AS Kiviõli Soojus hagi Õ Oe vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
1 642,44 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
AS Kiviõli Soojus (registrikood 10245027, asukoht: Aasa tn 19, 43122 Kiviõli linn, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond)
Hageja lepinguline esindaja:
A T (Õigusbüroo Verdict OÜ, epost: xxx)
Kostja:
Õ O (isikukood xxx, elukoht: xxx)
RESOLUTSIOON
1.AS Kiviõli Soojus hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Õ Oelt AS-i Kiviõli Soojus kasuks võlgnevus perioodi märts 2022. a kuni oktoober 2023. a eest 1 369,93 eurot (põhivõlg).
3.Välja mõista Õ Oelt AS-i Kiviõli Soojus kasuks viivis seadusjärgses määras (arvestatuna põhinõudelt 1 369,93 eurot) alates 12.12.2023. a – 24.09.2025. a 287,04 ja alates 25.09.2025. a VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.
4.1.Välja mõista kostjalt Õ Oelt hageja menetluskulud summas 511,21 eurot.
4.2.Välja mõista Õ Oelt AS-i Kiviõli Soojus kasuks viivis menetluskuludelt (511,21 eurolt) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJA NÕUE
1.Õ O on xxx kantud korteriomanikuna kinnistusraamatusse. Hageja on võrguettevõtjana xxx elamut, s.h kostja korterit kütnud ning osutatud teenuse eest esitanud korteriomanikule perioodil märts 2022. a kuni oktoober 2023. a arved. Kohtuvälist kokkulepet korteriomanikuga võlgnevuse tasumiseks ei ole saavutatud. Maksegraafikut kostja ei allkirjastanud. Kostja ei ole hagi esitamise ajaks tasunud osamakset, mis oleks andnud eelduseks, et kostja on siiski huvitatud asja lahendamist kohtuväliselt. Hageja on kostjale teenust osutanud käsundite asjaajamise (VÕS § 1018 lg 1 p 2) kohaselt. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlg 1 369,93 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 108,12 eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudest ajavahemiku eest alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja menetluskulu on õigusabikulu 240 eurot ja riigilõiv 315 eurot. Hageja palub väljamõistetud menetluskuludelt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 alusel.
2.Hagi kohaselt on kostja võlg hageja ees kujunenud ajavahemikus 31.03.2022. a – 31.10.2023. a ja 31.10.2023. a seisuga on võlg hageja ees 1 369,93 eurot. Hageja leiab, et nõue muutus sissenõutavaks 26.06.2010. a. Hageja arvestab viivist 26.04.2022. a -11.12.2023. a 108,12 eurot.
3.Hageja esitas kostja vastusele omapoolse seisukoha, milles märgib, et teenuse osutamiseks ei pea olema sõlmitud lepingut, sellisel juhul toimub teenuse osutamine käsundita VÕS § 1018 lg 1 p 2 kohaselt. Korteriomanik ei vabane korteri küttekulude kandmise kohustusest ainuüksi põhjusel, et ta leiab, et peaks olema küttesüsteemist lahti ühendatud. Kostja avaldus korteriühistule sooviga minna üle teisele ajutisele alternatiivküttele ei ole aluseks jätta oma kohustused hageja ees täitmata. Samuti ei ole õigustuseks jätta oma kohustused täitmata arvete mittesaamine. Arvete esitamine või esitamata jätmine võiks omada tähtsust eelkõige nt viivise arvestamisel. Hageja on viiviseid arvestanud iga tasumata arve sissenõutavaks muutumisest ja leiab, et see on põhjendatud. Kostja pole hagejat teavitanud, et korteriomandil xxx on uus omanik. Hageja kontoris on käinud meesterahvas, kes ennast ei tutvustanud ja uuris nimetatud korteri kütte väljalülitamise võimalusi. Meesterahvast informeeriti tasumata arvetest. Hageja on teinud endast kõik oleneva, et kostjat teavitada võlgnevusest ja selle suurenemisest, kuid kostja reageeris sellele alles siis, kui algas kohtuväline võlamenetlus hageja esindaja büroo poolt ning siis selgus võlgniku toimiv e-posti aadress. Kohtuvälises kokkuleppes ei näe hageja midagi ebamõistliku. Pakutavas maksegraafikus arvestati kõiki võimalikke kõrvalkulusid, mis kaasneksid igal juhul, kui asi peaks jõudma kohtusse ning jooksvat viivist nõuab hageja kostja käitumisest tulenevalt jätkuvalt kuni põhinõude kohase täitmiseni. Kostja on ise oma käitumisega põhjustanud asja jõudmise kohtusse. Kostja nõue tunnistada teda maksejõuetuks 2
on antud menetluses asjakohatu ja ei kuulu antud menetluses lahendamisele. Hageja palub rahuldada hagi täies ulatuses.
