Määruse tegemise aeg ja koht 23.09.2021, Tallinn Kohtuasja number
2-20-18966
Kohtuasi
MDW Technics Oy hagi A&A Recycling OÜ vastu nõude tunnustamiseks Käitleja OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.06.2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
A&A Recycling OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja MDW Technics Oy (Soome registrikood 2593748-1), lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Päts Kostja A&A Recycling OÜ (registrikood 14495471), lepingulised esindajad vandeadvokaat Robert Sarv ja advokaat Severinas Jakubauskas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 28.06.2021 määrus osas, milles maakohus jaotas menetluskulud (maakohtu määruse resolutsiooni p 4) ning mõistis menetluskulud ja viivise välja (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 5 ja 6).
2.Tühistatud osas teha uus määrus, millega:
2.1.maakohtu menetluskulud perioodil 22.12.2020 kuni 24.01.2021 jätta MDW Technics Oy kanda ja menetluskulud perioodil 25.01.2021 kuni 28.06.2021 jätta A&A Recycling OÜ kanda;
A&A Recycling OÜ taotlus menetluskulude hüvitamiseks jätta rahuldamata;
2.3.MDW Technics Oy taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldada osaliselt. Välja mõista A&A Recycling OÜ-lt MDW Technics Oy kasuks menetluskulu 1120 eurot;
2.4.välja mõista A&A Recycling OÜ-lt MDW Technics Oy kasuks viivis menetluskuludelt (1120 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva määruse jõustumisest kuni võla tasumiseni.
2-20-18966
3.Ülejäänud osas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1-3) on maakohtu määrus jõustunud.
4.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
5.Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus:
5.1.Rahuldada A&A Recycling OÜ 18.05.2021 määruskaebus Harju Maakohtu 30.04.2021 määrusele, millega kohus jättis A&A Recycling OÜ kaja rahuldamata ja menetluse taastamata.
5.2.Taastada menetlus tsiviilasjas 2-20-18966.
5.3.Jätta MDW Technics Oy hagi A&A Recycling OÜ vastu MDW Technics Oy nõude tunnustamiseks Käitleja OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses läbi vaatamata.
5.4.Maakohtu menetluskulud perioodil 22.12.2020 kuni 24.01.2021 jätta MDW Technics Oy kanda ja menetluskulud perioodil 25.01.2021 kuni 28.06.2021 jätta A&A Recycling OÜ kanda.
5.5.A&A Recycling OÜ taotlus menetluskulude hüvitamiseks jätta rahuldamata.
5.6.MDW Technics Oy taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldada osaliselt. Välja mõista A&A Recycling OÜ-lt MDW Technics Oy kasuks menetluskulu 1120 eurot.
5.7.Välja mõista A&A Recycling OÜ-lt MDW Technics Oy kasuks viivis menetluskuludelt (1120 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva määruse jõustumisest kuni võla tasumiseni.
6.Määruskaebuse läbivaatamise kulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.MDW Technics Oy (hageja) esitas 22.12.2020 hagi A&A Recycling OÜ (kostja) vastu nõude tunnustamiseks Käitleja OÜ (pankrotis, võlgnik) pankrotimenetluses.
2.08.03.2021 tegi Harju Maakohus asjas tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi. 07.04.2021 esitas kostja tagaseljaotsusele kaja. Maakohus jättis 30.04.2021 määrusega kaja rahuldamata.
3.18.05.2021 esitas kostja 30.04.2021 määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse kaja rahuldamata jätmise kohta.
4.31.05.2021 määruskaebusele esitatud vastuses pööras hageja kohtu tähelepanu sellele, et kostja ei ole enam võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajaks. Võlgniku võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul jäi kostja nõue tunnustamata, kuid kostja ei ole oma nõude tunnustamiseks pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 kohast hagi esitanud.
2-20-18966
5.14.06.2021 esitatud menetluskulude nimekirjas palus hageja määrata enda menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 3240 eurot, millele lisandub viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Hageja menetluskulud moodustuvad hagiavalduselt tasutud riigilõivust 300 eurot ja õigusabitasust 2940 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Hageja esindaja töömaht on olnud 21 tundi tasumääraga 140 eurot tunnis (käibemaksuta). Maakohtu määrus
6.Maakohus rahuldas 28.06.2021 määrusega kostja 18.05.2021 määruskaebuse 30.04.2021 määrusele, taastas menetluse käesolevas tsiviilasjas ja jättis hageja hagi läbi vaatamata. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1750 eurot ja viivise.
