Otsuse tegemise aeg ja koht 17.09.2021 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-20-9022
Tsiviilasi
X hagi Baltic Beach Holding OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes hagi hind 5300 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, xxx xx-xx, xxx); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Vladimir Buldakov (e-post: xxx); Kostja: Baltic Beach Holding OÜ (registrikood 12080955, Puhkekodu 4, Laulasmaa küla, Keila vald 76702 Harjumaa); Kostja lepinguline esindaja: Tõnis Kõiv (e-post: xxx). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja loobumine põhinõudest summas 1200 eurot ning lõpetada eeltoodud nõude osas menetlus käesolevas tsiviilasjas.
2.Hagi rahuldada osaliselt.
3.Mõista kostjalt Baltic Beach Holding OÜ-lt (registrikood 12080955) hageja X (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks välja kahju hüvitis 3200 (kolm tuhat kakssada) eurot. Menetluskulude jaotus
1.Jätta hageja menetluskulud 60% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda.
2.Mõista kostjalt Baltic Beach Holding OÜ-lt (registrikood 12080955) hageja X (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks menetluskuludena välja 1122,30 (üks tuhat ükssada kakskümmend kaks eurot ja 30 senti) eurot.
3.Mõista kostjalt Baltic Beach Holding OÜ-lt (registrikood 12080955) hageja X (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks välja viivis menetluskuludelt 1122,30 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt 1122,30 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjalt välja mõista kahju hüvitise 5300 eurot. Hagiavalduse kohaselt oli hageja sõiduauto BMW registrimärgiga xxxxxx omanik. Hageja 20.06.2017 ostis Chilli ostukeskkonna kaudu Laulasmaa SPA vee- ja saunakeskuse pääsme. 20.06.2017 parkis hageja sõiduauto Laulasmaa SPA-le kuuluvas parklas, et kasutada Laulasmaa SPA pakutud teenuseid. 20.06.2017 ligikaudu kell 17.00 kukkus parklas asunud sõiduautole puu ja sõiduauto sai kahjustada. Laulasmaa SPA valdaja on kostja. Kostjal on kohustus hüvitada hagejale tekitatud kahju.
2.Hageja viitas TKS § 2 lg 1 punktidele 1, 2 ja 4 ning §-le 9. Kostja pakutud teenuste kasutamise eesmärgiga 20.06.2017 parkis hageja auto kostjale kuuluvasse parklasse. Sõiduk oli pargitud parkimiseks ettenähtud kohas, teemärgistusega joonitud kohale. Teenused, mille osutamise kohustuse võttis kostja enda kanda lepingu alusel, on lahutamatult seotud parkimisega. Autot parkides eeldas hageja, et parkimiskoha võimaldamine kuulub teenuste hulka, sest parkla asub Laulasmaa SPA territooriumil. Hageja viitas VÕS § 127 lõikele 1 ja lõikele 4. Laulasmaa SPA territooriumil asuvas parklas kasvavad puud, järelikult kostja on kohustatud rakendama meetmed välistamaks kahju tekitamist isikutele, kellele Laulasmaa SPA osutab teenuseid.
3.Hageja viitas VÕS § 132 lõikele 1 ja lõikele 3. Puu langemise tõttu oli sõidukile tekitatud olulisi kahjustusi. Sõiduauto remont võrreldes selle maksumusega nõuab ebamõistlikult suuri kulutusi. Hageja hindas sõiduauto väärtuseks 5300 eurot. Hageja leidis, et puu ei saanud sõiduautole langeda vääramatu jõu tegevuse toimel. Vääramatuks jõuks on tavaliselt erakordne loodusjõud. Eesti territooriumil on erakordseks loodusjõuks, mille tõttu võib puu murduda, kas torm või tugev puhanguline tuul. 20.06.2017 erakordseid loodusjõude ei esinenud. Terve puu ei saanud murduda nõrga tuule mõjul. Puu kukkumise kohas tehtud fotodel on näha, et puu oli seest mädanenud.
4.16.09.2020 seisukohtadega koos esitas hageja tõendina PZU Kindlustuse vastuse, millega hageja soovis tõendada, et kostjale oli teada, et 20.06.2017 ligikaudu kell 17.00 Laulasmaa SPA juures asuvas parklas kukkus hagejale kuuluvale sõiduautole puu ja sõiduauto sai kahjustusi. Samuti soovis hageja tõendiga tõendada, et kostja pidi hotellihoonet ja ümbritsevat ala (parklat) korrastama. Kostja oli vastutav sõidukile puu kukkumise eest. Hageja esitatud müügikuulutuses oli sõiduki foto, mis on dateeritud 2017. aastal. Sõiduki väärtuse tõendamine sarnaste sõidukite müügikuulutustega ei ole välistatud.
5.29.01.2021 seisukohtades selgitas hageja, et tõendab Laulasmaa SPA külastamist 20.06.2017 fotode ja Interneti lingiga videole. Videost nähtub, et hageja sõiduk asub Laulasmaa SPA parklas. Fotodel on näha peatumist keelav liiklusmärk, kuid märgi all sildil on parkimine lubatud Laulasmaa hotelli klientidele. Fotodest on näha, et auto oli pargitud parkimiseks ettenähtud kohas. Samuti esitas hageja müügilepingu, millega ta soovis tõendada, et suutis pärast kahjujuhtumi toimumist müüa sõiduki vaid 100 euro eest.
