2-20-8885/36 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Asjaolud Harju Maakohtu 04.09.2020 määrusega kuulutati välja V. M.i pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Ly Müürsoo. 09.08.2021.a esitas pankrotihaldur Ly Müürsoo Harju Maakohtule taotluse V. M.i (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu peale pankroti väljakuulutamist. Taotluses palus pankrotihaldur lõpetada menetlus PankS § 158 alusel. Pankrotihaldur on esitanud taotluse halduri kohustuste täitmise eest tasu 1350 eurot, millele lisandub käibemaks ning määrata menetlusabi V. M.i pankrotimenetluses riigi vahenditest. Vabastada haldur pankrotihalduri kohustusest, otsustada kohustustest vabastamise menetluse algatamine, otsustada usaldusisiku nimetamine, anda Riigi Tugiteenuste Keskusele õiguse teha V. M.’i võlausaldajatele V. M.’i VangS § 44 alusel laekuvatest summadest väljamaksed 1 kord aastas jaotise alusel vastavalt käesolevas tsiviilasjas 14.05.2020.a. tehtud määrusele; edastada käesolevas tsiviilasjas 14.05.2020.a. tehtud Harju Maakohtu jõustunud määrus Riigi Tugiteenuste Keskusele V. M.’i võlausaldajatele 1 kord aastas väljamaksete tegemiseks; juhul, kui kohus toodud taotluse rahuldab, siis kohustada haldurit edastama Riigi Tugiteenuste Keskusele V. M.’i võlausaldajate arvelduskontode numbrid jaotise alusel 1 x aastas väljamaksete tegemiseks. Taotluse kohaselt võlgniku pankrotimenetluses ei ole piisavalt vahendeid, mille arvelt saaks katta pankrotimenetluse kulusid ja teha jaotise alusel võlausaldajatele väljamakseid. Ükski võlausaldaja 24.05.2020 võlausaldajate üldkoosolekust osa ei võtnud, seega ei ole võlausaldajatel huvi pankrotimenetluse jätkamiseks. Pankroti väljakuulutamise seisuga oli V. M.’i Xxxx AS-i arvelduskontol nr xxxx 0,00 eurot. Haldur pöördus 07.09.2020.a. avaldusega Riigi Tugiteenuste Keskuse poole, milles palus kanda VangS § 44 alusel väljamakstavad summad pankrotivara hulka. Avalduse alusel on pankrotivara hulka laekunud 1909.43 eurot. Pankrotimenetluse kuluks on ajutise halduri tasu ja kulud kokku 1020 eurot (sh käibemaks), millest 476,40 eurot koos käibemaksuga mõisteti välja riigi vahenditest (alus: Harju Maakohtu 04.09.2020 määrus). Pankrotimenetluse kulud on 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 20 eurot, kokku 120 eurot. Pankrotihalduri tasu 15 tunni eest arvestusega 90 eurot tunnis on kokku 1350 eurot, millele lisandub käibemaks 270 eurot, kokku 1620 eurot. Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed on kokku 2 760 eurot, millest 476,40 eurot koos käibemaksuga mõisteti välja riigi vahenditest, 1 909,43 eurot saab katta pankrotivara arvelt ja 374,17 eurot on vahendite puudumise tõttu haldurile hüvitamata. Vara välistamise taotlusi ja sellest tulenevaid nõudeid V. M.’i pankrotimenetluses ei ole, samuti ei ole võlgnikule makstud elatist. Jaotise alusel ei ole ühelegi võlausaldajale raha makstud. Pandiga tagatud nõuded antud menetluses puuduvad. Müümata vara ja teistelt isikutelt saada olev vara puudub. Kuna käesolevas pankrotimenetluses ei olnud vara, siis ei saanud haldur pankrotivara valitseda. Hagisid menetluses esitatud ei ole ja haldur esitada ei kavatse. Kohtukulusid pankrotimenetluses ei ole. Kuna V. M. viibib xxxx ja kuna V. M. on pankrotihaldurile teatanud, et tema arvates on I AS nõue alusetu, siis edastas pankrotihaldur V. M.’ile 25.09.2020.a. teate, milles muuhulgas selgitas, et PankrS § 104 lg 1 kohaselt võib nõudele vastuväite esitada ka võlgnik ise. Haldur palus V. M.’il esitada soovi korral I AS nõudele kirjalik vastuväide hiljemalt 04.12.2020, kuid V. M. seda ei teinud. Kiri on esitatud kohtule 28.12.2021. Nähtuvalt e-toimikust on V. M. saatud kohtule 04.02.2021.a teate, mille kohaselt V. M. teatab: Mina ei ole nõus I-kindlustuse nõudega, kuna leian ja olen kindel, et see nõude on alusetu ja ebaseaduslik. Halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks vastutustundetu käitumine kohustuste tekitamisel ja võtmisel, arvestamata enda reaalset sissetulekut ja võimalustega tekkivaid kohustusi tagasi maksta. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes.

V. M. on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks. Haldur kutsus 29.01.2021.a., 04.05.2021 ja 24.05.2021, kokku võlausaldajate üldkoosoleku otsustamaks usaldusisiku nimetamine, kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud, seega võlausaldajatel puudub huvi ettepaneku tegemiseks usaldusisiku nimetamise kohta. Haldur peab vajalikuks kohut informeerida alljärgnevas: PankrS § 176 lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu esitas V. M.’i pankrotimenetluses nõudeavalduse kokku summas 14399,39 eurot, mis on menetluskulude hüvitised. Haldurile ei ole teada karistuse kandmise lõpptähtaeg. VangS § 44 lg 1 kohaselt: Kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest jäetakse 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. Seega juhul, kui kohus algatab V. M.’i kohustustest vabastamise menetluse, siis laekuks võlausaldajate nõuete rahuldamiseks 50 % V. M.’i isikuarvele laekuvatest summadest. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 51 kohaselt, kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Seega juhul, kui kohustustest vabastamise menetlus kestab tavapärase 5 aastat, peaks kohustustest vabastamise menetlus lõppema eelduslikult 2026.a. keskel, ehk et see võib juhtuda enne V. M.’i vabanemist xxxx. Tulenevalt eelpoolkirjeldatud olukorrast leiab pankrotihaldur, et on mõistlik anda Riigi Tugiteenuste Keskusele õiguse teha V. M.’i võlausaldajatele V. M.’i VangS § 44 alusel laekuvatest summadest väljamaksed 1 kord aastas jaotise alusel vastavalt käesolevas tsiviilasjas 14.05.2021.a. tehtud määrusele, s.o. määrusele, millega kohus on kinnitanud jaotusettepaneku. V. M.’i pankrotihaldur on taotlenud tasuks kokku 1350 eurot, millele lisandub käibemaks 270 eurot, kokku 1620 eurot, millest 1245,83 eurot koos käibemaksuga saab hüvitada pankrotivara arvelt ja summas 374,17 koos käibemaksuga eurot on pankrotihaldurile hüvitamata. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Haldur palub lõpetada võlgniku pankrotimenetlus peale pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik ei tasu kohtu deposiiti vähemalt 600 eurot ning algatada võlgniku suhtes tema kohustustest vabastamise menetlus ja kohustada teda ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus tegi 18.08.2021 määruse alusel ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 600 eurot hiljemalt 06.09.2021. Tähtaja jooksul nimetatud summat tasutud ei ole. Võlgnik V. M.i (pankrotis) esitas 16.06.2020 kohustustest vabastamise avalduse. Pankrotihalduril ja võlausaldajatel puuduvad vastuväited võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Pankrotihaldur Ly Müürsoo poolt V. M.i (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud ning kohtule esitatud taotlus ning aruanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. Vladimir Makarov edastas 23.08.2021 kohtule kirja, millise kohaselt on pankrotivara arvelt tehtav väljamakse 2760 eurot arusaamatult suur. Sama kirjaga taotleb võlgnik enda määramist

usaldusisikuks, lubab tegeleda tulutoova tegevusega ning palub võimalust koguda raha enda pangaarvele võlausaldajatele väljamaksmiseks, milline on lihtsam kui teha avaldusi Vanglale ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning tasuda iga väljavõtte eest. Võlgnik lubab täita oma kohustused kohusetundlikult. Kohtule ei nähtu antud kirjast võlgniku vastuväidet vaid pigem arusaamatust. Kohus selgitab võlgnikule allpool pankrotimenetluse kuludega seonduvat. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) lg 3 kohaselt kui pankrot kuulutati välja enne käesoleva seaduse § 44 lõike 3 kehtetuks tunnistamist, kohaldatakse selle menetlemisel enne 2010. aasta 1. jaanuari kehtinud käesoleva seaduse § 44 lõike 3 redaktsiooni. Ja lg 5 kohaselt kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Maakohus, tutvunud pankrotihalduri taotlusega leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Lisaks tuleb algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõppemine PankrS § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. Vastavalt PankrS § 158 lg-le 1 kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, sama paragrahvi lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohtule pankrotihalduri poolt esitatud taotluse kohaselt puuduvad võlgniku pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu ning pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Kohus nõustub pankrotihalduri hinnanguga ning leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on määrus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Ly Müürsoo tuleb vabastada võlgniku pankrotihalduri kohustustest.

