Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

kokkukutsumata. Avalduse kohaselt ei ole otsused puudutatud isiku poolt vaidlustatud. Käesolevaks on tööd tehtud ning avaldaja on tasunud ehitustöö eest vahemikus 03.08.2020 kuni 06.01.2021 51 652 eurot. Puudutatud isik ei ole arveid käesolevani tasunud. 03.03.2021 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse. 13.04.2021 esitas puudutatud isik kohtule seisukoha avalduse osas koos lisadega. Puudutatud isik palus kohtul jätta avaldus rahuldamata, kuivõrd 16.07.2020 ja 09.11.2020 üldkoosoleku otsused on puudutatud isiku hinnangul tühised, kulutuse tegemist ei ole otsustatud ning kohane viis kulutuste otsustamiseks on uue majanduskava kehtestamine, mida aga ei ole tehtud. Puudutatud isiku vastusest nähtuvalt on üldkoosoleku otsused tühised seetõttu, et on olulises vastuolus otsuse vastuvõtmise korra ja põhikirjaga. 29.04.2021 kirjaga andis kohus puudutatud isikule tähtaja teatada kohtule, kas puudutatud isik on nõus asja menetlemisega kirjalikus menetluses. 04.05.2021 edastas puudutatud isik kohtule kirja, milles teatas, et puudutatud isik on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Ühtlasi teatas puudutatud isik, et on nõus sõlmima avaldajaga kokkuleppe kui avaldaja vähendab oma nõuet 885 euro ulatuses ning loobub viiviste nõudest. 07.05.2021 kirjaga tegi kohus pooltele ettepaneku lahendada käesolev tsiviilasi kompromissi sõlmimise teel ning teavitada kohut hiljemalt 20.05.2021 kompromissi sõlmimise võimalikkusest. 19.05.2021 edastas avaldaja kohtule täiendava vastuse. Puudutatud isik esitas 20.05.2021 kohtule seisukoha, milles avaldas, et puudutatud isik on jätkuvalt nõus sõlmima avaldajaga kompromissi. 02.06.2021 edastas puudutatud isik kohtule menetluskulude nimekirja. 17.06.2021 määrusega andis kohus pooltele tähtaja kirjalike seisukohtade, täienduste, tõendite, taotluste (sh menetluskulude nimekirja) või kompromisslepingu esitamiseks kuni 28.06.2021 ning vastaspoole esitatule vastamiseks kuni 08.07.2021. 22.06.2021 teavitas puudutatud isik kohut, et puudutatud isik jääb oma 13.04.2021 seisukohas esitatud vastuväidete juurde, paludes selles jätta avaldus rahuldamata ja mõista avaldajalt välja puudutatud isiku menetluskulud. Lisaks avaldas puudutatud isik, et on jätkuvalt valmis kompromissi sõlmimiseks. 28.06.2021 kirjas teavitas avaldaja kohut, et avaldaja ei näe mitte mingit alust kompromissi sõlmimiseks ning, et maja remondi arved olid esitatud kõigile korteriomanikele vastavalt nende omandi suurusele. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Lähtuvalt TsMS § 613 lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vaidlus puudub järgnevates käesoleva asja lahendamise seisukohalt olulistes asjaoludes. Puudutatud isikule kuulub XXX asuv korteriomand. Seega on puudutatud isik korteriühistu liige. Avaldaja on esitanud igakuiselt majandamiskulude arveid. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule arve nr XXX katuse remondi eest summas 1884,09 eurot ning arve nr XXX ventilatsiooni ja korstnate vahetamise eest summas 1045,80 eurot. Kohus loeb nimetatud asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 näeb ette, et korteriomandite eset valitsetakse seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes.