7.Maakohus juhindus asja lahendamisel kuni 31.01.2021 kehtinud PankrS redaktsioonist. Kohus tuvastas, et 25.11.2020 võlgniku pankrotimenetluses esitatud nõuete kaitsmise koosolekul esitati vastuväide kostja nõudele. Kohtute infosüsteemi andmetele tuginedes tuvastas kohus, et kostja ei ole oma nõude tunnustamiseks hagi esitanud. Kohaldatava PankrS § 106 lg 1 järgi sai nõude tunnustamise hagi esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude tunnustamata. Kohaldatava PankrS § 106 lg 8 sätestas, et kui võlausaldaja nõue on jäänud tunnustamata ja ta ei esitanud hagi nõude tunnustamiseks või kui kohus jättis tema hagi rahuldamata, siis selle võlausaldaja vastuväidet teise võlausaldaja nõudele ei arvestata. Kui teise võlausaldaja nõudele ei ole rohkem vastuväiteid esitatud, siis loetakse see nõue tunnustatuks. Kuna kostja ei ole võlgniku pankrotimenetluses võlausaldaja ja hageja nõudele ei ole teisi vastuväiteid esitatud, siis tuleb hageja nõue lugeda pankrotimenetluses tunnustatuks kohaldatava PankrS § 106 lg 8 alusel. Eelnimetatust tulenevalt on tekkinud olukord, kus hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks, ja maakohus jättis hagi läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel.
8.Hagi esitamine oli hageja õiguste kaitseks vajalik, sest hagi esitamise ajal ei olnud teada, et kostja ei ole võlgniku pankrotimenetluses võlausaldaja ja seetõttu puudub vajadus nõude tunnustamise taotlemiseks kohtumenetluses. Hagi esitamise vajaduse põhjustas oma tegevusega kostja, mistõttu jättis maakohus TsMS § 162 lg 4 ja § 168 lg-te 4–6 sisu arvestades menetluskulud kostja kanda.
9.Kohus nõustus osaliselt kostja vastuväidetega hageja menetluskuludele. Hageja esitas hagi esialgu ekslikult ka pankrotihalduri vastu, võttes selle hagi kohtu selgituste järgselt tagasi. Kohus jättis tagasi võetud hagi menetluskulud hageja kanda (08.03.2021 määrus). Hageja menetluskulude nimekirja sisust järelduvalt sisalduvad selles ka eelnimetatud nõude menetlemisega seotud kulud. Hinnanguliselt luges kohus sellisteks kuludeks hagi ettevalmistamisega seotud töödest 3 tundi ning 12.02-08.03 tehtud tööd 5,5 tundi. Neid kulusid ei saa lugeda põhjendatuks ega vajalikuks käesoleva ajani menetluses olnud nõude suhtes. Põhjendatud õigusabikulu on 1750 eurot.
10.Riigilõivu osas kohus hagejale hüvitist välja ei mõistnud, kuna hageja saab hagi läbi vaatamata jätmise tõttu vastava summa TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel riigilt tagasi nõuda. Määruskaebus
11.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning teha uue määruse, millega jätta menetluskulud hageja
2-20-18966 kanda ja mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1040,52 eurot. Määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
12.Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, jättes menetluskulud kostja kanda. Määruskaebuse rahuldamisel ja hagi läbivaatamata jätmisel oleks tulnud kõik menetluskulud jätta hageja kanda ja need hagejalt kostja kasuks välja mõista.
13.Eeldused TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei ole täidetud. TsMS § 162 lg 4 puudutab menetluskulude jaotust sisulises hagimenetluses. Praegusel juhul tegi kohus määruse hagi läbivaatamata jätmise kohta. Sätte olemusest ei tulene, et see kohalduks määruste puhul (TsMS § 463 lg 2). TsMS § 168 lg 2 on kostja hinnangul erisätteks mh TsMS § 162 lg-te 1 ja 4 suhtes.
14.Asjaolu, et hageja hagi on menetluse kestel perspektiivituks muutunud, ei ole objektiivselt äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik ehk asjaolu, mis õigustaks TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulude poolte endi kanda jätmist.