PankrS § 65 järgi on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Lisaks tasule on halduril, tulenevalt PankrS § 66 lg-st 1, õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Kohus selgitab võlgnikule pankrotimenetluse kuludega seonduvat. Halduri 9.08.2021 esitatud aruanne pankrotimenetluse lõpetamiseks on pankrotimenetluse kulud aruande punktis 2 lahti kirjutatud, see summa hõlmab nii ajutise halduri tasu, kulusid ja halduri tasu, ehk kogu pankrotimenetlusega seonduv kulud kokku. Kõik summad on käibemaksuga. Aruandes alapunktis 2 on viidatud, et pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalikud kulud saab suures osas katta pankrotivara arvel ja katmata osas on taotletud menetlusabi. Pankrotiavaldusega pöördus kohtusse võlgnik ise, seega pidi võlgnik arvestama, et pankrotimenetlusega seotud kulud jäetakse tema kanda. Kohus leiab, et pankrotihalduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii pankrotihalduri tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine Praegusel juhul on võlgnik esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis PankrS § 171 lg 2 järgi võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Seega tuleb algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Siiski juhib kohus võlgniku tähelepanu selle, et PankrS § 176 lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus. Eesti Vabariik Xxxx kaudu esitas V. M.ile pankrotimenetluses nõudeavalduse kokku summas 14 399,39 eurot. Nähtuvalt nõudeavaldusest tuleneb võlgnevus Harju maakohtu 14.04.2010 otsusest krim.asjas xxx, 20.06.2011 otsusest krim.asjas xxx, 27.05.2015.a. otsusest krim.asjas xxxx, 29.05.2015.a otsusest krim.asjas xxxx, 08.12.2016.a otsusest krim.asjas xxxx, 23.01.2017.a otsusest krim.asjas xxxx, 01.03.2017.a otsusest krim.asjas xxxx, 04.05.2017.a otsusest krim.asjas xxxx ja 27.02.2019.a otsusest krim.asjas xxxx. Kuna karistuse kandmise algus oli 06.06.2018 ja karistuse pikkuseks on 7 aastat ja 5 kuud ja 28 päeva, siis vabaneb V. M. eelduslikult 4.12.2025.aastal. Kohus selgitab, et võlgnikul on teoreetiliselt võimalik PankrS sätestatud kohustustest vabastamise menetluse raames vabaneda. Võlausaldajate nõuetest 14 399,39 € (s.o. õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju nõuded, s.t kohtuotsus kriminaalasjas) on aga sellised, millest kohtu hinnangul ei ole kohustustest vabastamise menetluse raames vabaneda võimalik. Nimetatud nõue on ka pankrotimenetluse lõpetamisel võlausaldajate nimekirjas (Eesti Vabariik Xxxx kaudu). Kohus peab siiski põhjendatuks algatada võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Kui võlgnik vabastatakse ülejäänutest kohustustest, siis on tal võimalik nimetatud nõue rahuldada ka menetluse väliselt. Lisaks kui võlgnik oma kohustusi käesolevas menetluses täidab (tulu teenimine, raha eraldamine), siis vähendab ta ka kahju hüvitamise nõuet. Käesolevas asjas on siiski võimalik saavutada eesmärk – menetluse lõppemisel ning kohustustest vabastamisel võimaldada võlgnikule uus majanduslik algus. PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Pankrotihaldur leiab, et võlgnik on võimeline ise usaldusisiku kohustui täitma. Võlausaldajad ei ole usaldusisiku kanditaati esitanud.

Kohus leiab, et V. M. on sobilik isik usaldusisiku kohustusi täitma ning kohustab V. M.i täima usaldusisiku kohustusi V. M. kohustustest vabastamise menetluses. PankrS § 84 kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Kohus selgitab võlgnikule ja usaldusisikule tema kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. • Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). • Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (PankrS § 173 lg 2). • Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (PankrS § 173 lg 3). • Usaldusisik peab PankrS lg-s 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti (PankrS § 173 lg 4). • Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (täitemenetluse seadustiku §-d 131 ja 132, PankrS § 173 lg 5). • Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (PankrS § 172 lg 2). • Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku (PankrS § 172 lg 4). Kohus kohustab V. M.i vangistuses viibimise ajal esitama kord aastas (iga aasta 15. septembril) ning pärast vangistusest vabanemist kaks korda aastas (iga aasta 15. septembril ja 15. märtsil) kohtule aruandeid. V. M.i vangistuses viibimise ajal tuleb kohtule järelevalve teostamiseks esitada vabakasutuskonto ja nõuete fondi väljavõte. Pärast vangistusest vabastamist tuleb kohtule järelevalve teostamiseks esitada aruanne, mis peab sisaldama teavet võlgniku sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet. Vangistuses viibides kehtib V. M.i kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh § 44, mille esimese lõike kohaselt kannab vanglateenistus kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele ning teise lõike kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvel summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. Pärast vangistusest vabanemist kehtib võlgniku suhtes PankrS § 173 lg 3, mis näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Pärast võlgniku vangistusest vabanemist peab usaldusisik PankrS § 173 lg 4 järgi, PankrS § 173 lg 3 nimetatud tulust (töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib

asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab võlgnikule kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kandma teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 5. septembril). TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. V. M.il on kohustus kontrollida oma arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta 5. septembril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele. PankrS § 175 lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 176 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. PankrS § 177 lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega.