17.september 2021, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasi
OOO „Attack Concert“ hagi Breveiko SS OÜ (endine nimi Pärnu Kuursaal OÜ) vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
18 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OOO „Attack Concert“ (OOO „Aттак Концерт“, registrikood 1097746127148, asukoht Druzhinnikovskaja 15213, Moskva linn, 123242, Venemaa), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev (e-post [email protected]) Kostja: Breveiko SS OÜ (endine nimi Pärnu Kuursaal OÜ, registrikood 12890499, asukoht Mõisa 4, Tallinn) juhatuse liige Lauri Hansberg (e-post [email protected])
Kohtuistung
11.06.2021 osales vandeadvokaat Ilja Santašev
RESOLUTSIOON
1.Määrata tsiviilasja hinnaks 18 500 eurot.
2.Rahuldada OOO „Attack Concert“ hagi Breveiko SS OÜ (endine nimi Pärnu Kuursaal OÜ) vastu osaliselt.
3.Mõista Breveiko SS OÜ-lt OOO „Attack Concert“ kasuks välja 15 000 eurot.
4.Jätta rahuldamata OOO „Attack Concert“ nõue Breveiko SS OÜ kohustamiseks tulevikus hoiduma kaubamärkide „Bad Boys Blue“ ja „The Real Bad Boys Blue“ õigusvastasest kasutamisest.
5.Menetluskuludest jätta Breveiko SS OÜ kanda hagi esitamisel tasutud riigilõiv 650 eurot ja 50% hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikest kuludest, samuti kõik kostja enda kulud. Hageja lepingulise esindaja kulud ülejäänud osas ning hagi esitamisel vähemtasutud riigilõiv 100 eurot jäävad hageja kanda.
6.Määrata hageja OOO-le „Attack Concert“ menetluskulude suuruseks lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud 1508 eurot (ilma käibemaksuta) ja 650 eurot riigilõiv.
7.Vastavalt menetluskulude jaotusele Mõista Breveiko SS OÜ-lt välja OOO „Attack Concert“ kasuks menetluskulude katteks 1404,00 eurot.
Tsiviilasi nr 2-20-6075
8.Väljamõistetud menetluskuludelt on Breveiko SS OÜ kohustatud tasuma OOO-le „Attack Concert“ viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
9.Mõista hagejalt, OOO „Attack Concert“ Eesti Vabariigi kasuks välja 100 eurot vähem tasutud riigilõivu.
10.Hageja on kohustatud Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuma kohtuotsuse jõustumisest 15 päeva jooksul, kasutades kohtuotsusele lisatud makseinfolehel märgitud rekvisiite (sh kohustuslik viitenumber).
11.Riigituludesse väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb OOO „Attack Concert“ tasuda Eesti Vabariigile viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Hageja OOO „Attak Kontsert“ esitas 24.04.2020 Pärnu Maakohtule hagi Breveiko SS OÜ (kuni 20.05.2021 ärinimega Pärnu Kuursaal OÜ) vastu kaubamärgi rikkumisega seotud kahju hüvitamiseks.
2.Kohus 13.05.2020 määrusega võttis hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja hagile vastamiseks. 30.06.2020 kostja esitas vastuse hagiavaldusele.
3.11.06.2021 toimus kohtuistung, milles osales hageja esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, vaid teatas, et temale istungi aeg ei sobi, kuna tema jurist on haigestunud. Kohus kohustas kostjat esitama kohtule juristi andmed ja tõendama tema haigestumist, kostja seda teinud ei ole. Hageja taotlusel kohus vaatas asja sisuliselt läbi kostja osavõtuta.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
4.Hagiavalduse kohaselt OOO Attack Concert on rahvusvaheline kontserdiagentuur, kellele muuhulgas kuuluvad üldtuntud kaubamärgid „BAD BOYS BLUE” ning "THE REAL BAD BOYS BLUE". Bänd „BAD BOYS BLUE” on laialt tuntud kogu maailmas ja sealhulgas ka Eestis, kui legendaarne muusikakollektiiv, mis oli moodustatud 1984 aastal Saksamaal. Alates 1984 aastast kuni käesoleva ajani bändi põhiliseks ja nüüdseks ainsaks osaliseks ja solistiks on John McInerney. "BAD BOYS BLUE" ja "THE REAL BAD BOYS BLUE" kaubamärkide õigused Euroopa Liidus kuuluvad eranditult hagejale. Ilma hageja loata ei saa kasutada antud kaubamärke kontserdi korraldamisel ning teisel üritusel, mis on seotud artisti esinemisega nime Bad Boys Blue ja/või The Real Bad Boys Blue all. Samuti ei saa ilma hageja loata antud kaubamärke kasutada reklaamis, veebikeskkonnas, meediakeskkonnas, plakatitel, posteritel jne.
5.Hageja sai teada, et Pärnu Kuursaal OÜ 15.02.2020 korraldas üritust nimega ,,15/02 Bad Boys Blue Pärnu Kuursaalis!”, mida on esitatud ja reklaamitud nii, nagu see on bändi "Bad Boys Blue"
Tsiviilasi nr 2-20-6075 eksklusiivne kontsert. Kostja Facebook'is üritus on reklaamitud nii, et nagu Pärnu Kuursaalis esineb bänd The Real Bad Boys Blue. Bänd "Bad Boys Blue" tegelikkuses ei kavatsenud esineda kontserdil ,,15/02 Bad Boys Blue Pärnu Kuursaalis!” ja keegi ei ole andnud kostjale luba kasutada tähiste "Bad Boys Blue" ja/või "The Real Bad Bous Blue" kasutamiseks kontserdi korraldamisel, läbiviimisel ja reklaamimisel.
6.Nime "Bad Boys Blue" all Pärnu Kuursaalis esines Herb Maccoy, kes ei oma õigust oma tegevuses, mis on seotud muuhulgas muusika üritustel (kontserditel) osalemisega, kasutada kaubamärke “BAD BOYS BLUE” ja/või "THE REAL BAD BOYS BLUE". Kaubamärgi omanik OOO Attack Concert ei ole andnud ei Herb Maccoy’le ega kellelegi teisele luba siin mainitud kaubamärkide kasutamiseks. Herb Maccoy ei oma seost ülemaailmselt tuntud bändiga Bad Boys Blue. Seega asjaolu, et Herb Maccoy kasutab nimesid Bad Boys Blue ja The Real Bad Boys Blue, on ebaseaduslik ja sellega petetakse neid, kes tuleb kontserdile kuulama Bad Boys Blue hitte. Pärnu Kuursaal OÜ poolt 15.02.2020 korraldatud üritus, kus on avaldatud, et 15.02.2020 toimub Pärnu Kuursaalis Bad Boys Blue eksklusiivne kontsert, on korraldatud kaubamärgi omaniku ainuõiguse rikkumisega.
7.Ebaseaduslik üritus on tekitatud kahju kaubamärgi omanikule. Hageja on esitanud kostjale nõudekirja, kus teatas õigusrikkumisest, keelas Pärnu Kuursaal OÜ-le kasutada kaubamärke “BAD BOYS BLUE” ja "THE REAL BAD BOYS BLUE" ning nõudis kahju hüvitamist summas 15 000,00 eurot. Kostja vastas hagejale, et "kostja majas toimus Herb Mccoy kontsert, kes oli ansambli The real bad boys blue solist! Seega oli info igati tõene! Postril oli ilusti välja toodud Herb Mccoy nimi ning lisaks ka tema foto. Seega nõudel ei ole mingit alust". Pärast nõudekirja kättesaamist eemaldas kostja oma lehekülgedelt kõik pildid Herb Maccoy'ga ning eemaldas kõik viited kaubamärgile "Bad Boys Blue".
8.Hageja leiab, et kostja peab hüvitama hagejale saamata jäänud tulu, mille peaks hageja saama bändi BAD BOYS BLUE esinemise eest. Bändi Bad Boys Blue esinemine maksab ametlikult 15 000,00 eurot. Hageja on seisukoha, et käesolevas olukorras kaubamärgiomaniku saamata jäänud tuluks tuleb pidada 15 000,00 eurot. Alternatiivselt palub hageja mõista kostjalt välja rikkumise teel teenitud tulu summas 15 000 eurot. Hageja lähtub oma kogemusest ja leiab, et kostja tulu ürituse korraldamisel moodustas 15 000 eurot. Samuti hageja palub kohustada Pärnu Kuursaal OÜ’d hoiduma tulevikus kaubamärkide „Bad Boys Blue“ ja „The Real Bad Boys Blue“ õigusvastasest kasutamisest.
9.Hagi õigusliku alusena viitab hageja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p-le 5, § 1055 lg-tele 1 ja 3, § 1037 lg-le 1, §-le 1039 ning kaubamärgiseaduse (KaMS) §-le 57.
KOSTJA VASTUS
10.Kostja kirjalikus vastuses ei tunnista hageja nõudeid ja on seisukohal, et hageja nõuetel puudub alus. Kostja ei ole hagejale kahju tekitanud ega kaubamärkide ainuõigust kahjustanud. Kostja põhjendab, et korraldas 15.02.2020 aastal Pärnu Kuursaalis retromuusika õhtu, mille peaesinejaks oli Herb Maccoy, kes esitas retrolugusid ansambli Bad Boys Blue ja the Real Bad Boys Blue repertuaarist. Herb Maccoy omab otsest seost muusikalise kooseisuga The Real BAD BOY BLUE, mis tegutses peale algse BAD BOYS BLUE bändi lagunemist kaheks muusikaliseks koosluseks ja millest ühte kuulus ka Pärnus esinenud Herb MacCoy solistina. Herb McCoy seosed ansambliga The Real Bad Boys Blue on leitavad Wikipedia veebilehelt. Samuti on leitav Herb Maccoy seos ansambliga „The Real Bad Boys Blue Herb Maccoy kodulehel www. http://herbmccoy.eu/en/, millel ta esitleb ennast kui lauljat ansamblist The Real BAD BOYS
BLUE.
11.Kostja kodulehel oleval ürituse postril kesksel kohal oleval Herb MacCoy pildi kohal suures kirjas „Legendaarne retrolegend Pärnu Kuursaalis“, mis viitab otseselt sellele, et pildil olev isik esineb Pärnu Kuursaalis, mitte ansambel BAD BOYS BLUE nagu on ekslikult sedastanud hageja. Herb MacCoy pildi allosas on lisatud ühe tekstina juurde koos Herb MacCoy nime väljatoomisega viide tema seotusele bändiga The Real BAD BOYS BLUE. Hageja on ekslikult ja valesti sedastanud postriga edastatavat sõnumit. Kostja ei ole reklaaminud üritust ansambli BAD BOYS
Tsiviilasi nr 2-20-6075 BLUE kontserdina. Kostja on reklaaminud üritust retrolegendi the real BAD BOYS BLUE laulja Herb MacCoy esinemisena. Kokkuvõtvalt on sama sisu ka Facebooki lehel oleval infol. Kostja korraldatud üritus oli igati seaduslik ja ürituse reklaamimisel edastatav sõnumi sisuks oli, et ei esine mitte BAD BOYS BLUES bänd vaid retrolegend Herb MacCoy kes on olnud THE REAL BAD BOYS BLUES solist.
12.Kostja leiab, et eelnevast tulenevalt ei ole hagis toodud kaubamärgi rikkumise eeldused täidetud nagu väidab hageja hagi punktis 31. Kostja poolt korraldatud üritust ei saa kuidagi seostada (ka reklaami alusel) hageja ega muusikabändi BAD BOYS BLU-ga John McInerney isikus. Ürituse keskne isik oli Herb MacCoy.
13.Kostja tugineb KaMS § 16 lg 2 sätestatud kaubamärgiomaniku ainuõiguse piirangutele ning Riigikohtu lahendi 2-16-6665 punktile 14. Kostja on kasutanud oma ürituse reklaamis järgides head äritava tarbija teavitamist kontserdist, kus esineb retrolegend Herb MacCoy endisest the real BAD BOYS BLUE bändist. Ilma kaubamärgiga identset tähist BAD BOYS BLU või the Real BAD BOYS BLUE kasutamata pole võimalik sellist informatsiooni tarbijatele (ürituse külastajatele) edastada. Sellise info avaldamist (identne sõnastus kaubamärgiga) võimaldab KaMS § 16 lg 2, mistõttu puudub lisaks ka ainuõiguse rikkumise eeldustele ka antud asjas kaubamärgi ainuõiguse rikkumise võimalikkus. Antud asjas on oluline, et Herb MacCoy omab otsest seost ansambliga The Real Bad Boys Blue, mistõttu ei saa kaubamärgi ainuõiguse omanik keelata kaubamärgiga identse tähise kasutamist Herb MacCoy-ga seotud esinemise reklaamis, sest see selgitab tarbijale (üritusel osalejale) teenuse päritolu ehk tausta (esineb The Real Bad Boys Blue endine solist Herb MacCoy). Kaubamärgi ainuõiguse rikkumine oleks toimunud kui üritusel osalev esinejal puuduks seos the Real BAD BOYS BLUE bändiga.
14.Kuigi kostja ei ole hagejale kahju tekitanud ja ei tunnista hagis esitatud nõudeid, märgib kostja hagis esitatud kahjunõude suuruse kohta järgnevat: hageja hinnang võimaliku kahju suurusele ei ole õige ja selle hüpoteetiline suurus on hageja poolt tõendamata. Kahju tõenduseks esitatud tõend lepingu näol Vene Föderatsioonis toimunud erapeo läbiviimise eest makstud tasu kahjuks hindamisel on sobimatu. Hagi 32. punktis hageja väidab, et kahjuks on hageja saamata jäänud tulu. Esitatud leping fikseerib korraldaja ehk siis hageja tasu, milles sisalduvad kõik korraldaja (antud juhul hageja) täitmisega seonduvad kulud. Selleks, et hinnata hageja saamata jäänud tulu peaks hageja Eestis korraldama kontserdi ja sealt teenitud tulu eraldi välja tooma, erinevalt erapeost sõltub kontserdi tulu külastajate arvust. Samuti märgib kostja et hageja hinnang kostja poolt ürituse korraldamisest saadud tulu suurusele (eeldusel, et kostja oleks rikkunud hageja õigusi) on subjektiivne ja ei ole mingilgi määral tõendatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
15.Hageja taotlusel kohus kohtuistungil vaatas asja läbi sisuliselt, ilma kohtuistungile ilmumata jäänud kostja osavõtuta. Kostja ei ole ka pärast kohtuistungit esitanud kohtule oma väidetava juristi andmeid ega tõendanud tema istungile ilmumist takistanud haigestumist. Samal ajal on kostja endine juhatuse liige K. K. (juhatuse liige kuni 24.05.2021) ja praegune juhatuse liige Lauri Hansberg (juhatuse liige alates 24.05.2021) e-toimiku kaudu saanud kätte kohtuistungi protokolli (vastavalt 16.06.2021 ja 18.06.2021) ning Lauri Hansberg 26.06.2021 ka pärast kohtuistungit esitatud hageja menetluskulude nimekirja. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid asja sisulisele arutamisele ilma kostja osavõtuta, samuti ei ole kostja esitanud mingeid täiendavaid seisukohti või vastuväiteid hageja poolt istungil avaldatud ega hageja menetluskulude kohta.
16.Hageja kohtule esitatud hagiavalduses väidab, et kostja on rikkunud hageja kaubamärgi õigust ning kostja peab hageja õiguste kahjustamise eest peab maksma hüvitist. Hageja nõuab esimese eelistusena kahju hüvitamist saamata jäänud tuluna bändi Bad Boys Blue tavapärase esinemistasu summas 15 000 eurot. Alternatiivselt taotleb kostjalt välja mõista rikkumise teel teenitud tulu, mille summaks hageja hindab samuti 15 000 eurot. Samuti hageja taotleb kohustada kostjat edaspidi hoiduma hagejale kuuluvate kaubamärkide õigusvastasest kasutamisest.
Tsiviilasi nr 2-20-6075
17.Tutvunud kohtule esitatud kirjalike seisukohtadega, arutanud asja hageja esindajaga suuliselt kohtuistungil ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud tõendeid, kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
18.Kohtule esitatud tõendite kohaselt hageja on rahvusvaheline kontserdiagentuur, kellele muu hulgas kuuluvad kaubamärgid „BAD BOYS BLUE“ ja „THE REAL BAD BOYS BLUE“. Nimetatud asjaolud on tõendatud hageja registreerimise tunnistusega ja registrikaardi väljavõttega (toimikus lk 36-57 dokumendid koos tõlgetega eesti keelde) ning kaubamärgi Euroopa Liidus registreerimise tunnistustega (lk 8-11). Kaubamärgi tunnistuste kohaselt on kaubamärgiga kaitstud sõnaühendid BAD BOUS BLUE (kaubamärgi registri nr 008509631) ja THE REAL BAD BOYS BLUE (008509655). Mõlema kaubamärgi omaja on eranditult hageja, OOO ATTACK Kontsert“. BAD BOYS BLUE kaubamärk on registreeritud 10.05.210 ja kehtib kuni 25.08.2029. THE REAL BAD BOYS BLUE on kaubamärgina registreeritud 22.01.2010 ja registreering kehtib kuni 25.08.2029. Eeltoodust tulenevalt on hageja kaubamärgiomanik kaubamärgiseaduse (KaMS) § 4 lg 2 tähenduses.
19.Kaubamärgi kaitse Euroopa Liidus (sh Eestis) hõlmab muu hulgas Nizza klassifikatsiooni klassi 9 (foto-, filmi-, audiovisuaalseadmed; heli, kujutise või andmete salvestamise, edastamise, taasesitamise ja töötlemise aparatuur ja seadmed; salvestatud ja allalaaditav meedia salvestus- ja talletusvahendid), 16 (fotod), 41 (meelelahutus, ajaviite ja kultuuriüritused). See tähendab, et ilma hageja loata ei saa neid kaubamärke kasutada kontserdi korraldamisel ega teistel üritustel, mis on seotud artisti esinemisega nime Bad Boys Blue ja/või The Real Bad Boys Blue all. Samuti ei või ilma hageja nõusolekuta kasutada kaubamärke reklaamis, veebikeskkonnas, meediakeskkonnas, plakatitel, postritel jms. Kohus nõustub hagejaga, et tegemist on üldtuntud kaubamärkidega, mis seostuvad üheselt muusikabändiga „BAD BOYS BLUE“ (www.badboysblue.eu).
20.Asjas ei saa olla vaidlust, et kostja, selle aegse ärinimega Pärnu Kuursaal OÜ, korraldas 15.veebruaril 2020 Pärnu Kuursaalis meelelahutusliku ürituse nimega ,,15/02 Bad Boys Blue Pärnu Kuursaalis!”. Ürituse reklaamimisel on kasutatud hagejale kuuluvaid kaubamärke „Bad Boys Blue“ ja „The Real Bad Boys Blue“. Hageja väidetel ei ole hagejalt selleks nõusolekut küsitud ning hageja ei ole talle kuuluvate kaubamärkide kasutamiseks selle ürituse korraldamisel/reklaamimisel luba andnud. Hageja toob esile, et üritust esitleti ja reklaamiti nii, nagu see on bändi "Bad Boys Blue" eksklusiivne kontsert. Seda tõendab ka hagiavaldusele lisatud väljatrükk kostja veebilehelt (toimikus lk 12). Samuti Facebook'is on kostja üritus on reklaamitud nii, et nagu Pärnu Kuursaalis esineks bänd The Real Bad Boys Blue (vt väljatrükid kostja FB kontolt, toimikus lk 13 – 14). Hageja väidetel ei pidanud Bad Boys Blue ega The Real Bad Boys Blue tegelikult Pärnu Kuursaalis esinema. Selle üle ei ole ka vaidlust - kostja kinnitab samuti, et Pärnu Kuursaalis pidi esineme Herb Mccoy, kes on endine The Real Bad Boys Blue solist, ja nii olevat kostja üritust ja esinejat ka reklaaminud.
21.Kohus leiab, et tõele ei vasta kostja väide, et kostja korraldas ja reklaamis üksnes Herb Maccoy esinemist. Kostja ei ole oma väite kinnituseks ühtegi tõendit esitanud. Hageja esitatud reklaamplakatitel ja Facebook’i postitustel on esiplaanil ja püüab tähelepanu kaubamärgiga kaitstud sõnaühend „THE REAL BAD BOYS BLUE“. Kostja veebilehel avaldatud postril (lk 12) on taustal (ilmselt) Herb Maccoy foto, esiplaanil suurte tähtedega THE REAL BAD BOYS BLUE ja selle all oluliselt väiksemas kirjas Herb Maccoy nimi. Postri all on üheselt mõistetav tekst „15/02 Bad Boys Blue Pärnu Kuursaalis!“. Ka kostja veebilehel link ürituse ingliskeelsele kavale (https://parnukuursaal.ee/en/events/15-02-bad-boysblue-parnu-kuursaalis-a/) viitab üheselt Bad Boys Blue, mitte Herb Maccoy esinemisele. Samuti
Tsiviilasi nr 2-20-6075 on veebilehel selgesõnaliselt märgitud (vt lk 12 pöördel): „Bad Boys Blue eksklusiivne kontsert! Legendaarne retrolegend Pärnus***BAD BOYS BLUE***(Herb McCoy). Seejuures jääb Herb McCoy sulgudes nimi järgmisele reale, esile tõuseb läbiva suurtähega kirjutatud ja tähekeste vahele paigutatud üldtuntud bändi nimi. Kostja Facebook-i kontol on ürituse juures kuvatud foto plakatist nii, et Herb Maccoy nime ei ole üldse näha, on üksnes nimi The Real Bad Boys Blue. Postituses on ürituse pealkirjaks 15/02 The Real Bad Boys Blue Pärnu Kuursaalis, üksikasjade all on märgitud: „15/02 Pärnu Kuursaalis; Legendaarne retrolegend Pärnus; selle all tähekeste vahel The Real Bad Boys Blue ning järgmisel real sulgudes Herb McCoy. Selle all „Teate ju kõik neid lugusid“ ning järgneb neli laulu pealkirja koos linkidega youtube’i videotele.
22.KaMS § 4 lg 1 kohaselt tähendab kaubamärgi õiguskaitse kaubamärgile ainuõigust omava isiku (edaspidi kaubamärgiomanik) õiguste tunnustamist ja kaitset õiguslike vahenditega. Registreeritud kaubamärgi suhtes võib ainuõigust teostada ainult kaubamärgiomanikuna kauba- ja teenindusmärkide registrisse (edaspidi register) kantud isik, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti (KaMS § 4 lg 2). Hageja on tõendanud, et tema on kaubamärkide BAD BOYS BLUE ja THE REAL BAD BOYS BLUE ainuomanik. KaMS § 14 lg 1 kohaselt on hagejal kui kaubamärgiomanikul õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses: 1) õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud; 2) õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga; 3) registreeritud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid, millega tähistatakse identseid, samaliigilisi või teist liiki kaupu või teenuseid, juhul kui kaubamärk on Eestis tuntud ja kui tähise põhjendamatu kasutamine kasutab ebaausalt ära või kahjustab kaubamärgi eristusvõimet või omandatud mainet.
23.Viis, kuidas kostja üritus reklaamis, lubab üheselt järeldada, et kostja teadlikult püüdis jätta avalikkusele mulje, et esineb tuntud bänd, mitte selle endine liige. Sellele juhtumile ei kohaldu kostja viidatud KaMS § 16 lg 1 p 2 (kostja vastuse tekstis tsiteerib KaMS § 16 lg 1 p 2 ning viide KaMS § 16 lg-le 2 on ilmselt ekslik). Hagejale kuuluvate ja konkreetse(te)le üldtuntud bändi(de)le viitavad kaubamärgid ei ole praegusel juhul käsitatavad tähistena, millel puudub eristusvõime või mis näitavad kauba või teenuse liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aega või kaupade või teenuste teisi omadusi. Kohus nõustub hagejaga, et kui Herb Maccoy (õige nimekuju Herb McCoy) ise oleks üldtuntud ning plakatil märkus „Legendaarne retrolegend Pärnu Kuursaalis“ käib Herb Maccoy kohta, siis ei olnuks kostjal vajadust ürituse reklaamimisel viidata kaubamärgiga kaitstud nimedele „The Real Bad Boys Blue“ ja/või „Bad Boys Blue“. Samuti kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei viidata plakatil ega Facebook’i postituses Herb McCoy’le kui endisele The Real Bad Boys Blue solistile. Kostja ka ise oma vastuses toob esile, et ilma kaubamärgiga kaitstud nimesid kasutamata ei ole võimalik tarbijale edastada infot, et esineb endine The Real Bad Boys Blue liige. Seega kostja sisuliselt tunnistab, et ilma kaubamärgiga kaitstud nimesid The Real Bad Boys Blue/Bad Boys Blue kasutamata ei ole võimalik Hereb McCoy esinemist müüa, sest Herb McCoy ise ei ole retrolegendina tuntud ning tema nimest klientide üritusele meelitamiseks ei piisa. Lisaks ei ole plakatil ega Facebook’i postituses Herb McCoy’d reklaamitud The Real Bad Boys Blue endise liikmena, Herb McCoy nimi kajastub vähemärgatavalt, sh plakatil on kasutatud ebaõiget nimekuju Herb Maccoy, Facebook’is avaldatud ürituse reklaamis on H. McCoy seostatav pigem youtube’i videotega, mitte esinemisega 15.02.2020 üritusel.
24.Kostja üritust reklaamides jätnud üheselt mõistetavalt mulje, et esineb bänd „The Real Bad Boys Blue“, kostja poolt sotsiaalmeedias ja kostja veebilehel ürituse kohta edastatud
Tsiviilasi nr 2-20-6075 informatsioonis on kasutatud ka Bad Boys Blue nime. Kostja huvi ürituse korraldamisel on ilmselgelt võimalikult suure tulu teenimine. Seega on kostja kasutanud hagejale kuuluvaid kaubamärke ilma viimase nõusolekuta tulu teenimise eesmärgil. Hageja soovib, et kostja hüvitaks talle õiguste rikkumisega tekitatud kahju hagejal saamata jäänud tulu näol (võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043) või alternatiivselt annaks õiguste rikkumise hüvitamiseks välja rikkumise teel teenitud tulu (VÕS § 1037).
25.VÕS § 1043 järgi on teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kohustatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. See tähendab, et õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldusena peab kohus tuvastama, et hagejale on tekkinud kahju, kostja on teinud teo või toimingu, mis rikub hageja õigusi, õiguste rikkumine on õigusvastane, kostja on rikkumises süüdi ning kostja teo ja hagejale kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos.
26.VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kostjal ei olnud seadusest tulenevat õigustust kaubamärgi kasutamiseks kaubamärgi omaniku loata. Seega kostja on hageja õigusi kaubamärgile rikkunud ning selline rikkumine on seadusest tulenevalt õigusvastane. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kahju tekitaja süüd eeldatakse: kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, peab kahju tekitaja vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Kostja ei asjas mingeid tõendeid esitanud, sh ei ole tõendanud õiguste rikkumises süü puudumist. Kostja seisukoht, et tal oli õigus hageja nõusolekuta ja loata kasutada hagejale kuuluvaid kaubamärke, on kohtu hinnangul ekslik. Eeltoodu alusel sõltub kahju hüvitamise nõude rahuldamine sellest, kas hagejal on kostja poolt hageja kaubamärgiõiguste rikkumise tagajärjel tekkinud kahju.
27.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud hagejal kahju tekkimist saamata jäänud tulu näol. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg -te 1 ja 2 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 4 sätestab, et saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Selles asjas ei ole vaidlust, et bänd Bad Boys Blue (ega The Real Bad Boys Blue) ei pidanud 15.02.2020 kostja korraldatud üritusel osalema. Hagejal ei ole jäänud tulu saamata ning hageja ei ole kaotanud kasu saamise võimalust seeläbi, et kostja reklaamis Herb McCoy 15.02.2020 esinemist Bad Boys Blue/The Real Bad Boys Blue kaubamärke kasutades. Eeltoodu alusel ei ole õiguslikku alust rahuldada hageja esimese eelistusena esitatud kahju (saamata jäänud tulu) hüvitamise nõuet.
