LP Invest osaühingu hagi Aktsiaseltsi Volex vastu võlgnevuse, leppetrahvide ja viivise väljamõistmise ning kahju hüvitamise nõuetes ning Aktsiaseltsi Volex vastuhagi LP Invest osaühingu vastu 14 012,50 euro väljamõistmise nõudes
LP Invest osaühingu hagi hind
43 750,93 eurot
Aktsiaseltsi Volex hagi hind
14 012,50 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastuhagi kostja): LP Invest osaühing (registrikood 12507856, asukoht Vägeva tee 17B-13, Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa) Hageja esindaja: advokaat Indrek Kukk (e-post [email protected]) Kostja (vastuhageja): Aktsiaselts Volex (registrikood 10035382, asukoht Mahtra tn 1, Tallinn) Kostja esindaja: vandeadvokaat Maksim Greinoman (e-post [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
15.06.2021
Resolutsioon
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata LP Invest osaühingu nõuded välja mõista Aktsiaseltsilt Volex töövõtulepingu alusel Narva mnt 68 korterelamu tehnilise ruumi veevarustuse- ja kanalisatsiooni rekonstrueerimistööde eest tasumata 978 eurot, hüvitis seoses ekspertiisiga 222 eurot ning viivis nimetatud põhivõlgnevustelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest.
3.Jätta rahuldamata LP Invest osaühingu nõuded välja mõista Aktsiaseltsilt Volex 24.08.2017 töövõtulepingu 02-2017 alusel leppetrahv 1 036 eurot ning viivis nimetatud põhivõlgnevustelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest.
4.Jätta rahuldamata LP Invest osaühingu nõuded välja mõista Aktsiaseltsilt Volex 26.06.2017 töövõtulepingu 01-2017 alusel leppetrahv 1 525,90 eurot, tasu seoses lisatööga 300 eurot, kahjuhüvitis seoses tööseisakutega 36 350 eurot ja viivis nimetatud põhivõlgnevustelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest.
5.Vastuhagi rahuldada osaliselt.
6.Välja mõista LP Invest osaühingult lepingu 02-2017 järgi tegemata jäänud tööde eest tasutud 42 eurot Aktsiaseltsi Volex kasuks.
7.Välja mõista LP Invest osaühingult lepingu 01-2017 järgi tegemata jäänud tööde eest tasutud 10 638,40 eurot Aktsiaseltsi Volex kasuks.
8.Välja mõista LP Invest osaühingult hüvitis seoses kulutustega 1 932,24 eurot Aktsiaseltsi Volex kasuks.
9.Välja mõista LP Invest osaühingult kahjuhüvitis 310 eurot Aktsiaseltsi Volex kasuks.
10.Menetluskulud jätta 98,11% osas LP Invest osaühingu kanda ja 1,89% osas Aktsiaseltsi Volex kanda.
11.Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja väited ja nõue
1.Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping (leping 1), mille kohaselt kohustus hageja teostama Narva mnt 68, Tallinnas asuva korterelamu tehnilise ruumi veevarustuse- ja kanalisatsiooni rekonstrueerimistööd, kostja kohustus tööde eest tasuma 1 400 eurot, millele lisandub käibemaks. Tööd valmisid 28.11.2017, kuid kostja keeldus tööde vastu võtmisest, väites, et tööd on puudustega. Hageja tellis eksperthinnangu, mis tuvastas, et tööd vastasid nõuetele. Kostja sellele vaatamata töid vastu ei võtnud ning tasu ei maksnud. Hageja tegi 23.02.2018 avalduse tasaarvestamaks kostja võlgnevus osaliselt tehnilise ruumi üldehitus- ja viimistlustööde ettemaksu jäägiga. Tööde eest on jätkuvalt tasumata 815 eurot, millele lisandub käibemaks, so 978 eurot. Seoses ekspertiisi tellimisega tekkis hagejal kulu 222 eurot. Hageja ja kostja sõlmisid ka töövõtulepingu 02-2017 (leping 2), millega hageja kohustus teostama Narva mnt 68 hoonesisese gaasivarustuse rekonstrueerimistööd koos gaasikatlamaja seadmete tarne ning paigaldustöödega, kostja aga tööde eest tasuma 12 936 eurot (sh käibemaks). Vastavalt lepingule pidi hageja töödega alustama 28.08.2017, kuid kostjast tulenevalt oli see võimalik alles 08.09.2017. Perioodil 08.09.2017-27.09.2017 rekonstrueeris hageja hoonesisese gaasivarustustoru kuni projekteeritud tehnilise ruumini. Kuivõrd kostjast tulenevatel põhjustel jäid tehnilise ruumi üldehitus- ja viimistlustööd lõpetamata, ei olnud hagejal võimalik lõpule viia ka töid gaasikatla ja küttesõlme ehituse osas. 11.12.2017 teatas kostja hagejale, et soovib alustada Narva mnt 68 osas sõlmitud lepingute lõpetamist. Kuivõrd alates 28.09.2017 ei olnud kostjast tulenevatel põhjustel võimalik lepingujärgsete tööde
teostamine ning alates 18.12.2017 toiminud läbirääkimised lepingu lõpetamise tingimustes ei viinud konstruktiivse lahendini, taganes hageja oma 23.02.2018 avaldusega lepingust ning nõudis leppetrahvi tasumist summas 1 078 eurot ja teostas tasaarvestuse. Kostja oli tasunud ettemaksu 9 600 eurot. Hageja tarnis tööde teostamiseks materjale 9 558 euro eest. Seega jäi ettemaks 42 eurot, mille hageja lahutas leppetrahvist, saades tulemuseks 1 036 eurot. Hageja ja kostja sõlmisid ka töövõtulepingu 01-2017 (leping 3), mille kohaselt kohustus hageja teostama Narva mnt 68 fassaadi ja katuse rekonstrueerimistööd, kostja aga tööde eest tasuma 100 030,80 eurot (sh käibemaks). Kuivõrd peale 20.01.2018 ei olnud kostjast tulenevatel põhjustel võimalik lepingujärgsete tööde teostamine ning alates 18.12.2017 toimunud läbirääkimised lahendini ei viinud, taganes hageja 23.02.2018 avaldusega lepingust ning esitas leppetrahvi nõude ja tasaarvestusavalduse. Kostja oli tasunud ette 61 950 eurot + km. Töid tehti 56 275 euro ulatuses, so 67 530 koos käibemaksuga. Kostjal oli seega ettemaks 5 675 (+km), mille hageja arvestas leppetrahvi katteks osaliselt, leppetrahvi lõplikuks summaks kujuneb 1 525,90 eurot. 10.08.2017 peatas kostja fassaadide rekonstrueerimistööd sooviga teostada mehaaniliselt täiendav fassaadide puhastus vanast värvist ja krohvist. Kostja soovis proovipuhastust liivapritsiga hoone ühel küljel. Lisatöö maksumus oli 300 eurot. Hageja alltöövõtja sai liivapritsi töid tulla tegema alles 17.08.2017, mistõttu oli töödes seisak 7 päeva. Hageja teavitas kostjat telefoni teel, et seisakupäeva maksumus on 450 eurot, sest tekib kulu alltöövõtja tööjõule ja inventarile sõltumata faktiliselt objektil tööde teostamisse. Seoses seisakuga tekkis kahju 3 150 eurot. 31.08.2017 edastas hageja kostjale osalise fassaaditööde üleandmise-vastuvõtmise akti ja dokumentatsiooni. Pärast omanikujärelevalve poolt akti allkirjastamist esitas hageja kostjale 04.09.17 arve maksetähtajaga 11.09.17. Kostja arvet ei tasunud. Hageja peatas lepingu täitmise 11.09-13.09.2017, seoses seisakuga tekkis kahju 900 eurot. Hageja informeeris kostjat kahjust 11.09.2017 e-kirjaga. 17.09.2017 edastas hageja kostjale osalise fassaaditööde üleandmise-vastuvõtmise akti ja dokumentatsiooni. Pärast omanikujärelevalve poolt akti allkirjastamist esitas hageja kostjale 18.09.17 arve maksetähtajaga 25.09.17. Kostja arvet ei tasunud. Hageja peatas lepingu täitmise 26.09-27.09.2017, seoses seisakuga tekkis kahju 450 eurot. Hageja informeeris kostjat kahjust 11.09.2017 e-kirjaga. 11.09.2017 peatas kostja katusetööd seoses asjaoluga, et puudus katusekonstruktsioonide rekonstrueerimiseks konstruktiivne projekt. Kostja nõudis projekti esitamist hagejalt. Hageja sellega ei nõustunud, kuivõrd leping teda selleks ei kohustanud. Lepiti kokku, et hageja korraldab katuse rekonstrueerimiseks konstruktiivse projekti tellimise, hageja kohustuseks oli konstruktiivse osa projekteerimistöödeks hinnapakkumise esitamine. 26.09.2017 esitas hageja kostjale hinnapakkumise, kostja pakkumisele tagasisidet ei andnud. 20.10.2017 edastas kostja hagejale kolmanda isiku poolt koostatud katuse rekonstrueerimise konstruktiivse osa projekti lisatööde kalkulatsiooni tegemiseks. Hageja edastas 28.10.2017 kostjale koostatud projektlahenduse alusel lisatööde kalkulatsiooni. 11.12.2017 teatas kostja hagejale, et soovib alustada Narva mnt 68 osas sõlmitud lepingute lõpetamist. Katusetöödes oli seisak perioodil 11.09-11.12.2017, millega seoses tekkis kahju 350 eurot päevas, sest hageja pidi tasuma alltöövõtjale. Hageja informeeris sellest kostjat 11.09.2017 e-kirjaga. Kokku tekkis kahju seoses seisakuga 31 850 eurot. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista:
1.1.lepingu 1 alusel töö eest tasumata 978 eurot, hüvitis seoses ekspertiisiga 222 eurot ning viivis nimetatud põhivõlgnevustelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest;
1.2.lepingu 2 alusel leppetrahv 1 036 eurot ning viivis nimetatud põhivõlgnevustelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest;
1.3.lepingu 3 alusel leppetrahv 1 525,90 eurot, tasu seoses lisatööga 300 eurot, kahjuhüvitis seoses tööseisakutega 36 350 eurot ja viivis nimetatud põhivõlgnevustelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest. Kostja seisukohad hagi osas
2.Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Pooled ei ole sõlminud hageja väidetud lepingut 1. Kuivõrd hageja väitel pidi arve tasumine eelnema kokkuleppe jõustumisele, siis lähtudes hageja enda väitest ei ole leping sõlmitud. Kostja keeldus arve tasumata jätmisega lepingu sõlmimisest. Hageja ei ole tõendanud töö teostamist. Kostja ei ole tööd vastu võtnud. Pooled ei leppinud kokku kostja kohustuses ekspertiisikulu kandmiseks. Hageja ei ole tõendanud, et nõuded vastavad mõistlikele turutingimustele. Hagejal ei ole õigust nõuda tasu töö eest, mida kostja ei ole soovinud ning millest kostja keeldus. Lepingu 2 järgi leppetrahvi nõudmise eeldused ei ole täidetud. Hageja tehtud tööd olid puudustega. Kostja ei takistanud hagejal tööde teostamist, lepingu täitmine viibis puuduste kõrvaldamise vajaduse tõttu. Hageja ei esitanud kirjalikku teavitust tööde tegemise takistatusest vastavalt lepingu p 5.5.6, mistõttu on hageja minetanud õiguse tugineda kostjapoolsele lepingurikkumisele seoses tööde väidetava takistamisega. Leppetrahvinõue ei ole esitatud mõistliku aja jooksul. Lepingust taganemisega langes leppetrahvi nõudmise õiguslik alus ära. Leppetrahvi nõudmine olukorras, kus lepingut ei täidetud lõpuni, ei ole heauskne. Kui kohus leiab, et nõue on tekkinud, taotleb kostja leppetrahvi vähendamist nullini. Lepingu 3-järgsed katusetööd olid peatatud poolte kokkuleppel seoses mõlema poole poolt tunnustatud vajadusega koostada tehniline projekt. Kuivõrd hageja tööprojekti ei tellinud, siis ei saanud katusetöid teha hagejast tuleneva asjaolu tõttu. Seejärel olid katusetööd peatatud hageja initsiatiivil talvehooajaks alates 26.10.2017. Vastavalt lepingu p 5.5.6. on tööde takistamisest teatamise aeg 7 päeva ja selle rikkumisel hageja enam tellijapoolsele rikkumise tugineda ei saa. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud tööde teostamise takistamise vastuväite esitamist nimetatud tähtaja sees. Kostja ei takistanud hagejal tööde teostamist. Kostja ütles lepingu 11.12.2017 üles, alternatiivselt lõppes leping 30.12.2017 poolte kokkuleppel, millisel juhul ei ole hagejal õigust leppetrahvi nõuda. Seoses lepingu lõppemisega on kostjal nõue lepingu alusel tasutud summade tagastamiseks. Hageja ei ole tõendanud seisaku toimumist 10.08-17.08.2017. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud tööde teostamise takistamise vastuväite esitamist lepingu p 5.5.6 nimetatud tähtaja sees. Lepingu p 8.4. kohaselt sisaldas lepingu hind täielikku tasu lepingu täitmise eest ning hagejal ei ole õigust nõuda täiendavate kulude kompenseerimist. Punkti 15.1 järgi sai lepingut muuta vaid poolte kirjalikul kokkuleppel. Kokkulepitud vormi järgimata jätmisel on tehing tühine. Hagejal väidetud lisatöö eest tasunõue puudub. Seoses seisakuga 11.09-13.09.2017 on hageja jätnud välja toomata, et kostja vastas 31.08.2017 hageja aktile, et tööd on puudustega - krohvipaksus on liiga väike. Seega tegelikult ei olnud hageja väidetud 50% töödest teostatud ning tasunõuet ei tekkinud. Kuna tasunõuet ei tekkinud, puudus hagejal õigus tööde peatamiseks. Väidetava kahju põhjustas hageja enda tegevus. Seoses seisakuga 26.09-27.09.2017 selgitab kostja, et lepingu p 13.4.2 järgi on arve esitamise aluseks hageja ja kostja poolt allkirjastatud akt. Kostja akti ei allkirjastanud, sest erinevalt aktis ja arvel märgitust ei olnud fassaadipinnad 100% ulatuses viimistletud krohviseguga. Tasunõue ei olnud muutunud sissenõutavaks, mistõttu puudus hagejal ka õigus tööde peatamiseks ning väidetava kahju põhjustas hageja enda tegevus.
Seoses katusetööde seisakuga ei ole hageja välja toonud ega tõendanud tööde teostamise takistamise vastuväite esitamist p 5.5.6 nimetatud tähtaja sees. Lepingu p 5.1.1, 5.3.1 ja 5.3.2. järgi oli hagejal kohustus koostada tööde teostamiseks vajalik dokumentatsioon, sh ehitusprojekt. Hageja ehitas ilma projektita. Kostja ei saanud hoone omanikuna ohtlikku ehitamist lubada ja seiskas ehitamise. Seoses seisakutega ei ole hageja ka kahju tekkimist tõendanud. Juhul kui kohus leiab, et hagejal on kostja vastu nõudeid, siis kostja tasaarvestab hageja nõuded oma nõuetega. Kostjal oli lepingu 3 alusel tasutud ettemaks 6 852 eurot, mille ulatuses töid ei tehtud ja mis tuleb seoses lepingu lõppemisega kostjale tagastada. Hageja rikkus lepingut 3 ehitades katusekonstruktsioone ilma projektita. Kuna hageja täiendavate tähtaegade jooksul puudust kõrvaldama ei asunud, tellis kostja katusetööd kolmandalt isikult, millega seotud kulu hüvitamise nõue on kostjal tulenevalt VÕS § 646 lg 5 ja lepingu 3 p 7.2.2, mida kostja nõuab ulatuses, mis vastab saamata jäänud hageja kohustuste hinnale. Hageja rikkus lepingut 3 ka seeläbi, et ei taganud ehitamisel veekindlust ja kostja vara säilimist, jättes objektilt lahkudes tööd konserveerimata, mille tõttu tekkisid veekahjustused, mis muutsid kõik seni tehtud tööd kõlbmatuks ning millega seoses tekkis kostjal kahju, sh täiendavalt 1 932,24 eurot katuse läbijooksu peatamiseks ja konserveerimise töödeks. Hageja rikkus lepingut 3 ka fassaaditööde osas, olles tööde tegemisega viivituses enam kui 4 nädalat. Kuna hageja täiendavate tähtaegade jooksul puudust kõrvaldama ei asunud, tellis kostja fassaaditöö lõpetamise kolmandalt isikult, millega seotud kulu hüvitamise nõue on kostjal tulenevalt VÕS § 646 lg 5 ja lepingu p 5.1.2.1.5 ja 5.1.2.2.4, mida kostja nõuab ulatuses, mis vastab saamata jäänud hageja kohustuste hinnale. Vastuhageja väited ja nõue
3.Vastuhageja lõpliku seisukoha (18.01.2021 menetlusdokument, p 11, 9) kohaselt kui kohus leiab, et vastuhageja on lepingust 3 kehtivalt taganenud, siis nõuab vastuhageja kõikide tasutud summade tagastamist VÕS § 189 lg 1 alusel. Vastuhagejal oli tasutud ettemaksu 14 012,50 eurot tööde eest, mis jäid tegemata. Alternatiivselt tuleb vastuhageja rahaline nõue rahuldada kulutuste või kahju hüvitamise nõudena. Kahju tekkis seoses puuduste kõrvaldamisega fassaaditöödes, veekahjustustega, seoses kohustusega tasuda kasutuks osutunud katusetööde eest ning seoses mittekohaselt teostatud katusetöödega. Vastuhageja palub vastuhagi kostjalt vastuhageja kasuks välja mõista 14 012,50 eurot. Vastukostja seisukohad vastuhagi osas
4.Tööd ei olnud puudustega, väidetava kahju ulatus on tõendamata. Tööd jäid pooleli, kuna vastuhageja ise peatas need. Vastukostjal ei lasunud kohustust vastuhageja vara säilimise tagamiseks peale ehitamise lõppemist. Vastuhageja ei ole andnud vastuhagi kostjale tähtaegu puuduste kõrvaldamiseks. Vastuhagi kostja palub jätta vastuhagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Hagi Leping 1 (tasunõue, kahju hüvitamise nõue)
5.Hageja väitel sõlmisid hageja kui töövõtja ja kostja kui tellija lepingu, millega hageja kohustus teostama veevarustuse ja kanalisatsiooni rekonstrueerimistööd korterelamus asukohaga Narva mnt 68, Tallinn asuvas tehnilises ruumis ning kostja tasuma tööde eest 1 680 eurot (sh käibemaks). VÕS (võlaõigusseadus) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja on esitanud nõude töö eest tasu saamiseks. VÕS 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Pooled vaidlevad, kas leping on sõlmitud.
6.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse
andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja väitel soovis kostja temalt hinnapakkumist vee- ja kanalisatsioonitööde tegemiseks tehnilises ruumis. Kohtule on esitatud e-kirjavahetus (kd I, lk 10-11), millest nähtuvalt on hageja 16.11.2017 saatnud aadressile [email protected] e-kirjad, milles on märkinud, et vee- ja kanalisatsioonitööd tehnilises ruumis saaks alltöövõtja teha järgmise nädala jooksul alustades esmaspäeval, tööde maksumuseks kujuneb 1 400 eur + km. Kostja nimel vastas 17.11.2017 U J, et kooskõlastatud, alustame töödega esmaspäeval ja reedeks palun ruum valmis teha. Hageja vastas 17.11.2017 omakorda, et vee- ja kanalisatsioonitöödega alustatakse esmaspäeval ning edastas samas arve summas 1 400 eur + km (kd I, lk 12).
7.Kohus leiab, et hageja 16.11.2017 e-kiri on pakkumus, millele on 17.11.2017 sõnaselgelt antud nõustumus. Kohus ei nõustu kostjaga, et lepingu sõlmimise eelduseks oli arve tasumine, sellist tingimust viidatud kirjavahetusest ei nähtu. Töödega alustamiseks lepiti kirjavahetuse kohaselt kokku konkreetne päev sõltumata arve tasumisest.
8.Kostja väitel puudus U. Jl kostja esindamise õigus. TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 118 lg 2 kohaselt kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. 13.08.2019 istungil avaldatu kohaselt pooled ei vaidle, et U. J on kostja töötaja. Hageja väitel uskus ta U. J esindusõigust, kuna kogu suhtlus seoses Narva mnt 68 objektiga käis kostja poolt läbi U. J, seejuures osales ta läbirääkimistel ja ehituskoosolekutel kostja esindajana.
9.Hageja esitatu kohaselt oli poolte vahel mh kokkulepe tehnilise ruumi üldehitustööde teostamiseks, kohtule on esitatud hageja 30.08.2017 hinnapakkumine kostjale (kd I, lk 9-9p) ning samale hinnapakkumisele viitav 14.09.2017 ettemaksuarve (kd I, lk 8). Nähtuvalt hinnapakkumisest on kostja esindajaks märgitud U. J. Vaidlus puudub, et kostja tasus arve. Kohtule on esitatud ehituskoosolekute protokollid augustist, septembrist ja novembrist 2017 (kd II, lk 123-130), millest nähtuvalt on seoses katuse- ja fassaaditöödega toimunud koosolekutel mõnikord osalenud kostja esindajana seaduslik esindaja O R (31.08.2017), mõnikord U. J (07.09, 26.10, 09.11.2017) ning mõnikord nemad koos (14.09.2017). U. J on nimetatud protokollides juhataja asetäitjaks. Poolte vahel kirjalikult sõlmitud lepingud (24.08.2017 leping kd I, lk 67-73; 26.06.2017 leping kd III, lk 52-59) on kostja esindajana allkirjastanud O. R, nähtuvalt lepingute lisaks olevatest hinnapakkumistest on nendes märgitud kostjapoolseks kontaktiks U. J. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et varasemad lepingud allkirjastas O.R, võis hageja 2017.a. novembris mõistlikult uskuda ka U. J esindusõigust, kuna nähtuvalt viidatud tõenditest tegutses U. J varasemate lepingute sõlmimisel ning täitmise korraldamisel kooskõlastatult seadusliku esindaja O. R ning hagejale avaldatu kohaselt oli U. J O. Ri asetäitja.
10.Ehitustööde päeviku (kd I, lk 79-158p, sama kd III, lk 60-139p) kannete kohaselt on vee- ja kanalisatsioonitöid tehnilises ruumis tehtud 20.11.2017 ja 28.11.2017 (kd I, lk 152, lk 155). 29.11.2017 kaetud töö akti ja üleandmise-vastuvõtu akti (kd I, lk 26, 27) kohaselt oli töö 29.11.2017 seisuga valminud, hageja tegi 02.12.2017 e-kirjaga (kd I, lk 13p) kostjale ettepaneku töö vastuvõtmiseks. 06.12.2017 on kostja üldmeililt [email protected] saadetud hageja 02.12.2017 ettepanekule esmalt vastus, et tehnilise ruumi veevarustusekanalisatsioonitöödega on probleemid, mistõttu neid ei saa vastu võtta (kd I, lk 13) ning seejärel G C OÜ akt vee- ja kanalisatsioonitööde puuduste kohta (e-kiri kd I, lk 15, akt lk 16). E-kirjavahetuse koopia aadressaadiks oli ka kostja seaduslik esindaja.
11.Kohus leiab, et kostja seaduslik esindaja pidi teadlik olema, et U. J tegutses vee- ja kanalisatsioonitöödeks lepingu sõlmimisel kostja esindajana. Esitatust ei nähtu, et kostja oleks töö tegemise ajal sellele vastu vaielnud. Kostja keeldus töö vastuvõtmisest viidates puudustele, millega sisuliselt nõudis lepingu täitmist, mitte ei väitnud, et ta ei ole hageja poolt tehtud tööd soovinud. Kuna hageja võis U. J esindusõigust mõistlikult uskuda ning kostja seaduslik esindaja pidi U. J esindajana tegutsemisest teadlik olema, tuleb kostja volitus U. J 17.11.2017 lepingu sõlmimiseks lugeda TsÜS § 118 lg 2 alusel antuks. Isegi juhul, kui kohus asuks vastupidisele seisukohale, on kostja lepingu 06.12.2017 selle täitmise nõudmisega igal juhul heaks kiitnud vastavalt TsÜS § 129 lg 1. Kohus asub seisukohale, et leping on sõlmitud.