KOSTJA VASTUS
4.Kostja märgib, et ta ei ole hageja poolt märgitud perioodil saanud hagejalt ühtegi arvet. Esimene arve mis on temani toimetatud e-posti teel on 06.12.2024. a koondarve. Samuti ei ole kostja ja hageja vahel sõlmitud soojusenergia ostuks ühtegi lepingut. Hageja ei ole teavitanud korteri küttesüsteemist lahti ühendamise kohta nii nagu lõpetavad kõik teised teenusepakkujad teenuse pakkumise. Süsteemist lahti ühendamine on võimalik, kuna kõrval asuv korter on süsteemist lahti ühendatud ning asja kohta peavad hagejal olema ka kohtuotsused. Korteriühistu koosolekutel on läbivaks teemaks olnud keldris väga halvas seisukorras ja isoleerimata küttetorustik, keldrit kütvad radiaatorid, jahedad korterid, vs ülisuured arved ning arvetel kajastuv igakuine hooldusteenuse rida. Aktuaalseks teemaks on olnud alternatiivsed küttesüsteemid, et leida odavam ja kvaliteetsem lahendus. 26.10.2023. a võlateate kättesaamisel võttis kostja õigusbürooga ühendust ning palus maksegraafik koostada üheks aastaks 20 euro kuumaksega. Hagejal on olnud kõik võimalused ja vahendid, et saada kostjaga ühendust soojusenergia müügilepingu pakkumise või siis küttesüsteemist välja lülitamise osas, et mitte tekitada tahtlikult enda ettevõttele lisakulusid. Koostatud võlatunnistus on ebamõistlik, varjatud kuludega mida kostja peab röövretkeks, sellepärast ei võtnud ta seda vastu. Kostja sissetulekuks on riiklik lastetoetus, puudub vara ja sellepärast ei ole võimalik kompromissile minna. Kostja on töötu ja ei tea millal leiab tööd, et omada sissetulekut. Seepärast palub kostja tunnistada ta maksejõuetuks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
7.AS Kiviõli Soojus on võrguettevõtja kaugkütteseaduse (KKütS) mõttes ning tagab vastavalt KKütS § 14 lg 1 ja § 8 lg 2 kaugküttepiirkonnas xxx asuva tarbijapaigaldise kaudu korterelamu soojusenergiaga varustuse ehk osutab kaugkütteteenust.
8.KKütS § 2 p 9 järgi on tarbija isik, kes ostab võrgu kaudu jaotatavat soojust, KKütS § 8 lg 1 kohaselt peab tarbija ostma soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. Tarbijapaigaldis kuulub korteriomanike kaasomandisse, seega tarbijapaigaldise omanikuks on kõik korteriomanikud ühiselt (vt Riigikohtu 30.11.2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-04, p 18.) Korterelamus xxx on korteriühistu moodustatud, kuid korteriühistu ei teosta soojusenergia arveldamist AS-iga Kiviõli Soojus, s.t AS Kiviõli Soojus ei esita ühist arvet elumaja kütmise kohta korteriühistule, vaid esitab arved otse korteriomanikele.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lasub hagimenetluses tõendite esitamise kohustus pooltel. TsMS § kohaselt, määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ning milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5). 3
10.Vaidlust ei ole selles, et kostja oli kuni 28.11.2023. a xxx korteri omanik ning kohustatud talle osutatud kommunaalteenuste eest tasuma vastavalt teenuseosutaja esitatud arvetele. Poolte vahel ei ole sõlmitud soojusenergia müügilepingut. Hageja AS Kiviõli Soojus on kaugkütte võrguettevõtja, kes varustas korterelamut xxx soojusenergiaga.
11.Kohus ei nõustu kostjaga, et asjaolud, et ta pole saanud vastust küttesüsteemist lahti ühendamise kohta, küttetorustiku hoolduse küsitavus, et kostja soojusenergias arveid kätte ei saanud, vabastab teda soojusenergia eest maksmise kohustusest. Korteriomanikuna tuleb kostjal hea usu põhimõtte järgi korraldada kulude eest tasumine ja arvete saamine ka siis kui ta viibib korterist eemal. Korteriomanik peab arvestama sellega, et kinnisvara soetamisel tuleb tasuda kinnisvaraga seonduvad kulutused (küttekulud, teenuste tarbimise tasud jms) isegi juhul, kui omanik korterit elamiseks ei kasuta. Korteriomanik on kohustatud kandma kaasomandi korrashoiuks ja majandamiseks tehtavad mõistlikud kulutused. Töötukassas töötuna arvel olemine ei ole aluseks oma kohustuste täitmata jätmiseks.
12.Kohus nõustub hagejaga, et pooltevahelise võlasuhte aluseks on käsundita asjaajamine. Riigikohus on leidnud, et kui korteriomanikud tarbivad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuseid ja teisi korteriomandi kasutamiseks vajalikke teenuseid (nt küte) lepinguta, siis on tegemist käsundita asjaajamisega, mis vastab korteriomanike kui soodustatud isikute huvile ja tegelikule tahtele võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 lg 1 p 2 järgi (Riigikohtu lahend 3-2-1-33-13, p 13). Kostja ei ole hagejaga soojusenergia müügilepingut sõlminud ja seega puuduvad poolte vahel lepingulised suhted ning sellest tulenevalt saab hageja nõude kvalifitseerida käsundita asjaajaja tasunõudena.
13.VÕS § 1023 lg 1 kohaselt võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikuks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Seega saab hageja VÕS § 1023 järgi nõuda kostjalt mõistliku tasu käsundita asjaajamise eest. Hageja nõuab mõistlikku tasu, kuna soojusettevõtjale on kehtestatud müüdava soojuse piirhind, millest kallimalt soojusettevõtja soojust müüa ei tohi.
14.Arvete järgi on hageja arvestanud küttekulusid 15 kuu eest kokku 1 369,93 eurot. Hageja on esitanud AS Kiviõli Soojus poolt igakuiselt väljastatud arved kostjale. Hageja on esitanud kohtule arvelduste tabeli ja 31.03.2022. a kuni 31.10.2023. a esitatud arved. Esitatud arvetest nähtub soojusenergia tariif keskküttele ja kogus korteri pindalale. Kokku on kostja võlgnevus esitatud arvetele perioodi eest märts 2022. a kuni oktoober 2023. a 1 369,93 eurot.
15.Kostja ei ole tõendanud, et tal kohustus oleks hageja ees täidetud või puuduks üldse kohustus soojusenergia eest tasuda.
16.Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest.
17.Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid võla olemasolule. Kohus rahuldab hageja põhinõude summas 1 369,93 eurot.
18.Hageja on arvestanud viivist alates 26.04.2022. a kuni 11.12.2023. a kokku 108,12 eurot. 4
19.VÕS § 101 sätestab õiguskaitsevahendid, mida võlausaldajal on õigus rakendada kohustust rikkunud võlgniku vastu. Muuhulgas võib võlausaldaja (s.o käesoleval juhul AS Kiviõli Soojus) nõuda kohustuse täitmist, samuti nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6).
20.Hageja arvestab kostjalt viivist seadusjärgse viivisemääraga 0,02% alates iga arve tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni.
21.Hageja esitatud arvelduste seisust ega ühestki arvest ei nähtu, et kostjale oleks arvestatud arve tasumata jätmisel, osalisel tasumisel või tasumisega viivitamisel viivist.
22.Kohus on seisukohal, et hageja on viivisenõude esitamisel olnud vastuoluline, hageja ei ole arvestanud kostjale viivist, luues sellega kostjale mulje, et viivist ei nõuagi.
23.Tulenevalt TsÜS § 138 lg 1 ja 2 tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.
24.VÕS § 6 lg 1 ja 2 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.
25.Hea usu põhimõtte kohaldamine on õiguse kohaldamine, mida kõigi astmete kohtud saavad teha TsMS § 436 lg 7, § 652 lg 8 ja § 688 lg 2 kohaselt sõltumata poolte õiguslikest väidetest (vt nt Riigikohtu 01.01.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39).
26.Kohus leiab, et kuna hageja ei ole esitatud arvetel viivisenõuet kajastanud ja loonud sellega kostjale teadmise, et viivist ei nõutagi, õigustab viivisenõude rahuldamata jätmise selle vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. Kohus jätab viivisenõude 108,12 eurot rahuldamata.
27.Põhjendatud on aga viivisenõue, mis on esitatud vastavalt TsMS § 367 sätestatule. TsMS § 367 kohaselt võib hagis viivisenõude esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõue täitmiseni.Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
28.Viivisenõude viidatud sätte alusel on hageja esmakordselt menetluses esitanud hagi täpsustuses 11.12.2023. a. Viivis alates 12.12.2023. a kuni kohtuotsuse tegemise päevani 24.09.2025. a on 287,04 eurot (vt otsusele lisatud arvestus). Alates 25.09.2025. a kuulub tasumisele viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude 1 369,93 täitmiseni.
29.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
30.TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 5
31.TsMS § 163 lg 1 jätab kohus menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
32.Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskulud summas 555 eurot (riigilõiv 315 eurot ja õigusabikulud 240 eurot).
33.Kohus rahuldab hagi osaliselt 92,11% ulatuses, seega jäävad hageja menetluskulud hagi rahuldatud osas 92,11% kostja kanda summas 511,21 eurot.
34.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.