28.Kohus leiab, et hageja rahaline nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada alternatiivselt esitatud alusetu rikastumise sätete alusel esitatud nõudena. VÕS § 1027 kohaselt peab isik võlaõigusseaduse 52. peatükis (s.o §§ 1027 – 1042) sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1037 lg 1 näeb ette, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse.
Tsiviilasi nr 2-20-6075 VÕS § 1038 järgi rikkujal, kes ei teadnud oma õigustatuse puudumisest ega pidanudki sellest teadma, ei ole käesoleva seaduse § 1037 lõigetes 1 ja 4 sätestatud kohustusi niivõrd, kuivõrd ta ei ole rikkumise teel saadu väärtuse ulatuses enam rikastunud ajal, mil ta enda vastu nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Rikastumise ulatuse kindlaksmääramisel ei võeta arvesse saadu omandamiseks tehtud kulutusi. VÕS § 1039 sätestab pahauskse rikkuja vastutuse: rikkujalt, kes teadis oma õiguste puudumisest või pidi sellest teadma, võib õigustatud isik lisaks saadu harilikule väärtusele nõuda ka rikkumisega teenitud tulu väljaandmist. Rikkuja peab õigustatud isikule teatama, millist tulu ta rikkumisega sai.
29.Riigikohus on 28.09.2020 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16-8751 (p 21.6) märkinud, et „Kui VÕS § 1043 alusel saab hageja nõuda endale tekitatud kahju hüvitamist ja VÕS § 1037 alusel saab ta nõuda selle summa hüvitamist, mille rikkuja tema õiguste rikkumisega kokku hoidis, siis VÕS § 1039 võimaldab nõuda rikkuja saadud tulu väljaandmist.“ Kostja poolt hageja õiguste rikkumisega kokku hoitud summana saaks hageja kostjalt VÕS § 1037 lg 1 alusel nõuda litsentsitasu, mida kostja oleks pidanud hagejale kuuluvate kaubamärkide kasutamise õiguse saamiseks maksma. Hageja võimaliku litsentsitasu suurust ei nimetanud. Hageja esindaja aga kinnitas kohtuistungil, et Bad Boys Blue lagunemise ja bändiliikmete omavaheliste suhete tõttu ei oleks ka tasu eest antud luba kaubamärke Bad Boys Blue või The Real Bad Boys Blue kasutada Herb McCoy esinemise reklaamimiseks. Hageja selgitas, et 2006.aastal oli Bad Boys Blue bändis kaks liiget: John McInerney ja Trevor Taylor. Kui nad läksid lahku, siis Trevor Taylor hakkas esinema The Real Bad Boys Blue nime all ja kutsus Herb McCoy oma bändi, Herb McCoy 2007 või 2008 enam seal ei osalenud. Bad Boys Blue nime all esines alati John McInerney, ühtegi laulu ei ole salvestatud Herb McCoy häälega, ainult John McInerney laulis sisse. Kaubamärgid registreeriti eesmärgiga, et keegi teine peale John McInerney ei saaks esineda Bad Boys Blue nime all ega seda nime kasutada. Hageja selgitas samuti, et hageja võttis Herb McCoy’lt õigus kasutada ka [Bad Boys Blue-le viitavat] internetilehekülge, hageja olevat domeeni omanikule esitatud vaide ja nõudnud domeeni hagejale kui kaubamärgi omanikule üleandmist. Kuna hageja väidetel ei oleks Herb McCoy kontserdi reklaamimiseks hagejale kuuluvate kaubamärkide Bad Boys Blue ja The Real Bad Boys Blue kasutamise õigust antud ka raha eest, ei saa hagejal olla nõuet kostja vastu VÕS § 1037 alusel, kuigi hageja ise hagiavalduses on ka sellele sättele viidanud. Hageja ei ole ka oma nõuet sõnastades ega põhjendades taotlenud rikastumisõiguse sätete alusel kostjalt välja mõista kostja poolt rikkumisega kokkuhoitut (sh kaubamärgi kasutamise tasu).
30.Kohus leiab, et täidetud on eeldused hageja nõude rahuldamiseks VÕS § 1039 alusel. Kostja ettevõtte majandustegevus on seotud meelelahutusürituste korraldamisega. Seega puutub kostja põhitegevuses igapäevaselt kokku muu hulgas autori- ja kaubamärgiõiguse teemadega. VÕS § 15 lg 4 kohaselt, kui isik ei teadnud õiguslikku tähendust omavat asjaolu raske hooletuse tõttu, siis loetakse, et ta pidi seda asjaolu teadma. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Kostjale pidi olema teada, et rahvusvaheliselt tuntud muusikakollektiivi nimi võib olla kaubamärgina registreeritud ning ei ole sellisel juhul vabalt kasutatav. Käibes vajaliku hoolsusmäära täitmiseks peab ettevõtja sellisel juhul minimaalselt kontrollima, kas kasutatav nimi on kaubamärgina kaitstud ning kas ja millistel tingimustel oleks ettevõtjal õigus bändinime oma ürituse reklaamimisel kasutada. Kaubamärgi registreerimises veendumise korral pidi kostja veenduma, kas Herb McCoyl on luba oma kontsertide reklaamimisel kasutada kaubamärgiga kaitstud nimesid. Hageja selgitas, et on Herb McCoy kontsertide korraldajatega Eestis ja Lätis on hagejal mitmel korral samasugune probleem kaubamärgi rikkumisega juba olnud. Varem ei ole hageja kohtusse pöördunud, sest siis on saadud kontserdist teada enne selle toimumist ning hageja pretensiooni peale on ürituse korraldajad reklaamplakatitelt Bad Boys Blue ja The Real Bad Boys Blue nimed
Tsiviilasi nr 2-20-6075 eemaldanud. Kohus leiab, et sellest saab järeldada, et Herb McCoy ja/või tema esindamisi Eestisse vahendavad isikud pidid olema teadlikud, et Bad Boys Blue ja The Real Bad Boys Blue nimed on kaubamärgiõigusega kaitstud ning Herb McCoyl õigust nende nimede kasutamiseks ei ole. Seega ei olnud neil kostjale esitada ka kaubamärgi kasutamise litsentsi. Saades teada, et H. McCoyl seda õigust ei olnud, pidanuks hageja pöörduma kaubamärgi omaja poole kaubamärgi kasutamiseks loa saamiseks.
31.Kostja oma vastuväidetes tugineb sellele, et ta kasutas registreeritud kaubamärgi nimetust vastavalt heale äritavale ja kooskõlas KaMS § 16 lg 1 p-ga 2, sest ilma kaubamärgiga identset tähist kasutamata ei ole võimalik tarbijat teavitada kontserdist, kus esineb retrolegend Herb MacCoy endisest The Real Bad Boys Blue bändist. See näitab, et kostjale oli tegelikult teada, millistel tingimustel võib kaubamärgiga kaitstud tähiseid kasutada ilma kaubamärgi ainuõiguse omaja nõusolekuta ehk kostja oli teadlik bändinimede Bad Boys Blue ja The Real Bad Boys Blue kaubamärgina registreerimisest ning registreeritud kaubamärgi õiguslikust tähendusest. Kostja ei ole väitnud, et on kontrollinud, kas Herb McCoyl oli hageja nõusolek enda esinemisi reklaamida Bad Boys Blue nime kasutades.
32.Kostja toob esile, et Herb McCoy on korduvalt Eestis esinenud ja on Eestis tuntud kui The Real Bad Boys Blue bändi endine laulja; lisaks on Youtube’i keskkonnas leitav hulga videoklippe Herb McCoy esinemistega, kus on kirjas tema nimi ja viide, et tegu on ex BAD BOYS BLUEga. Kostja on tõendina esitanud väidetavalt Wikipedia veebilehelt tehtud väljatrüki bändi BAD BOYS BLUE koosseisu kohta (lk 77 – 76). Tõendi vormistus lubab järeldada, et tegemist on siiski tekstidokumendiga, millele parimal juhul on andmed veebilehelt kopeeritud (puudub veebilehe väljatrükil päises ja/või jaluses tavapäraselt kuvatav veebilehe aadress). Tõendil esitatud andmete kohaselt on Herb McCoy aastatel 2005 – 2008 olnud ansambli koosseisus, mis tegutses nime all The Real Bad Boys Blue paralleelselt bändiga Bad Boys Blue. See fakt ei ole asjas olnud vaidluse all, ka hageja kinnitas Herb McCoy kunagist osalemist bändis The Real Bad Boys Blue. Sellest ei saanud kostja aga järeldada, et Herb McCoyl on õigus kasutada bändi nime oma esinemiste reklaamimiseks. Kohus jääb eelnevalt esitatud seisukoha juurde, et kui Herb McCoy ise oleks Eestis nii tuntud artist, nagu kostja väidab, ei oleks kostjal tema kontserdi reklaamimisel olnud vaja kasutada Bad Boys Blue/The Real Bad Boys Blue nime. Herb McCoy kunagine (15 aasta tagune) seotus The Real Bad Boys Blue bändiga ei anna publikule aimu oodatava kontserdi kvaliteedist. Selleks, et publikut informeerida, et esineja esitab tuntud bändi laule, ei ole vaja rõhutada Bad Boys Blue või The Real Bad Boys Blue nime. Tuleb nõustuda hagejaga, et Bad Boys Blue nime kasutamisega ei ole võimalik tagada tarbijale informatsiooni, et esinemine vastab Bad Boys Blue esinemise standardile. Seega ei esinenud KaMS § 16 lg 1 p-s 2 aluseid hageja kaubamärgiõiguse piiramiseks.
33.Vastupidiselt kostja vastuses märgitule kostja tegelikult ka ei reklaaminud 15.02.2020 kontserti Herb McCoy kui Bad Boys Blue endise liikme esinemisena. Üheski ürituse reklaamimise kohta kohtule esitatud tõendis puudub mistahes viisil märkus, et Herb McCoy on endine bändi Bad Boys Blue või The Real Bad Boys Blue liige. Kohus on otsuses varem analüüsinud, et kuulutustest ei ole selgelt aru saada, et esineb Herb McCoy, mitte Bad Boys Blue. Vastupidi – kostja on oma veebilehel selgesõnaliselt üritust reklaaminud kui „eksklusiivset Bad Boys Blue kontserti“ (vt toimikus lk 12 pöördel). Pärnu Kuursaalis korraldatud ürituse plakatitel nimetatud „retrolegend“ üldarusaadavalt ei seostu mitte Herb McCoyga, vaid üleilmselt tuntud bändiga Bad Boys Blue, kelle nimi on ürituse reklaamplakatil muust tekstist oluliselt suuremana esiplaanil. Kostja ei ole tõendanud, et Herb McCoy omaks laialdast tuntust sooloartistina. Kohus leiab, et kõik esile toodud asjaolud ja tõendid näitavad, et 15.02.2020 kostja on ürituse plakatid ja reklaamtekstid kujundanud teadlikult looma muljet, et esineb ansambel Bad Boys Blue (või The Real Bad Boys Blue), eesmärgiga tagada publiku suurem huvi ja rohkearvulisem osavõtt kontserdist ning seeläbi teenida rohkem tulu.
Tsiviilasi nr 2-20-6075 Kostja tegelikult teadis kaubamärgi kasutamise reegleid, aga ei järginud neid. Kostja pidi teadma, et tal ei ole õigust kaubamärgina registreeritud nimesid ilma kaubamärgi õiguse omaja nõusolekuta kasutada ja ta pidi teadma, et rikub hageja õigusi. Seega on kostja käitumine käsitatav hageja õiguste tahtliku rikkumisena, igal juhul ei ole kostja olulisel määral järginud käibes vajalikku hoolt. Seega kostja on olnud hageja suhtes pahauskne rikkuja VÕS § 1039 tähenduses.
34.VÕS § 1039 kohaselt võib hageja kostjalt lisaks saadu harilikule väärtusele nõuda ka rikkumisega saadud tulu väljaandmist. Rikkuja peab õigustatud isikule teatama, millist tulu ta rikkumisega saadust sai. Hageja hindab oma kogemuse põhjal rikkumise teel saadud tulu suuruseks 15 000 eurot ja palub selle kostjalt välja mõista. Kostja seisukoht, et hageja peab tõendama, et kostja teenis tulu hageja nõutavas summas, on õiguslikult põhjendamatu. VÕS § 1039 teise lause kohaselt peab rikkuja õigustatud isikule teatama, millist tulu ta rikkumisega sai. Seega lasus kostjal endal kohustus tõendada, millist tulu ta sai. Lisaks VÕS § 1039 sätestab pahauskse rikkuja kõrgendatud vastutuse, s.t õigustatud isik võib lisaks saadu harilikule väärtusele nõuda rikkumisega ebaõiglaselt teenitud tulu väljaandmist, sõltumata sellest, kas nõude esitamisest teadasaamise ajal on rikkuja enam rikastunud rikkumise teel saadu ulatuses või milliseid kulutusi ta tulu teenimiseks pidi tegema. Kohus on tuvastanud, et kostja rikkus hagejale kuuluvaid kaubamärgiõigusi pahauskselt. Kostja pidas Pärnu linnas meelelahutusasutust (Pärnu Kuursaal) ja korraldas 15.02.2020 tasulise ürituse, mida reklaamis hageja nõusolekuta hagejale kuuluvaid kaubamärke kasutades. Hageja esitatud tõenditest (üritusel osalenud isikute poolt Facebook’i postitatud foto nendest koos Herb McCoyga) nähtuvalt üritus ka toimus. Seega eelduslikult teenis kostja ürituse korraldamise eest tulu nii piletimüügi kui toidu-jookide käibelt. Kostja ei ole esitanud mingeid tõendeid 15.02.2020 üritusega teenitud tulu kohta, ole esitanud andmeid publiku arvu ega läbimüügi kohta. Samas ei ole kostja ka faktiväitena kirjalikus vastuses esile toonud, et teenis vähem kui 15 000 eurot. Kostja esindaja jättis mõjuva põhjuseta asjas korraldatud istungile ilmumata. Kostja kannab riski, et tema istungile ilmumata jätmise korral kohus hageja nõudel lahendab asja lõplikult kostja osavõtuta ning kostja ei saa võimalust vaidluse sisu kohta täiendavate selgituste ja tõendite esitamiseks.
35.Kohus leiab, et eluliselt on võimalik ja usutav, et kostja teenis 15.02.2020 üritusega tulu hageja nimetatud summas 15 000 eurot. Reklaamplakatitel kajastatud info kohaselt maksis Herb McCoy kontserdi pilet 10 eurot. Teadaolevalt pakub Pärnu Kuursaal lisaks oma külastajatele ka baari ja toitlustamist. Kui arvestada iga külastaja keskmiselt kulutatud summaks 50 eurot (10 eurot pilet + 40 eurot söögile-joogile), tähendaks 15 000 euro suurune teenistus 300 inimese osalemist üritusel. Arvestades, et Pärnu Kuursaal reklaamib end Facebook’is Eesti suurima kõrtsina, ei ole õhtu jooksul selline külastajate hulk välistatud. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagejale kuuluva kaubamärgiõiguse rikkumise teel ebaõiglaselt teenitud tuluna 15 000 eurot.
36.Lisaks rahalisele nõudele taotleb hageja taotleb kohustada kostjat ka edaspidi hoiduma Bad Boys Blue ja The Real Bad Boys Blue kaubamärgiõiguste rikkumisest. VÕS § 1055 lg 1 sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest loobumist. VÕS § 1055 lõikes 3 nähakse ette, et kui kahju õigusvastane tekitamine seisneb autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandi rikkumises, võib isik, kelle õigusi rikuti, nõuda muuhulgas rikkumisest tulevikus hoidumist. Hageja ei ole faktiliste asjaoludena esile toonud ega tõendanud, et kostja jätkuvalt rikub hagejale kuuluvaid Bad Boys Blue ja The Real Bad Boys Blue kaubamärgiõigusi. Vastupidi – hageja esindaja 11.06.2021 kohtuistungil selgitas, et samal päeval, kui hageja esitas kostjale nõudekirja (17.02.2020), eemaldas kostja kõik viited Bad Boys Blue nimele. Hageja ei ole esile toonud, et kostja kavatseb Bad Boys Blue või The Real Bad Boys Blue nime kasutades reklaamida uut kontserti või muud üritust.
Tsiviilasi nr 2-20-6075 Tsiviilasja hinna määramine
37.Kohus leiab, et hagiavalduses näidatud tsiviilasja hind rahalise nõude järgi 15 000 eurot ei ole õige, kohus on ekslikult hagi selle hinnaga menetlusse võtnud. TsMS § 136 lg 1 teise lause kohaselt kohus võib määrata tsiviilasja hinna, kui ta leiab, et hageja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Sama paragrahvi 4.lõikest tulenevalt kohus võib tsiviilasja hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. TsMS § 122 lg-te 1 ja 2 kohaselt tsiviilasja hind on hagita hind ja hagita asja hind. Hagihind on hagiasjas taotletu harilik väärtus. TsMS § 134 sätestab, et hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. Hageja esitas hagiavalduses kaks nõuet: rahalise nõude summas 15 000 eurot ja rikkumisest hoidumiseks kohustamise nõude. TsMS § 124 lg 1 järgi määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasumma suurusega. Rahaline nõu on esitatud kahel alternatiivsel alusel, tegemist ei ole alternatiivse nõudega. Seega rahalise nõude hind selles asjas on 15 000 eurot. Rikkumisest hoidumiseks kohustamise nõue on sisult tuvastusnõue – nõude rahuldamise eeldusena peab kohus tuvastama, et hageja on õigustatud nõudma rikkumisest hoidumist ja kostjal on kohustus hageja õiguste rikkumisest hoiduda. Tuvastusnõude hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks (TsMS § 125). Hageja kaubamärgiõiguste rikkumisest hoidumiseks kohustamine ei annaks hagejale reaalselt rahas mõõdetavat väärtust, mistõttu on põhjendatud lugeda see nõue mittevaraliseks. TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus selles asjas tsiviilasja hinnaks 18 500 eurot (15 000 eurot + 3500 eurot).
38.Tulenevalt ebaõigest tsiviilasja hinnast on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel ettenähtust vähem riigilõivu. Tsiviilasja hinnaga 18 500 eurot hagi esitamise eest nõutav riigilõiv on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja seaduse lisa 1 järgi 750 eurot. Kohtute infosüsteemi andmetel on hageja riigilõivu tasunud 650 eurot. Seega hageja on 100 eurot vähem riigilõivu tasunud. TsMS § 179 lg 1 näeb ette, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõivu või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Eeltoodu alusel kohus mõistab hageja poolt vähem tasutud riigilõivu riigi kasuks välja menetlusosaliselt, kelle kanda see kulu vastavalt menetluskulude jaotusele jääb. Menetluskulude jaotus
39.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas lahendis kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 163 lg -le 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 lg 1 sätestab on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma ka teist menetlusosalist menetluses esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
Tsiviilasi nr 2-20-6075
40.Kohus rahuldas hagi osaliselt: hageja esitatud kahest nõudest (rahaline nõue ja tulevikus hageja õiguste rikkumisest hoidumiseks kohustamise nõue) rahuldas kohus ühe nõude ehk hagi on rahuldatud 50% ulatuses. Rahuldatud nõude eest tuli hagejal tasuda riigilõivu 650 eurot (mille hageja on ka tasunud) ka siis, kui teist nõuet, mida kohus ei rahuldanud, esitatud ei oleks. Seetõttu kohus peab õigeks jätta hageja tasutud riigilõiv 650 eurot kostja kanda. Hagejat esindas menetluses lepingulise esindajana vandeadvokaat Ilja Santašev. Seega hagejal on õigus taotleda õigusabikulude hüvitamist. Vastavalt hagi rahuldamise 50-protsendilisele ulatusele jätab kohus hageja lepingulise esindaja kuludest kostja kanda 50%. Samuti jäävad kostja kanda tema enda võimalikud kulud. Hageja kanda jäävad tema enda menetluskulud osas, mida kohus ei jäta kostja kanda, sh vähem tasutud riigilõiv.
41.TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku 2655,00 eurot, millest riigilõiv 650,00 eurot, kulud õigusabile 13,5 tunni eest summas 1755,00 eurot (tunnitasu 130,00 eurot, ilma käibemaksuta) ning esindaja sõidukulu 250,00 eurot. Hageja menetluskulude nimekirjas palub õigusabikulud ja sõidukulud välja mõista ilma käibemaksuta. Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
42.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud osaliselt. Arvestades hageja esindaja koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, asja sisu ja keerukust, on kohus seisukohal, et menetluskulude nimekirjas näidatud lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu, mille ulatuses kostjalt hüvitamist nõuda, on kokku 11 tundi. Hageja esindaja näidatud ajakulust on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik kliendiga nõupidamise, materjalide ja asja perspektiivi analüüsimise aeg 1 tund, hagiavalduse (sisulist teksti 4 lehekülge) vormistamisega ja kohtule esitamisega seotud toimingud kokku 6 tundi, kostja vastusega tutvumine, selle kliendile tutvustamine ning kliendiga arutamine 2 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamine ja istungil osalemine kokku 2 tundi. Hageja esindaja tunnitasu määr 130,00 eurot on mõistlik, see ei ületa kohtupraktikas tunnustatud lepingulise esindaja tunnitasu suurust (Riigikohus on leidnud, et lepingulise esindaja tunnitasuna on põhjendatud ka 140 eurot + käibemaks) ning on kooskõlas selle asja õigusliku keerukusega. Seega õigusabikulud on põhjendatud 1430 euro (11 tundi x 120 eurot) ulatuses, millest vastavalt kulude jaotusele peab kostja hüvitama poole ehk 715 eurot.
43.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja menetluskulud ei ole põhjendatud kohtunõude täitmisega hageja registrikaardi esitamiseks ja tõlkimiseks 1,5 tundi. Hagiavalduses oli küll TsMS § 338 lg 2 kohaselt märgitud hageja registrikood, see ei olnud aga Eesti äriregistri kood. Hagiavalduse tekstis viidati, et tegemist on rahvusvahelise kontserdiagentuuriga. Hagejat esindanud vandeadvokaadile pidi olema teada kohustus tõendada välismaise juriidilise isiku olemasolu ja õigusvõimelisust. Nimelt tuleb TsMS § 363 lg 6 kohaselt lisada hagiavaldusele juriidilisest isikust hageja registrikaardi ärakiri, registri väljavõte või registreerimistunnistus, kui kohtul ei ole võimalik registrist seda ise kontrollida. Muu juriidilise isiku kohta esitatakse muud tõendid isiku olemasolu ja õigusvõime kohta. Hagejaks on Venemaa juriidiliste isikute registris registreeritud äriühing ning hageja esindaja ei saanud eeldada, et kohtul on juurdepääs Venemaa vastavale registrile. Seega tulnuks registrikaart kohe hagiavaldusele lisada, ilma kohtu täiendava nõudeta. Lisaks ilmnes registriandmete esitamise järel, et hagiavalduses märgitud registrinumbrist puudus viimane number ning ka kohtul registrile juurdepääsu korral ei oleks olnud hageja tuvastatav. Mõistagi võivad menetlusosaline ja teda esindav advokaat omavahel kokku leppida, et advokaat nõuab registrist ise registreerimistunnistuse või registrikaardi välja ja tõlgib selle kohtule esitamiseks eesti keelde, kui
Tsiviilasi nr 2-20-6075 juriidilisel isikul endal ei ole olemas koopiat või väljatrükki tema õigusvõimelisust tõendavatest dokumentidest. Tegemist ei ole aga kuluga, mille kostja peaks hagejale hüvitama. Kohus vähendab hageja menetluskulusid registrikaardi esitamisele ja tõlkimisele kulutatud 1,5 tunni võrra. Samuti on ülemäärane kohtuistungiks ettevalmistumiseks näidatud aeg 2 tundi, kohus vähendas seda 1 tunni võrra.
44.Hageja lepingulise esindaja sõidukulud on kohtu hinnangul samuti põhjendatud osaliselt. Riigikohus on mitmes kohtulahendis (vt näiteks 03.06.2013 määrus tsiviilasjas 3-2-1-65-13, p 17; 12.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13; p 13) märkinud, et TsMS §-d 174 ja 175 ning Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrusega nr 137 kehtestatud kord lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kohta ei sätesta, millist liiki esindajakulud teiselt menetlusosaliselt välja mõistetakse. Menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus ning tsiviilasja hind. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (advokaaditasu advokatuuriseaduse § 60 tähenduses). Lisaks võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu. Kuna menetlusosalise õigus valida esindajat ei ole TsMS §-de 217 ja 218 järgi piiratud, võib lepingulise esindaja otsene sõidukulu olla vajalik ja põhjendatud eelkõige juhul, kui tema tegutsemiskoht ei ole tsiviilasja menetleva kohtu tööpiirkonnas või kohtumaja teeninduspiirkonnas. Sõidukuluna on seejuures käsitatav nt bussipileti või autokütuse maksumus. TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ning korra § 1 ei võimalda aga mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. TsMS § 217 lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Esindaja sõidule kulunud aja hüvitamist ei ole võimalik nõuda teiselt poolelt ka advokatuuriseaduse ega poole ja tema esindaja sõlmitud kliendilepingu alusel. Advokatuuriseadus ega kliendileping ei reguleeri menetluskulude teiselt poolelt väljamõistmist. Eeltoodust tulenevalt hageja ja tema lepingulise esindaja kokkulepe, et hageja tasub esindajale istungile sõiduks kulunud aja ja otseste sõidukulude eest tasu tunnihinnana (menetluskulude nimekirjast järelduvalt 50 eurot tund), kuid see ei anna hagejatele alust nõuda kostjalt sõidukulu hüvitamist sama hinnaga.
45.Hageja ei ole otseste transpordikulude kohta andmeid ega dokumente esitanud. Riigikohtu tsiviilkolleegium 05.02.2020 otsuses tsiviilasjas 2-14-14536 (p 16) selgitab, et „TsMS-is ei ole menetlusosalise ja tema esindaja sõidukulude hüvitamist üksikasjalikult reguleeritud, kuid analoogia korras kohalduvad sõidukulude hüvitamisele riigi õigusabi osutanud advokaadi sõidukulude kohta väljendatud Riigikohtu seisukohad. Riigikohtu üldkogu on 26. aprilli 2016. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-40-15 leidnud, et vajalikud sõidukulud tuleb vajalikus ulatuses hüvitada ning sõidukulude kandmist tõendavad dokumendid tuleb võimalusel esitada, kuid kuna seaduses ei ole sätestatud kulude hüvitamisest keeldumise alust dokumentide esitamata jätmise korral, saab sõidukulude hüvitamisel lähtuda analoogia korras Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määruse nr 164 §-s 5 sätestatud hüvitise piirmäärast kuni 0,3 eurot ühe sõidukilomeetri kohta (p 69-75).“ Hagiavaldusest nähtuvalt osutab hageja lepinguline esindaja adv Santašev õigusabiteenust Tallinnas asuva advokaadibüroo Clarus kaudu. Advokaat käis kohtuistungil Pärnus (vahemaa 130 km), seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud sõidukulud 2 x 130 km x 0,3 eurot = 78 eurot. Vastavalt kulude jaotusele tuleb kostjal sellest hagejale hüvitada 50%, s.o 39 eurot.
46.Eeltoodu alusel kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 1404 eurot (esindaja kulud 754 euro ulatuses + kostja kanda jäetud riigilõiv 650 eurot).
Tsiviilasi nr 2-20-6075
47.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtulahendis, et kostja peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma hagejale viivist alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas). Otsuse tegemise ajal on kehtiv viivisemäär 8% aastas.
48.TsMS § 179 lg 1 kohaselt tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista vähemtasutud riigilõiv 100 eurot. TsMS § 179 lg 5 näeb ette, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus ei pea põhjendatuks määrata selles asjas vähemtasutud riigilõivu riigile tasumiseks seaduses sätestatust erinevat tähtaega.
49.TsMS § 179 lg 9 kohaselt kohus märgib otsuses, et hagejal tuleb hagejal riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.