6.19.03.2021 seisukohtades viitas hageja, et kostja ei ole tõendanud väiteid, milliste kohaselt on ta Laulasmaa SPA ümbruses oleva männimetsa puude olukorra hindamiseks kasutanud spetsialisti abi ning on haiged või ohtlikud puud maha saaginud. Hageja esitatud fotodest nähtub, et sõidukile kukkunud puu oli seest mädanenud. Hageja ei nõustunud kostja väidetega, et puu kukkumine oli vääramatu jõu asjaolu ilmnemine ning ilmastikutingimusi kostja mõjutada ei saanud. Kostja pole oma väiteid tõendanud. Hageja esitatud videost on näha, et 20.06.2017 ei esinenud tugevat tuult või tormi ning puud ei kõikunud.
7.21.05.2021 vähendas hageja nõuet 1200 euro võrra ning palus kostjalt välja mõista hüvitisena 4100 eurot. Hageja vähendas nõuet seoses sellega, et ekspert hindas sõiduauto õnnetusjuhtumi eelseks harilikuks väärtuseks 2017. a juunis 4200 eurot ning hageja müüs pärast kahjustamist sõiduauto 100 eurot eest.
8.Kostja varaline vastutus oli kindlustatud AB „Lietuvos draudimas” Eesti filiaalis. Hageja pöördus 07.05.2021 AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalile järelepärimisega, millele ta sai vastuse. Vastusega tõendab hageja, et kostjale oli teada, et 20.06.2017 ligikaudu kell 17.00 Laulasmaa SPA juures asuvas parklas kukkus hagejale kuuluvale sõiduautole puu ja sõiduauto sai kahjustusi.
9.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 350 eurot, ekspertiisitasu 360 eurot ja kulud õigusabile 1160,50 eurot ehk kokku 1870,50 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
KOSTJA VASTUVÄITED
10.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja pidas hageja nõuet üllatuslikuks ja mitte tõendatuks. Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud, et ta koos sõidukiga viibis Laulasmaa SPA territooriumil ning et ta külastas kliendina Laulasmaa SPA-d ajal, mil sõiduk sai kahjustada. Pääsme omamine tõendab vaid pääsme kasutamise õiguse olemasolu, mitte Laulasmaa SPA kasutamist. Hageja ei ole tõendanud, et ta kasutas pääset kostja juures.
11.Hageja ei ole tõendanud ja kostja ei võta omaks, et sõidukile langes puu kostja vastutusalas olevas parklas. Hagiavaldusele lisatud tõenditest ei ole võimalik aru saada, millises asukohas ja millal on puu sõidukile langenud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on vastutav parkla eest, kus puu sõidukile langes. Kostja ei nõustunud, et ta on puu kukkumise eest vastutav. Hageja peab tõendama, et kostja tegu või tegevusetus on põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga.
12.Hageja ei ole tõendanud sõidukile puu kukkumise tagajärjel tekkinud kahjustuste rahalist maksumust. Hageja sõiduki väärtus on tõendamata ja kahju suurus on tõendamata. Tõendamata on hageja väide, et sõiduki remont oleks selle maksumusega võrreldes ebamõistlikult kulukas. Hageja müügikuulutusest ei nähtu selle avaldamise aeg. Kostja otsis samuti portaalist auto24.ee
sõidukiga analoogilise sõiduki müügikuulutusi ja leidis kuulutuse, kus kolmas isik soovis müüa 17.07.2020 sarnast sõidukit 3 250 euro eest.
13.Kostja pidas ilmseks, et sõiduk ei hävinud puu kukkumise tõttu, vaid sai kahjustada. Mitmed sõiduki olulised osad (mootor, käigukast, rattad, tuled jmt) jäid puu langemise tõttu puutumata ja omavad seega jätkuvalt väärtust. Hageja ei ole avaldanud sõiduki jääkväärtuse suurust ega mõju väidetava kahjusumma kujunemisele. Hageja ei ole välja toonud, milliseid toiminguid ta tegi kahju vähendamiseks, näiteks kas ta esitas kindlustusele kahju teatise või müüs sõiduki maksimaalse jääkväärtusega. Kostja viitas VÕS § 127 lõikele 4 ja 5, VÕS § 132 lõikele 3 ja lõikele 1 ning VÕS §-le 139.
14.26.02.2021 seisukohtades leidis kostja jätkuvalt, et hageja ei ole tõendanud Laulasmaa SPA külastamist ning seda ei tõenda hageja esitatud fotod ja Internetilink. Hageja esitatud tõendid tõendavad vaid seda, et sõiduki peale oli kukkunud puu ja sõiduk viibis Laulasmaa SPA kliendiparklas. Tõenditega ei ole tõendatud, et sõiduautol oli õigus viibida Laulasmaa SPA kliendiparklas ega seda, et sõidukis viibinud isikud külastasid Laulasmaa SPA-d. Ebaselge on, kes üldse sõidukiga parklas viibis.
15.Kostja leidis, et puu kukkumise tõttu hageja sõiduk ei hävinud, vaid sai kahjustada. Mitmed sõiduki olulised ja väärtuslikud osad ehk mootor, käiguosa, rattad, tuled jne ei saanud kahjustada ja omasid jätkuvalt järelturu väärtust. Kostja uuris BMW lammutuse lehelt hagejale kuulunud sõiduki margi varuosade väärtust järelturul ja leidis, et avariilise 2002. aasta BMW varuosade väärtus on järgnev: veljed 300 eurot, käigukast 150 eurot, istmed koos polstritega 150 eurot, rool 50 eurot, tagatuled 80 eurot. Seega ei ole hageja kahjustunud sõiduki müümisel hinnaga 100 eurot käitunud heaperemehelikult ega ole astunud mõistlikke samme kahju vähendamiseks. Kostja kahtlustas, et madala müügihinnaga sõiduauto müümine viitab mitte tegelikule tehingule, vaid näilisele tehingule.
16.Hageja esitatud PZU vastus ei tõenda hageja väiteid ehk seda, et kostjale oli teada puu kukkumine parklas. Kiri on saadetud hagejale, mitte kostjale. Hageja ei esitanud kirjas viidatud nõuet kostjale. Teine hageja väide tõendist ei nähtu. PZU Kindlustus on selgitanud, et kostja on hoonet ümbritsevat ala korrastanud ning kasutanud puude hindamiseks asjatundja abi. Vastuses on leitud, et kostjal puudus kahju hüvitamise kohustus.
17.Kostja selgitas, et ta kasutas Laulasmaa SPA ümber oleva männimetsa puude olukorra hindamiseks spetsialisti abi ning vastavalt spetsialistide teostatud hindamisele ja vaatlustele haiged või ohtlikud puud maha saaginud. Selleks on kohalikult omavalitsuselt võetud raieluba. 20.06.2017 tuule mõjul murdunud puu kohta ei olnud kostjal varasemalt teavet, et puul oleks olnud haigus ega olnud midagi sellist, mis viitaks puu murdumisohule. Puu ei ole suurema ohu allikas, mille valdaja kannaks vastutust sõltumata süü olemasolust. Kostja on Laulasmaa SPA valdajana hotellihoonet ja ümbritsevat ala korrastanud ega ole seejuures ühtegi kohustust rikkunud. Puu murdus tuule mõjul ja kostja ei ole selle eest vastutav.
18.Kostja leidis, et puu murdumine oli vääramatu jõu asjaolu esinemine. Kostja viitas VÕS § 103 lõikele 1 ja lõikele 2. Kostja ei saanud mõjutada ilmastikutingimusi ehk tuule kiirust, mis viis puu kukkumiseni. Kostja oli oma territooriumil, s.h parklas, asuvaid puid hooldanud regulaarselt, piisavalt ja kooskõlas kõikide nõuetega. Vastav asjaolu on tõendatud hageja esitatud tõendiga ehk PZU Vastusega.
19.18.06.2021 seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Hageja ja kostja vahel ei olnud lepingulist suhet ja SPA kasutamine on tõendamata. Kostja ei vastuta puu langemise eest sõidukile. Hageja on menetluses tõendanud sõiduki asumise kostja parklas puu langemise ajal, aga tõendamata on seos sõidukile puu langemise ja kostja tegevuse/tegevusetuse vahel. Hageja ei ole tõendanud ja kostja ei võta omaks, et kostja on vastutav sõidukile puu kukkumise eest. Kostja ei ole omaks võtnud vastutust puu kukkumise eest. Kostja haldusjuhi suhtlus hagejaga on tavapärane kliendisõbralikkus, mille sisuks on tegeleda pöörduja murega ja suunata see lahendamiseks õigele isikule, antud juhul kindlustule. Haldusjuhi pädevuses ei ole õigusliku hinnangu andmine pretensiooni kohta ja seda ei ole haldusjuht teinud.
20.Kostja leidis, et tal puudus käibekohustus puude hooldamiseks, mis kinnistul kasvasid. Kuna sellist kohustust kostjal ei olnud, ei saanud ta seda rikkuda. Kostjale ei ole puude osas pandud ei seadusega ega lepinguga pandud kohustust. Laulasmaa SPA vee- ja saunakeskus asub aadressil Puhkekodu tee 4, Laulasmaa küla, Harjumaa, katastritunnus 29501:007:1843, registriosa nr 10147402. Kinnistu omanikuks on Laulasmaa Invest OÜ registrikoodiga 11937098 ja asukohaga Viru väljak 2, Tallinn 10111. Kostja kasutas kinnistut omanikuga sõlmitud üürilepingu alusel aastatel 2011-2021.
21.Üürilepingu kohaselt ei ole kinnistu omanik andnud ja kostja ei ole võtnud endale kohustust hoolitseda kinnistul asuva kõrghaljastuse eest. Kostjal ei ole vastutust kõrghaljastusest tulenevate võimalike kahjude eest. Kinnistu omanik ja kostja on teinud koostööd kõrghaljastuse eest hoolitsemisel ja sellele tuginedes on kostja varasemalt kohtule selgitanud kõrghaljastusega seotud tegevusi.
22.Koostöö tõttu on kostjale teada, et kinnistu omanik on olnud hoolas ja heaperemehelik. Arborist on regulaarselt kord aastas üle vaadanud kinnistul asuvad puud ja kõik väliste haigustunnustega puud on raiutud. Kostja esitab kohtule selle tõenduseks Visuaalse vaatluse akti nr 1, mille kohaselt on vahemikus jaanuarist 2017 kuni maini 2017 arborist J. K. (Keskkonnahaldus OÜ) teostanud koos Keila valla järelevalvespetsialisti M. M.ga kahel korral puude seisukorra hindamise.
23.Hindamise tulemusel on kinnistu omanik taotlenud kohalikust omavalitsusest raieloa ohtlike ja haigete puude raiumiseks. Kinnistu omanikule on Keila vald 16.02.2017 väljastanud raieloa nr 2017-02-16-18 35 puu raiumiseks ja 09.05.2017 teise raieloa nr 2017-05-09-58 kokku 50 puu raiumiseks. Puude ülevaatuse käigus märgitakse ära puud, mis tuleb raiuda ning märkimine toimub kas värviga või lindiga. Kinnistul kasutati raiumisele minevate puude märkimisel värvi. Raietööd toimuvad tavaliselt kostja hooaja madalperioodil ehk kevadel ja nii toimus see ka 2017. aastal. Hageja sõidukile langenud puul ei olnud väliseid haigustunnuseid ja seda ei olnud märgitud raiumisele mineva puuna.
24.Kinnistu omanikule 2017. aastal väljastatud raieload realiseeriti enne hageja sõidukile puu langemist. Seega on kinnistu omanik kostjale teadaolevalt täitnud käibekohustuse ehk hooldanud talle kuuluval kinnistul kasvavaid puid, raiunud ära haiged ja ohtlikud puud. Oluline ei ole mitte see, kas konkreetne puu oli ohtlik, vaid see, kas käibekohustust järgides pidi kohustatud isik avastama, et puu on ohtlik. Käibekohustus oli kinnistu omanikul, kes seda kohustust täitis. Kostjal puudub hageja ees seadusest või lepingust tulenev vastutus.
25.Alternatiivselt leidis kostja, et hagejale tekkinud kahju suurus saab maksimaalselt olla 3 200 eurot. Ekspert on hinnanud kahjustada saanud sõiduki väärtuseks enne õnnetust 4 200 eurot ja kahjustada saanud sõiduki jääkväärtuseks 1000 eurot. Kahe summa vahe on 3 200 eurot. Hageja
on vähendanud nõuet 4 100 euroni, kuid ei ole arvesse võtnud teist eksperdi hinnangut jääkväärtuse kohta. Kui Hageja müüski kahjustada saanud Sõiduki maha hinnaga, mis oli 10 korda turuväärtusest madalam, ei saa selle eest kedagi peale hageja enda vastutavaks pidada.
26.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista õigusabikulud 2 310 eurot ilma käibemaksuta ning 2772 eurot koos käibemaksuga ning ekspertiisitasu 90 eurot ehk kokku 2 862 eurot. Õigusabi osutati hinnaga 120 eurot tunnis.
KOHTU PÕHJENDUSED
27.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele.
28.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) hagejale kuulus sõiduk BMW registrimärgiga xxxxxx; 2) hageja sõidukile kukkus 20.06.2017 peale puu ning sõiduk sai kahjustada; 3) hageja võõrandas sõiduki pärast kahjujuhtumit 100 euro eest; 4) kostja osutas juunis 2017 Laulasmaa SPA-s tarbijatele veekeskuse ja hotelli teenuseid; 5) veekeskuse ja hotelliteenuste saajad võisid kasutada Laulasmaa SPA veekeskuse ja hotelli juures asuvaid parkimiskohti.
29.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja oli vastutav kahju eest, mis tekkis hagejale seetõttu, et Laulasmaa SPA parklas kukkus sõidukile 20.06.2017 peale puu. Pooled vaidlevad ka selle üle, millises suuruses kahju hagejale tekkis.
30.Algses hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista kahju 5300 eurot. 21.05.2021 vähendas hageja kahju nõuet 1200 euro võrra ning palus kostjalt hüvitisena välja mõista 4100 eurot. Kohus leiab, et seega on hageja põhinõudest osaliselt ehk 1200 euro ulatuses loobunud. Nõudest osaline loobumine tuleb kohtul vastu võtta ning loobutud nõude osas tuleb menetlus lõpetada.
31.TsMS § 428 lg 1 punkti 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
32.Kohtul on kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas menetlusosaline ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine TsMS § 429 lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 32-1-96-13, p 12). Maakohus peab ka nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Isegi siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 3-2-1-314, p 11). Kostja ei ole nõudest osalisele loobumisele vastuväiteid esitanud.
33.Eeltoodust lähtudes võtab kohus vastu hageja osalise loobumise põhinõudest summas 1200 eurot ning hageja põhinõudeks jääb 4100 eurot. Osaliselt loobutud nõude osas lõpetab kohus menetluse käesolevas asjas.
34.Hageja väitis, et ta ostis sooduspääsme Laulasmaa SPA-sse ning kasutas seda 20.06.2017. Teenuse kasutamiseks parkis ta sõiduki selleks ettenähtud klientide parkimiskohale, kus kell 17.00 kukkus sõidukile peale puu. Parkimiskoha võimaldamine kuulub kostja teenuste hulka, sest parkla asus SPA territooriumil. Kostja oleks pidanud võtma kasutusele meetmed, et parkla oleks klientidele ohutu. Puu kukkumise päeval ei olnud erakordselt tugevat tuult ega tormi ning pärast kukkumist oli näha, et puu oli mädanenud. Terve puu ei oleks sõidukile kukkunud. Sõiduki kahjustused olid sedavõrd suured, et selle taastusremont ei olnud mõttekas.
35.Algselt ei nõustunud kostja hagile vastu vaidlemisel, et hageja sõiduk oleks üldse asunud Laulasmaa SPA parklas 20.06.2017. 26.02.2021 menetlusdokumendis võttis kostja omaks, et sõiduk asus kahjujuhtumi tekkimise ajal 20.06.2017 Laulasmaa SPA parklas. Samas leidis kostja, et hageja ei ole tõendanud pääsme kasutamist ja Laulasmaa SPA külastamist.
36.Kostja leidis, et ta ei ole puu kukkumise eest vastutav. Kostjal oli kinnistu omanikuga sõlmitud üürileping, mille alusel kostja kõrghaljastuse eest hoolitsema ei pidanud. Siiski kasutas kostja arboristi abi, kes hindas ja tuvastas ohtlikud puud, mis raiuti. Puu ei ole suurema ohu allikas, mille eest kostja pidi vastutama. Puu murdus tuule kui vääramatu jõu asjaoluolu tõttu. Kostjal puudus käibekohustus puude hooldamiseks. Alternatiivselt leidis kostja, et hageja kahju nõue on liiga suur ning hüvitise suurus saaks olla maksimaalselt 3200 eurot. Ekspert hindas sõiduki turuväärtuseks enne õnnetust 4200 eurot ja sõiduki jääkväärtuseks 1000 eurot.
37.VÕS § 620 lg 2 sätestab, et käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel.
38.Tarbijakaitseseaduse (TKS) § 9 lg 1 sätestab, et kaup ja teenus peavad vastama kehtestatud nõuetele, olema sihipärasel kasutamisel ohutud tarbija elule, tervisele ja varale ning selliste omadustega, mida tarbija tavaliselt õigustatult eeldab. Tarbijale müüdav kaup või osutatav teenus peab vastama lepingutingimustele seaduses sätestatu kohaselt. TKS § 9 lg 2 näeb ette, et kaupleja on kohustatud rakendama pakutava kauba või teenuse eripäraga vastavuses olevaid meetmeid, mis võimaldaksid kauplejal olla teadlik ohtudest, mida kaup või teenus võib põhjustada (TKS § 9 lg 2 p 1) ning valida ohu vältimiseks sobiva tegevuse, nagu kauba turult kõrvaldamine või teenuse osutamise lõpetamine, tarbija hoiatamine või kauba tarbijalt tagasinõudmine (TKS § 9 lg 2 p 2).
39.Eeltoodust tuleneb, et kui üheks osutatavaks teenuseks on sõiduki parkimiskoha kasutamise võimaldamine, peab teenuse pakkuja tagama, et parkimiskoha kasutamine ei tekita kahju kliendi varale. TKS § 9 lõikest 2 tuleneb teenuse osutaja kohustus võtta tarvitusele meetmed selleks, et teenuse osutaja ehk kaupleja oleks ise teadlik teenusega kaasnevatest ohtudest ning valima ohu vältimiseks sobiva tegevuse.
40.Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et kostja võimaldas oma klientidele ühe teenusena veekeskuse ja hotelli juures asuva parkla kasutamist. Kohus leiab, et kostjal lasus hotelli ja veekeskuse teenuste osutajana käibekohustus tagada parkla ohutus oma klientidele. Sõltumata
sellest, kas kostja oli ise vastava kinnistu omanik või mitte, lasus kostjal kohtu hinnangul seadusest tulenev kohustus tagada, et parkla kasutamine ei tooks kaasa ohtu tema klientide varale. Üheks kohustuseks oli seejuures tagada, et parklakohtade ümbruses kasvavad puud ei kujutaks endast inimestele ega sõidukitele ohtu. Millisel viisil pidi kostja parkla ohutuse tagama, õigusaktid otseselt ette ei näinud. Kostjal oli võimalik täita klientide ohutuse tagamise läbi kolmandate isikute sõlmitavate lepingute. Kas või milliseid lepinguid kostja tegelikult sõlmis, ei ole ta tõendanud.
41.Riigikohus on selgitanud, et käsunduslepingu korral peab käsundisaaja VÕS § 620 lg 2 järgi ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale (RK TKo 3-2-148-15, p 17). Käsundisaajal lasub seadusest tulenevalt hoolsuskohustus ja ta peab tegema kõik endast oleneva käsundiandjal kahju tekkimise ärahoidmiseks (samas, p 17). Kui käsundisaaja rikub oma lepingulisi kaitsekohustusi, saab käsundiandja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist (samas, p 19). Käibekohustus tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 138 sätestatud hea usu põhimõttest ning sellest tulenevalt peab isik õigusi teostades ja kohustusi täites tegema üldise käibekohustuse tõttu kõik mõistliku selleks, et teistel isikutel ei tekiks kahju (vt Riigikohtu 20. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-13, p 10; 17. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-12, p 10). Käibekohustus tähendab hoolsuskohustust ehk kohustust võtta kasutusele kõik mõistlikult vajalikud ja sobilikud abinõud, et kaitsta teisi isikuid ohu realiseerumise eest. Kohus selgitas kostjale 27.11.2020 pöördumises (toimiku lk 33-34) VÕS § 620 lg 2 ning vajadust välja tuua ja tõendada, mida ta tegi selleks, et vältida puu kukkumist kliendi sõidukile.
42.Hageja esitas kohtule sõiduki tehnilise passi (toimiku lk 4), mille kohaselt kuulus sõiduk BMW, registrimärgiga xxxxxx hagejale. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et kahjustatud sõiduk hagejale kuulus. Menetluse kestel võttis kostja omaks, et sõiduk sai kahjustada Laulasmaa SPA parklas puu peale kukkumise tõttu. Kostja aga ei nõustunud, et hageja oli tema klient ehk kasutas vee- ja saunakeskuse teenuseid.
43.Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditega on kogumis tõendatud, et hageja parkis 20.06.2017 kostja parklas oma sõiduki selleks, et kasutada kostja teenuseid. Hageja esitas kohtule Chilli keskkonna vahendusel ostetud Laulasmaa SPA vee- ja saunakeskuse pääsme (toimiku lk 5), mis kehtis ajavahemikul 20.06.2017 kuni 28.07.2017. Pääse kehtis ühele isikule esmaspäevast reedeni ajavahemikul 07.00 kuni 22.00. Seega oli hageja ostnud pääsme kostja vee- ja saunakeskuse teenuse kasutamiseks, mis hakkas kehtima alates samast päevast ehk 20.06.2017. Kuna hageja oli pääsme soetanud ja selle eest tasunud, ei saa kohus pidada usutavaks kostja vastuväited, et hageja parkis samal päeval ehk 20.06.2017 oma sõiduki vee- ja saunakeskuse juurde mõnel muul põhjusel kui kostja teenuste kasutamiseks. Selle asjaolu üle, et õnnetus toimus 20.06.2017 Laulasmaa SPA parklas, pooled ei vaidle.
44.Hageja esitas kohtule fotod (toimiku lk 6-8), millest nähtuvalt oli sõidukile BMW peale kukkunud puu. Sõiduki katus ning kapott on saanud märkimisväärseid kahjustusi. Fotodelt nähtuvalt kukkus sõidukile peale murdunud puu, mille sisemus oli mädanenud. Kohtute infosüsteemi vahendusel nähtavast videost võib järeldada, et hageja sõiduk oli pargitud Laulasmaa SPA klientidele ettenähtud parkimiskohale. Parkimiskoht oli tähistatud joonte ja liiklusmärgiga. Puu oli kukkunud sõidukile peale. Samad asjaolud nähtuvad ka teistest kohtule esitatud fotodest (toimiku lk 40-43).
45.Seega on asjas kogutud tõenditega kogumis tõendatud, et hageja ostis kostja teenuste kasutamiseks pääsme ning parkis sõiduki kostja valduses olevasse parklasse teenuse saamise eesmärgil. Kostja vee- ja saunakeskuse teenuse kasutajatel oli võimalik kasutada ka parkimise
teenust. Kostjal lasus teenuse osutajana kohustus tagada, et parkla on klientidele ja viimaste sõidukitele turvaline.
46.Kostja esitas kohtule kinnistusraamatu väljavõtte (toimiku lk 180-181), mille kohaselt oli Puhkekodu tee 4, Laulasmaa külas asuva kinnistu omanikuks Laulasmaa Invest OÜ. Kostja väited, milliste kohaselt lasus kõrghaljastuse hooldamise kohustus omanikuga sõlmitud üürilepingu alusel kinnistu omanikul, ei ole asjas tõendamist leidnud. Kuna vee- ja saunakeskuse ning hotelliteenuseid osutas kostja, lasus kostjal käibekohustus tagada parkla ohutus.
47.03.07.2017 on Keskkonnahaldus OÜ esindaja J. K. koostanud visuaalse vaatluse akti (toimiku lk 182), milles toodud kinnituse kohaselt oli nimetatud isik jaanuarist 2017 kuni maini 2017 teostanud koos Keila valla järelevalvespetsialist M. M.ga kahel korral puude seisukorra hindamist. Vaatluse tulemusena määrati raiumisele ca 100 puud. Kuigi dokument on pealkirjastatud „visuaalse vaatluse aktina“, ei nähtu sellest ühegi objekti kirjeldust, mida oleks visuaalselt vaadeldud. Aktis ei ole märgitud, millised puud täpselt raiumisele kuulusid. Dokumendist võib siiski järeldada, et kinnistul asus hulgaliselt puid, milliseid tuli nende kahjustuste tõttu raiuda ning mis kahjustuste tõttu võisid olla klientidele ohtlikud.
48.Keila Vallavalitsus on 16.02.2017 väljastanud puu raiumise loa (toimiku lk 183-184) Laulasmaa Invest OÜ-le ning on selles ette näinud Puhkekodu tee 4 asukohas 4 männi ja kokku 35 puu raiumise. Keskkonnahaldus OÜ on kostjale esitanud 30.05.2017 arve kokku 45 puu raiumise eest (toimiku lk 185) ning kostja on arve tasunud (toimiku lk 186). Sama töö eest on kostja esitanud omakorda arve Laulasmaa Invest OÜ-le (toimiku lk 187).
49.Sõltumata sellest, kes lõppastmes puude raiumise eest tasus, võib eelmärgitud tõenditest kogumis hinnata, et kostja pidas vajalikuks kaasata spetsialisti kinnistul asuvate puude ohutuse hindamiseks. Spetsialist tuvastas, et ligikaudu 100 puud oleks tulnud raiuda. Tegelikkuses raiuti mitte kõik ohtlikud puud, vaid üksnes 45 puud. Hageja esitatud fotodest nähtub selgelt, et murdunud puu oli seest mädanenud. Kostja esitatud tõenditest ei saa järeldada, et õnnetuse põhjustanud puu seisundi kohta oleks kostjal igasugune teave puudunud. Vastupidiselt saab kostja esitatud tõenditest järeldada, et spetsialistide abil tuvastati ohtlikud puud, kuid mitte kõiki ohtlikke puid ei raiutud. Fotodest nähtub, et murdunud puu oli mädanenud ning kostja esitatud tõendi (toimiku lk 182) järgi oli spetsialist murdunud puud tuvastanud ja raiumisele määranud. Asjaolu, et sõidukile kukkunud puu ei kuulunud raiutavate puude hulka, ei ole kostja tõendanud. Seega ei ole kostja tõendanud, et ta võttis tarvitusele vajalikud meetmed selleks, et tagada parklat ümbritsevate puude ohutus. Kuna kostja ei ole tõendanud käibekohustuse täitmist, on ta rikkunud VÕS § 620 lõikest 2 tulenevat kohustust hageja ees. Kohustuse rikkumise tõttu tekkis hagejale kahju.
50.Kostja ei ole tõendanud rikkumise vabandatavust. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 lg 2 näeb ette, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
51.Kostja on väitnud, et õnnetus toimus vääramatu jõu asjaolu tõttu, kuid ei ole välja toonud ega tõendanud, et selline asjaolu 20.06.2017 toimus. Kostja ei ole tõendanud, et mädanenud puu kukkus hageja sõidukile mõnel muul põhjusel peale puu enda seisundist tulenevalt. Kostja ei
tõendanud, et õnnetuse toimumise päeval oleksid esinenud ebatavalised ilmastikuolud, näiteks erakordselt tugev tuul või torm. Asjaolu, et puu kukub põhjusel, et see on seest mädanenud, ei kujuta endast vääramatu jõu asjaolu olukorras, kus puude seisundit oli hinnatud ning nende võimalikule kukkumisele tähelepanu juhitud.
52.Riigikohus on selgitanud, et kahju põhjustavaks vääramatuks jõuks saab pidada erakordset ja objektiivselt vääramatut sündmust, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkonda. Eelkõige võib selleks olla erakordne loodusjõud (RK TKo 3-2-1-64-06, p 16). Mingi asjaolu vääramatuks jõuks lugemine eeldab, et võlgnik ei saa seda asjaolu mõjutada (samas p 16). Käesoleval juhul ei saa asjas kogutud tõenditest järeldada, et kahju tekkis sellise asjaolu tõttu, mida kostja ei saanud mõjutada. Kostja võttis tarvitusele abinõud selleks, et tuvastada kahjustunud puud ning tal oli võimalik kahju tekkimine ära hoida kahjustatud puude raiumisega.
53.Küll aga nõustub kohus kostja alternatiivsete vastuväidetega kahju suuruse osas. Nimelt leidis kostja, et hageja kahju nõue saaks olla maksimaalselt põhjendatud 3200 euro ulatuses, sest ekspert hindas sõiduki turuväärtuseks enne õnnetust 4200 eurot ja sõiduki jääkväärtuseks 1000 eurot.
54.Poolte vahel oli vaidlus selle üle, milline oli kahjustada saanud sõiduki turuväärtus. Hageja esitas kohtule väljavõtte portaalist auto24.ee (toimiku lk 9), mille kohaselt pakuti 2003. a sõidukit BMW 530 müügiks hinnaga 6300 eurot. Kostja esitas sama portaali väljavõtte (toimiku lk 21-22), millest nähtuvalt pakuti 2003. aasta sõidukit BMW müügiks hinnaga 3250 eurot. Kohus leiab, et ainuüksi kaks müügikuulutust ei saa objektiivselt tõendada sõiduki turuväärtust, mistõttu oli vajalik ekspertiisi läbiviimine.
55.Ekspertiisi teostamiseks esitas hageja kohtule fotod sõidukist (toimiku lk 75-105) ning remondipakkumise (toimiku lk 106), mille kohaselt oleks sõiduki remondi maksumuseks olnud 6 676,29 eurot. Riiklikult tunnustatud ekspert R. M. leidis ekspertiisiaktis nr 21-241 (koos lisadega toimiku lk 112-144), et vaidlusaluse sõiduki väärtus 20.06.2017 oli 4200 eurot eeldusel, et sõiduk oli tehniliselt korras ja omas kaubanduslikku välimust. Sõiduki taastamist pidas ekspert majanduslikult ebaotstarbekaks ja ka tehniliselt raskendatuks. Taastamistööde väärtus oleks eksperdi hinnangul ületanud selle turuhinda. Kohtul puudub alus kahelda riiklikult tunnustatud eksperdi järelduste õigsuses ning ekspertarvamuse alusel loeb kohus tõendatuks, et sõiduki turuväärtus oli vahetult enne õnnetuse toimumist 4200 eurot. Samuti loeb kohus tõendatuks, et sõiduki taastamine ei olnud otstarbekas.
56.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja võõrandas J. I.ga sõlmitud müügilepingu (toimiku lk 44) alusel võõrandas oma sõiduki 23.09.2017 100 euro eest. Kostja leidis, et sõiduki jääkväärtus pidi olema suurem ning väite tõendamiseks esitas kostja BMW lammutusest saadud teatise (toimiku lk 56), mille kohaselt maksavad ainuüksi BMW tagatuled 80 eurot, rool 50 eurot, veljed 300 eurot, käigukast 150 eurot. Täiendavas ekspertiisiaktis nr 21-241-1 (toimiku lk 164-166) leidis ekspert, et vaidlusaluse sõiduki õnnetusjärgseks jääkmaksumuseks oli 1000 eurot. Seega võib asjas kogutud tõenditest järeldada, et hageja võõrandas kahjustada saanud sõiduki hinnaga, mis oli oluliselt väiksem selle jääkväärtusest.
57.VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 3 näeb ette, et kui asja on
kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt VÕS § 132 lõikele 1. Eeltoodud sätetest tuleneb, et hagejal oli õigus nõuda kostjalt sellise kahju hüvitist, mis vastas samaväärse sõiduki soetamise kuludele.
58.VÕS § 127 lg 5 näeb ette, et kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Pooled ei vaidle selle üle, et sõiduki jäänuk jäi hagejale. Sõiduki jäänuki väärtus oli 1000 eurot ning antud summa tuleb sõiduki turuväärtusest 4200 eurost maha arvata kui hageja kasu. Oluline ei ole seejuures asjaolu, et hageja ise võõrandas sõiduki jäänuki palju väiksema summa eest.
59.VÕS § 139 lg 1 näeb ette, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Hagejal oli võimalik võõrandada sõiduki jäänuk selle turuväärtuse alusel, kuid hageja võõrandas selle palju soodsamalt. Seetõttu on hageja kahju suurenenud temast endast tingitud põhjustel, mille võrra tuleb kahju hüvitist vähendada. Kokkuvõttes kuulub hageja nõue osalisele rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahju hüvitis 3200 eurot.
60.Kostja väited, milliste kohaselt oli hageja nõue talle täiesti üllatuslik, ei ole nõude põhjendatuse hindamisel asjakohased ning on vastuolus asjas kogutud tõenditega. Nii nähtub hageja kirjavahetusest AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaaliga (toimiku lk 31-32 ja koos tõlkega lk 174-176), et kostja oli hageja nõudest kohtumenetluse eelsel ajal teadlik.
61.TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Samuti näeb TsMS § 168 lg 4 ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
62.Hageja algse nõude suuruseks oli 5300 eurot. Hageja loobus hagist 1200 euro ulatuses ning 1000 euro ulatuses jäi hagi rahuldamata. Kohus rahuldas hageja nõude 60% ulatuses. Kohus leiab, et arvestades rahuldatud nõude ulatust ning loobutud nõude ulatust, tuleb hageja menetluskulud jätta 60% ulatuses kostja kanda. Kostja kulud tuleb jätta tema enda kanda.
63.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
64.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 350 eurot, ekspertiisitasu 360 eurot ja kulud õigusabile 1160,50 eurot ehk kokku 1870,50 eurot. Hagejale osutati õigusabi hinnaga 110 eurot tunnis. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
65.Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud. Hageja esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ning õigusabi osutamiseks kulunud aeg on kooskõlas kohtule esitatud
menetlusdokumentide sisu ning mahuga. Kohus loeb seega põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 1870,50 eurot, millest kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 60% ehk 1122,30 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt 1122,30 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2021. a otsusega nr 2-209022.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.