15.TsMS § 436 lg 1 (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) järgi peab kohtulahend olema põhjendatud. Vaidlustatavas määruses puudub menetlusõiguslikult aktsepteeritav põhjendus TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks vajalike eelduste esinemise kohta. Määrav ei ole asjaolu, et kostja põhjustas tema vastu hagi esitamise. Sellisel põhjendusel võiks kõigis menetlustes hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmisel menetluskulud kostja kanda jätta, sest üldjuhul esitaksegi hagi kostja vastu seetõttu, et kostja ei ole olnud nõus hageja nõuet rahuldama. Eeltoodu oleks TsMS § 168 lg-ga 2 ilmses vastuolus.
16.Menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 2 alusel jätta hageja kanda. Kostja ei vastuta selle eest, et hageja hagi esitamise vajaduse tingis ebakindlus selles, kas kostja positsioon pankrotimenetluses säilib või mitte. Antud juhul on see hageja risk. Enamgi veel – hagi oli esitatud 23.12.2020. Kostjal tekkis esimene menetluskulu alles 07.04.2021 ehk ca 3,5 kuud pärast hageja poolt hagi kohtule esitamist. Hagejal pidi PankrS § 106 lg-st 1 tulenevalt absoluutselt hiljemalt 2021 jaanuari lõpus (s.o ühe kuu jooksul alates 23.12.2020) olema selge, et kostja on oma positsiooni pankrotimenetluses kaotanud, millest tulenevalt on hageja hagi muutunud perspektiivituks ja tema hagi tuleks jätta läbivaatamata. Hageja oleks pidanud kohtu tähelepanu sellele varem juhtima. Selle asemel mainis hageja esimest korda alust hagi läbivaatamata jätmiseks alles 31.05.2021 menetlusdokumendis, s.o vastuses kostja (kaja rahuldamata jätmise) määruskaebusele. Tsiviilasi seisis kuni kostja oli sunnitud esitama kaja (kuna maakohus oli põhjendamatu tagaseljaotsuse teinud). Nimetatud asjaolu valguses on keeruline õigustada kulude kellegi muu kui hageja kanda jätmist.
17.Kohtu viited TsMS § 168 lg-tele 4–6 kui õiguslikele alustele menetluskulude kostja kanda jätmiseks on ilmselt põhjendamatud. Viidatud lõiked kõnelevad hagist loobumisest ja tagasivõtmisest või õigeksvõtust. Maakohtu viide on asjakohatu.
18.18.05.2021 määruskaebuse ja 07.04.2021 kaja menetlemise kulud tulnuks jätta igal juhul hageja kanda ning mõista need hagejalt kostja kasuks välja. TsMS § 171 lg 1 sätestab, et määruskaebuse menetlemisest tingitud kulud kannab kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Kaebus ei jäänud rahuldamata, seega pidanuks kulud jätma vastaspoole kanda. Kuna kaja sisuliselt rahuldati, tulnuks kohtul ka need kulud jätta vastaspoole kanda.
19.Kostja leiab, et hageja menetluskulud ei ole põhjendatud ühelgi juhul ning kulude suuruse osas palub kostja lähtuda 25.06.2021 esitatud vastuväidetest, kordamata neid määruskaebuses.
2-20-18966 Menetluse edasine käik
20.Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud kostja kanda.
21.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetluskulude jaotuse ja suuruse kindlaksmääramise osas TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tühistada. Ringkonnakohus jaotab käesolevas määruses maakohtu menetluskulud ja määrab kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse.
23.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole kaevatud. Kostja esitas määruskaebuse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus rahuldas kostja 18.05.2021 määruskaebuse, taastas tsiviilasja menetluse ja jättis hagi läbivaatamata (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1-3). Samuti ei ole vaidlustatud maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis hageja taotluse menetluskulude suuruse rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt rahuldamata. Eeltoodud osas on maakohtu määrus jõustunud. Seega kontrollib ringkonnakohus, kas maakohtu määratud menetluskulude jaotus ja kindlaksmääratud kulude suurus on seaduslik ja põhjendatud.
24.Maakohus jättis hageja poolt kostja vastu esitatud nõude tunnustamise hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 4 ja § 168 lg-te 4–6 alusel kostja kanda.