12.VÕS § 637 lg 4 I lause kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. 13.08.2019 istungil avaldatu kohaselt pooled ei vaidle, et nendevahelise tava kohaselt tuli töö vastu võtta. VÕS § 638 kohaselt tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
13.Nähtuvalt eelviidatud e-kirjavahetusest keeldus kostja 06.12.2017 töö vastuvõtmisest seoses puudustega. Hageja edastas kostjale 10.12.2017 V OÜ hinnangu väidetud puuduste kohta (kd I, lk 18-21) ning 12.12.2017 e-kirja puutuvalt töö üleandmise dokumentatsiooni (kd I, lk 34A, sama lk 61). Hageja väitel kinnitas kostja 18.12.2017 ehituskoosolekul, et võtab töö vastu, kui hageja esitab kanalisatsioonitorustiku paigaldusjuhendi. Kohtule esitatud 18.12.2017 koosoleku protokoll (kd I, lk 35-36) on allkirjastamata, samuti ei ole hageja viidatud punktis 4 kajastatud hageja väidetud kokkulepe. Esitatu ei võimalda tuvastada, kas ja milles pooled 18.12.2017 kokku leppisid. Kohtule on esitatud 19.12.2017 e-kiri kanalisatsioonitorustiku paigaldusjuhendi edastamise kohta (kd I, lk 37) ning paigaldusjuhend (kd I, lk 38-60). Vaidlus puudub, et kostja tööd vastu ei võtnud. 08.01.2018 e-kirjaga on hageja kostjale teatanud, et loeb töö vastuvõetuks (kd I, lk 62).
14.Tõendamaks lepingujärgse töö tegemist on hageja esitanud väljavõtte veevarustusekanalisatsiooni ehitusprojektist (kd IV, lk 180-190), V OÜ hinnangu (kd I, lk 18-21) ja omanikujärelevalve teostaja P. S 11.12.2017 e-kirja (kd I, lk 23), mille kohaselt omanikujärelevalve nõustub V OÜ hinnanguga. V OÜ hinnangu kohaselt ei ole G C OÜ aktis märgitud etteheited tööle valdavalt põhjendatud, hinnangust ei nähtu, et töös olnuks olulisi puuduseid. V OÜ hinnangu kohaselt on selle koostanud veevarustuse-ja kanalisatsiooniinseneri tase 8 kutset omav isik, samas kui G C OÜ akti koostanud isikul veevarustuse- ja kanalisatsioonitööde hindamiseks pädevus puudub. Kohus tuvastab, et G C aktis ei ole märgitud andmeid, mis võimalaksid hinnata selle koostaja pädevust, seetõttu on V OÜ hinnang G C aktist usaldusväärsem. Samuti on V OÜ hinnanguga nõustunud omanikujärelevalve teostaja. Kohus asub seisukohale, et hageja on tõendanud lepingujärgse töö tegemise.
15.Nähtuvalt viidatud poolte e-kirjavahetusest nõudis hageja alates 06.12.2017 sama aasta detsembrikuu vältel pidevalt töö vastu võtmist, esitatust ei nähtu, et kostja oleks pärast 06.12.2017 täiendavaid avaldusi seoses töö vastuvõtmisega teinud. Kohus nõustub hagejaga, et 08.01.2018 seisuga oli möödunud mõistlik aeg töö vastuvõtmiseks, mida hageja oli esmakordselt nõudnud 02.12.2017, ning töö tuleb lugeda 08.01.2018 vastuvõetuks, millega hageja tasunõue muutus sissenõutavaks.
16.Hageja 23.02.2018 võlanõude ja tasaarvestuse teatise (kd I, lk 64-66) kohaselt on hageja tasaarvestanud lepingust 1 tuleneva tasunõude 702 euro osas kostja nõudega ettemaksu
tagastamiseks seoses tehnilise ruumi üldehitus- ja viimistlustöödega. Tasunõude suuruseks kujuneb seega 978 eurot (1 680 - 702, summad käibemaksudega).
17.Hageja on esitanud nõude ka kulu 222 euro hüvitamiseks, mis tekkis seoses V OÜ hinnangu tellimisega. Kohus ei nõustu hagejaga, et lepingu 1 osaks saaks lugeda poolte vahel sama hoone suhtes muude tööde tegemiseks kirjalikult sõlmitud töövõtulepingute p 12.2, mille kohaselt on pooltel õigus kaasata tehnilise järelevalve ja kontrolli teostamiseks sõltumatuid oma ala eksperte või tellida vajalikke ekspertiise teostatud tööde kvaliteedi määramiseks; ekspertiisi kulud tasub selle tellija, kui ekspertiis ei näita teise osapoole eksimist. Sellises tingimuses kokkuleppimist 16.11.2017-17.11.2017 e-kirjavahetusest ei nähtu ning pooled ei ole tahteavalduste vahetamisel ka viidanud varasemalt sõlmitud lepingute tingimustele. Muude lepingute raames kokkulepitud tingimused ei ole hinnatavad pooltevahelise tavana mistahes lepingute täitmisel.
18.VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju mh kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
19.Kohus tuvastab V OÜ arve (kd I, lk 63) alusel, et hagejal tekkis kulu hinnangu saamiseks 222 eurot. Kohus leiab, et kuna kostja oli tellinud tööle kolmanda isiku hinnangu ning tuginenud sellele töö vastuvõtmisest keeldumisel, oli ka hageja poolt hinnangu tellimine mõistlikult põhjendatud ja vajalik lepingust tulenevate nõuete esitamiseks. Kostja etteheide kulutuse ulatusele on üldsõnaline, kohtule ei ole esitatud asjaolusid, mis annaksid alust pidada kulutuse ulatust ebamõistlikuks. Seetõttu asub kohus seisukohale, et hagejal tekkis nõue 222 euro hüvitamiseks. Leping 2 (leppetrahv ja viivis)
20.Kohus tuvastab, et hageja kui töövõtja ja kostja kui tellija sõlmisid 24.08.2017 töövõtulepingu 02-2017 Narva mnt 68, Tallinnas asuva hoone gaasitorustiku ja katlamaja rekonstrueerimiseks (leping kd I, lk 67-73, sama kd II, lk 141-147). VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Töövõtulepingu p 14.4 järgi on töövõtjal õigus leping ühepoolselt lõpetada juhul, kui tellija tahtlikult ja ilma mõistliku põhjuseta takistab töövõtjal lepingus sätestatud tööde tegemist. Lepingu ühepoolsel lõpetamisel sel põhjusel on töövõtjal õigus nõuda tellijalt leppetrahvi 10% lepingu hinnast ilma käibemaksuta. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi 1 036 euro väljamõistmist viidatud lepingu p 14.4 alusel.
21.Kohus tuvastab, et hageja on teinud kostjale 23.02.2018 avalduse lepingust taganemiseks ning nõudnud leppetrahvi (kd I, lk 159-160). Hageja väitel takistas kostja läbivalt töö teostamist. Tulenevalt lepingu p 8.1 kohustus hageja töö teostamisega alustama hiljemalt 28.08.2017. Tõendamaks, et tööd oli võimalik alustada alles 08.09.2017, kuna enne viibisid hoones üürnikud, on hageja esitanud 31.08.2017 ehituskoosoleku protokolli (kd I, lk 75-76) ning kostja 05.09.2017 e-kirja (kd I, lk 77). Kohus leiab, et asjaolu, kas kostjast tulenevalt oli töö perioodil 28.08-08.09.2017 takistatud, ei oma asjas tähendust, kuna ei puuduta töö tegemise takistatust taganemisavalduse tegemise ajal.
22.Hageja esitatu kohaselt teostas hageja töö perioodil 08.09-27.09.2017, kuid tööd ei saanud lõpuni teha, kuna selle eelduseks oli tehnilise ruumi üldehitus- ja viimistlustööde valmimine
(mida teostas samuti hageja). Hageja ei saanud oma kohustust täita, sest kostja peatas 11.12.2017 kõik tööd. Kohus tuvastab, et 11.12.2017 saatis kostja hagejale e-kirja (kd I, lk 22; sama kd IV, lk 20), milles avaldas, et lõpetab kõik lepingud seoses Narva mnt 68 majaga, seoses lepinguga 2 palub tuua kogu varustus objektile hiljemalt reedeks 15.12.2017 ning saata lõpparve ja tehnilise ruumi tööd lõpetada alates 11.12.2017. Samuti palus kostja teada anda, millal on võimalik 15.12.2017 võtta vastu gaasivarustus ja maja võtmed. Hageja esitatu kohaselt toimus pooltel 18.12.2017 koosolek, kus arutati lepingute lõpetamist, kuid tingimustes kokkuleppele ei jõutud (allkirjastamata protokoll kd I, lk 35-36). Hageja andis kostjale gaasivarustuse seadmed üle 08.01.2018 (üleandmise akt kd I, lk 78).
23.Tulenevalt VÕS § 655 lg I võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kohus leiab, et kostja 11.12.2017 avaldus on sisuliselt avaldus lepingu ülesütlemiseks, kuna selles on sõnaselgelt märgitud, et kostja soovib lepingu lõpetamist ning nõuab ehitusobjekti koos juba soetatud seadmetega üleandmist, st ei soovi töö lõpuni tegemist hageja poolt. Vaidlus puudub, et kostja pärast hageja avaldust tööd ei jätkanud, lepingu 2-järgseid töid ei olnud toimunud juba alates 28.09.2017. Lepingu p 14.2 puudutab üksnes tellija õigust lepingust taganemiseks seoses töövõtjapoolse lepingurikkumisega, ega välista kohtu hinnangul tellija seadusest tulenevat ülesütlemisõigust. Kuna leping 2 lõppes 11.12.2017 kostjapoolse ülesütlemisega, oli hageja 23.02.2018 avaldus lepingust taganemiseks tagajärjetu ning lepingu p 14.4 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Seetõttu jätab kohus nõude leppetrahvi väljamõistmiseks rahuldamata. Kuna põhinõue jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka nõue viivise väljamõistmiseks seoses leppetrahvi tasumisega viivitamisega. Leping 3 (leppetrahv ja viivis, tasu lisatöö eest, kahju hüvitamise nõue ja viivis)
24.Kohus tuvastab, et hageja kui töövõtja ja kostja kui tellija sõlmisid 26.06.2017 töövõtulepingu 01-2017 Narva mnt 68, Tallinnas asuva hoone rekonstrueerimiseks, sh fassaadi- ja katusetööde tegemiseks (leping kd III, lk 52-59; sama kd II, lk 57-64). Lepingu p 14.4 järgi on töövõtjal õigus leping ühepoolselt lõpetada juhul, kui tellija tahtlikult ja ilma mõistliku põhjuseta takistab töövõtjal lepingus sätestatud tööde tegemist. Lepingu ühepoolsel lõpetamisel sel põhjusel on töövõtjal õigus nõuda tellijalt leppetrahvi 10% lepingu hinnast ilma käibemaksuta. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi 1 525,90 euro väljamõistmist viidatud lepingu p 14.4 alusel. Hageja on välja toonud, et tegi 23.02.2018 kostjale avalduse lepingust taganemiseks (avaldus lisadga kd IV, lk 29-33). Pooled vaidlevad, kas leping lõppes hageja 23.02.2018 või kostja 11.12.2017 avaldusega või poolte kokkuleppel 30.12.2017.
25.Kohtule on esitatud kostja 11.12.2017 e-kiri hagejale (kd I, lk 22), milles kohaselt kostja teatab, et lõpetab kõik lepingud seoses Narva mnt 68 majaga ning palub seoses lepinguga 3 esitada teostatud tööd lõpptabel ja anda üle maja võtmed 15.12.2017. Kostja on avaldanud, et ütles lepingu 11.12.2017 üles, kostja on samas seostanud seda avaldust väidetavate puudustega hageja töödes. Töövõtulepingu p 14.2 järgi on tellijal õigus lõpetada leping ühepoolselt sõltumata töövõtja süü esinemisest, kui töövõtja ei asu lepingut õigeaegselt täitma või teeb seda nii aeglaselt, et selle lõpetamine tähtajaks on võimatu (14.2.1); kui töö tegemise ajal on selge, et seda ei tehta nõuetekohaselt ning töövõtja ei ole puudusi õigeaegselt kõrvaldanud (14.2.2).
26.Kostja on hagejale ette heitnud töödega viivitamist, hageja väitel põhjustas viivitused kostja. Lepingu p 8.1 järgi tööde teostamisega on töövõtja kohustatud alustama hiljemalt 15.07.2017 ja kõik tööd peavad olema tellijale üle antud hiljemalt 30.09.2017. Vaidlus puudub, et lepingujärgseid fassaadi- ega katusetöid hageja lõpuni ei teinud. Kostja väitel juhtis kostja hageja tähelepanu viivitusele töökoosolekutel, mis toimusid alates 31.08.2017.
27.VÕS § 101 lg 3 järgi võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab.
28.Hageja väitel peatas kostja 10.08.2017 fassaadide rekonstrueerimistööd, kuna soovis fassaadide täiendavat puhastamist vanast värvist ja krohvist, milline töö ei olnud lepingu 3 osaks. Kohus tuvastab ehitustööde päevikust, et alates 11.08.2017 olid fassaaditööd kostja soovil peatatud, kuna kostja soovis täiendavalt konsulteerida tööde tehnoloogia osas (kd III, lk 71p-72), seejärel fassaaditöid ei toimunud kuni 17.08.2017, millisel kuupäeval teostati fassaadi otsaseina puhastamine liivapritsiga, mille osas on märgitud, et tellija otsustas liivapritsi mitte kasutada, kuna see kahjustab krohvipinda (kd III, lk 75p-76). Kohtule on esitatud allkirjastamata ehituskoosoleku nr 4 protokoll 17. augustist 2017 (kd III, lk 143-143p), mille kohaselt on mahajäämus fassaaditööde graafikust ca 1 nädal, kuna liivapritsiga ei õnnestunud vana värvi eemaldada, siis otsustati, et jääb TVF ja materjalide tarnija lahendus kruntida ja krohvida. Kohus leiab, et kuna protokolli sisu langeb liivapritsi osas kokku ehitustööde päevikuga, mis on allkirjastatud mh omanikujärelevalve teostaja poolt, siis puudub alus jätta seda ilmselt ebausaldusväärsena arvestamata, sõltumata sellest, et protokoll ei ole allkirjastatud. Kohus tuvastab, et 11.08-17.08 toimus lepingujärgsetes fassaaditöödes seisak kostjast tulenevatel asjaoludel.
29.Hageja on välja toonud, et fassaaditöödes oli veel kaks seisakut, kuna kostja ei tasunud arveid, millega seoses hageja peatas tööd ajutiselt. Nende seisakute kestuseks kokku oli hageja esitatu kohaselt 3 päeva. Fassaaditööd ei saanud seega olla peatunud kostjast tulenevatel asjaoludel enam kui 10 päeva, st need ei põhjenda tööde viibimist kauem kui 10.09.2017. Nähtuvalt ehitustööde päevikust olid fassaaditööd perioodil 29.09.2017-12.10.2017 peatatud vihmase ilma tõttu (kd III, lk 101p-106), pärast 12.10 päevikus fassaaditööde kohta enam midagi märgitud ei ole. 26.10.2017 ehituskoosoleku protokolli kohaselt (kd II, lk 127p-128p) fassaaditöid ei ole teostatud ca 4 nädalat, ilmastikutingimused ei võimalda lisakulutusteta töid talvetingimustes jätkata. 09.11.2017 ehituskoosolekul (protokoll kd II, lk 129-130) tegi omanikujärelevalve tellijale ettepaneku fassaaditööde peatamiseks talvel ning jätkamiseks kevadel. Lepingu p 6.2.4 kohaselt on töövõtjal õigus lepingu lõpptähtaega edasi lükata, kui planeeritud tööde teostamise ajal olevad ilmastikutingimused töid teostada ei luba. Uus lõpptähtaeg lepitakse lepingu osapoolte vahel kokku kirjalikult. Kokkuleppe mittesaavutamisel peavad tööd igal juhul olema lõpetatud 20.10.2017. Pooled ei ole välja toonud, et nad oleksid sõlminud täiendavaid kirjalikke kokkuleppeid seoses fassaaditööde teostamise tähtajaga. Kohus tuvastab, et hageja rikkus lepingut, jättes fassaaditööd tähtaegselt teostamata.
30.Pooled ei vaidle, et kostja nõudis katusetööde peatamist alates 11.09.2017 (e-kiri kd IV, lk 3) seoses katuse ehitusprojekti puudumisega. Pooled vaidlevad, kas katusetööde tegemiseks oli ehitusprojekt nõutav ning kas sellise projekti koostamine oli hageja lepingujärgne kohustus.
31.Ehitusseadustiku (EhS) lisa 1 kohaselt on elamu ehitisealuse pinnaga üle 60m2 ümberehitamiseks kohustuslik ehitusteatis ja ehitusprojekt, projekti kohustus puudub osa asendamisel samaväärsega. Kohus tuvastab ehitisregistri väljavõttelt (kd IV, lk 154-155, sama kd IV 202-203), et Narva mnt 68 ehitisealune pind on 257m2. EhS § 4 lg 3 p 1 järgi ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. Ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus muudetakse hoone piirdekonstruktsioone (p 1). Nähtuvalt lepingu p 5.1.2.3 hõlmasid lepingujärgsed katusetööd senise katusekatte ja roovituse täielikku eemaldamist ning uue paigaldamist. Katuse karkassiosale tuli lisaks seniste kahjustunud sarikate väljavahetamisele või plommimisele paigaldada lisasarikad, välja tuli vahetada kogu senine vihmaveesüsteem
paigaldades uue torustiku koos lehtrite ja sülititega ning rajatavate rennide ja lumetõketega katusel. Nimetatud tööd ei kujutanud endast kohtu hinnangul üksnes üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu, tööd hõlmavad piirdekonstruktsiooni (katuse) muutmist. Seetõttu oli tegemist ümberehitusega ja nõutav oli ehitusprojekt.
32.Lepingu p 4.8 kohaselt on Narva mnt 68 elamu rekonstrueerimiseks koostatud ehitusprojekt ja väljastatud TLPA poolt ehitusluba ehitise rekonstrueerimiseks; töövõtja teostab kokkulepitud ehitustööd ehitusloa alusel. Punktis 5.3.1 on täiendavalt märgitud, et töövõtja teostab lepingu p 5.1 loetletud ehitustööd Narva mnt 68 asuva kinnistu oluliseks osaks oleval elamul vastavalt asjaomaste asutustega kooskõlastatud ehitusprojektile, millele on TLPA poolt väljastatud ehitusluba. Pooled ei vaidle, et enne lepingu sõlmimist edastas kostja hagejale Arhitektibüroo Emil Urbel OÜ poolt koostatud projekti (kd V, lk 31-67) ning ehitusloa (kd V, lk 69-70). Kostja heidab hagejale ette katuse konstruktiivse projekti puudumist.
33.Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 1 lg 2 p 2 järgi määruse nõuetele vastav ehitusprojekt tuleb koostada juhul, kui ehitusteatisega koos tuleb ehitusseadustiku lisas 1 nimetatud juhtudel esitada ehitusprojekt. Kuna kohus tuvastas, et nõutav oli ehitusteatis ja -projekt, pidi projekt vastama viidatud määrusest tulenevatele nõuetele.
34.Määruse § 5 lg 1 järgi on ehitusprojekti staadiumiteks eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. Määruse § 10 lg 1 järgi tööprojekt on ehitusprojekti staadium, milles esitatakse ehitise arhitektuurilahenduste ja insener-tehniliste lahenduste ning kvaliteedi kirjeldus täpsusega, mis võimaldab nõuetekohaselt ehitada ning koostada teisi ehitamisega seonduvaid dokumente, mille olemasolu peetakse vajalikuks; § 10 lg 3 järgi tööprojektis täpsustatakse eelprojekti ja põhiprojekti lahendusi selliselt, et pärast ehitustööde organiseerimise kava, tootejooniste ja muude ehitamisega seonduvate dokumentide koostamist, juhul kui nende koostamine on ehitustööde jaoks vajalik ja nõutud, oleks võimalik ehitis terviklikult valmis ehitada.
35.Nähtuvalt arhitektibüroo poolt koostatud projektist on see pealkirjastatud eelprojektina. Katuse osas on projekti p 3.3 märgitud, et katuse rekonstrueerimiseks koostatakse konstruktiivne tööprojekt. Kohus tuvastab, et arhitektibüroo projekt ei sisalda katusetööde tööprojekti. Kohus ei nõustu kostjaga, et ehitusloa väljastamise faktist saaks järeldada, et arhitektibüroo projektist piisas nõuetekohaseks ehitamiseks. Viidatud määruse § 13 lg 1 kohaselt esitab ehitusloa taotleja ehitusloa taotlemisel ehitusprojekti enda valitud staadiumis ning lg 2 järgi olenemata esitatud ehitusprojekti staadiumist, annab pädev asutus ehitusprojektile hinnangu lähtudes eelprojektile esitatavatest ja käesoleva peatüki nõuetest. Sama määruse § 14 lg 1 järgi ehitusloa taotlemisel esitatavas ehitusprojektis esitatakse ehitise kohta need andmed ja ehitusprojekti osad, mis on asjakohased ja mida on otstarbekas ja võimalik määrata. Arhitektibüroo projektis on katuse kohta märgitud, et sarikate kahjustuse ulatus selgub pärast amortiseerunud pleki ja roovi eemaldamist, vajadusel tugevdatakse konstruktsioone lisasarikatega, plommitakse või asendatakse terves ulatuses. Seega ei olnudki tööprojekti koostamine uute konstruktsioonide ehitamiseks enne lammutustööde tegemist võimalik ning projektdokumentatsiooni nõuetelevastavust ei ole ammendavalt kontrollitud eelnenud menetluses ehitusloa väljastamiseks.
36.Kohus asub seisukohale, et kuna tööprojekt puudus, kuid see oli katusetööde valmis tegemiseks vajalik, peatas kostja põhjendatult katusetööd alates 11.09.2017. VÕS § 641 lg 3 järgi töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Riigikohus on leidnud, et töövõtja, kellel tuleb oma töö teha tuginedes kolmandate isikute koostatud plaanidele, peab kontrollima, kas need plaanid on sobivaks aluseks tema töödele, puudustest tuleb tellijat informeerida (3-211
1-76-16, p 15). Lepingu p 4.5 järgi kinnitab töövõtja, et on tutvunud mh projektdokumentatsiooniga ning selles suhtes tal mingeid vastuväiteid ei ole; töövõtja kinnitab projektdokumentatsiooni õigsust ja kohustub tööde teostamisel nendest lähtuma. Kohus leiab, et sõltumata sellest, kas tööprojekti koostamine oli hageja lepinguline kohustus, oli hagejal lepingu sõlmimisel kohustus informeerida kostjat, et tööprojekt on katusetööde teostamiseks vajalik. Olukorras, kus hageja seda kohustust ei täitnud, ei ole viivitus katusetöödes, mis tekkis alates 11.09.2017 seoses tööprojekti puudumisega, etteheidetav kostjale. Kohus asub seisukohale, et hageja rikkus lepingut ka seoses katusetööde tähtaegse teostamise kohustusega.
37.Nähtuvalt lepingu p 5.1.1. kohustus töövõtja mh koostama vajaliku dokumentatsiooni, millise kohustuse sisu on täpsustatud p 5.1.1.1-5.1.1.3, tulenevalt p 5.1.1.2 tuli töövõtjal mh koostada dokumentatsioon hoonele kasutusloa saamiseks peale ehitustööde lõppu. EhS § 52 lg 3 I lause kohaselt esitatakse koos kasutusloa taotlusega ehitusprojekt. Seega oli töövõtjal p 5.1.1.2 tulenevalt kohustus tervikliku projektdokumentatsiooni, sh katuse tööprojekti koostamiseks.
38.Pooled vaidlevad, millise dokumendi esitamist kostja hagejalt 33. nädalaks 10.08.2017 ehituskoosolekul nõudis. Protokolli kohaselt (allkirjastatud protokoll kd II, lk 133-133p) „Katuse paigaldusjuhend, peab olema kui konstruktiivne projekt. TV esitab 33. nädalaks“. Hageja väitel peeti silmas valtsplekk-katuse paigaldusjuhendit, kostja väitel konstruktiivset projekti. Vaidlus puudub, et 33. nädalal hageja midagi ei esitanud. 04.09.2017 e-kirjaga (kd III, lk 177) edastas hageja kostjale katusel kasutatavate materjalide sertifikaadid ja vastavustunnistused, sh ka katusetoodete paigaldusjuhise (kd III, lk 178-200, osal tõlge kd IV lk 64). TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 75 lg 1 kohaselt kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Nähtuvalt 10.08.2017 protokollist oli tellija mures, et ehitustööd ei ole graafikus, pärast märkuseid 33. nädala kohta on märgitud, et katus paigaldatakse, värvimine on 3 aasta pärast. Kohtu hinnangul on kontekst mõistlikule isikule arusaadav selliselt, et kostja soovis dokumendi esitamist, mille alusel on katuse paigaldamise töö võimalik lõpule viia. Tulenevalt viidatud majandus- ja taristuministri määruse § 10 lg 3 on selliseks dokumendiks tööprojekt ehk konstruktiivne projekt. Kohus tuvastab, et kostja nõudis 10.08.2017 hagejalt tööprojekti esitamist seoses katusetöödega. Kohus leiab, et hageja kui professionaalne teenuseosutaja pidi olema kursis nõuetega projektdokumentatsioonile (hageja on 07.09.17 koosolekul isegi märkinud, et „seaduslik regulatsioon näeb ette iga tööliigi kohta tööprojekti staadiumi koostamise“ kd II, lk 125p). Seega pidi hagejale olema arusaadav kostja nõude sisu sõltumata protokolli kantud ebamäärasest sõnastusest. Hageja tööprojekti ei esitanud.
