millisel kuupäeval lõppes. Hageja nõue koosneb tema väidetavatest ravikuludest (esmaabi ja hinnapakkumistes näidatud ravikulud), õigusabi- ja tõlgete kuludest, väidetavalt vaidlusega seotud transpordikuludest, tähtkirja saatmise kulust ning mittevaralise kahju hüvitisest. Hageja nõue hakkas aeguma korraga. Toote puudusest sai hageja teada 18. detsembril 2014. a, kui ta enda sõnul puudusega vorsti sõi. Hageja nõude aegumine oli peatunud ajavahemikul 29. märtsil 2016. a kuni 27. mai 2016. a. Hageja võttis kostjaga uuesti ühendust alles 23. märtsil 2018. a (praktiliselt aasta ja 10 kuud hiljem), tehes uue ettepaneku hüvitise saamiseks. Kuigi nõue oli 23. märtsi 2018. a seisuga aegunud, märgib kostja selgitavalt, et ajavahemikul 23. märts 2018. a kuni 4. juuni 2018. a poolte vahel läbirääkimisi ei toimunud. Kostja keeldus 10. aprilli 2018. a e-kirjaga sõnaselgelt hagejaga läbirääkimiste pidamisest.
33.Kahjuhüvitist ei saa välja mõista diskretsiooniliselt. Iseenesest on õige ja kooskõlas VÕS § 127 lg-ga 1 kohtu seisukoht, et hageja saab nõuda plastmasstüki hammustamisel purunenud hambaproteeside maksumuse hüvitamist, mitte lõualuu korrigeerimist ja implantaatide paigaldamist üla- ja alalõuga, mille maksumuseks hindas Sardent Hambaravi 5. juuli 2016. a pakkumusele tuginedes 19 100 eurot. VÕS § 127 lg 6 regulatsiooni abi kasutatakse hüvitise väljamõistmist juhul, kui kahju tõendamine on keeruline ja kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha. Praegusel juhul ei ole tegemist sellise olukorraga, mistõttu VÕS §-i 127 lg 6 asja lahendamisel kasutada ei saa. Hageja pole esitanud kohtule VÕS § 127 lg 1 järgi tõendit, mis tõendaks proteeside maksumust. Hageja peab tõendama talle tekkinud varalise kahju suurust.
34.Mittevaraline kahju on oluliselt väiksem kui 2000 eurot. Maakohus on otsuses ebaõigesti leidnud, et kostja tegevuse tulemusena sai hageja kehavigastuse. Hambaproteesid ei ole kehaosa. Hageja pole seega kehavigastust saanud ning seetõttu ei ole tegemist mittevaralise kahjuga. Ühekordse tuima valuaistingu puhul ei ole tegemist valuga, mille tõttu tuleks hageja kasuks välja mõista 2000 eurot. Õiglaseks summaks on 300 eurot, mitte rohkem. 2016. a kevadel lõppesid läbirääkimised kompromissi vormistamata hagejast tuleneval põhjusel. Seetõttu ei saa hageja tugineda mittevaralise kahju nõudes mistahes asjaoludele, mis leidsid aset pärast tulemusteta lõppenud läbirääkimisi. Vastustaja seisukoht
35.Hageja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
2-19-8
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
36.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada hagi rahuldamise ulatuse osas. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega rahuldab hagi suuremas ulatuses. Hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Kostja vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
37.Hageja on esitanud hagi kostja vastu kahjuhüvitise ning viivise saamiseks. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas ning hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles hagi jäi rahuldamata. Seega on maakohtu otsus vaidlustatud tervikuna ning ringkonnakohus kontrollib terve maakohtu otsuse seaduslikkust.
38.Ringkonnakohus käsitleb esmalt kostja aegumise vastuväidet. Maakohus leidis õigesti, et hagi on esitatud õigel ajal, kuid tegi seda osaliselt ekslikel põhjendustel. Ringkonnakohus saab maakohtu eksimuse parandada ning muudab ja täiendab vastavas osas kohtuotsuse põhjendusi.