25.TsMS § 162 lg 4 alusel on kohtul võimalik kaaluda menetluskulude jätmist menetlusosalise enda, mitte vastaspoole kanda. Seega ei olnud kulude kostja kanda jätmisel maakohtu viidatud TsMS § 162 lg 4 praegusel juhul asjakohane. Ebaõige on määruskaebuse esitaja seisukoht, et TsMS § 162 lg 4 ei kohaldu juhul, kui kohus lõpetab asja menetluse määrusega hagist loobumise tõttu või jätab hagi läbi vaatamata. Riigikohus on jaatanud TsMS § 162 lg 4 kohaldamist juhul, kui asja menetlus lõpetatakse määrusega hagist loobumise tõttu (vt Riigikohtu 28.09.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-11, p 14).
26.TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Maakohus leidis, viidates TsMS § 168 lg-tele 4–6, et kulude kostja kanda jätmist põhjendab asjaolu, et hagi esitamise põhjustas oma tegevusega kostja. Ringkonnakohtu arvates TsMS § 168 lg-test 4-6 ei tulene alust, et jätta menetluskulud kostja kanda. See, et kostja põhjustas väidetavalt hagi esitamise, selleks alust ei anna. Võlgniku pankrotimenetluses nõuete kaitsmisel oli nõuete kaitsmise toimumise ajal kehtinud PankrS § 103 lg 2 järgi võlausaldajal õigus esitada teise võlausaldaja nõudele vastuväide ja § 106 lg 1 järgi on isikul, kelle nõudele esitati vastuväide, õigus pöörduda nõude tunnustamiseks hagiga kohtusse vastuväite esitanud võlausaldaja vastu. Vastuväite esitamist teise võlausaldaja nõudele ei saa pidada käitumiseks, mis annaks aluse hilisema hagimenetluse kulud jätta kostja kui vastuväite esitanud isiku kanda. Seega menetluskulude jaotusele kohaldub käesolevas asjas TsMS § 168 lg 2, mille järgi tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
2-20-18966
27.Kuigi käesolevas asjas kohaldub menetluskulude jaotusele TsMS § 168 lg 2, leiab ringkonnakohus, et menetluskulude hageja kanda jätmine on põhjendatud üksnes osas, mis puudutab hagi esitamist. Alates ajast, kui kostja sai tema vastu esitatud hagist teada, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda TsMS § 169 lg 1 esimese lause järgi, mille kohaselt kannab menetlusosaline, kes põhjustas toimingu tegemise tähtaja mööda laskmisega või vastuväite või tõendi hilisema esitamisega või muul viisil menetlustoimingu aja muutmise, asja arutamise edasilükkamise või tähtaja pikendamise, sellest tulenevad täiendavad menetluskulud. Kostja on tema vastu esitatud hagist kohtute infosüsteemi andmetel saanud teada 24.01.2021. Sellel ajal oli kostjale teada, et tema nõue jäi võlgniku pankrotimenetluses tunnustamata, kuid kohut ta sellest ei informeerinud ega esitanud ka hagiavaldusele vastust, mistõttu tegi maakohus 08.03.2021 tagaseljaotsuse. Ka tagaseljaotsusele esitatud kajas ei maininud kostja olulise asjaoluna seda, et tal ei ole võlgniku pankrotimenetluses nõuet. Kostja heidab määruskaebuses hagejale ette, et viimane ei teavitanud kohut hiljemalt jaanuaris 2021, et hagi on muutunud perspektiivituks. Ringkonnakohus määruskaebuse väitega ei nõustu. Oma nõude tunnustamise või tunnustamata jätmise kohta omas teavet kostja. Käitleja OÜ (pankrotis) võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek toimus 25.11.2020. Kostjal pidi olema teada hiljemalt 26.12.2020, et tema nõue jäi võlgniku pankrotimenetluses tunnustamata ja ta ei esitanud seaduses ettenähtud tähtaja jooksul hagi nõude tunnustamiseks. Kostja ei teavitanud sellest ei hagejat ega kohut. Kostja oli alates 24.01.2021 tema vastu esitatud hagist teadlik ja tal oli võimalik vältida kohtumenetlust õigeaegselt oma nõude staatusest kohut teavitades. Samuti ei ole kostja kohtule 07.04.2021 esitatud kajas tagaseljaotsusele ega kaja rahuldamata jätmise määruse peale 18.05.2021 esitatud määruskaebuses seda olulist asjaolu maininud. Ringkonnakohus leiab, et sellise tegevusega on kostja venitanud põhjendamatult kohtumenetlust. Hageja on vastuses määruskaebusele selgitanud usutavalt, et tal ei saanud olla kindlat teadmist, kas ja milliseid samme on kostja ette võtnud oma nõude tunnustamiseks. Teadlikult kohtumenetlust venitades on kostja tekitanud menetluskulusid, mida poleks tekkinud, kui kostja oleks koheselt jaanuaris 2021 teavitanud hagejat ja kohut, et tema nõue jäi võlgniku pankrotimenetluses tunnustamata. Analoogses olukorras on TsMS § 169 lg 1 alusel menetluskulude jaotamist pidanud võimalikuks ka Riigikohus (vt Riigikohtu 24.03.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-19-5940, p 14).
28.Eeltoodut kokku võttes jaotab ringkonnakohus poolte menetluskulud järgnevalt: menetluskulud alates hagi esitamisest kuni 24.01.2021 jäävad hageja kanda ja alates 25.01.2021 kostja kanda.
29.TsMS § 177 lg 1 p 1 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Seoses menetluskulude jaotuse muutmisega määrab ringkonnakohus kindlaks ka maakohtu menetluskulud, kontrollides ühtlasi määruskaebuse väiteid menetluskulude suuruse kohta.
30.Perioodil 22.12.2020-24.01.2021, mil menetluskulud jäid hageja kanda, ei ole kostjal hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, mistõttu tuleb tema avaldus menetluskulude hüvitamiseks jätta rahuldamata. Alates 25.01.2021 tekkinud kostja menetluskulud hüvitamisele ei kuulu.
31.Hageja menetluskulud, mis hageja on kandnud perioodil 22.12.2020-24.01.2021 hüvitamisele ei kuulu. Seega ei kuulu hüvitamisele hagiavalduse koostamisele ja sellega seotud eelnevatele toimingutele kulunud 4,5 tundi, mille eest maakohus mõistis välja 630 eurot. Hageja menetluskulud, sh alates 25.01.2021 tekkinud kulud, on maakohus edasikaevatud määruses kindlaks määranud.
2-20-18966
32.TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel mõistab kohus välja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine, sh nii lepingulise esindaja tunnihind kui ka menetlustoimingutele kuluva aja hindamine, on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 09.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14; 11.02.2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11; 18.05.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.
33.Praegusel juhul on maakohus vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud hageja lepingulise esindaja töö mahtu perioodil alates 25.01.2021 kuni 28.06.2021 ning sellest tulenevalt õigesti vähendanud lepingulise esindaja tehtud toimingute ajakulu maakohtu määruses märgitud ulatuses, rahuldanud hageja menetluskulude hüvitamise taotluse põhjendatud ja vajaliku menetluskulu osas. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus õiglane ja põhjendatud nii õigusabiteenuse osutamise ajakulu kui tunnihinna määra osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku. Maakohtu seisukoha kujunemine on vaidlustatud määruse põhjenduses jälgitav ja arusaadav.
34.Ringkonnakohus ei nõustu kostja 25.06.2021 maakohtule esitatud seisukohaga, millele kostja viitas määruskaebuses, et hageja menetluskulud on sedavõrd ülemäärased, et neid ei saa ühelgi juhul kostja kanda jätta. Maakohus on põhjendatult võtnud arvesse kostja vastuväiteid. Menetluskulud, mis tekkisid hagejal seoses kostja kaja ja määruskaebuse esitamise ning menetlemisega perioodil 13.04–31.05.2021, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude nimekirjas märgitud mahus. Siinjuures märgib ringkonnakohus, et nimetatud kulusid oleks saanud vältida, kui kostja oleks kohe pärast hagi esitamisest teada saamist andnud kohtule teada, et esineb alus hagi läbivaatamata jätmiseks.
35.Eeltoodut kokku võttes on hageja vajalik ja põhjendatud maakohtu menetluskulu, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele, 1120 eurot (1750 – 630).
36.Kuna ringkonnakohus rahuldas osaliselt kostja kaebuse osas, mis oli esitatud menetluskulude jaotuse peale, jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud põhimõtte järgi määruskaebuse läbivaatamisega seotud kulud poolte endi kanda. TsMS § 178 lg 4 järgi menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.