39.07.09.2017 ehituskoosolekul (protokoll kd II, lk 124p-125p, sama allkirjastamata kd IV, lk 78) on hageja avaldanud, et ei näe otsest vajadust konstruktiivseks tööprojektiks, protokollis on märgitud, et hageja korraldab katuse konstruktsiooni tööprojekti tellimise. Kohtule esitatud ekirjavahetuse kohaselt on kostja 12.09.2017 hagejale kirjutanud, et seni ajani käib vaidlus katuse üle ja kostja seaduslik esindaja kohtus uue projektitegijaga, kes tutvub dokumentidega (kd IV, lk 3), hageja vastas 12.09.2017, et lepingust puudus nõue konstruktiivse projekti koostamiseks ning see oleks pidanud olema koostatud juba enne ehitustööde algust (kd IV, lk 5). 13.09.2017 on kostja edastanud hagejale arhitekti seisukoha küsimuses, kas konstruktiivne projekt katusele peab olema („katuse võib ehitaja ise teha, aga siis ta ise ka vastutab“, kd IV, lk 1-2). 14.09.2017 koosoleku protokolli (kd II, lk 126-127) kohaselt korraldab katuse tööprojekti tellimise hageja, projekteerija saab tulla tutvuma alles 18.09.2017. Hageja on 26.09.2017 saatnud kostjale hinnapakkumise konstruktiivsete tööjooniste koostamiseks (kd IV, lk 10), pakkudes jooniste koostamist hinnaga 1 440 eurot (kd IV, lk 9). Kostja saatis hagejale 20.10.2017 e-kirja tekstiga „katuse projekt“ (kd IV, lk 16), millele oli lisatud I. Valteri
koostatud konstruktiivne projekt (kd IV, osal lk 13-15, täielikult lk 38-56). Hageja vastas 28.10.2017, et teeb edastatud projektis kajastatud lisatööde tegemiseks hinnapakkumise 85 458 eurot (kd IV, lk 17-18p). Hageja on saatnud kostjale 14.11.2017 ka e-kirja, mille kohaselt on seisukohal, et kostja poolt edastatud projektis sisalduvad lisatööd (kd IV, lk 19). Viidatud tõenditest nähtuvalt keeldus hageja katuse tööprojekti esitamisest, tehes selle asemel ettepaneku uue kokkuleppe sõlmimiseks, et kostja tasub tööprojekti eest täiendava tasu. Hageja ei aktsepteerinud ka kostja poolt 20.10 esitatud tööprojekti, ega nõustunud selle alusel ehitama täiendava tasuta.
40.Kohus asub seisukohale, et 11.12.2017 seisuga olid täidetud nii lepingu p 14.2.1 kui 14.2.2 eeldused lepingust taganemiseks tellija poolt: tööde teostamine tähtajaks oli muutunud võimatuks ja hageja rikkus kohustust tööprojekti koostamiseks ning oli teatanud, et ta seda kohustust ei täida. Kostja 11.12.2017 avaldus on lepingu 3 osas sisustatav taganemisavaldusena, kostja väljendas otsesõnu tahet lepingu lõpetamiseks, edaspidi töid ei teostatud. Leping 3 lõppes kohtu hinnangul 11.12.2017 kostjapoolse taganemisega. Kuna kostja oli lepingust juba 11.12.2017 taganenud, oli hageja 23.02.2018 avaldus õigusliku toimeta ning hagejal ei saanud tekkida kostja vastu leppetrahvi nõuet lepingu p 14.4 järgi. Seetõttu jätab kohus hageja nõude leppetrahvi 1 525,90 euro väljamõistmiseks rahuldamata ning rahuldamata jääb ka seonduv nõue viivise väljamõistmiseks.
41.Hageja on esitanud nõude kostjalt ka tasu väljamõistmiseks seoses lisatööga (täiendav puhastus liivapritsiga) 300 eurot. Kohus tuvastas, et 17.08.2017 prooviti kostja soovil otsaseina täiendavalt puhastada liivapritsiga. Hageja väidetud kokkulepe lisatöö tegemiseks nähtub ka 10.08.2017 ehituskoosoleku protokollist (kd II, lk 133-133p), kus on märgitud, et töövõtja pritsib ühe seina ulatuses järgmiseks nõupidamiseks ning otsustame, mida edasi teha. Lepingu p 6.2.3 järgi lisatööde maht, maksumus ja teostamise aeg lepitakse osapoolte vahel kokku kirjalikult. Lepingu p 15.1 kohaselt lepingut saab muuta vaid osapoolte kirjalikul kokkuleppel. Muudel juhtudel on lepingu muutmine kehtetu. Kohus ei nõustu kostjaga, et viidatud lepingust tulenev regulatsioon välistab lisatöödes kokkuleppimise suuliselt. VÕS § 13 lg 3 kohaselt kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Kuna kostja ise avaldas soovi lisatöö tegemiseks suuliselt ega nõudnud kirjaliku kokkuleppe vormistamist, vaid lisatöö ära korraldamist järgmiseks töökoosolekuks, võis hageja kohtu hinnangul mõistlikult aru saada, et kostja on nõus lisatöös kokku leppimisega suulises vormis.
42.Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et pooled oleksid lisatöö maksumuses kokku leppinud. VÕS § 637 lg 1 kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis annaksid alust pidada nõutud tasu lisatöö eest 300 eurot ebamõistlikuks. Hageja on esitanud alltöövõtja arve töö teostamise eest 300 eurot (kd III, lk 144). Kohus asub seisukohale, et hagejal tekkis kostja vastu tasunõue lisatöö eest 300 eurot.
43.Hageja nõuab kostjalt täiendavalt hüvitise 3 150 euro väljamõistmist seoses seisakuga fassaaditöödes perioodil 10.08-17.08.2017. Hageja on välja toonud, et kuigi töid ei toimunud, pidi hageja alltöövõtjale maksma 450 eurot päevas, millise kulu põhjustas kostja. Kohus leiab, et välja toodud asjaoludel ei saa hagejal olla kostja vastu 3 150 euro osas kahju hüvitamise nõuet. Kui pooled leppisid kokku lisatöö tegemises ning fassaaditööde seniks peatamises (10.08.2017 koosoleku protokoll), ei saa kostja olla lepingut rikkunud hageja takistamisega fassaaditööde teostamisel samal perioodil. Tõendatud ei ole, et pooled oleksid ka kokku leppinud, et täiendavalt lisatöö maksumusele peab kostja tasuma 450 eurot päevas, kuni fassaaditööd seisavad. Hageja väide, et selles lepiti kokku telefoni teel, on paljasõnaline. Ühestki dokumentaalsest tõendist sellisele kokkuleppele viiteid ei nähtu. Võttes arvesse lisatöö
hinda, on sellise kokkuleppe olemasolu kohtule ka eluliselt ebausutav. Seega puudub hagejal 3 150 euro osas ka täitmisnõue. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude hüvitise välja mõistmiseks 3 150 euro osas.
44.Hageja nõuab kostjalt veel hüvitise 900 euro väljamõistmist seoses seisakuga fassaaditöödes kuupäevadel 12.09 ja 13.09.2017. Hageja esitatu kohaselt peatas hageja tööd, sest kostjal oli arve tasumata. Kohus tuvastab, et hageja tegi kostjale 31.08.2017 ettepaneku 50% krohvimistööde vastuvõtmiseks, edastades allkirjastamiseks üleandmise-vastuvõtmise akti (kd III, lk 155). 04.09.2017 edastas hageja kostjale 50% krohvimistööde eest arve tasumistähtajaga 11.09.2017 (kd III, lk 156-157). Nähtuvalt hageja 11.09.2017 e-kirjast (kd III, lk 158) nõudis hageja kostjalt arve tasumist hiljemalt 11.09, lubades tasumata jätmisel fassaaditööd peatada alates 12.09.2017 kuni arve tasumiseni. Pooled vaidlevad, kas asjassepuutuval arvel kajastatud tasunõue oli 12.09.2017 seisuga sissenõutav.
45.VÕS § 637 lg 4 järgi kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Lepingu p 13.1 järgi tööde etapiviisiliseks üleandmiseks vormistab töövõtja tellijale iga etapi kohta vastava tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Punkt 13.4.2. järgi üleandmise-vastuvõtuakti allkirjastamine lepingu osapoolte poolt on eelduseks töövõtjapoolse arve esitamiseks vastavalt lepingu lisale 3. Vastavalt p 13.4.3 on tellija kohustatud töövõtja poolt esitatud ehitustööde üleandmise akti läbi vaatama 7 kalendripäeva jooksul pärast selle esitamist, ning nimetatud tähtaja jooksul akti allkirjastama või allkirjastamisest keeldumise korral esitama omapoolse vastuväite koos vastavasisuliste põhjendustega; p 13.4.4. järgi juhul kui tellija ei allkirjasta 7 kalendripäeva jooksul üleandmise-vastuvõtmise akti ega esita sama aja jooksul vastuväiteid, võib töövõtja lugeda aktis loetletud tööd tellija poolt vastuvõetuks.
46.Nähtuvalt kohtule esitatud üleandmise-vastuvõtmise aktist (kd III, lk 154) see kostja poolt allkirjastatud ei ole. Kohus ei nõustu hagejaga, et vastuvõtmise kontekstis omaks tähendust asjaolu, et aktil on omanikujärelevalve teostaja P. S allkiri. Lepingu kohaselt pidi akti allkirjastama tellija ning välja ei toodud asjaolusid selle kohta, et omanikujärelevalve teostajal olnuks kostja esindamise õigust tööde vastuvõtmisel. Kostja väitel vaidles ta töö vastuvõtmisele vastu. Kostja on esitanud omanikujärelevalve teostaja R. Pi 31.08.2017 kirja hagejale vastuväidete kohta (kd V, lk 139-140). Nähtuvalt e-kirjast edastas R. P selle hagejale 31.08.2017 kell 08:27. Nähtuvalt hageja e-kirjast (kd III, lk 155) saatis hageja üleandmisevastuvõtmise akti 31.08.2017 kell 22:28. R. Pi kiri ei saanud seega olla vastuväide aktile lepingu p 13.4.3 mõttes, sest kirja saatmise ajal ei olnud akti veel edastatud. Täiendavaid tõendeid vastuväite kohta esitatud ei ole. Seetõttu asub kohus seisukohale, et hageja sai lugeda töö osa vastuvõetuks p 13.4.4 järgi 08.09.2017, arvel kajastatud tasunõue muutus sissenõutavaks 08.09.2017.
47.VÕS § 110 lg 1 kohaselt võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Kohus leiab, et hagejal oli tulenevalt VÕS § 110 lg 1 õigus keelduda fassaaditööde jätkamisest, kuni kostja poolt juba tehtud töö eest tasumiseni.
48.Hageja väitel tekkis kahju seonduvalt seisakuga, kuna hageja pidi sõltumata töö peatamisest tasuma alltöövõtjale tasu 450 eurot päevas, millise asjaolu tõendamiseks on hageja esitanud P.
Sillandi e-kirja (kd III, lk 161), mille kohaselt on tellingu, ehitusaia, välikäimla, tööjõu ja ettevõtte päevased kulud 450 eur + km ning SV Izolbet OÜ nõude seisakupäevade eest (kd IV, lk 25). VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 järgi isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab, et hageja poolt makstud tasu alltöövõtjale 12.09 ja 13.09.2017 eest ei saa olla hageja kahju, kuna ka lepingu kohasel täitmisel oleks hageja pidanud nende päevade eest alltöövõtjale maksma. Esitatud asjaoludel saaks alltöövõtja tasu olla hageja kahju, kui kostjast tingitud viivitusest tulenevalt tekkinuks hagejale kulu seoses täiendavate tööpäevade tegemisega, millistes ei olnud lepingus kokku lepitud.