39.Arvestades, et hageja nõuab kostjalt viimase valmistatud tootel esinenud puuduse tagajärjel tekitatud kahju hüvitamist, kohaldub nõuete aegumisele VÕS § 1066 sisalduv eriregulatsioon. Vastavalt VÕS § 1066 lg-le 1 aeguvad 3. jaos sätestatust tulenevad nõuded kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu sai teada või pidi mõistlikult teada saama kahjust, puudusest ja tootja isikust. Kuigi maakohus on kontrollinud hageja nõuete aegumist TsÜS § 150 lg 1 järgi, ei mõjuta see aegumistähtaja algust ega pikkust, sest VÕS § 1066 lg-s 1 sätestatud reegel on sarnane TsÜS § 150 lg 1 sätestatud üldreegliga, mille kohaselt aeguvad lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamise nõuded kolme aasta jooksul pärast seda, mil õigustatud isik sai või pidi teada saama kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust. Vaidlust ei ole, et hageja pöördus kostja toodetud vorstis olnud plasteseme hammustamisest tekkinud proteesi purunemise ja hammastel olnud kinnituste murdumise tõttu kostja poole 22. detsembril 2014. a (vt ka I kd, tl 64). Seega pidi hagejale tekkinud väidetav kahju ja kahju hüvitama kohustatud isik teada olema 2014. a detsembris, mil algas nõude aegumine.
39.1.TsÜS § 167 lg 1 kohaselt peatub nõude aegumine õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub.
39.2.Hageja väitel kestsid läbirääkimised kostjaga kuni 13. maini 2016. a. Kostja nõustub, et hageja nõude aegumine oli peatunud ajavahemikul 29. märts 2016. a. (hageja esindaja esimene pretensioon kostjale) kuni 27. mai 2016. a (kostja esindaja 13. mai 2016 ettepanek saata kompromissi projekt), s.o. kokku 60 päeva.
39.3.Asjas esitatud tõenditest nähtub, et kostja vastas eelnimetatud hageja 22. detsembri 2014. a pöördumisele 23. detsembril 2014. a ja 30. detsembri 2014. a kirjas, kus sisaldusid vabandused ning selgitus, mis võis juhtuda ja mida ette võetakse, et seda ei juhtuks (I kd tl 11, tõlge tl 36).
39.4.Kostja 9. aprilli 2015. a kirjast hagejale nähtub, et sellega vastati hageja kahju hüvitamise taotlusele ning teatati, et kostja on valmis kompenseerima hagejale põhjendatud kulud, kui hageja esitab kostjale kantud kulusid tõendavad dokumendid, kontonumbri ja kindlustusandja OAO Alianss kahjuhüvitise maksmisest keeldumise otsuse (I kd, tl 85). Vaidlust ei ole, et hageja saatis kostjale OAO Alianss kahjuhüvitise maksmisest keeldumise otsuse (II kd, tl 147 p). 1. juulil 2015. a. on kostja hageja pöördumisele vastanud, et vaidlusaluses küsimuses tuleb edaspidi pöörduda kostja esindaja poole (I kd, tl 40). Asja materjalist nähtub, et pooled jätkasid
2-19-8 kirjavahetust ning vastuseks hageja 29. märtsi 2016. a pretensioonile (I kd, tl 66) tegi kostja 22. aprilli 2016. a kirjas kostjale kompromissiettepaneku hüvitise 1500 euro maksmiseks (I, tl 69).
28.aprilli 2016. a kirjas hageja keeldus sellest, sest summa ei kata kõiki ta kulusid (I kd, tl 70, tõlge tl 89). 29. aprillil 2016. a teatas kostja hageja esindajale, et kostja keeldub kompenseerima suuremat summat kui 1500 eurot (tl 72, I kd), millele kostja vastas 11. mai 2016. a kirjas, et annab esialgse nõusoleku kostja pakutud tingimustel kompromissi sõlmimiseks ja palus saata kompromisslepingu teksti (I kd tl 73, tõlge tl 92). 13. mai 2016. a kirjas palus kostja omakorda hagejal koostada kompromisslepingu tekst (I kd tl 93). Kostja väitel kulunuks kompromisslepingu sõlmimiseks kaks nädalat st läbirääkimised lõppesid kostja hinnangul 27. mail 2016. a.
39.5.Arvestades kostja 9. aprilli 2015. a vastust hageja kahju hüvitamise taotlusele, poolte edasist kirjavahetust ja lähtudes kostja seisukohast, et hageja ei esitanud kompromisslepingu teksti mõistlikul ajal s.o kahe nädala jooksul vastava ettepaneku tegemisest, saab lugeda, et hageja nõude aegumine oli TsÜS § 167 lg 1 järgi peatunud 9. aprillist 2015. a 27 maini 2016. a seetõttu, et pooled pidasid läbirääkimisi. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et läbirääkimised algasid 29. märtsil 2016. a, kui hageja saatis kostjale pretensiooni. Asjas on tuvastatud, et hageja pöördus kahju hüvitamiseks kostja poole hiljemalt 9. aprillil 2015. a, sest sel päeval vastati hageja kahju hüvitamise taotlusele ning nõuti kahju hüvitamise eeldusena erinevaid andmeid ja dokumente, millele järgnenud kirjavahetusest nähtuvalt peeti kahju ja selle hüvitamise üle sisulisi läbirääkimisi.
39.6.Kuna tuleb lugeda, et hageja sai tekkinud väidetavast kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada hiljemalt 22. detsembril 2014. a ja aegumine peatus läbirääkimiste tõttu 415 päevaks, s.o 1 aasta, 1 kuu ja 19 päeva, möödus hagi esitamise tähtaeg 10. veebruaril 2019. a kell 24.00. Hageja pöördus kohtusse seega VÕS § 1066 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul.
40.Sisuliselt ei vaidle pooled, et kostja toodetud poolsuitsuvorstis olnud plasteseme hammustamine lõhkus alalõua proteesi ja ülalõua eeshammaste kroonid, kuid on eri meelt küsimuses, kui suures ulatuses peab kostja hüvitama hagejale toote puuduse tõttu tekkinud kahju. Kolleegium leiab, et maakohus on hageja varalise kahju kindlakstegemisel ebaõigesti tõlgendanud VÕS § 127 ja jätnud vääralt kohaldamata VÕS § 130 lg 1.
41.Ringkonnakohus selgitab, et VÕS §-is 1061 sätestatud puudusega toote tagajärjel isikule kehavigastuse või tervisekahju tekitamise korral tuleb tootja vastutuse ulatuse kindlakstegemisel eelkõige arvestada varalise kahju hüvitamise ulatuse sätetega – praegusel juhul VÕS § 130 lg-ga 1. Vastavalt VÕS § 130 lg-le 1 tuleb isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Tervise kahjustamisest tekkinud kulud on eelkõige kannatanu tegelikud ravikulud. VÕS § 130 lg 1 mõtte kohaselt saab kannatanu nõuda ravikulude hüvitamist ka siis, kui ta ei ole neid kulusid veel kandnud, st kalkulatsiooni alusel (vrdl ka RKTKo 13. detsember 2011. a, nr 3-21-124-11, p 16). Vastasel korral võiks tekkida vastuvõetamatu olukord, kus kannatanu ei saaks nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist ainuüksi põhjusel, et tal endal pole piisavalt raha, et tervise taastamiseks vajalikud kulud esmalt ise ära kanda. VÕS § 130 lg-st 1 lähtudes tuleb kannatanule hüvitada tema tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse põhjustamisest tingitud põhjendatud ravikulud täies ulatuses. Riigikohus on selgitanud, et juhul kui kannatanu terviseseisundi taastamiseks osutuvad vajalikuks sellised meditsiinilised protseduurid, mille tulemusena muutub kannatanu tervislik seisund paremaks, kui see oli enne tervisekahjustuse
2-19-8 või kehavigastuse tekitamist, peab kahju põhjustaja ka nende protseduuride maksumuse kannatanule täies ulatuses hüvitama. VÕS § 127 lg 5 kohaselt tuleb kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, kahjuhüvitisest maha arvata üksnes juhul, kui selline mahaarvamine ei ole vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Olukorras, kus kannatanule tekitatud tervisekahjustuse või kehavigastuse tagajärgede kõrvaldamine ei ole mõistlikult võimalik ilma, et kannatanu terviseseisund muutuks seetõttu paremaks, kui see oli enne rikkumist, on tegemist kannatanu nn pealesunnitud rikastumisega. Riigikohus on leidnud, et sellist kasu ei saa tulenevalt VÕS § 130 lg 1 kaitse-eesmärgist VÕS § 127 lg 5 kohaselt kahjuhüvitisest maha arvata. Vastasel korral võiks tekkida olukord, kus kannatanul ei olekski võimalik endist terviseseisundit taastada, sest ta ei suudaks tasuda „oma osa“ terviseseisundi paranemise eest ulatuses, mis ületab rikkumiseelse seisundi taastamist. Selline tulemus oleks aga vastuolus VÕS § 130 lg 1 ühe eesmärgiga – kõrvaldada VÕS § 1061 lg 1 nimetatud puudustega toote põhjustatud tagajärjed kannatanu tervisele (vrdl RKKKo 25. märts 2013. a, nr 3-1-1-31-13 p 12).
42.Maakohus leidis küll sisuliselt, et hagejal on tekkinud kahju, mis seisneb kostja puudusega toote tõttu kahjustatud hammaste taastamiskuludes, kuid ei põhjendanud nõuetekohaselt, miks vaid 2900-eurone kahjuhüvitis vastab VÕS § 130 lg-st 1 ja § 127 lg-test 1 ning 5 tulenevatele nõuetele. Kolleegium leiab samuti, et maakohus on ekslikult varalise kahju kindlakstegemisel kohaldanud VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1. VÕS § 127 lg 6 kohaldamiseks peab olema võimatu tõendada kahju täpset suurust. Hageja on esitanud väited ja tõendid tervisekahjustuse tagajärgede kõrvaldamiseks vajalike meditsiiniliste protseduuride kohta ning kulutuste kalkulatsioonid. Seega on võimalik ka kahju suurus täpselt kindlaks teha. Maakohus jättis menetlusõigust rikkudes hageja taotletud tõendi kogumata ja esitatud kalkulatsioonid hindamata. Maakohus leidis, et kostja kohustus on hüvitada hagejale proteeside maksumus ja mitte sisuliselt toreduslike implantaatide maksumus, mille hind on kordades kõrgem. Seejuures ei ole maakohus tuvastanud seda, kas ja kui, siis millises ulatuses kajastavad hageja esitatud kalkulatsioonid selliseid meditsiinilisi protseduure, mis ei ole vajalikud selleks, et taastada kannatanu hammaste seisukord võimalikult lähedasena sellele, nagu see oli enne puudusega toote tarvitamist. Ringkonnakohtu hinnangul saab vaid viimatinimetatud protseduuride maksumust pidada kuluks, mida ei saa kostjalt väljamõistetava kahjuhüvitise hulka arvata.
43.Hageja nõuab kostjalt varalise kahju 19 987.80 euro hüvitamist, milles sisalduvad kulud kohtueelsele õigusabile 669.24 eurot, arsti visiiditasule 7 eurot, meditsiiniliste tõendite tõlkimiseks 59.50 eurot, rongi- ja bussipiletitele kokku 146.56 eurot (55.56+72+19) ning postiteenusele 5.50 eurot.
44.Kuludeks, mida hageja peab tegema oma hambaridade terviklikkuse taastamiseks on hageja väitel 19 100 eurot.
45.Sardent Hambaravi OÜ hinnapakkumiste (I kd, tl 17; II kd, tl 5) ja arst/kohtumeditsiinieksperdi AT arvamusega (I kd, tl 146-161, tõlge III kd, tl 21-30) on tõendatud, et kostja puudusega toote põhjustatud tagajärgede kõrvaldamiseks on vajalik vanade kroonide eemaldamine ja nende vahetamine totaalse proteesi vastu fikseerimisega implantaatidele. Seega on kahju, mille hüvitamist hageja nõuab, põhjuslikus seoses toote puudusega. Kahju suurus on tõendatud Sardent Hambaravi OÜ 23. juuli 2019. a hinnapakkumisega (II kd, tl 5) summas 12 160 eurot (ülalõug 7260 eurot + alalõug 4900 eurot), sest sellest nähtuvalt on hammaste taastamine võimalik implantaatidele kinnituva plastmassist totaalproteesiga. Kuna augmentatsiooni vajalikkus ei ole tõendist nähtuvalt teada, ei arvesta kolleegium selle protseduuri kuluga.
2-19-8 Kostjad ei ole esitanud omapoolseid tõendeid, mis lükkaksid ümber viidatud tõenditest tehtud järeldused. Kuna VÕS § 130 lg-st 1 lähtudes tuleb kannatanule hüvitada tema tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse põhjustamisest tingitud põhjendatud ravikulud täies ulatuses ja ringkonnakohus tuvastas hageja tegelikud ravikulud, ei oma kolleegiumi hinnangul tähtsust, et vahetult pärast tervisekahjustuse teket oli vajalik vaid hammaste proteesimine ja sellele eelnev ravi, millega kaasnenud kulud olnuks väiksemad (vt OÜ Evrodent raviplaan/kalkulatsioon [I kd tl 13, tõlge tl 39 ] ja arst/kohtumeditsiinieksperdi AT arvamus [I kd, tl 146-161, tõlge III kd, tl 21-30]). Kui antud raviteenuste osutamisel muutub hageja tervislik seisund paremaks, kui see oli enne tervisekahjustust, on tegemist kannatanu nn pealesunnitud rikastumisega, nagu eespool märgitud.
46.Arvestades, et tervisekahjustuseks saab lugeda mistahes hälbe tekitamist inimorganismi normaalse ja tavapärase seisundiga võrreldes, ei ole põhjendatud kostja seisukoht, et praeguses asjas VÕS § 130 lg 1 ei kohaldu, sest hagejal purunes vorsti hammustamisel protees koos klambritega ja tulid ära kolme hamba kroonid, mille puhul ei olnud tegu kehaosadega, mis oleks saanud puudustega toote tõttu kahjustada.
47.Kuna tootja vastutus on puudusepõhine mitte süüline, ei oma tähtsust kahju ettenähtavus. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis vabastaksid tootja vastutusest (VÕS § 1064). Seega on hageja ravikulude hüvitamise nõue põhjendatud summas 12 160 eurot.
48.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et ülejäänud nõutavast varalisest kahjust on põhjendatud vaid kulu arsti visiiditasule 7 eurot, mis peaks sisalduma diskretsiooniliselt väljamõistetud 2900 euro suuruses kahjuhüvitises. Kostja on hagi arsti visiiditasu 7 euro, meditsiiniliste tõendite tõlkimise kulu 59.50 euro ja postikulu 5.50 euro, s.o kokku 72 euro osas apellatsioonimenetluses õigeks võtnud (II kd, tl 135). Kolleegium nõustub, et hageja ei ole täpselt näidanud, kuidas sõidud hageja märgitud marsruutidel on seotud kahju hüvitamise nõude esitamisega, mistõttu ei ole hagi transpordikulu hüvitamise osas põhjendatud. Kostja on vaielnud hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõudele vastu, leides, et ta ei pea neid hüvitama, sest suhtles hagejaga aktiivselt ning ei keeldunud kordagi kahju hüvitamistest, vaid palus tegeliku kahju kandmist tõendava raviarve esitamist. Muus osas kulude mõistlikkusele kostja vastu ei vaielnud. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus hageja ravikulude hüvitamise eelduseks ei ole tegelik kulude kandmine, nõudis kostja raviarvete esitamist hagejalt õigustamatult, mistõttu oli professionaalse õigusabi kasutamine kohtueelses vaidluse staadiumis mõistlik ning sellega seotud kulud hüvitatavad (VÕS § 128 lg 3). Õigusabikulu 669.24 euro osas tuleb hagi seega rahuldada.
49.Arvestades, et kostja toote puudus põhjustas hagejal eelkõige mälumisfunktsiooni häireid, on tegemist tervisekahjustusega, mille tekitamise tõttu tekkinud mittevaralise kahju hüvitamiseks on kostja VÕS § 134 lg 2 järgi kohustatud maksma hagejale mõistliku rahasumma. Ringkonnakohus peab mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitise suuruseks maakohtu määratud 2000 eurot, arvestades hagejale tekitatud tervisekahjustuse olemust, selle kestust ning vajadust taluda selle kõrvaldamiseks pikaajalist hambaravi, samuti sarnaste rikkumiste puhul väljamõistetud hüvitisi (vt kohtupraktika analüüs „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–2019. aastal“).
50.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi osaliselt rahuldada ja kostjalt mõista hageja kasuks välja varalise ja mittevaralise kahju hüvitis kokku 14 901.24 eurot (12 160+7+59.50+5.50+669.24+2000).
51.Hageja esitas algses hagis ka viivisenõude, mida maakohus ei ole lahendanud. Kuigi maakohus otsuses viivisenõuet ei käsitlenud, ei ole hageja apellatsioonkaebuses seda vaidlustanud ning sellises olukorras saab lugeda hageja viivisenõude tagasi võtnuks (vrdl Riigikohtu 23. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-13, p 19).
2-19-8 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
52.Kuigi ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse, ei anna see praegusel juhul alust muuta TsMS § 173 lg 3 alusel maakohtus kantud menetluskulude jaotust. Arvestades seda, et hageja on menetlusabi korras riigilõivu tasumisest täielikult vabastatud ja mõlemal poolel on kohtumenetluses riigi õigusabi korras või lepinguline esindaja, aga ka seda, et hagi rahuldatakse ligikaudu pooles ulatuses (49.69%), on mõistlik ja õiglane, kui menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Sama kehtib ka apellatsioonimenetluse kulude kohta.
53.Kolleegium selgitab, et Harju Maakohus andis 4. jaanuari 2019. a määrusega hagejale menetlusabi ja vabastas ta hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 1000 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 12. veebruari 2020. a määrusega jätkas kohus hagejale menetlusabi andmist ja vabastas ta apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu summas 1000 eurot tasumisest. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Riigikohus on 3. aprilli 2013. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13 (p 15) selgitanud, et sellest sättest ei tulene võimalust mõista hagejalt hagi osalise rahuldamise korral riigilõiv, mille tasumiseks hageja menetlusabi sai, riigituludesse välja lähtudes hagi rahuldamise ulatusest. Menetlusabi saanud hagejalt saab riigilõivu riigituludesse välja mõista üksnes juhul, kui hagi jääb tervikuna rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et kuna hagi ja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis puudub TsMS § 190 lg-st 4 tulenevalt alus hagejalt maakohtu riigilõivu 1000 eurot ja apellatsiooniastme riigilõivu 1000 euro riigituludesse väljamõistmiseks. Samuti ei mõista kohus hagejalt välja menetlusdokumendi tõlkekulusid (III kd, tl 17-18).
54.15. detsembri 2017. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-18723 on hagejale antud riigi õigusabi tema esindamiseks tsiviilasjas kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks, kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Määruse võttis täitmiseks vandeadvokaat Aleksei Ratnikov, kes esindab hagejat ka apellatsioonimenetluses.
55.8. septembril 2021. a esitas vandeadvokaat taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks 314.40 euro (sh käibemaks) ulatuses ja tasu suurendamise taotluse. Taotluse kohaselt on esindaja teinud toiminguid kokku 4 tundi ja 50 minutit (vastustaja 13. aprilli 2021. a seisukohaga tutvumine 15 minutit, vastustaja 19. aprilli 2021. a seisukohaga tutvumine 10 minutit, 27. aprilli 2021. a seisukoha koostamine 2 tundi 15 minutit; 23. augusti 2021. a kohtumäärusega tutvumine 20 minutit, vastustaja menetluskuludega tutvumine 20 minutit, seisukoha koostamine, kliendi nõustamine, õigusliku ja menetlusliku olukorra selgitamine 1 tund 30 minutit). Esitatud arvestuse kohaselt moodustab advokaaditasu 262 eurot (millele lisandub käibemaks 52.40 eurot). Tasu on arvestatud koefitsiendiga 1. Ringkonnakohus leiab, et riigi õigusabi osutaja taotlus tuleb rahuldada osaliselt.
56.Riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse põhjendatust hinnates juhindub ringkonnakohus RÕS § 22 lg 6 ja § 21 lg 3 järgi justiitsministri 26. juuli 2016 määrusega nr 16 kinnitatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra (tasude ja kulude kord) redaktsioonist, mis kehtis tasu maksmise ja kulude hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal. Taotluste kohaselt tegi riigi õigusabi osutaja toiminguid alates 16. aprillist 2021. a kuni 8. septembrini 2021. a. Seega tuleb lähtuda alates 18. septembrist 2020. a kehtivast tasude ja kulude korra redaktsioonist, mille § 10 lg 3 näeb ette, et tasu riigi õigusabi osutamise eest hagimenetluses on 27 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 540 euro ühes kohtuastmes. Kui asjas on eelnevalt osutatud RÕS § 4 lõike 3 punktis 8 või 9 nimetatud
2-19-8 õigusabi, ei ületa tasu 378 eurot. Kohus, uurimisasutus või prokuratuur võib riigi õigusabi osutanud advokaadi põhjendatud taotluse alusel suurendada riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära kuni 500 protsenti, kui riigi õigusabi osutamine on eriliselt töömahukas (tasude ja kulude korra § 2 lg 1).
57.Kohus kontrollib RÕS § 22 lg-te 6 ja 7 alusel esitatud taotluse alusel selle põhjendatust ja õigsust, hinnates tasu suurust lähtudes RÕS § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude korras sätestatud tasu arvestamise alustest, esindaja ajakulu ja esindaja tehtud toiminguid. Ringkonnakohtul tuleb esmalt võtta seisukoht, kas esindaja toimingud ja nendele kulutatud aeg on olnud põhjendatud ja kooskõlas tsiviilasja materjalide mahuga. Juhul, kui toimingud osutuvad põhjendatuks, saab otsustada ka esindaja taotluse tasu piirmäära suurendamise ulatuse.
58.Ringkonnakohus leiab, et 16. aprilli 2021. a, 19. aprilli 2021. a, 30. augusti 2021. a, 6. septembri 2021. a ja 8. septembri 2021. a tehtud toimingud on põhjendatud. 27. aprillil 2021. a on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud 1 tunni ja 30 minuti ulatuses arvestades menetlusdokumendi eesmärki, selle sisu ja mahtu.
59.Kokku loeb ringkonnakohus põhjendatuks toiminguid 4 tunni 5 minuti ulatuses. Seda ületavas osas ei ole esindaja taotlus eespool märgitud põhjustel põhjendatud ning jääb rahuldamata. Tasude ja kulude korra § 10 lg-te 3 ja 4 kohaselt on tasu suuruseks 4 tunni 5 minuti eest 221 eurot.
60.Riigi õigusabi osutaja taotleb suurendada esindaja tasu piirmäära 400%. Esindaja põhjendab taotlust kohtuasja töömahukusega. Esindaja kinnitusel on ta pidanud suhtlema suure osa ajast välismaal viibiva kliendiga, kelle kättesaamiseks on esindaja pidanud kasutama erinevaid võimalusi. Samuti on klient esitanud hulgaliselt tõendeid, mille läbitöötamine on olnud mahukas ja need on vajanud ka tõlkijatega suhtlemist. Esindaja on pidanud korduvalt kliendiga arutama vaidluse õiguslikku poolt ja võimalikke kompromissi võimalusi.
61.Ringkonnakohus nõustub, et tsiviilasja menetlus on olnud tavapärasest töö- ja ajamahukam. See on tingitud menetlusosaliste esitatud ja läbitöötatud dokumentide sisust ja mahust ning tsiviilasja keerukusest. Tulenevalt eelnevalt märgitust on esindaja teinud vastavalt taotlusele menetluses tööd põhjendatud mahus kokku 4 tunni 5 minuti ulatuses. Tasude ja kulude korra § 10 lg-te 3 ja 4 kohaselt on põhjendatud tasu suurus kokku 221 eurot. Tasude ja kulude korra § 10 lg 3 viimane lause sätestab, et kui asjas on eelnevalt osutatud riigi õigusabi seaduse § 4 lõike 3 punktis 8 või 9 nimetatud õigusabi, ei ületa tasu 378 eurot. Asjas on hagejale antud riigi õigusabi seaduse § 4 lõike 3 punktis 8 nimetatud õigusabi. Sellest tulenevalt rahuldab ringkonnakohus esindaja taotluse riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära suurendamiseks osaliselt, suurendades tasude ja kulude korra § 2 lg 1 alusel riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära 265.4% arvestades, et Tallinna Ringkonnakohtu 26. aprilli 2021. a määrusega suurendati riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära 206.9% ja määrati esindajale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 1392.12 eurot (sh käibemaks). Hageja esindaja tasuks riigi õigusabi osutamise eest tuleb määrata kokku 221 eurot.
62.Kuna riigi õigusabi osutaja osutab õigusteenust Advokaadibüroo A. Ratnikov & Partners OÜ kaudu, kes on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele tasude ja kulude korra § 1 lg 10 järgi käibemaks. Eelnevat arvestades määrab ringkonnakohus riigi õigusabi osutaja tasu suuruseks kokku 265.20 eurot (221 + 44.20) (sh käibemaks).
2-19-8 Hageja riigi õigusabi kulud jäävad riigi kanda (RÕS § 8 p 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.