Avaldusest nähtuvalt võtsid korteriühistu liikmed 16.07.2020 üheksa poolt häälega vastu otsuse üldkoosolekut kokkukutsumata teostada katuseremondi. Kõik korterite omanikud pidid maksma oma osa (mis on arvestatud soodsaima hinnapakkumise OÜ M poolt) katuse remondi eest ruutmeetri järgi. Avalduse kohaselt ei ole otsus vaidlustatud, seetõttu kehtib ning on täitmiseks kohustuslik. Käesolevaks on tööd tehtud ning avaldaja on tasunud ehitustöö eest vahemikus 03.08.2020 kuni 06.01.2021 51 652 eurot. Puudutatud isikule esitati arve nr XXX katuse remondi eest summas 1884,09 eurot maksetähtajaga 29.09.2020, mida puudutatud isik ei ole käesolevani tasunud. Avalduse kohaselt ilmnes katuse remondi käigus avarii olukord, st ventilatsiooni ja kütte korstnad hakkasid varisema ja vajasid välja vahetamist. Juhatus viis läbi uue kirjaliku hääletamise ning 09.11.2020 kaheksa poolt häälega otsustati üldkoosolekut kokkukutsumata, et iga korteri omanik maksab oma osa eraldi arvega. Puudutatud isikule esitati arve nr XXX korstnate vahetamise eest summas 1045,80 eurot maksetähtajaga 24.11.2020. Puudutatud isik ei ole arvet käesolevani tasunud. Avalduse kohaselt ei ole 09.11.2020 otsus vaidlustatud, seetõttu kehtib ning on täitmiseks kohustuslik. Avaldaja nõuab tasumata makseid katuse remondi ja korstnate vahetamise eest. Puudutatud isik avaldas, et ta ei nõustu avaldaja poolt taotletuga, kuivõrd 16.07.2020 ja 09.11.2020 üldkoosoleku otsused on tühised, kulutuse tegemist ei ole otsustatud ning kohane viis kulutuste otsustamiseks on uue majanduskava kehtestamine, mida aga ei ole tehtud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne ütleb üheselt (lk 334 p 3.1.), et kaasomandis oleva asja valdamise ja kasutamisega seotud koormatised ja kulutused on ühise asja valdamise ja kasutamise küsimused, mille kohta kehtib üldreegel, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt. Paragrahv 75 sätestab reegli kulutuste kandmise ja kahju katmise kohta, mille kohaselt toimub see kaasomanike poolt vastavalt nende kaasomandi osa suurusele. Koormatisteks ja kulutusteks, mida tuleb kaasomanikul kanda võivad olla muuhulgas vajalikud kulutused asja korrashoiuks ja valitsemiseks. Lisaks nähtub asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaandest (lk 336 p 3.3.), et kaasomandis olevale asjale tekitatud kahju on kaasomanike ühine kahju ning kahju tuleb katta vastavalt kaasomanike osadele kaasomandis. Käesolevalt oli vajalik teostada maja katuseremont ning vahetada välja maja ventilatsioon ja korstnad seoses katuse remondi käigus aset leidnud avariiolukorraga (so korstnate varisemisega). Tehtud kulutuste eest olid kaasomanikud kohustatud tasuma vastavalt nende kaasomandi osa suurusele. Avalduse kohaselt esitatigi arved tehtud vajaliku töö eest igale korteriomanikule vastavalt nende osa suurusele tulenevalt üldkoosoleku otsustest. Puudutatud isik vaidles 13.04.2021 seisukohas vastu üldkoosoleku otsustele. Kohus selgitab, et KrtS § 29 lõike 3 kohaselt korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg on 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates. Puudutatud isik ei ole otsuseid ettenähtud tähtajal vaidlustatud, mistõttu on üldkoosoleku 16.07.2020 ja 09.11.2020 otsused kehtivad ning täitmiseks kohustuslikud. Samuti, puudutatud isikul on katuse- ja korstnaremondi kulude katmise kohustus sõltumata üldkoosoleku otsustest. AÕS § 72 lg 4 järgi kaasomanikel on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Seega, kui kulutus oli vajalik, võib seda teha ka teiste kaasomanike nõusolekuta. Vajalik kulutus on Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 63 p 1 järgi selline kulutus, millega säilitatakse asja või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Kohus leiab, et katuse remont on vajalik kulutus, sest selle mittetegemine võib põhjustada maja täieliku või osalise hävimise ja selle sihtotstarbelise kasutamise. Samuti nähtub asja materjalidest, et ventilatsiooni ja kütte korstnad oli avariilased ja hakkasid varisema. Ka selle parandus on vajalik kulutus TsÜS § 63 p 1 tähenduses. Katus on

kõigi korteriomanike mõttelisse ossa kuuluv osa. Kulutused on tänaseks tehtud, mistõttu on ka puudutatud isikul selle kulutuse hüvitamise kohustus. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Puudutatud isik ei ole nõude suurusele vastuväiteid esitanud. Kohus rahuldab avalduse ning mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 2929,89 eurot (so arve nr XXX alusel summas 1884,09 eurot ja arve nr XXX alusel summas 1045,80 eurot). VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Avaldaja nõuab puudutatud isikult viiviseid summas 69,23 eurot, so arve nr XXX alusel 8% aastas alates 25.11.2020-04.02.2021 summas 16,48 eurot ning arve nr XXX alusel 8% aastas alates 30.09.2020-04.02.2021 summas 52,75 eurot. Kohus leiab, et avaldaja viivisenõue on põhjendatud ning viivis summas 69,23 eurot tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Lisaks mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja edasiulatuva viivise alates avalduse esitamisest, so 09.02.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni avaldaja poolt taotletud viivisemääraga. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et käesoleva juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Menetlus on küll toimunud avaldaja huvides, kuid menetlus on tingitud puudutatud isiku poolt arvete tasumata jätmisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Avaldaja menetluskuluks on riigilõiv summas 87,90 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Riigilõivuseaduse § 59 lg 4 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitatavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Avaldaja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu summas 87,90 eurot. TsMS § 172 lg 9 kohaselt asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kuivõrd hagita menetluses esitatavalt avalduselt on ettenähtud riigilõiv summas 50 eurot, kuid avaldaja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu summas 87,90 eurot, siis on avaldajal võimalik taotleda riigilõivu summas 37,90 eurot tagastamist. Riigilõivukulu summas 50 eurot on põhjendatud ja tuleb jätta puudutatud isiku kanda.

Puudutatud isik on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, paludes kohtul mõista avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud summas 1722 eurot (sealhulgas käibemaks). Kuivõrd kohus rahuldab avalduse, jäävad puudutatud isiku menetluskulud puudutatud isiku enda kanda. Eeltoodu põhjal määrab kohus avaldaja menetluskuluna kindlaks riigilõivukulu summas 50 eurot. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.