Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja esindajad
Viru Maakohus Angelina Abol 29. september 2021, Rakvere kohtumaja 2-21-7415 M.-L. A.i avaldus võlgade ümberkujundamiseks avalduse lahendamine kirjalikus menetluses Avaldaja/ võlgnik: M.-L. A. (IK xxxx; elukoht xxxx, epost xxxx) Nõustaja: T. L. (e-post xxxx) Võlausaldajad: 1) E AS (RK xxxx, e-post xxxx) 2) I AS (RK xxxx, e-post xxxx) 3) Xxxx (RK xxxx (välismaa kood), e-post xxxx) 4) B AS (RK xxxx, e-post xxxx) 5) P OÜ (RK xxxx, e-post xxxx) 6) C AS (RK xxxx, e-post xxxx) 7) C AS (RK xxxx, e-post xxxx)
3.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab kohus.
4.Kohustada M.-L. A.it esitama kord aastas 31. oktoobriks kohtule ja võlausaldajatele aruanne oma varalise seisundi ning ümberkujundamiskava täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb esitada kohtule 31. oktoober 2021. 1(6)
2-21-7415
5.Vabastada nõustaja T. L. nõustaja ülesannetest.
6.Toimetada määrus kätte võlgnikule ja võlausaldajatele ning edastada nõustajale. Määrus teha avalikult teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle edastamisest võlgnikule.
7.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ning nõustaja tasu ja kulud M.L. A.i kanda.
8.Määrata nõustaja T. L.i tasu suuruseks 600 (kuussada) eurot.
9.Nõustaja tasu 600 eurot maksta välja M.-L. A.i poolt 08.07.2021 ja 08.08.2021 deposiidina tasutud vahenditest Mittetulundusühing Süda-Eesti Sotsiaalkeskus (RK 80212414) arveldusarvele nr xxxx.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib võlgnik esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas sellele eelnevalt vastuväite (VÕVS § 26 lg 2). Nõustaja tasu kindlaksmääramise peale võib määruskaebuse esitada võlgnik ja nõustaja (VÕVS § 19 lg 6 ja SanS § 18 lg 6). Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.
ASJAOLUD
1.M.-L. A. esitas 10.05.2021 Viru Maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Avalduse põhjal on avaldajal kohustusi ligikaudu 25 670 euro ulatuses. Avaldaja netosissetulek on 1 020 eurot kuus (s.h ülalpidamismaksed 200 eurot, peretoetused 820 eurot). Avaldajale kuulub korteriomand xxxx, mis on avaldaja ja tema laste elukohaks. Muu vara puudub. Avaldajal on kaks ülalpeetavat. Avaldajal puudub eriala või kvalifikatsioon, töökogemuse kohta esitatud andmete põhjal on võlgnikul töösuhteid (kogemusi) vähem kui 2 aastat, hetkel on võlgnik lapsehoolduspuhkusel.
2.Kohus võttis 16.06.2021 avalduse menetlusse ja määras nõustaja. Avaldaja pidi tasuma deposiidina 600 eurot nõustaja kulude katteks kahe osamaksena.
3.Avaldajale määratud nõustaja esitas kohtule 09.08.2021 ümberkujundamiskava. Ümberkujundamiskava kohaselt on võlgnikul kohustusi 7 võlausaldaja ees kogusummas 27 388.39 eurot. Kavaga taotletakse võlgniku tagatiseta rahaliste kohustuste ümberkujundamist täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuste vähendamise teel VÕVS § 2 lg 1 alusel. Võlgniku sissetulek ei võimalda mõistliku aja jooksul võlausaldajate nõudeid täita. Tema keskmine sissetulek on 740 eurot (vanemahüvitis, edaspidi palk). Võlgnik on valmis loovutama võlausaldajate nõuete täitmiseks kuni 309,24 eurot kuus. Selle summaga on võimalik viie aasta jooksul täita võlausaldajate põhinõuded 75% ulatuses. Võlausaldajate võrdne kohtlemine on tagatud sellega, et kõikide võlausaldajate kõrvalnõuded jäävad täitmata ja põhinõudeid täidetakse 75%-liselt kõikide võlausaldajate osas 60 kuu jooksul. Võrdlus võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatusega võlgniku pankrotimenetluse korral. Võlgnikule kuulub 3-toaline korter xxxx hinnangulise maksumusega 3 500 eurot (ostetud 2018. aastal 2 400 euroga). Sissetulek viimase kuue kuuga oli keskmiselt 740 eurot. Sellest kuulub arestimisele (TMS § 131 ja 132 alusel) 26,40 eurot (kasutatud kohtutäitur O. K. töötasu arestimise kalkulaatorit). Kohustustest vabastamise perioodil tuleks võlgnikul võlgnevuse katteks loovutada 75%, s.o 19.80 eurot/kuus. Kokku loovutaks võlgnik pankroti (1 aasta) ja kohustustest vabastamise 2(6)
2-21-7415 menetluse ((5a) kestel ca 1 500 eurot + vara realiseerimisest saadav 3 500 eurot, millest tuleks katta ka pankrotimenetlusega seotud kulud. Võlausaldajatele väljamakseteks jääks ca 4 500 eurot. Ümberkujundamiskava kinnitamise korral tasub võlgnik võlausaldajatele tagatiseta nõuete katteks kokku 18 554 eurot. Seega saavad kava kinnitamisel võlausaldajate nõuded rahuldatud pankrotija sellele järgneva kohustustest vabastamise menetlusega võrreldes neli korda suuremas ulatuses.
4.Kohus edastas kava 18.08.2021 võlausaldajatele seisukoha esitamiseks. Kavaga hõlmatud võlausaldajatel tuli esitada kohtule 14 päeva jooksul kohtunõude kättesaamisest seisukoht, kas võlausaldaja nõustub võlgniku andmetega tema nõude ja selle tagatuse kohta, võlgnikupoolse võla arvestusega ja võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil. Kohus selgitas, et kui võlausaldaja ei nõustu võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil, peab ta sel juhul märkima, kas ta nõustuks võla ümberkujundamisega muul viisil. Kui võlausaldaja ei nõustu esitatud andmetega, tuleb teatada, mis osas ta nõudega ei nõustu ja esitada neid asjaolusid kinnitavad tõendid. Avalduse tähtpäevaks esitamata jätmisel loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud.
5.I AS ja C AS nõustusid kava kinnitamisega. Vastuväited kavale esitasid Xxxx ja C AS. Võlausaldajad E AS, B AS ja P OÜ vastuväiteid ei esitanud. C AS on nõus võlgniku märgitud võlaandmetega võlgnevuse kohta. Võlausaldaja ei ole nõus ümberkujundamiskavaga. Võlgnik ei ole pöördunud võlausaldaja poole võlgade ümberkujundamiseks kohtuväliselt, mistõttu ei ole täidetud VÕVS § 1 lg-s 1 sätestatud nõue. Võlgniku poolt esitatud ümberkujundamiskavast ei selgu, millest tulenevalt on võlgnikul makseraskused tekkinud ega ole väljatoodud, mida on võlgnik teinud selleks, et vältida või kõrvaldada makseraskused, puudub ka põhistus, et võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab ta kohustused täita. Võlausaldaja leiab, et põhinõude vähendamine 25% ulatuses ei ole võlgade ümberkujundamise eesmärke ning võlausaldaja õigustatud huve arvestav ning lubatud abinõu. Sellisel juhul võiks pigem ümberkujundamiskava pikendada, et võlgnik saaks tasuda võlausaldajatele kogu põhinõude täies ulatuses tagasi, seega ei arvesta esitatud kava võlausaldajate õigustatud huvidega. Võlausaldaja hinnangul oleks võlausaldajatele pankrotimenetluses tasutavad summad suuremad, sest võlgnik on ilmselt võtnud laenud pere hüvanguks ning võlgniku abikaasa peaks seega panustama kohustuste tasumisse. Võlausaldaja palub jätta esitatud võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata või juhul, kui kohus peab esitatud kava siiski põhjendatuks, kinnitada kava C AS nõudes alljärgnevatel tingimustel: tasuda C AS-ile 1 800 eurot maksimaalselt 84 kuulise perioodi jooksul. Xxxx vastuse kohaselt on võlausaldaja nõue kokku 4 446.26 eurot, s.h tasumata põhisumma 3 903.37 eurot ja kogunenud intress 29.06.2021 seisuga 542.89 eurot. Võlausaldaja on nõus loobuma intressist, kuid ei ole nõus põhisumma vähendamisega.
6.Nõustaja T. L. esitas 17.09.2021 kohtule seisukoha võlausaldajate vastuväidetele. Võlgnik pöördus võlausaldaja C AS-i poole e-kirjaga aadressil xxxx 20.04.2021, kus teavitas oma makseraskustest ja palus vähendada kuumaksu ning intressi. Vastus oli, et maksegraafiku tingimusi ei ole võimalik muuta. Kirjavahetus on lisatud võlgade ümberkujundamise avaldusele. Võlausaldaja vastuväites toodud andmeid ei pea kajastama ümberkujundamiskavas, esitatud võlgade ümberkujundamise avalduse p-des 7.2 ja 7.3. Põhinõude vähendamise vaidlustamise osas nõustaja leiab, et kõiki võlausaldajaid peab kohtlema võrdselt, kõigi võlausaldajate kõrvalnõudeid on vähendatud 100% ja põhinõudeid 25%. Lisaks pidid nii C AS kui Xxxx juba laenu andes ette nägema, et laenu taotlejal on juba eelnevalt viis kohustust, mida ta täitis. Kui laenuandja jätab selle tähelepanuta, siis ei saa seda lugeda vastutustundlikuks laenu andmiseks ning risk on juba lepingut sõlmides sellesse sisse kirjutatud. Kava täitmise tähtaja pikendamine vähemalt 84 kuuni (7 aastat) ei ole asjakohane, kuna üldine kohtupraktika Eestis on 5 aastat.
3(6)
2-21-7415
KOHTU SEISUKOHT
7.Kohus, tutvunud tsiviilasjas esitatud avalduse ja selle lisadega ning esitatud seisukohtadega, leiab, et avaldus on põhjendatud ning ümberkujundamiskava tuleb kinnitada.
8.Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 5 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 17 järgi menetleb kohus käesolevat tsiviilasja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
9.Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 24 lg 1 kohaselt kinnitab kohus võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on seitsmest võlausaldajast esitanud vastuväited kaks võlausaldajat, kelle tagatiseta nõuded (6 452.09 eurot) moodustavad 23,56% nõuete kogusummast. VÕVS § 24 lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega nõustus vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Kuna vastuväite esitanud võlausaldajate nõuded moodustavad vähem kui seaduses sätestatud määr, saab kava VÕVS § 24 lg 2 alusel kinnitada.
10.M.-L. A.il on kohustusi kogusummas 27 388.39 eurot (s.h põhinõuded 24 738.10), millest ümberkujundamiskava alusel tasutakse 18 554 eurot. Kohus nõustub sellega, et ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat ebaõiglaselt võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlausaldajate võrdne kohtlemine on tagatud sellega, et kohustuste vähendamine toimub kõrvalnõuete ja osaliselt põhinõuete arvel ning põhinõuded täidetakse 75%liselt kõikide võlausaldajate osas, kavast nähtuv erineva kohustuse rahuldamise määra suurus sõltub kõrvalnõuete suurusest.
11.Võlgade ümberkujundamise käigus kujundatakse ümber võlausaldajate nõuded eesmärgil, et nende nõue pärast ümberkujundamist on rahuldatav suuremas ulatuses, kui on selle nõude võimalik rahuldamine võlgniku pankroti korral. Arvestades avaldaja sissetulekut, olemasolevat vara ja kahe alaealise lapse ülalpidamiskohustust kohus nõustub, et käesoleval juhul ei seata esitatud kava kinnitamisel võlausaldajaid oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Võlgniku pankrotimenetlusega kaasneks täiendavalt märkimisväärne kulu pankrotihalduri tasule ja kulutustele. Kohus märgib, et kuivõrd võlgnik ei ole abielus, siis ei ole asjakohased C AS-i viited võimalusele pankrotimenetluses arvestada laenusid ühisvara hulka kuuluvate kohustustena. Kumbki vastuväite esitanud võlausaldajatest ei ole väitnud, et pankrotimenetluses oleks nende nõuete rahuldamise väljavaated väljatoodud asjaoludel paremad. Võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärk ongi sellises olukorras vältida isiku pankrotimenetlust. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse korral tuleb arvestada, et pankrotiseaduse § 173 lg 4 ja lg 5 kohaselt peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel saama täies ulatuses selle osa sissetulekust, millele seaduse kohaselt ei või pöörata sissenõuet ning lisaks 25% sellest sissetulekust, millele võib seaduse kohaselt pöörata sissenõude. Võlgnikul on võimalik pankrotimenetlusele järgnev kohustustest vabastamise menetlus läbida ka võlausaldajatele väljamakseid tegemata. Eeltoodu põhjal ei oleks võlgniku pankrotimenetlus pandiga tagamata nõudega võlausaldaja jaoks võlgade ümberkujundamisest tulusam menetlus.
12.Kohus leiab, et C AS-i esindaja märgib iseenesest õigesti, et võlgade ümberkujundamisel tuleb arvestada nii võlgniku kui võlausaldaja huvidega. Samas tuleb huvide kaalumisel arvestada, et võlgade ümberkujundamise menetluses on võlgniku ning võlausaldaja huvid menetluses vastandlikud, kus võlgnik soovib nõuete vähendamist ja võlausaldaja seda, et nõuded võimalikult suures ulatuses rahuldatakse. VÕVS § 1 lg 1 kohaselt on seaduse eesmärgiks makseraskustes isikule võlgade ümberkujundamise tulemusel makseraskuste ületamise võimaldamine. Selle 4(6)
2-21-7415 eesmärgi täitmiseks peab ümberkujundamiskava täitmine olema võlgnikule jõukohane. Võlausaldajate huvidega arvestamist hinnates ei ole oluline mitte nõuete rahuldamise ulatus, vaid esmajoones see, et ümberkujundamise tulemusel ei satuks võlausaldajad oluliselt halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles nad oleksid võlgniku pankroti korral. Riigikohus on lahendis 3-2-1-28-13 p-s 16 selgitanud, et: „Kohus otsustab kava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on avaldaja kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodu õigustab mõningal määral võlausaldajate õiguste tahaplaanile jätmist. Oluline on aga see, et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral.“ Kohus nõustub ka nõustajaga, et laenuandmete ja -sageduse põhjal võib järeldada, et võlgnikule on võimaldatud krediiti kergekäeliselt ning on ebapiisavalt kontrollitud võlgniku suutlikkust saadud laene tagasi maksta. Kaaludes menetluses poolte huve, kohus leiab, et esikohale tuleb seada võlgniku jätkusuutliku elukorralduse võimaldamine ning igapäevase, vähemalt minimaalselt inimväärse ja elutingimuste paranemise väljavaateid võimaldava toimetuleku tagamine. Võlgniku avaldatud andmete ja esitatud tõendite põhjal puuduvad asjaolud, mis võimaldaksid mõistlikult eeldada, et võlgnik suudab lähiperspektiivis oluliselt suurendada oma sissetulekuid. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat, kellest ühega on lapsehoolduspuhkusel, igapäevased kulud on perekoosseisu arvestades viidud miinimumini. Võlgniku ilmne huvi on koos lastega säilitada oma eluase. Võlgnikul puudub muu vara, mille arvelt rahuldada võlanõudeid. Võlgnik on valmis loovutama oma sissetulekust igakuiselt kava täitmise perioodi kestel 309.24 eurot, mille tulemusel jääb tema enda vajaduste ja omapoolse laste ülalpidamiskohustuse täitmise katteks umbes 430 eurot sissetulekust (s.o sissetulekust keskmiselt summas 740 eurot, arvestamata elatisemakset 200 eurot ja lapsetoetust kahele lapsele 120 eurot). Samas võrreldes pankrotimenetlusega rahuldatakse kavakohaselt võlausaldajate nõuded oluliselt suuremal määral, eriti arvestades tulevikus seaduses sätestatud kohustusest vabanemise menetluse lühenemise perspektiivi. Eeltoodut arvestades täidetakse võlgniku poolt pakutava kava alusel võlausaldajate nõudeid kohtu hinnangul piisavalt suures ulatuses, st võlgnik tasub võlausaldajatele põhivõlgnevuse 75% ulatuses. Võlausaldaja ettepanek võlgade tasumise pikendamiseks, et selliselt võlgnik tasuks vähemalt võlgnevuse põhinõude osas täielikult, ei ole kohtu hinnangul mõistlik, kuna sellega ületatakse võrreldav periood kohustusest vabastamise menetluses pankrotimenetluses. Kohus märgib, et võlgade ümberkujundamise menetlus on mõeldud alternatiiviks pankrotimenetlusele, seega üldjuhul ka võrdlusena selle ajalise kestvuse osas.
13.Kohus leiab, et arvestades võlgniku varalist seisundit, on kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamiskava täidetav. Võlgnik on motiveeritud oma kohustusi täitma ja võlgadest vabanema ning kohtul puudub mõistlik alus kahelda võlgniku tahtes, mis on kajastatud ümberkujundamise kavas. Kohus märgib, et VÕVS § 35 lg 1 1. lause kohaselt võlgnik, nõustaja või võlausaldaja võib asjaolude muutumise korral, iseäranis võlgniku varalise seisundi olulisel muutumisel või võlgniku tegeliku varalise seisundi ilmnemisel, mis erineb oluliselt kohtule esitatud andmetest, esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmiseks. Võlausaldajate huvid on kaitstud ka VÕVS § 39 lg 3 regulatsiooniga, mille kohaselt taastuvad kreeditoride nõuded kava nurjumisel.
14.Arvestades võlgade ümberkujundamise kava kinnitamise aega, peab kohus TsMS § 477 lg 5 alusel ja kooskõlas VÕVS § 24 lg 5 mõttega põhjendatuks võlausaldajatele saadetud ümberkujundamiskavas märgitud maksete tegemise ja kohustuse täitmise lõpptähtaega muuta järgmiselt: igakuiste maksetega alustamise aeg 01.10.2021 ja kohustuse täitmise tähtaeg 30.09.2026.
15.VÕVS § 24 lg 10 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse osas, samuti kohustada teda kohtu või nõustajaga kooskõlastama teatud tehinguid. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle 5(6)
2-21-7415 teostab kohus (VÕVS § 34). Võlgnik peab esitama iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajale aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Aruanded tuleb esitada käesoleva kohtumääruse resolutsioonis märgitud tähtpäevadeks. Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või nõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus võlgade ümberkujundamise kava tühistada (VÕVS § 39 lg 2 p 6).
16.Kohus selgitab, et VÕVS § 37 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid ümberkujundamiskava kohaselt täitmata ulatuses. Menetluskulude jaotus
17.VÕVS § 8 lg 1 ja TsMS § 172 lg 7 alusel jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning nõustaja tasu ja kulud M.-L. A.i kanda.
18.Nõustaja esitas kohtule taotluse nõustaja tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Nõustaja palus määrata enda tasuks 600 eurot (10 töötundi määraga 60 eurot/tund). VÕVS § 19 lg 5 alusel kehtestatud Justiitsministeeriumi 04.04.2011 määruse nr 21 „Võlgade ümberkujundamise menetluses nõustaja tasu ja tasu piirmäärad ning hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ § 2 lg 4 alusel arvestab kohus tasu määramisel nõustaja ülesannete mahtu ja keerukust ning nõustaja teadmisi ja kogemusi. Tasu määramisel võib kohus lähtuda ka füüsilisest isikust ettevõtja võlgniku tegevusalast, võlausaldajate arvust, ümberkujundamiskavas osalevate võlausaldajate arvust, nõustaja kutseoskusest, mis on vajalik ümberkujundamiskava koostamiseks ja võlausaldajatega suhtlemiseks, võlgade ümberkujundamise menetluse tulemuslikkusest ning muudest asjaoludest. Määruse § 3 lg 1 kohaselt makstakse nõustajale võlausaldajatega läbirääkimiste ettevalmistamise, läbirääkimiste pidamise, ümberkujundamiskava koostamise ja kohtu poolt määratud ülesannete täitmise eest tunnitasu, mille alampiir on kümme protsenti töötasu alammäärast kuus ja ülempiir kakskümmend protsenti töötasu alammäärast kuus.” Kehtiva Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt on töötasu alammäär 2021. aastal 584 eurot. Kohus on seisukohal, et nõustaja tasutaotluses märgitud tegevused (kohtudokumentidega tutvumine, teabepäringute saatmine võlausaldajatele, võlanõuetega tutvumine, lisapäringute saatmine, võlgade ümberkujundamiskava projekti koostamine, kliendikohtumine, kava projekti arutelu, kliendi pere-eelarve ja maksevõime analüüs, kohustuste tutvustamine kliendile, vastuväidetega tutvumine, nõustaja arvamuse koostamine) on olnud põhjendatud, vajalikud ja proportsioonis tehtud töö mahuga. Nõustaja nimetatud ajakulu on põhjendatud. Nõustaja poolt arvestatud tunnitasu 60 eurot on põhjendatud ning vastavuses nõustaja poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Nõustaja tasu 600 eurot jääb eelviidatud määruses märgitud tasumäära piiridesse. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus nõustaja tasuks 600 eurot (10h x 60 eurot), mis tuleb nõustajale tasuda võlgniku poolt makstud nõustaja tasu ettemaksust (08.07.2021 300 eurot ja 08.08.2021 300 eurot).