49.Kohus tuvastas, et lepingu järgi pidid mh fassaaditööd olema lõpetatud 30.09.2017 või kui ilmastikutingimused töid lõpetada ei luba, siis igal juhul mitte hiljem kui 20.10.2017. Samuti tuvastas kohus, et alates 29.09.2017 fassaaditöid vihma tõttu ei tehtud. Esitatu ei võimalda tuvastada, et kuna kostjast tingitult töid 12.09 ja 13.09 ei tehtud, oleks hageja teinud töid (korraldanud alltöövõtja kaudu tööde tegemise) lepingus kokkulepitule täiendavalt kahel päeval, millega seoses saanuks hagejal tekkida täiendav kulu. Kuna kahju puudub, ei saa kahju hüvitamise nõuet 900 euro väljamõistmise osas rahuldada.
50.Analoogsele seisukohale asub kohus seoses seisakuga fassaaditöödes 26.09-27.09.2017, millega seoses on hageja nõudnud 450 euro väljamõistmist, so alltöövõtja ühe päeva tasu. Kohus leiab, et tasu ei 26.09 ega 27.09.2017 eest ei saa olla hageja kahju, kuna ka lepingu kohasel täitmisel oleks hageja pidanud nende päevade eest alltöövõtjale maksma. Esitatu ei võimalda tuvastada, et seoses väidetava kostjast tingitud ühepäevase viivitusega oleks hageja teinud tööd täiendaval päeval, millega seoses saanuks tekkida täiendav kulu. Kahju hüvitamise nõue jääb seetõttu rahuldamata ka 450 euro väljamõistmise osas.
51.Hageja on esitanud ka nõude kostjalt 31 850 euro hüvitise väljamõistmiseks seoses seisakuga katusetöödes perioodil 11.09-11.12.2017. Kohus on asunud seisukohale, et viivitus katusetöödes, mis tekkis alates 11.09.2017 seoses tööprojekti puudumisega, oli tingitud hagejast. Kuna kostja tööde peatamisega lepingut ei rikkunud, ei saa hageja kahju hüvitamise nõue rahuldamisele kuuluda ka 31 850 euro väljamõistmise osas. Kohus jätab lepingu 3 alusel esitatud kahju hüvitamise nõude terviklikult rahuldamata ega hinda kahju ulatuse tõendamiseks esitatud e-kirja (kd IV, lk 11) ja teadet (kd IV, lk 26). Seoses põhinõude rahuldamata jätmisega jääb rahuldamata ka nõue viivise väljamõistmiseks kahjuhüvitise tasumisega viivitamise eest. Tasaarvestus ja viivis
52.VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
53.Kohus asus seisukohale, et hagejal tekkis kostja vastu lepingu 1 alusel tasunõue 978 eurot, kahju hüvitamise nõue 222 eurot ning lepingu 3 alusel tasunõue lisatöö eest 300 eurot. Kostja on teinud protsessuaalse tasaarvestuse avalduse, tasaarvestades hageja nõuded kostja nõudega lepingu 3 alusel tasutud ettemaksu 6 852 euro tagastamiseks, kuna selle summa ulatuses töid ei tehtud.
54.Kohus tuvastas, et leping 3 lõppes 11.12.2017 kostjapoolse taganemisega. VÕS § 188 lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab
lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Tulenevalt VÕS § 189 lg 1 I lausest lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.
55.Vaidlus puudub, et lepingu 3 alusel oli kostja tasunud tööde eest, mis jäid vähemalt 6 810 euro ulatuses tegemata (sh käibemaks, hageja arvestustabel kd IV, lk 174p-175). Hageja märkis, et tasaarvestas kostja nõude ettemaksu tagastamiseks lepingu 3 p 14.4 alusel nõutud leppetrahviga (kogusummas 8 335,90 eurot, millest hagiga nõudis hageja 1 525,90 euro väljamõistmist). Kohus asus aga seisukohale, et leppetrahvi nõuet ei tekkinud. Seetõttu ei saa kostja nõue ettemaksu tagastamiseks olla hagejapoolse tasaarvestusega lõppenud ning kostja saab tasaarvestada oma nõude hageja nõuetega. Kohus asub seisukohale, et hageja nõuded 978 euro, 222 euro ning 300 euro väljamõistmiseks on tasaarvestusega lõppenud.
56.VÕS § 197 lg 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti. Kostja nõue tekkis 11.12.2017 ning tasaarvestusega on hageja nõuded lõppenud samast asjast. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest, so 04.10.2018. Nõuded viivise väljamõistmiseks põhivõlgnevustelt 978 eurot, 222 eurot ning 300 eurot jäävad seetõttu rahuldamata. Hagi jääb tervikuna rahuldamata. Vastuhagi Nõuded lepingute alusel saadu tagastamiseks
57.Kohus tuvastas, et leping 2 lõppes 11.12.2017 vastuhagejapoolse ülesütlemisega. VÕS § 195 lg 5 järgi lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Tagastamisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 189–191 sätestatut.
58.Vastuhagi kostja väljatoodu (kd IV, lk 172) kohaselt oli vastuhagejal lepingu 2 tööde eest ettemaks 42 eurot, millise summa ulatuses vastuhagi kostja töid ei teinud. Vastuhagi kostja tasaarvestas oma leppetrahvinõude osaliselt vastuhageja nõudega ettemaksu tagastamiseks. Kohus asus seisukohale, et vastuhagi kostjal lepingu 2 alusel leppetrahvinõuet ei tekkinud, mistõttu ei saa vastuhagi kostja nõue ettemaksu tagastamiseks olla tasaarvestusega lõppenud. Kohus mõistab vastuhagi kostjalt vastuhageja kasuks välja 42 eurot VÕS § 189 lg 1 alusel.
59.Pooled vaidlevad, millises ulatuses töid vastuhagi kostja lepingu 3 alusel teostas (tööd 1-6 on fassaaditööd ja 7-27 katusetööd): Töö
Lepingujärgne Vastuhagi kostja Vastuhageja hind eur ilma km väitel tehtud väitel tehtud1
100% 100%
ettevalmistustööd - lahtise värvi ja krohvi eemaldamine fassaadidelt
fassaadidetailide eemaldamine ja restaureerimine
25%
25%
02.10.2020 menetlusdokumendi p 29-31 (kd IV, lk 193p-195 (tabelis kollasega märgitud tööde ajakulu jagatud kahega); 15.12.2020 eelistungi protokoll (kd V, lk 82-82p); 18.01.21 menetlusdokumendi lisa 1 tabel (kd V, lk 103125p).
fassaadide krohvimistööd fiiberkiud krohviga
28350
95%
100%
0%
0%
100% 0%
ligikaudu 50% 0%
abivahendite rent (tellingud, soojak, välikäimla) akna- ja karniisiplekid, vent-restid koos paigaldusega jäätmekäitlus valtsplekist katusekate ZN 0,6 mm koos tarvikutega lisaplekid katuse aluskate
mitte 95%, ei jõudnud lõpuni II kihi krohvimisega ligikaudu 50%
katusekonstruktsiooni ehitus ja katusekatte paigaldus katusekonstruktsiooni rekonstrueerimine
30%
50%
sadeveesüsteemi paigaldus
0%
0% ei ole vastuväiteid esitanud 0% 0% 0% 0% 0% ei ole vastuväiteid esitanud ligikaudu 25% ligikaudu 25% ei ole vastuväiteid esitanud ei ole vastuväiteid esitanud ei ole vastuväiteid esitanud ei ole vastuväiteid esitanud
korstnapitside rekonstrueerimine ja viimistlus Kokku 83 359 + km 16 671,8=100 030,8
90%
ei ole vastuväiteid esitanud
60.Pooled vaidlevad, millises ulatuses said tehtud fassaadide krohvimistööd fiiberkiud krohviga (töö 3). Kohus tuvastas varasemalt, et 31.08.2017 üleandmise-vastuvõtmise aktil (kd III, lk 154) kajastatud tööd (välisseinte puhastamine 100%, krohvipinnad kaetud nakkeainega 100%, viimistletud krohviseguga 50%) tuleb lugeda tellija poolt vastuvõetuks 08.09.2017.
61.Kohtule on esitatud ka 14.09.2017 tööde üleandmise-vastuvõtmise akt (kd III, lk 17, lisad lk 18-24; sama kd III, lk 162, lisad lk 163-169) üleandmaks töö: krohvipindade viimistlemine krohviseguga 100%. Akt on allkirjastatud üksnes vastuhagi kostja poolt (kd III, lk 170). Kohtule on esitatud veel 17.09 ja 18.09.2017 vastuhagi kostja e-kirjad (kd III, lk 171, 172), millega vastuhagi kostja edastas vastuhagejale 14.09.2017 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ning arve nende tööde eest (kd III, lk 173). Lepingu p 13.4.3.-13.4.4 kohaselt tuli tellijal üleandmise akt allkirjastada või oma vastuväited aktile esitada 7 kalendripäeva jooksul, mille tegemata jätmisel võis töövõtja lugeda aktis nimetatud tööd vastuvõetuks. Esitatust ei nähtu, et vastuhageja oleks vastuväiteid pärast akti edastamist 7 päeva vältel esitanud. Vastuhagi kostja 26.09.2017 e-kirja (kd III, lk 174) kohaselt nõudis vastuhagi kostja arve tasumist. Vaidlus puudub, et seejärel tasus vastuhageja arve. Kohus leiab, et aktis märgitud töö tuleb lugeda täies ulatuses vastuvõetuks 25.09.2017.
62.Nähtuvalt lepingu p 5.1.2.2.4 ja 5.1.2.1.5 hõlmasid fassaadide krohvimistööd (töö 3) kolme etappi: pinna nakkeainega katmist, krohviseguga katmist ning krohvi välitööde värviga värvimist. 14.09.2017 tööde üleandmise akti lisadeks on mh kaetud tööde aktid (kd III, lk 168169), mille kohaselt oli tehtud fassaadi kruntimine ja katmine fiiberkiudseguga, järgmine tegevus pidi olema värvimine. 14.09.2017 aktis märgitud töö puudutab seega 3. töö teist etappi, tellija on 25.09.2017 vastu võtnud töö 3 krohviseguga katmise etapi osas.
63.Pooled ei vaidle, et omanikujärelevalvet mh lepingu 3 osas teostas P. S (omanikujärelevalve leping kd II, lk 32-34), vastuhageja väljatoodu kohaselt oli ka teine omanikujärelevalve teostaja R. P. Kohus kuulas need isikud tunnistajatena üle. R. Pi ütluste (kd V, lk 196p-200) kohaselt valmis fassaaditöödest ligikaudu 1/3. P. S ütluste (kd V, lk 200-201) kohaselt oli tehtud esimene värvikiht. 31.08.2017 ehituskoosoleku protokollis (kd II, lk 123-124) on märgitud tellija poolt, et fassaadipindu on krohvitud esimese kihiga, tuleb veel kaks kihti. 07.09.2017 protokolli (kd II, lk 124p-125p) ja 14.09.2017 protokolli (kd II, lk 126-127) järgi toimub II kihi krohvimine. Ehitustööde päeviku (kd I, lk 79-158p) kohaselt toimus fassaadi katmine krohvikihiga pärast 14.09 veel ka 15.09.2017, järgmine tegevus oli 19.09 ja 20.09 fassaadi ettevalmistamine värvimistöödeks, värvimistööd algasid 21.09 ning kestsid kuni 28.09, värvimistööd peatati 29.09 vihmase ilma tõttu ning päevikust ei nähtu, et tööd oleks jätkatud. Viidatud dokumentaalsed tõendid on kooskõlas P. S ütlustega, mille kohaselt jäi lõpetamata töö 3 kolmas etapp, so krohvi värvimine. Kohus tuvastab, et fassaadile oli kantud esimene kiht värvi. Kuna värvimistööd pidid päeviku järgi jätkuma, ei olnud üks kiht järelikult soovitud tulemuse saamiseks piisav ning värvikihte pidi tulema veel vähemalt üks. P 3 töö viimasest etapist ei saanud seega olla valminud üle poole. Kohus asub seisukohale, et p 3 tööst tegi töövõtja 66,67% (kaks etappi kolmest täielikult) + 16,67% (kolmandast etapist pool) kokku 83,34%.
64.Kohus ei nõustu vastuhagejaga, et abivahendite rendi (tabelis 4) osas saaks tööd lugeda tehtuks mitte üle 50% ulatuses. Tellingute, soojaku ja välikäimla kasutamise eest tuli vastuhagi kostjal tasuda sõltumata sellest, millises ulatuses fassaaditöid tehti. Vastuhageja ei ole välja toonud,
et nimetatud abivahendeid ei oleks olnud objektil kuni kokkulepitud fassaaditööde tegemise tähtaja lõppemiseni. Jäätmekäitlus (tabelis 6) on töö tegemisega kaasuv kulu, juhul kui tööd täielikult ei tehtud, on vastavate tööga kaasnevate jäätmete käitlemise kulu vastavalt väiksem.
65.Eeldusel, et jäätmekäitluse kulu jagunes iga tööga (tabelis 1, 2, 3, 5) seonduvalt võrdselt ning jäätmekäitlus 100% teostamisel oleks maksnud 1 500 eurot, siis võttes arvesse iga töö teostamise ulatust, kujuneb jäätmekäitluse teostatud ulatusele vastavaks tasuks 781,28 eurot (1500:4=375; 375 + 375x25% + 375x83,34% + 375x0%).
66.Lepingujärgsed katusetööd olid lammutustööd, katusekonstruktsiooni rekonstrueerimine, katusekonstruktsiooni ehitus ja katusekatte paigaldus, sadevee süsteemi paigaldus ning korstnapitside rekonstrueerimine ja viimistlus (tabelis 23-27), p 7-20 kajastatu on nende tööde tegemiseks vajalikud materjalid ja tarvikud. Kui töid täielikult ei tehtud, oli vastavalt vaja ka vähem materjale transportida ning töödega tekkivaid jäätmeid käidelda (p 21, 22). Eeldusel, et nimetatud kulud jagunesid seoses iga tööga (p 23-27) võrdselt, ning transport 100% teostamisel oleks maksnud 380 eurot ja jäätmekäitlus 880 eurot, siis võttes arvesse iga töö teostamise ulatust, kujuneb transpordi teostatud ulatusele vastavaks tasuks 167,2 eurot (380:5=76; 76x50% + 76x30% + 76x50% + 76x0% + 76x90%) ning jäätmekäitluse teostatud ulatusele vastavaks tasuks 387,2 eurot (880:5=176; 176x50% + 176x30% + 176x50% + 176x0% + 176x90%). Lepingujärgne tasu vastavalt valminud tööde ulatusele kujuneb järgmiselt: Töö
Arvestus Lepingujärgne hind eur ilma km
1.ettevalmistustööd 100% - 8100 lahtise värvi ja krohvi eemaldamine fassaadidelt
5.akna- ja karniisiplekid, 2500 0% vent-restid koos paigaldusega
6.jäätmekäitlus
1500:4=375; 375+375x25%+ 375x83,34%+375x0%
7.valtsplekist
0% katusekate ZN 0,6 mm koos tarvikutega
8.lisaplekid
0%
9.katuse aluskate
485 x 50%
10.dist-liist 25x50mm
225 x 50%
11.roovitus 22x100mm
1450 x 50%
12.katusepealsed
0% vihmaveerennid
Tasu valminud ulatuse eest eur ilma km
23626,89
781,28
242,5 112,5
13.käiguteed
14.puitmaterjal 200x50mm
15.soojustatud katuseluuk
16.käsitöövihmaveetorustik
17.vihmaveelehtrid
18.vihmaveesülitid
19.kinnitusvahendid sadeveesüsteemile
20.katusetööde tarvikud
21.transport
0% 1170 x 50% 0% 0% 0% 0% 0%
572,5 167,2
22.jäätmekäitlus
23.lammutustööd
24.katusekonstruktsiooni ehitus ja katusekatte paigaldus
25.katusekonstruktsiooni rekonstrueerimine
26.sadeveesüsteemi paigaldus
27.korstnapitside rekonstrueerimine ja viimistlus
1145 x 50% 380:5=76;76x50% +76x30%+76x50% +76x0% + 76x90% 880:5=176;176x50% +176x30%+176x50% +176x0% + 176x90% 1000 x 50% 9200 x 30%
4000 x 50%
0%
90%
4899,6
Kokku
387,2
51 834,67 + km 10 366,93 =62 201,6
67.Tõendamaks, millises ulatuses on vastuhageja tasunud tööde eest, esitas vastuhageja oma konto väljavõtte vastuhagi kostjale tehtud maksete kohta (kd II, lk 89). Maksetest 36 720 eurot, 20 610 eurot ning 17 010 eurot on tehtud lepingu 3-järgse tasu maksmiseks (lepingu lisa 3 graafik kd III, lk 58p; arve seoses muu lepinguga kd I, lk 74), vastuhageja tasus tööde eest kokku seega 74 340 eurot. Kuna töid tehti 62 201,60 euro ulatuses, tekkis vastuhagejal lepingu lõppemisel nõue 12 138,40 euro tagastamiseks. Nõue on tasaarvestusega lõppenud 1 500 euro osas (978 +222+300). Kohus mõistab vastuhagi kostjalt vastuhageja kasuks välja 10 638,40 eurot (12 138,40-1 500) VÕS § 189 lg 1 alusel.
68.Tulenevalt VÕS § 189 lg 1, lg 2 p 1 ja § 189 lg 3 puudub vastuhagejal nõue tasu tagastamiseks osas, millele vastavad tööd on tehtud. Kulutuste ja kahju hüvitamise nõuded seoses läbijooksudega katuselt
69.Vastuhageja väitel rikkus vastuhagi kostja kohustust tagada katusetööde tegemisel veekindlus, millega seoses tekkisid veekahjustused. Kahjustuste kõrvaldamiseks tellis hageja tööd Agrus Construction Company OÜ-lt, millega seoses tekkis kahju. Samuti tellis hageja töö läbijooksu peatamiseks ja katuse konserveerimiseks, et vältida kahju suurenemist.
70.Lepingu p 6.1.8 kohaselt kohustub töövõtja teostama lepingu p 5 loetletud tööd viisil, et oleks tagatud hoone veekindlus. Kohtule on esitatud 14.09.2017 ehituskoosoleku protokoll (kd II, lk 126-127), kus on märgitud tellija avaldusena, et katusele paigaldatud kaitsekate jookseb vett läbi, vihma ajal pööningul ja korteri laest on suured läbijooksul, töövõtjal tagada korralik
katusekaitse. Kohtule on esitatud ka töövõtja 11.10.2017 e-kiri tellijale (kd V, lk 141 p), milles on märgitud, et läbijooksud on likvideeritud ja jõuame jooksvalt kaitsekiledel silma peal kuni katusetööde jätkumiseni. Kohus tuvastab nimetatud tõendite alusel, et vastuhagi kostja ei teostanud katusetöid veekindlalt.
71.Kohus ei nõustu vastuhagi kostjaga, et tal puudus kohustus veekindluse tagamiseks alates 11.09.2017, kuna tellija oli katusetööd peatanud. Asjaolu, et tellija keelas edasi ehitamise, ei seondu kohustusega tagada vara säilimine. Nähtuvalt ehituskoosoleku protokollist oli tellija katuse kaitsmist pärast 11.09 otsesõnu nõudnud ning töövõtja kinnitanud, et ta täidab kohustust.
72.VÕS § 646 lg 1 kohaselt kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. VÕS § 646 lg 5 järgi kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.
73.Nähtuvalt e-kirjavahetusest kirjutas tellija 16.10.2017 töövõtjale, et läbijooksud ei ole kõrvaldatud ning kui töövõtja ei lahenda probleemi päeva jooksul, siis 17.10.2017 kutsub tellija seda tegema teise firma. Vaidlus puudub, et läbijooksude kõrvaldamiseks vastuhagi kostja täiendavaid toiminguid ei teinud. Kohus tuvastab, et vastuhageja tellis 20.10.2017 Agrus Construction Company OÜ-lt katuse katmise koormakatetega, mille eest tasus 1 932,24 eurot (hinnapakkumine kd V, lk 142-142p; maksekorraldus kd V, lk 143). Võttes arvesse, et vastuhageja oli nõudnud läbijooksude kõrvaldamist ja katuse kaitsmist sademete eest juba alates 14.09.2017, asub kohus seisukohale, et töövõtja ei täitnud oma kohustust mõistliku aja jooksul. Kohus rahuldab vastuhageja rahalise nõude 1 932,24 euro osas VÕS § 646 lg 5 alusel.
74.Vastuhageja on täiendavalt nõudnud kahju hüvitamist seoses hoonele tekkinud veekahjustuste kõrvaldamisega. Kohus leiab, et vastuhageja ei ole välja toonud ega tõendanud konkreetselt millised kahjustused tekkisid seoses läbijooksudega. Vastuhageja viited vee- või niiskuskahjustustele on üldsõnalised. Vastuhageja on sisustanud oma nõuet erinevate Agrus Construction Company OÜ-lt tellitud ehitustöödega, kuid esitatust ei ole võimalik tuvastada, et oleks tehtud selliseid töid, mis olnuks vajalikud nimelt veekahjustuste kõrvaldamiseks, mitte üksnes poolelijäänud tööde lõpule viimiseks. Ka vastuhageja esitatud Agrus Construction Company OÜ õiendis (kd V, lk 126-129, lisad lk 130-138) on märgitud, et konserveerimata jätmise tulemusel said kolmanda korruse seinad ja valesti paigaldatud katusekonstruktsioonid niiskust, samuti tekkisid fassaadile veekahjustuse jäljed, kahju suurust arvestada ei oska; katusekonstruktsioonid oli vaja nagunii uuesti panna ning fassaadi parandada. Kohus on seisukohal, et esitatu ei võimalda tuvastada ühegi konkreetse kahjustuse tekkimist seoses läbijooksuga katuselt. Kahju hüvitamise nõue seoses fassaaditöödega
75.Vastuhageja väitel teostas vastukostja lepingu 3-järgsed fassaaditööd puudustega, mille kõrvaldamiseks sõlmis vastuhageja lepingu Agrus Construction Company OÜ-ga (05.06.2018 töövõtuleping kd II, lk 94-99). Vastuhageja väitel ei olnud fassaadidele kantud krohvikiht piisava paksusega, pidanuks olema 5-12 mm, aga oli mitte üle 4 mm.
76.VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 641 lg 1 kohaselt töö peab
vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 77 lg 1 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.
77.Kohtule on esitatud omanikujärelevalve teostaja R Pi 31.08.2017 e-kiri vastuhagi kostjale (kd V, lk 139-140), milles on märgitud, et paigaldatud krohvi paksus on hetkel max 4 mm, kuid tootja paigaldusjuhendi järgi peab olema 5-12 mm. Samuti on esitatud tellija, töövõtja ja omanikujärelevalve teostaja Peeter S poolt allkirjastatud 31.08.2017 ehituskoosoleku protokoll (kd II, lk 123-124), milles on märgitud, et fassaadipindu on krohvitud esimese kihiga (4 mm), tuleb veel kaks kihti pärast mida on saavutatud vajalik paksus 5-12 mm. Kohus tuvastab nimetatud tõendite alusel, et vastavalt krohvi paigaldusjuhendile pidi krohvikihi paksus olema 5-12 mm. Nõustuda võib, et vähemalt keskmise kvaliteediga töö peab olema tehtud materjali tootja paigaldusjuhiseid järgides.
78.R. P andis tunnistajana ütluseid, mille kohaselt oli saavutatud krohvipaksus 2-3 mm, mis on vastuolus tema 31.08.2017 e-kirjas märgituga ning 31.08.2017 koosoleku protokollist nähtuvaga. Kohus leiab, et kui 31.08.2017 oli krohvipaksus 4 mm ning seejärel krohvimine jätkus kuni 15.09.2017, ei ole võimalik, et lõplikuks saavutatud paksuseks jäi 2-3 mm. Kohus ei pea seetõttu R. Pi ütlust lõplikult saavutatud krohvipaksuse osas usaldusväärseks. P. S ütluste kohaselt krohvimises puuduseid ei esinenud, samuti on P. S kinnitanud krohvimistöö nõuetekohasust 14.09.2017 üleandmise-vastuvõtmise akti lisaks olnud kaetud tööde aktis (kd III, lk 168). Vastuhageja esitatud e-kirjavahetus (kd V, lk 144-148) sisaldab 25.08.2017 kuupäeval edastatud fotosid, tõend ei tõenda milline oli krohvipaksus 25.09.2017, kui krohviga katmise töö loeti tellija poolt vastuvõetuks. Kohus asub seisukohale, et vastuhageja etteheide, et vastuhagi kostja ei saavutanud krohvipaksust vahemikus 5-21 mm, on tõendamata. Lepingust ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud mitu kihti krohvi tuleb fassaadile kanda. Asjaolu, et 31.08.2017 leidis tellija, et tootja juhisele vastava paksuse saavutamiseks on vajalik kanda peale veel 2 kihti, ei muuda töövõtja lepingujärgse kohustuse sisu. Kohus leiab, et vastuhagi kostja ei ole lepingut rikkunud seoses krohvimise kvaliteediga. Kahju hüvitamise nõue seoses katusetöödega
79.Vastuhageja väitel osutusid lepingu 3 alusel tehtud tööd katuse ehitamiseks vastuhagejale kasututeks, kuna tööd tehti ilma projektita ning tuli seetõttu lammutada, tööd olid ohtlikud. Samuti tulid tööd lammutada põhjusel, et tööde tegemiseks kasutati sobimatut puitu.
80.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et vastuhagi kostjal oli kohustus katuse tööprojekti koostamiseks ning vastuhagi kostja rikkus seda kohustust. Kohus ei nõustu aga vastuhagejaga, et ainuüksi tööprojekti puudumisest saaks järeldada valminud töö ohtlikkust. Projekti saab koostada ka tagantjärele, juba valminud töö sobivust kasutusotstarbeks on võimalik hinnata ka projektita. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab, et tõendamata on, et projekti puudumine tingis vajaduse kõik vastuhagi kostja poolt katusel teostatud ehitustööd lammutada.
81.Lepingu p 5.1.2.3.2 järgi tuli katusekarkassi rekonstrueerimiseks kasutada puitmaterjali 200x50mm, niiskussisaldus alla 20%. Puumarket AS kvaliteedikinnituse (kd V, lk 150) kohaselt on mh tarnitud saematerjalid ristlõikega 50x200, puidu suhteline niiskusesisaldus on 18 +/- 2. Esitatust ei nähtu, et vastuhagi kostja oleks kasutanud katusetööde tegemisel teistsuguste omadustega puitu, kui lepingus kokku lepitud. Eriteadmistega tunnistaja R. Pi ütluste kohaselt paigaldati katusele tavaline pruss, aga ohutuks ehitamiseks tulnuks paigaldada markeeritud konstruktiivne pruss, klass C. Paigaldatud prusside ristlõige oli väiksem kui
olemasolevatel sarikatel. Eriteadmistega tunnistaja P. S ütluste kohaselt ei olnud kasutatud katusetööde tegemisel kalibreeritud puitu, kuid kasutatud prussid vaatas tunnistaja üle ning need olid töö tegemiseks sobivad. Kohtu hinnangul puuduvad asjaolud, mis annaksid alust pidada kummagi eriteadmistega tunnistaja ütluseid teisest usaldusväärsemaks. Puumarket ASi 13.09.2017 e-kirja (kd V, lk 148p) kohaselt materjali tugevusklassi määratud ei ole, kuid kvaliteedikinnituse (kd V, lk 150) kohaselt on saematerjalid kvaliteetsest puidust vastates kvaliteediklassidele ABC ning kõigile Skandinaavia ja Eesti standardites ehituspuidule esitatud nõuetele. Kohus asub seisukohale, et ainult tunnistaja R. Pi ütlused ei ole piisavad tõendamaks vastuhageja väidet, et kasutatud puitmaterjal ei olnud lepingu 3-järgsete tööde ohutuks teostamiseks sobilik. Kohus leiab, et vastuhagi kostja ei ole lepingut rikkunud seoses katusetöödel kasutatud puidu omadustega.
82.Vastuhageja on vastuhagi kostjale veel ette heitnud, et korstnapitside rekonstrueerimiseks ei kasutanud vastuhagi kostja mitte kivi, vaid kivivilla, ning ehitustööde käigus kukkus korstnalõõridesse kive ja segu, mis tekitasid ummistuse, mille kõrvaldamisega seoses tekkis kahju.
83.Lepingu p 5.1.2.4 järgi tuli lammutatud korstnapitside asemele laduda uued pitsid silikaatkividest, katta need katteplekkidega, viimistleda silekrohviga ja värvida. Tunnistaja R. Pi ütluste kohaselt olid korstnapitsid laotud mitte kividest, vaid tehtud kivivillast. Kohus tuvastab tunnistaja ütluste alusel, et vastuhagi kostja tegi korstnapitsid kivivillast, rikkudes sellega lepingu p 5.1.2.4.3.
84.Lepingu p 5.5.9 järgi kohustub töövõtja korraldama ehitustööd selliselt, et ei vigastata ega kahjustata olemasolevaid ehituskonstruktsioone. Samuti seoses ehitustöödega tagama inimeste, hoonete, autode ja muude mehhanismide ohutuse.
85.Kohtule on esitatud korstnapühkija 31.01.2018 e-kiri (kd II, lk 88), mille kohaselt Narva mnt 68 ühes korstnalõõris on ummistus, mille kõrvaldamiseks tuleb teha korstnasse ava. Tõenäoliselt on tegemist remondi käigus lõõri kukkunud kivide ja seguga. Tunnistaja R. Pi ütluste kohaselt korstnalõõris olid kivid, mida oli näha, kui korsten avati. Oli aru saada, et tegemist on remondi käigus kukkunud kividega, kuna kivide küljes oli värske segu. Kohus tuvastab e-kirja ja tunnistaja ütluste alusel, et korstnapitside rekonstrueerimise käigus kukkus ühte korstnalõõri kive ja segu, mis põhjustasid lõõris ummistuse, millega vastuhagi kostja rikkus lepingu p 5.5.9.
86.VÕS § 641 lg 2 p 1 kohaselt ei vasta töö mh lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Kohus tuvastas, et korstnapitsid ei vastanud kasutatud materjali osas lepingutingimustele. VÕS § 644 lg 1 I lause järgi tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Nähtuvalt e-kirjast (kd II, lk 72-73) teatas vastuhageja vastuhagi kostjale puudusest seoses korstnapitside materjaliga 26.02.2018. Võttes arvesse, et R. Pi ütluste kohaselt ei ole tegemist vahetult pärast töö tegemist visuaalse vaatluse teel tuvastatava puudusega, on puudusest teatatud kohtu hinnangul mõistliku aja jooksul. Vastuhageja saab puudusele tugineda tulenevalt VÕS § 645 lg 1 p 2 ka sõltumata mittevastavusest teatamise ajast, sest vastuhagi kostja pidi teadma, et ta teeb korstnapitsid silikaatkivide asemel kivivillast.
87.Kohtule on esitatud vastuhageja ja Agrus Construction Company vahel 15.12.2017 ja 05.06.2018 sõlmitud töövõtulepingud (kd II, lk 74-80; kd II, lk 94-98), millest nähtuvalt lepiti 15.12.2017 kokku mh töös „korstnamütsid R22 Pural“ hinnaga 1 050 eurot ja 05.06.2018 mh töös „korstende parandamine, krohvimine ja värvimine“ hinnaga 310 eurot. Samuti on esitatud kokkulepitud tööde tegemist ja nende eest tasumist tõendavad dokumendid (kd II, lk 81-87p,
lk 100, 140-140p). Kohus leiab, et töö korstnamütside paigaldamiseks ei seondu kohtu poolt tuvastatud lepingurikkumistega seoses korstnatega. Pooltevahel sõlmitud lepingust ka ei nähtu, et korstnamütside paigaldamine või valmistamine oleks olnud lepingujärgsete rekonstrueerimistööde osa. 05.06.2018 lepingu kohta esitatud üleandmise akti (kd II, lk 100) järgi on 310 eurot tasu 5 korstna parandamise, krohvimise ja värvimise eest. Agrus Construction Company õiendi (kd V, lk 126-129) kohaselt hõlmas parandamine kivivilla asendamist tellistega. Kohus rahuldab rahuldab vastuhageja rahalise nõude 310 euro osas VÕS § 115 lg 1 alusel.
88.Vastuhageja ülejäänud etteheited katusetöödele, mis on toodud 18.01.2021 menetlusdokumendis ning selle lisaks olevas tabelis, seonduvad kohtu hinnangul üksnes asjaoluga, et tööd jäid lõpetamata, mida on juba arvesse võetud lepingu alusel tasutu tagastamise nõudes.
89.Vastuhagi jääb rahuldamata osas, milles vastuhageja on taotlenud vastuhagi kostjalt rahalise nõude väljamõistmist enamas ulatuses kui 12 922,24 eurot.
90.15.12.2020 eelistungil kinnitasid pooled, et ei soovi tugineda enne 01.10 ja 02.10.2020 esitatud väidetele ja tõenditele, mida ei ole kajastatud vastavalt hagi või vastuhagi terviktekstis ega lisatud tõendite nimekirjades. Seetõttu ei hinda kohus järgmiseid tõendeid: 23.01 ja 03.03.2018 e-kirjad (kd II, lk 26-27), V OÜ kinnitus (kd II, lk 36-36p), kiri 060418 (kd II, lk 121), katuse ehitust kirjeldav pilt (kd II, lk 134), pildid korstnast (kd II, lk 137-139p), video (kostja 21.08.19 dokumendi lisa 11), kanded ja arved (kd II, lk 149, 151-153), e-kiri (kd II, lk 165), pretensioon (kd II, lk 168), e-kirjad (kd II, lk 169, 171, 195-197; kd III, lk 7, lk 16), kalkulatsioon (kd II, lk 170-170p), dokumentatsioon (kd II, lk 172-194), hinnapakkumine (kd II, lk 198), väljavõte registrist (kd III, lk 39), protokoll (kd III, lk 175-176), protokolli projekt (kd IV, lk 21-22). Tõendid kd I, lk 185-201; kd II, lk 5-13p; kd I, lk 185-187; kd II, lk 21, kd IV, lk 74-111p ja lk 117-119 on esitatud üksnes taotlustega menetluste liitmiseks ning tagatise maksmiseks kohustamiseks.
91.Kohtu hinnangul ei sisalda teavet asjas tähendust omavate asjaolude kohta vastus G aktile (kd I, lk 17), poolte kirjavahetus detsembrist 2017 (kd II, lk 68-71) ja veebruarist 2018 (kd II, lk 91-93) seoses vaidlusega puuduste ja koosoleku protokolli sõnastamise üle, milliseid nõudeid seoses lepingute lõppemisega esitas töövõtja (kd II, lk 135-136p), Agruse teostatud tööd seoses küttesüsteemiga (kd II, lk 148-148p), kindlustuspoliis (kd II, lk 166-167), fotod korstnatest ja e-kiri nende seisundi kohta (kd III, lk 1-6), e-kirjad seoses R. Pi tegevusega (kd III, lk 26-26p, 29), registriväljavõtted tõendamaks R. Pi pädevuse puudumist vee-, kanalisatsiooni- ja gaasitööde osas (kd III, lk 27-28), registriväljavõte I. Ri kohta (kd III, lk 30), e-kirjavahetus värvi sobivuse osas (kd III, lk 140-141), fassaadide renoveerimise tehnoloogia osas (kd III, lk 142-142p), hinnang katuse kandevõimele (kd IV, lk 12), e-kiri ja fotod majast jaanuarist 2018 (kd IV, lk 23-24), ehitamise alustamise teatis (kd V, lk 72), pritsipoisid.ee hinnakiri (kd V, lk 95). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus
92.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
93.Kostja on palunud kulud jaotada TsMS § 163 lg 2 alusel, jättes kõik kulud hageja kanda, kui asi laheneb vastavalt kostja kompromissettepanekule või kostja suhtes sellest soodsamalt. Kostja on teinud menetluses hagejale korduvalt ettepaneku kompromissi sõlmimiseks selliselt, et kumbki pool ei peaks kummalegi midagi hüvitama ning kulud jääksid poolte endi kanda.
Kohus ei pea TsMS § 163 lg 2 kohaldamist põhjendatuks. Kohus asjas kompromissettepanekut ei teinud, samuti ei ole hageja kohtu hinnangul menetlust põhjendamatult venitanud. Kohus peab asjas õiglaseks kulude jaotust proportsionaalselt TsMS § 163 lg 1 järgi.
94.Kohus jätab hagi rahuldamata ning rahuldab vastuhagi osaliselt, hagidega seotud menetluskulud ei ole eristatavad. Kohus lähtub menetluskulude proportsiooni arvestamisel hagide liidetud hindadest, so 57 763,43 eurot. Kohus jättis vastuhagi rahuldamata ulatuses, milliste nõuete hind (vastuhagi hind 14 012,5 - rahuldatud nõuete hind 12 922,24) on 1 090,26 eurot, so 1,89% hagide liidetud hinnast. Hagi rahuldas kohus 0% ulatuses hagide liidetud hinnast. Seetõttu jätab kohus menetluskulud 98,11% osas hageja ja 1,89% osas kostja kanda.
95.Kohus määrab hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras.