Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

et katta maja üldise teenindamise kulusid (prügi äravedu, maja ja selle juurde kuuluva maa korrashoid, ühiskasutuses olev elektrienergia, võimalike avariide likvideerimine küttesüsteemides, veevarustuses, kanalisatsioonis ja elektrienergiaga varustamises, televiisoriantennide ja -süsteemide remont, eraldused reservfondi, laenude kustutamine, töötasu väljamaksmine jne.). Maksete suuruse arvutamisel lähtutakse ühistu liikme valduses oleva korteri üldpinna osast, samuti elu- ja mitte-eluruumide üldpinnast majas. Põhikirja (p.4.2.g) kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt – kord kuus, mitte hiljem juhatuse poolt sätestatud tähtajast ja suuruses maksed teenuste eest, mida kasutatakse maja ühiste kommunikatsioonide kaudu (soojavarustus, veevarustus, kanalisatsioon, gaas jne.). Teenuste eest tasumise määra arvutamisel on aluseks: külma ja sooja veega varustamise ja kanalisatsiooni puhul –vastavate mõõdikute näidud või korteri üldpinna suurus või korteris elavate elanike arv; kütteenergia puhul – korteri köetava pinna suurus. Seega peab iga korteriühistu liige tasuma korteriühistule majandamiskulud igakuiste maksetena. Majandamiskulud arvestab avaldaja lähtudes korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsustest. Üldkoosolek kinnitab iga-aastaselt majandamiskulude tariifi korteriomandi reaalosa 1m2 eest. Kuna võlgnik on korteriühistu liige, siis tal lasub kohustus tasuda majanduslikud- ja kommunaalkulud ning korteriühistu põhikirjaga ettenähtud ulatuses ja tähtajal. Võlgnik, kui korteriühistu liige, on kohustatud täitma korteriühistu üldkoosolekute otsuseid. Üldkoosolekute otsused, mis kehtestavad majandamiskulude tariifid, ei ole vaidlustatud ja on kehtivad. Kõik maja teenindamisega seotud otsused võetakse vastu korteriühistu üldkoosolekutel. Kõikidel korteriühistu liikmetel on õigus vaidlustada üldkoosoleku otsust ja nõuda üldkoosoleku otsuse tühiseks tunnistamist. Kuna puudutatud isik ei ole kasutanud oma õigust, s.t ta on nõus korteriühistu üldkoosolekutel vastuvõetud otsustega. Üldkoosoleku otsused on kohustuslikud kõikide korteriühistu liikmete jaoks. Kõik korteriühistu liikmed maksavad kommunaalteenuste eest neile esitatud arvete alusel. Kui korteriühistu liikmel on arvestuste kohta küsimusi, siis ta võib pöörduda korteriühistu juhatuse poole. Puudutatud isiku poolt ei ole korteriühistu juhatusele mingeid avaldusi, vastuväiteid ega pretensioone laekunud. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse: a) gaasi, külma vee ning kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel korterisse sissekirjutatud ja faktiliselt elavate isikute arvust või mõõturi näidu järgi; b) kütteks kuluva soojusenergia puhul korteri üldpinna suurusest. Avaldaja on esitanud igakuiselt arveid majanduskulude eest pannes arved korteri postkasti. Arvetel on kululiikidena välja toodud teenused, mida korteriühistu liige on tarbinud ja mille eest puudutatud isik on kohustab tasuma. Korteriühistus on vastavalt põhikirjale ja korteriomandiseadusele kehtestatud majandamiskulude jaotamisel pindalapõhine regulatsioon. Arvetele on märgitud: majandamiskulude nimetus; majandamiskulude tariifid ja nende jaotamise kord; summa. Majandamiskulude ja kommunaalkulude tariifid võetakse vastu korteriühistu liikmete üldkoosolekul. Üldkoosolekute otsused, mis kehtestavad majandamiskulude tariifid, ei ole vaidlustatud ja on kehtivad. Korteriühistule osutavad teenuseid: AS N (soojusenergia); AS E (maagaas) ja AS N (vesi). Ettevõtted esitavad korteriühistule osutatud teenuste eest igakuiselt arveid. Korteriomanikud peavad esitama igakuiselt korteriühistu juhatusele gaasi- ja veearvestite näidud, kuid puudutatud T T ei tee seda regulaarselt. Vaatamata avaldaja korduvatele meeldetuletustele tasuda võlgnevus, puudutatud isik T T ei täida oma kohustusi.

Puudutatud isiku seisukohad

kas viiviste arvestus on õige. Avaldaja ei ole esitanud arvestusi ja põhjendusi ka põhinõudes esitatud majanduskulude kindlakstegemise kohta, et neid saaks kontrollida. Kuna avaldaja ei ole esitanud sellist viiviste ja põhinõude arvestust, kus oleks jälgitav ja kontrollitav viiviste ja põhinõude arvestuse käik, siis puudutatud isiku hinnangul puudub alus avaldaja viiviste ja põhinõude rahuldamiseks. Puudutatud isik on seisukohal, et ta võib keelduda maksete maksmisest, mis ei ole põhjendatud ja seotud majandamiskuludega. 21.08.2019 kohtuistungil

kaebuse ja lahendada vaidluse kohtus, kuid mitte ühtegi üldkoosoleku otsust pole puudutatud isik vaidlustanud ja need on kehtivad.

üldkoosolek oli kokku kutsutud. Kuna protokollides on puudu volikirjad ja kutsed, siis sellised dokumendid on olulisel määral puudulikud ja need protokollid ei tõenda, et üldkoosolekud olid kutsutud kokku, et üldkoosolekutel osalesid isikud, kellel oli selleks õigus ja vastav korteriühistu liikmete volitus. Seega protokollidega ei ole tõendatud, et üldkoosoleku otsused on tehtud seaduslikult, korteriühistu liikmete poolt ja et otsused on kehtivad. Majandusaastaplaanid kajastavad ainult kavandatud, mitte tegelikke kulusid. Üldkoosolek peab nende kulude abikõlblikkuse üldkoosolekul kinnitama majandusaruanne aktsepteerimisega ja ainult sellega saab arvel kogunenud summasid kinnitada. Kuid koosolekuid pole alates 2010. a-st toimunud. Korteriühistu kulusid pole võimalik kontrollida, kuna dokumendid ei sisalda arutusel olnud aastate aruannet korteriühistu majandusliku kestuse kohta. Arvete esitamine ei tähenda rahaliste kohustuste olemasolu. Avaldaja esitatud raamatupidamisarvestused on koostatud tagasiulatuvalt ja need pole põhjendatud. XXX korteri arves küsitakse 1695,37 eurot selgitusega “korteri eest” ja arves XXX. korteri kohta lisandub summale 2 540,94 eurot selgitusega “korteri eest”. On täiesti ebaselge, kust need summad pärinevad ja mis teenuse eest neid arvestatakse. Kuna need arved jäävad põhjendamatuks, need on valed ning puudutatud isikul on õigus keelduda valede ja ebamõistlike maksete maksmisest. Arvetes 2016. augustist novembrini korterite XXX ja XXX jaoks arvutati summa 16,70. Kokku 16,70 * 4 + 16,70 * 4 = 133,6 eurot sama selgitusega “korteri eest”, selgitamata, mis summa see on ja milliste teenuste eest ta loetakse. 01.09.2017 välja antud arved sisaldavad 2017. aasta detsembriks kogunenud summasid, mis on täiesti võimatu, kuna 2017. aasta detsember tuleb alles 12 kuu pärast. Esitatud dokumentide hulgas pole arveid: Jaanuar 2016, september 2016, detsember 2016, juuli 2017, august 2018 korteris XXX; jaanuar 2016 ja detsember 2016 korteri XXX eest. Avaldaja esitas arved 2018. aasta detsembri XXX. korteri kohta ja 2018. aasta detsembri XXX. korteri kohta, mis ei ole käsitletava tsiviilasjaga nr 2-18-134974 seotud, kuna neid pole avaldaja avalduses öeldud. Toimikus on arved, mis ei puutu käesolevat tsiviilasja, kuna need on koostatud 16.04.2019, kuigi avaldaja esitas kohtule avalduse 21.12.2018 ja tegemist on 2016.a jaanuari – 2018.a novembri nõuetega. Kuna kohtule ei esitatud originaalsete arvete koopiaid, ei saa kindel olla, et esitatud arved on tõelised. 2016-2018.a esitatud arved on enamuses dateeritud 06.12.2018 ja 16.04.2019, kuid vaatamata sellele sisaldavad erinevaid summasid ning see tähendab, et neid arveid ei tohi aktsepteerida. Majapidamiskulusid (halduskulusid) ei saa arvutada, kuna korteriühistu ja koristaja, majahoidja, esimehe, raamatupidaja vahelist lepingut ei ole esitatud (samuti pole selge, mis õigustega on sõlmitud leping raamatupidajaga, kas eraisiku või juriidilise isikuga). Samuti kuulub majapidamiskulude hulka summa, mis võetakse pindalaühiku kohta ja see summa sisaldab koristaja palka, samuti sotsiaalmaksu ja selle palga mahaarvamisi. Kuid koristaja ei tee tööd hästi. Elanikud puhastavad trepikoda ise. Majahoidjaga lepingut ei esitatud, pole selge, kes tema kohustusi täidab, ja kui palju ja mille maksma peab. Avaldaja ei ole esitanud korteriühistu ja E vahelist lepingut ning seetõttu pole teada, kuidas tarnija arvutab ja millise gaasiühiku hinna maja seab. E esitatud arvetes on korteriühistu põhikirja rikkumine, kuna kõik arvutused tuleb teha kahe maja kohta eraldi. 2017.a avaldaja esitatud arvetes näitab ühe m3 hind 0,39 eurot, aga E esitatud arvetes gaasi tarbimise arvutamisel maksab see 0,24 eurot ja ostuteenus 0,04 eurot ning maagaasiaktsiis 0,04 eurot,

siis kogusumma on 0,32 eurot. 2016. ja 2018. aastatel on tegemist ka ülehinnatud ühe m3 hinnaga. Avaldaja ei ole esitanud korteriühistu ja N ettevõtte vahelist lepingut ning seetõttu pole teada, kuidas tarnija arvutab ja millise gaasiühiku hinna maja seab. N ettevõtte esitatud arvetes on korteriühistu põhikirja rikkumine, kuna kõik arvutused tuleb teha kahe maja kohta eraldi. 2016.-2017.a avaldaja esitatud arvetes näitab ühe m3 hind 1,67 eurot, aga N ettevõtte esitatud arvetes vee tarbimise arvutamisel maksab see 0,596 eurot ja selle lisandub reovee ärajuhtimise ja puhastamise tasu summas 0,799 eurot, siis kogusumma on 1,395 eurot. 2018. aastal on tegemist ka ülehinnatud ühe m3 hinnaga. Puudutatud isik maksab kommunaalmaksed ise arvesti pealt, kuid selgus, et puudutatud isik lähtub valest (ülehinnatud) hinnast. Avaldaja ei ole esitanud põhivõlgnevuse ja viivise detailset arvestust. Avaldaja ei ole välja toonud viivise arvestuskäiku iga arve kohta ja seoses sellega ei ole võimalik jälgida viiviste arvestust ja kontrollida, kas viiviste arvestus on õige. Avaldaja ei ole esitanud arvestusi ja põhjendusi ka põhinõudes esitatud majanduskulude kindlakstegemise kohta, et neid saaks kontrollida. Seetõttu puudub alus avaldaja viiviste ja põhinõude rahuldamiseks. Puudutatud isik leiab, et KÜS kohaselt võib keelduda maksete maksmisest, mis ei ole põhjendatud ja seotud majandamiskuludega.

kinnitatud, et nii arveldus kui ka majanduskava ja majandusaastaaruande peab olema iga korterelamu kohta eraldi. See küsimus kerkis kogu aeg üles ja tsiviilasjade nr 2-16-2834 ja nr 2-10-17389 toimikutes on see näha ning keegi ei vaielnud, et raamatupidamist tuleks pidada kahes majas eraldi. Alates 2004.a. on puudutatud isik palunud teha ümberarvestus lähtudes elamule kuuluvatest tegelikest pindadest. Avaldaja üritab kohut eksitada, väites, et neid ruume ei teenindata. See, et ettevõte, kellele need ruumid kuulusid, on äriregistrit kustutatud, ei tähenda, et ruumid oleks elamu ja elamu registrist kustutatud. Seda tõestabki väljavõte Tartu Maakohtu Kinnitusosakonnast. See on maja lahutamatu osa ja asjaolu, et see pole eluruum, ei tähenda, et seda ei köetaks või see oleks hooldusvaba. Sellele ruumile lähevad ka halduskulud, remondifond ja krediit. Alates maja ehitamisest 1963. a pole see olnud eluruum. Selline on korteriühistus väljakujunenud praktika juba mitme aasta jooksul. Ning juba praeguse juhatuse ajal arvestati pindalaga 1662,7m2. Toimikus puudub dokument, mis selgitaks, miks hakati arvestama 1597 m2 (2016.a kavas) või 1597,4 m2 (2018.a kavas). Mitu aastat oli endise katlamaja ruumides mitu kauplust, mis suleti 2015. aastal, kogu selle aja jooksul oli omanik kohustatud tasuma KÜ-le kommunaalmaksed (küte, halduskulud, vesi, remondifond ja krediit). Üürniku lahkumisega jäid ruumid majja ja KÜ kannab selle kulud, seetõttu arvatakse see 1662,7 m2 ja kogupindala kuulub KÜ-le ning seda tuleks kütte- ja muude kommunaalkulude arvestamisel arvestada. Pikka aega oli selles katlaruumis pood ja seetõttu on neil seal kõik kommunikatsioonid. Juhatuse 22.09.2012 dokumendi p-s 5 on märgitud, et keldripoel oli võlgnevusi seltsingu ees, mis tähendab, et kelder on maja osa ja sellel olid kommunikatsioonid, mille eest KÜ arveid esitas. See tähendabki, et „mitteeluruum nr M1, mille üldpind on 65,3m2” on Grafovi 6 maja lahutamatu osa ja sisaldub maja üldpinnas. Seega, kuna maja pindala arvutused on valed, ei saa need olla arvete ja nõuete aluseks. Tsiviilasja nr 2-16-2834 toimikus on materjale, millest on näha, et alates 2010. a-st ei ole KÜ üldkoosolekuid peetud. Nagu varem ei peetud ka viimast koosolekut, kuna omanikke ei tulnud ning koosoleku asemel läksid juhatus (M, B) ja mitte juhatuse liige (M S) mõnda korterisse ja kogusid allkirju, isegi selgitamata, miks inimesed sellele alla kirjutavad. Mõnes korteris, sealhulgas puudutatud isiku juures nad ei käinud, sest teadsid hästi, et see olukord lõppeb politsei kutsumisega. Enne tsiviilasja nr 2-16-2834 kohtulahendi jõustumist võltsiti protokollide puuduvad allkirjad. Seda, et koosolekuid ei toimu, saab kindlaks teha avaldaja esitatud kutsete järgi. 30.11.2013, 14.11.2013, 22.09.2012 teadaanded ei sisalda aega, milleks see aeg väidetavalt määrati. 15.07, 29.06 ja 26.06 teadaannetest puudub aasta, rääkimata sellest, et seal peaksid olema juhatuse liikmete allkirjad. Enamiku dokumentide eestikeelne tõlge ei vasta venekeelsetele versioonidele. Eestikeelsetest tõlgetest puuduvad venekeelsete dokumentide tähtsad osad, mis piirab kohtu võimalust asjaolusid uurida. Avaldaja eksib, kui ta väidab, et arvete originaale salvestatakse ainult arvutiprogrammis. Tegelikult on ka nende loomise päeva prinditud failid originaaleksemplarid, seda kinnitab iga inimene, kes on enam-vähem arvutikasutaja. Arvete koostamise ja printimise ajal oleks pidanud need tegema kahes eksemplaris, millest üks jääb raamatupidajale, kuna raamatupidamise seadus nõuab raamatupidamisdokumentide säilitamist 7 aastat. Toimikus puuduvad originaalsed arved, seepärast pole võimalik avaldajal tõestada võla olemasolu. KÜ kulusid pole võimalik kontrollida, kuna dokumendid ei sisalda arutusel olnud aastate aruannet KÜ majandusliku kestuse kohta. Avaldaja esitatud arved genereeritakse juhuslikult,

kuna need ei sisalda teeninduse ühikuhinda, kütte ühikuhinda, vee ühikuhinda, gaasi ühikuhinda. See peaks olema arvel, et saaks kontrollida koostatud kontode õigsust. Avaldaja esitas arved, mis ei ole seotud menetluses vaadeldava ajaperioodiga: AS N esitas avaldajale arve nr 648166577749 (01.12.2018 – 31.12.2018 perioodi eest). Menetluses on tegemist ajaperioodiga 01.01.2016-30.11.2018, kuid avaldaja hõlmab selle alusel tehtud arvutusi esitatud nõude osas. E esitas avaldajale arve nr 1001317501 (07.01.2019 – 17.01.2019 perioodi eest) ja arve nr 1001243604 (03.12.2018–15.12.2018 perioodi eest). Menetluses on tegemist ajaperioodiga 01.01.2016-30.11.2018., kuid avaldaja hõlmab selle alusel tehtud arvutusi puudutatud isikule esitatud nõude osas. Avaldaja ei esitanud AS N ja KÜ MADISE lepingut nr 491, mis lõppes 31.12.2003.a-l. Uut lepingut ei esitatud. E arvetel on märgitud lepingute numbrid nr L041000137, L041000138. Neid lepinguid ei esitatud. Üldkoosolekute protokollid ei tõenda midagi, kuna tariife ei arutatud päevakorras ega avaldaja esitatud protokollides. Avaldaja väidab, et kommunaalteenuste tariifid kiidab heaks üldkoosolek, mis ei vasta tõele, kommunaalteenuste tariifid kinnitab tarnija. Lisatud dokumentide loend ei sisalda majandustegevusekava ega kohalolijate nimekirja ning mis kõige tähtsam - puuduvad volikirjad. Kohalolijate nimekirjast nähtub, et mõned allkirjad on võltsitud. Kuulutuse tekstis olevad vene- ja eestikeelsed tekstid on põhimõtteliselt juriidiliselt erinevad, kuna on asendatud dokumendi sisu eesti keelde tõlkimise käigus. Venekeelne versioon ütleb, et 12. juunil kell 12.00 kutsub volikogu kokku omanike üldkoosoleku ja tegemist on esimese kutsumisega, kuid eesti keelde tõlgituna kutsutakse "korteriomanike korduv koosolek kokku." See tähendab, et esimene koosolek nõuab kvoorumit 50% + 1 inimene, vastasel korral ei saa koosolekut pidada ja otsuseid vastu võtta ei saa. KÜ Madise juhatus aga peab selle seadust rikkudes ja teeb otsuse ning eesti keeles nimetab seda korduvaks, mõisted asendades ja seadustades, ehkki kvoorumit pole.

on näha, et OÜ M on 3366209 M1 Narva linn, I. Grafovi tn 6 korteriühistu korteriomand. Seda tõendab ka esitatud avaldaja äriregistri teabesüsteemist väljavõte. Kuna see on korteriomand, siis selle suhtes kehtivad kõik KÜ kulud (sh majandus- ja kommunaalkulud, küttekulud, remondifond, laen jne.) Ka see asjaolu kinnitab KÜ Madise ja OÜ M vahel sõlmitud kohtukompromiss, millest on näha, et I. Grafovi 6-M1 ruumis on küte (soojusenergia), mille eest kohustus M tasuma. Avaldaja ei esitanud dokumenti, millest oleks näha, mis tingimustel oli sõlmitud laenuleping pangaga ega laenu kustutamise tõendit. Üldkoosoleku protokollis (24.03.2006 või 2007 – seda dokumendist jääb arusaamata) ei sobi kokku osalejate ja nõusolekute allkirjad kokku. Üldkoosoleku nimekirja ja lisa peal on öeldud, et oli üldkoosolek (mitte korduv üldkoosolek), majade pinnad on hoopis uued ja jällegi erinevad neist, mis on kirjas registris (1628,2+1648,6). Avaldaja ei esitanud lepingut ettevõttega, kellelt oli tellitud remonditöid, nende tööde maksumust ega kalkulatsioone. Seni ei ole esitatud töölepinguid juhatuse esimehe-, majahoidja-, koristaja-, raamatupidamisfirma-, gaasifirma-, fonolukuhoolduse firmaga.

Avaldaja poolt tõendi näol esitatud paber ei ole nõude olemasolu kinnitav dokument, kuna nn tõend sisaldab lihtsalt numbrite hulka, mis ei kinnita midagi ega ole mingil moel põhjendatud. Sellel paberil puuduvad üksikasjad, arvutused, mõõtühikud, nende ühikute hind, arvutusmeetodid (sh viiviste arvutamine), allkirjad, kuupäevad jne. Seetõttu ei peaks kohus seda tõendit arvesse võtma. Tõend pole iseenesest arve. Samas ei saa tõend olla nõude kinnitamise fakt, kuna antud tõendit ei kinnita arved ega dokumendid, mille alusel seda koostati. Avaldaja ei esitanud seda tõendit kunagi enne kohtusse pöördumist ja seda ei pakutud kohtuväliseks arutamiseks, kuigi seadus näeb sellist kohtuvälist menetlust ette. Kohus peaks käsitlema tõendit mitte juriidilise dokumendina või finantsdokumendina, vaid paberina, mille numbrikomplektid on tehtud 5 minutiga. Kuna seda tõendit peavad kinnitama arved, maksed ja majandustegevuse aruanded koos kõigi seotud dokumentidega, siis on majandutegevuskavad, bilanss, koosolekute kutsed, koosoleku protokollid, inimeste ja nende volikirjade loetelu, lepingud (ettevõtete, majahoidja, koristaja, juhatajaga jne), pangaväljavõtted ja tasutud kviitungid, ka vastavalt KÜ Põhikirjale revisjonikomisjoni aruanded. Kohus tõlgendab ekslikult seaduse punkti, mis ütleb, et korteriühistu töötab ettemaksu alusel. Antud menetluses on tegemist moodustatud nõuetega ja need tuleb kinnitada majandustegevuse aruande, revisjonikomisjoni ja bilansiga vastavalt KÜ Põhikirjale ja KrtSle. Kuna need dokumendid pole kättesaadavad, ei ole tõendis olevad arvud põhjendatud. Tõendit peab kinnitama ka esitatud perioodi eest tehtud maksed. Need dokumendid on pangaväljavõtted ja maksekviitungid. Need dokumendid toimikus puuduvad. Avaldaja ei ole neid esitanud, seega avaldaja ei tõendanud kulude kandmist. Majandustegevuskava ja aastaaruanded kinnitatakse sõlmitud lepingutega, mida avaldaja ei ole esitanud või on esitanud kehtetuid lepinguid. Arved tuleb kinnitada aasta majanduskavaga. Ja majandustegevus tuleks vastu võtta üldkoosoleku otsusega. Koosoleku otsus kinnitatakse dokumentide kogumiga: kutse üldkoosolekule, kvoorumi puudumisel - kutse teisele koosolekule, koosolekul osalejate nimekirjad, kellel on volikiri, koosoleku protokoll. Kuna Avaldaja esitab kõik dokumendid elektrooniliselt, tuleb kõik need dokumendid skanneerida originaalide järgi. Avaldaja ei esitanud originaale, esitatud dokumendid on tehtud vastuolus õiguslike normidega: a) kutsetes pole koosoleku toimumise kuupäevi, korduskoosoleku kutseid pole, mõnes kutses pole päevakorrapunkte, mille kohta protokollitakse otsused; b) inimeste nimekirjad sisaldavad allkirjade võltsimist, volikirju pole piisavalt, olemasolevad volikirjad on kas petlikud (näiteks puudub volikirja kuupäev, puudub isikukood, puuduvad nimed jne) või ei kirjutanud neid korteriomanikud; c) mõnes protokollis ei ole märgitud nende valijate arvu, kes ei langenud kokku koosolekul viibivate inimeste nimekirjaga, valijate arvu või seda, kas neid koosolekuid korratakse. Majandustegevusekava projektid on ebaseaduslikud. Esitatud raamatupidamise aastaaruanded põhinevad majandustegevusekava projektidel, mida ei toeta ükski dokument, tuleb ka raamatupidamisarvestust pidada kehtetuks ning asjaolude arutamisel ei saa kohus neile raamatupidamisaruannetele tugineda. Lisaks on kõik arved koostatud raamatupidamise seaduse rikkumisega. Enne uue raamatupidamisseaduse jõustumist 2017. aastal ei olnud raamatupidamisaruandeid seaduse kohaselt koostatud. Neil puudub dokumendi number, paljud neist ei sisalda arvnäitajaid, näiteks kogust ja ühiku hinda. Mitmel arvel pole ühtegi tehingunäitajat, mis rikuks vana ja uut raamatupidamisseadust. Lisaks sellele on paljud kontod dateeritud ühel kuupäeval, kuid erinevate numbritega, ja mõned on tehtud tagasiulatuvalt

(2019. aastal). Arvutused on tehtud lähtudes valest maja üldpinnast. Kuna raamatupidamis seadus näeb dokumentide säilitamise perioodi ette 7 aastat, peavad need olema kättesaadavad. Arve on algdokument ja see tuleb trükkida kahes eksemplaris, millest üks antakse korteriomanikule ja teist hoiab raamatupidaja. Kuid raamatupidaja ei saanud neid arveid esitada, mis tõestab, et esitatud arved on tehtud tagasiulatuvalt ja juhuslikul moel. Kuna kõik dokumendid, mis peavad tõendit kinnitama, on esitatud seadust rikkudes või on võltsitud või pole üldse esitatud, ei kinnita ka tõend midagi ja sellele ei saa tugineda. Alates 12.01.2018 toimus majade seaduslik eraldamine ja samal ajal moodustati uus juriidiline isik Bastrakovi 3 korteriühistu nagu võib näha nendest majanduskavadest, seega on kõik alates 2018.a-st arved kehtetud, kuna need tuli teha iga korteriühistu jaoks eraldi. Avaldaja ignoreerib kohtu nõudeid ega täida tahtlikult korraldusi; kohtuistungil avaldati nõuet, et avaldaja peaks esitama viiviste arvutamise metoodika ja viiviste arvutamise täieliku aruande. Kuid ta jättis selle täitmata. 21.02.2020 saadetud tabel ei sisalda midagi uut, see on lihtsalt Excel-sse üle kantud. Mingeid arvutusi seal pole. Tänaseni ei ole viiviste arvutamist esitatud ja ei ole selge, kuidas neid arvestatakse. Kui Madise KÜ põhikirjas öeldakse, et viiviseid tuleks arvutada alates tasumata summast iga hilinetud kalendripäeva eest alates selle kuu esimesest päevast, mis järgneb kuule, mille jooksul makseid pidi tasuma, siis tõendis arvutatakse viiviseid jooksvate kuude eest, mis on vastuolus nii Madise KÜ põhikirja (p. 4.2i) kui ka korteriomandi- ja korteriühistuseadusega (§ 42). Viiviste arvutamise meetod pole samuti arusaadav, kuna avaldaja tunnistaja väitis, et ta võtab aluseks kaks numbrit pärast koma, kuid tegelikult ei vasta see tõele. Tõendi (XXX) viiviste veerus 2016. „veebruar“ lahtris, kui võetakse 2 numbrit pärast koma (0,02 senti päevas * 29 päeva 2016. aasta veebruaris), on summa 0,58, kuid mitte 0,70 nagu tõendis. Ja ka iga kuu ei arvutata eraldi, vaid arvutatakse kõik kuud järjest, mis mõjutab kogusummat. Sellega seoses on viivised valesti arvutatud, mis tähendab, et neid ei saa arvesse võtta. Puudutatud isik palub jätta avaldaja avaldus tsiviilasjas nr 2-18-134974 jätta rahuldamata ja kõik menetluskulud avaldaja kanda.

Registri andmetel on I. Grafovi 6 asuva maja üldpind on 1770 m2, elamispind on 1667 m2, millest korteri 27 osa on 39,3 m2 ja korteri 28 on 40,4 m2. Olemasolevate andmete põhjal on ilmne, et küttearvutus, mille viib läbi KÜ Madise juhatus, on põhimõtteliselt vale. KÜ Madise raamatupidaja väljastatud igakuise arve summa tuleks jagada elamutega (mis tähendab soojendusega), mis ei ole 1597m2, vaid 1667 m2. Avaldaja esitatud “Kütte arvutamisel” ilmub juriidiline isik: Narva linn, A. Bastrakovi tn 3 korteriühistu, millega ei ole puudutatud isikul ega KÜ-l Madise ja KÜ-l I. Grafovi 6 KÜ midagi pistmist. Ei selge, mis alusel see toimikusse esitati. Narva linn, A. Bastrakovi tn 3 korteriühistu ei saa puudutatud isikule arvet kütte eest esitada, ja majas aadressil A. Bastrakovi tn 3 Narvas on ka kortereid XXX ja XXX, kuid ei ole seotud puudutatud isikuga. Asja materjalides puuduvad dokumendid, mis kinnitaksid arvutamist küttekulude kohta majas aadressil I. Grafovi 6 ja konkreetselt XXX ja XXX korterite kohta. OÜ S väljastatud arvetest ei selgu, kellele need arved olid mõeldud. Kui lähtuda sellest, et arved väljastati mitte korteri elanikele aadressil XXX (nagu neile on kirjutatud), vaid kogu KÜ Madisele (st. I.Grafovi 6 ja Bastrakovi 3 majadele), siis jääb selgusetuks, kuidas oleks pidanud need summad kahe maja omanike vahel jagama. Oma lõplikus vastuses punktis 4.5 esitab avaldaja ootamatult uue näitaja: 42,24 eurot kuus maja kohta. Kust ja kuidas see tuli, kui enamikul vastusele lisatud kontodel (alates 2018) on summa 76,76 eur või (01.2016 - 12.2017) 77,72 eur kuus. Jagades arvel oleva numbri 76,76 kaheks majaks, on 38,38, mitte 42,24 ja Jagades arvel oleva numbri 77,72 kaheks majaks, on 38,86, mitte 42,24 nagu avaldaja kirjutab. Kahe maja eest, mis kuulusid KÜ-sse Madise, oli koguarve 2017. septembris 74,84 eurot, kuid oktoobris, novembris ja detsembris 2017, oli see summa 76,76 eurot. Korteriomanikelt nõuti iga kuu sama muutumatut summat 0,96 eurot. Kui võtta mistahes arve ja lisada sinna sisestatud numbrid koos, siis erinevad ka arvete summad esitatutest: 64,76 + 12,95=77,71 (mitte 77,72) ja 63,96+12,79= 76,75 (mitte 76,76). Majas aadressil I, Grafovi 6, vähemalt ühes korteris puudub gaasiseade täielikult, mis on KÜ juhatusele teada. See tähendab, et ka lõplikus vastuses pakutud arvutusvalem on põhimõtteliselt vale, sest majaarve kogusumma oleks tulnud jagada mitte 44, vaid 43 korteriga. OÜ S arvetes jääb selgusetuks teenus, mida ettevõte väidetavalt igakuiselt osutas: mis oli teenus "обслуживание за декабрь 2017" või "обслуживание за ноябрь 2017".Osa esitatud arvetest (2016) on allkirjastatud ja 2017-2018 aga mitte. Avaldaja esitatud raamatupidamisarvestus on kehtetu ega kinnita midagi, seetõttu palun seda mitte arvesse võtta. Seega arvestatakse valedele summadele viivist, mis omakorda arvutatakse samuti valesti. "Tõendile" lisatud veerust järeldub, et raamatupidaja lihtsalt korrutab automaatselt kalendrikuu päevade arvu 0,07% või 0,022% võrra (seaduse järgi peaks see olema 0,02%), arvestamata kuupäeva, millal esitati tasumisele kuuluv arve ja kui eelmine makse oli tehtud (st mis kuupäevast algab viivise võimaliku kogunemise tähtaeg). Dokumendis ei esitatud arvutusi, mille alusel arvutused tehakse. Puudub maja üldpind, korteri üldpind, puudub majandustegevuse ruutühiku hind, puudub laenu ruutühiku hind, puuduvad arvutused kütte kohta ja seal ei ole ruutühiku hinda, pole külma vee arvutusi, gaasi arvutusi ega gaasi teenuse arvutusi. 2016. aasta augusti eest on ette nähtud ebamõistlikud summad

16,7 eurot, 2016. aasta septembri eest 16,7 eurot, 2016. aasta oktoobri eest 16,7 eurot, 2016. aasta novembri eest 16,7 eurot ja 2016. aasta detsembri eest 16,7 euro. Pole selge, millistel põhjustel kogutakse majandustegevuse kogusummat; miks on see 2018. aasta juunis kõrgem kui 2018. aasta juulis, 2018. aasta augustis, 2018. aasta septembris, 2018. aasta oktoobris, 2018. aasta novembris. See ei sisalda puudutatud isiku tehtud kõiki makseid ega sisalda maksete kuupäevi. Pole selge, kuhu ja kuidas tehtud maksed läksid, mis summa maksti kõigepealt. See omakorda mõjutab võla ja intresside kogusummat. “Tõend” XXX veerus „põhivolg” veeru „märts” 2016 vastas number 81,34, kui liita eeldatavad numbrid veerust kokku (80,59) ja viivis (1,32) veergu märts vastas, saab 81,34. Teistest veergudest ei saa seda summat kuidagi kätte. Sellest tulenevalt ei saa selle toimiku arvutusi pidada tõendiks, millele tugineda. Pole selge, kust tuli 2016. aasta aprilli intressimäär 3,27. Kui liita kokku kõik veerus olevad numbrid, tuleb summa välja teistsugune kui “Tõendis” on, sama on olukord ka viivistega. Ei ole esitatud ühtegi dokumenti, mis kinnitaks neid tõendi failis esitatud arvandmeid. Seetõttu on võimatu tugineda dokumendile nimega tõend, kui see on alusetu ja põhjendamatu. “Tõend” koostati valede arvutustega, kuskil on arusaamatuid numbreid. Seetõttu ei saa see “Tõend” olla nõuete aluseks. Isegi kui avaldaja oleks esitanud Majanduskavale tuginevaid nõudmisi, oleksid need olnud alusetud, kuna vastavalt KrtS § 41 lg 1 korteriühistu juhatus koostab korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb järgmistest osadest: 1) ülevaade kaasomandi eseme seisukorrast ja kavandatavatest toimingutest; 2) korteriühistu kavandatavad tulud ja kulud; 3) korteriomanike kohustuste jaotus majandamiskulude kandmisel; 4) reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurus; 5) kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositav kogus ja maksumus. KÜ Madise juhatusel polnud kunagi sellist majanduskava, seega ei ole antud juhul võimalik kindlaks teha avaldaja võimalike nõudmiste seaduslikkust ja ulatust. Vastavalt KrtS § 40 lg 3 kohaselt võib korteriomanik võib keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Puudutatud isik tugineb sellele. Avaldaja peab tõendama võla olemasolu, mitte saatma kaootiliselt ebaõigetest arvutustest koosnevaid juhuslikke dokumente, mis ei selgita midagi, ei tõesta ega kinnita midagi. Alates 2018. aastast on aadressil asuv maja I. Grafovi 6 KÜ-s (reg 80551777) ja seetõttu ei ole KÜ Madise (reg 80180648) väljastatud arvetel juriidilist jõudu, kuna maja aadressil I. Grafovi 6 Narvas ei saa kuuluda samaaegselt kahte korteriühistusse (KÜ Madise ja KÜ I. Grafovi 6). Avaldaja kõik 2018. aasta nõuded on tegelikult ja seaduslikult tühised. Pole selge, miks osutab avaldajale õigusteenust ettevõte W OÜ (reg. XXX), kelle tegevusvaldkond ei ole õigusteenuste osutamine, vaid hoopis ehitustööd (nimelеvärvimine ja klaasimine). Selles ettevõttes ei ole registreeritud ühtegi töötajat ja 2018-2020 majandusaasta aruandeid pole esitatud. Ettevõttel W OÜ ei ole õigust tegutseda juriidilise isiku lepingulise esindajana ja väljastada arve teenuste eest, mida tal ei ole õigust pakkuda. Seetõttu on esitatud “Avaldaja menetluskulude nimekiri” tühine. Avaldaja ise ei saa aru, kes ta on. Ta ajab mõisted segamini: kas nimetab end KÜ Madise esindajaks, siis palub end pidada järeltulijaks ja räägib näiliselt KÜ I. Grafovi nimel 6, siis tutvustab end KÜ Madise likvideerijana, viimases “Korteriühistu Madise (likvideerimisel)

lõplikud seisukohad avalduses” temast saab ootamatult hageja (kuigi meil on tegemist hagita menetlusega). Kohtumenetlus ei saa pidada enne, kui avaldaja otsustab, kes ta ometi on.

KOHTU PÕHJENDUSED

kinnistusraamatu II jakku 19.01.2006 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 21.03.2006 (dtl 124 - 127). Seega vaidlust ei ole selle üle, et T T on korteriühistu liige. Võlgnevuse tabeli kohaselt puudutatud isiku T T põhivõlgnevus perioodil 01.01.2016 kuni 30.11.2018 moodustab 4630,33 eurot, millest võlgnevus korteri nr XXX eest on 2431,32 eurot ja korteri nr XXX eest 2199,01 eurot. Võlgnevus koosneb: hooldustasu (teenindamine), laenu tagasimaksed, külm vesi, gaas, gaasiteenindus, küte, sihttasu 32 eurot (ainult 2016 oktoobrikuus). Avaldaja väitel muid teenuseid ei ole puudutatud isik tarbinud. Kohus selgitab, et avaldus on esitatud korteriomandiga seotud majandamiskulude võlgnevuse ja viiviste nõudes, kus osa võlgnevusest ja viivistest on tekkinud enne 01.01.2018, mil (korteriomandiseaduse (KOS) ja korteriühistuseaduse (KÜS) asemel hakkas kehtima korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS)). Seega on enne 01.01.2018 tekkinud asjaolude osas vaidluse lahendamisel kohaldatavaks õiguseks kuni 31.12.2017 kehtinud korteriomandiseadus (KOS) ja korteriühistuseadus (KÜS) ning alates 01.01.2018 tekkinud asjaolude osas korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) (KrtS § 65). Korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega (KOS § 13 lg 1 ls 1). Vastavalt KÜS § 15 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KrtS § 35 lg 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Asja materjalidest nähtub, et Korteriühistu Madise põhikiri on kinnitatud korteriühistu liikmete 12.10.2002 üldkoosolekul. Põhikirja (dtl 109) järgi on korteriühistu mittetulundusühing, mis on moodustatud korteriomanike poolt korteriomandite esemeks olevate Grafovi 6 ja Bastrakovi 3 elamu ja maatüki mõttelise osade ühiseks majandamiseks ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamiseks (punkt 1.3). Ühistu liikmeks on kõik

Grafovi 6 ja Bastrakovi 3 asuva maja korterite omanikud alates korteriühistu seadusega sätestatud viisil registreerimise momendist ilma selleks vastavat avaldust esitamata. Teised isikud korteriühistu liikmeteks olla ei saa (punkt 3.1). Korteriühistu põhikirja (p.4.2.f) kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt – kord kuus, mitte hiljem üldkoosoleku poolt sätestatud tähtajast, ja ettenähtud määras liikmemakse, et katta maja üldise teenindamise kulusid (prügi äravedu, maja ja selle juurde kuuluva maa korrashoid, ühiskasutuses olev elektrienergia, võimalike avariide likvideerimine küttesüsteemides, veevarustuses, kanalisatsioonis ja elektrienergiaga varustamises, televiisoriantennide ja süsteemide remont, eraldused reservfondi, laenude kustutamine, töötasu väljamaksmine jne.). Maksete suuruse arvutamisel lähtutakse ühistu liikme valduses oleva korteri üldpinna osast, samuti elu- ja mitteeluruumide üldpinnast majas. Põhikirja (p.4.2.g) kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt – kord kuus, mitte hiljem juhatuse poolt sätestatud tähtajast ja suuruses maksed teenuste eest, mida kasutatakse maja ühiste kommunikatsioonide kaudu (soojavarustus, veevarustus, kanalisatsioon, gaas jne.). Teenuste eest tasumise määra arvutamisel on aluseks: külma ja sooja veega varustamise ja kanalisatsiooni puhul –vastavate mõõdikute näidud või korteri üldpinna suurus või korteris elavate elanike arv; kütteenergia puhul – korteri köetava pinna suurus. Tulenevalt TsMS § 5 lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Avaldaja on oma nõuete suuruse tõendamiseks esitanud: - Tõendi korterite nr 27 ja 28 võlgnevuse arvestuse kohta perioodil 01.01.2016-30.11.2018 (dtl 129 jj); - KÜ arved korterite nr 27 ja 28 kohta perioodil 01.01.2016-30.11.2018 (dtl 133 jj); - AS E, N AS ja AS N arved ja lepingud (dtl 319 jj); - Majandustegevuse kavad 2011-2014 (dtl 287 jj); - KÜ Madise üldkoosoleku protokollid (dtl 220 jj); Puudutatud isik rõhutab, et nii korteriühistu 2011-2015 üldkoosolekute protokollid kui ka 2011-2014 majandustegevuse kava ei ole seotud tsiviilasjaga 2-18-134974. Need olid esitatud muu tsiviilasja raames, mille otsus on juba jõustunud ja mille jooksul on selgunud, et need dokumendid peab jätma tähelepanuta. Protokolli lahutamatuks osaks on: protokoll, registreerimisleht, volikirjad, kutse, lisad. Avaldaja jättis esitamata protokollide olulised osad – volikirjad. Kuna protokollides on puudu volikirjad ja kutsed, siis sellised dokumendid on olulisel määral puudulikud ja need protokollid ei tõenda, et üldkoosolekud olid kutsutud kokku, et üldkoosolekutel osalesid isikud, kellel oli selleks õigus ja vastav korteriühistu liikmete volitus. Seega protokollidega ei ole tõendatud, et üldkoosoleku otsused on tehtud seaduslikult, korteriühistu liikmete poolt ja et otsused on kehtivad. Kohus puudutatud isiku seisukohaga ei nõustu. Nimelt nähtub Viru Maakohtu 26.09.2018 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-16-2834, et kohus leidis, et kostja väited hageja liikmete üldkoosolekute kokkukutsumise korra rikkumise kohta on alusetud ning kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, millest võiks järeldada, et hageja liikmete 20. juuli 2011, 3. oktoobri 2012, 30. novembri 2013 või 4. oktoobri 2014 üldkoosolekutel vastu võetud otsused, millega otsustati kinnitada majandusaasta kavad, oleksid tühised. Kohus ei tuvastanud, et oleks rikutud hageja liikmete nimetatud üldkoosolekute kokkukutsumise korda. Samuti ei tuvastanud kohus muid MTÜS §

241 sätestatud korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühisuse aluseid. Kostja väited, et koosolekutest osa võtnud liikmete arv ei vasta kvoorumi nõudele, ei ole aluseks nendel vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamiseks. Otsusete vastuolu tõttu MTÜS § 24 sätetega võivad korteriühistu üldkoosoleku otsused olla ebaseaduslikud ning korteriomanikul oli otsuse tegemise ajal kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 3 kohaselt õigus pöörduda korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Kuna kostja soovib tuvastada hageja üldkoosolekute vaidlusaluste otsuste tühisust, ei saa kohus anda hinnangut korteriühistu üldkoosolekute vaidlusaluste otsuste seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse kohta. KÜS 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Kohtuasjas 3-2-1-116-11 on Riigikohus 13.02.2012 otsuse punktis 21 selgitanud, et korteriühistu liikmete otsused võetakse vastu liikmete üldkoosolekul. Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub KÜS § 13 lg 1 järgi otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Korteriühistu liikmel on KÜS § 13 lg 3 järgi õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (vt KÜS § 151) kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Riigikohus on viidatud sätete alusel korduvalt leidnud, et kui korteriühistu liige ei ole ühistu üldkoosoleku otsust vaidlustanud, on see talle täitmiseks kohustuslik (vt nt Riigikohtu 28. novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-05, p 11; 16. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, p 15). Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsusest kui tehingust tulenevad õigused ja kohustused ka neile korteriühistu liikmetele, kes otsuse vastuvõtmisel ei osalenud või hääletasid selle vastu. Puudutatud isiku selgituste kohaselt pöördus ta 2010.a kohtusse ja võitis, pärast seda ei toimunud üldkoosolekuid. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et puudutud isik on esitanud kohtule 03.11.2010 hagiavalduse KÜ Madise liikmete 21.08.2010 üldkoosoleku otsuse tühistamise nõudes (tsiviilasi 2-10-54688) ning tsiviilasjas nr 2-13-104 Viru Maakohtu 19.04.2013 määrusega kohus keeldus menetlusse võtmast s.h T T hagi Korteriühistu Madise vastu 03.10.2012 üldkoosoleku otsuse kehtetuks ja tühiseks tunnistamiseks. Puudutatud isiku selgitustest ega ka kohtute infosüsteemist ei ole nähtu, et puudutatud isik oleks kohtus korteriühistu otsuseid vaidlustanud (KÜS § 13 lg 3). Tulenevalt eeltoodust lähtub kohus käesolevas asjas kohtule esitatud korteriühistu otsustest.

Hooldustasu/teenindus/majandamiskulud:

Avaldaja on kohtule esitanud Korteriühistu Madise juhatuse koosoleku protokolli 17.03.2007 ja üldkoosoleku protokolli 24.03.2007 (otsus Sampo Pangast krediidi võtmise kohta remonditööde läbiviimiseks) (dtl 1204 jj). Korteriühistu Madise 03.11.2016 üldkoosoleku protokolli (otsuse sihtmakse soojussõlme renoveerimiseks 32,00 euro kohta) (dtl 1241 jj) ning Korteriühistu Madise 20.07.2011 (dtl 225 jj); 22.09.2012 (dtl 232 jj); 3.10.2012 (dtl 235 jj); 30.11.2013 (dtl 249 jj); 04.10.2014 (dtl 263 jj); 15.07.2015 (dtl 277 jj); 20.06.2016 (dtl 1229 jj); 12.06.2017 (dtl 302), 26.06.2018 (dtl 311 jj) toimunud üldkoosolekute protokollid. Kohtu hinnangul ei ole avaldaja esitanud kohtule korteriühistu üldkoosolekute otsuseid, millega kinnitati majandamiskulude tariifid. Ka avaldaja ise on 21.08.2019 kohtuistungil selgitanud, et on esitanud tõenditena üldkoosolekute protokollid, kus olid vastuvõetud majandustegevuse plaan aastaks ning majandusprogrammidest on näha ka tariifide suurused. Avaldaja on esitanud kohtule Korteriühistu Madise üldkoosoleku protokolli 20.06.2016 ning avaldaja väitel koosolekul võeti vastu otsus selle kohta, et majandamiskulude tariifi suurus moodustab alates juulist 2016 0,60 eurot, mis on fikseeritud korteriühistu 2016.a. majandustegevuse kavas. 26.06.2018 toimunud üldkoosolekul võeti vastu otsus, et alates maist 2018 moodustab majandamiskulude tariifi suurus 0,65 eurot, mis on omakorda fikseeritud korteriühistu 2018.a. majandustegevuse kavas. Kuigi korterite 27 ja 27 võlgnevuse arvestuse tabelist nähtub, et alates juulist 2016 ja juunist 2018 on muutunud teeninduse tariif, siis korteriühistu 20.06.2016 ja 26.06.2018 üldkoosolekute protokollidest ei nähtu otsuseid tariifide muutmise kohta vastavalt 2016. ja 2018. aastal. Kohtu hinnangul ei ole asjakohane avaldaja väide selle kohta, et muudatus on kajastatud 2016 ja 2018 majandustegevuse kavades. Kohus selgitab, et avaldaja peab KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Vastavat otsust kohtule esitatud ei ole. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Juhul kui korteriühistus ei ole kehtestatud KÜS § 151 lg-s 1 sätestatud pindalapõhisest arvestusest erinevat regulatsiooni, tuleb tõendada seda, kui suur on kokku korteriühistu kõigi eluruumide ja mitteeluruumide pindala ja selle korteriühistu liikme eluruumi või mitteeluruumi pindala, kellelt majandamiskulude tasumist nõutakse. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki (RKTKo 3-2-1-53-10 p 14). Korteriühistu peab oma majandamiskulude nõude rahuldamiseks tõendama majandamiskulude suuruse ning asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel (vt ka RKTKo 3-2-1-181-12, p 15). Selleks tuleb tõendada muu hulgas, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse (vt RKTKo 3-2-1-53-10, p 14). Võlgnevuse tabelist nähtub perioodil 01.01.2016-30.11.2018 on korteri XXX majanduskulude väidetav võlgnevus 812,87 eurot ja korteri XXX eest 835,66 eurot, s.o kokku 1648,53 eurot.

Kuna avaldaja ei ole tõendanud majandamiskulude suurust, siis selles osas tuleb jätta avaldus rahuldamata.

Muud

Laenu tagasimakse

summa tuleks jagada elamutega (mis tähendab soojendusega), mis ei ole 1597m2, vaid 1667 m2. Vastavalt Tartu Maakohtu kinnistusosakonna väljavõttele on I. Grafovi 6 üldpind 1662,7m2. Avaldaja selgituste kohaselt suuruste vahel on 65,3 m2, mis see on seotud sellega, et elamus asub ruum, mida faktiliselt ei teenindata, selles ruumis puudub küte, elekter, gaas ja vesi. Kütte kulu arvestati tarnija AS N kuuarvete alusel, summad jagati maja köetava pinnaga, mis on Ehitisregistri andmetel 1597,40m2 ning saadud tulemus korrutati puudutatud isiku korterite pindalaga (Nt AS N 30.11.2018 arve summa on 1751,81:1597,40 =1,1x39,3 (XXX)=43,23 eurot ja 1751,81:1597,40 =1,1x40,4 (XXX) = 44,44 eurot. Korteriühistu põhikirja kohaselt teenuste eest tasumise määra arvutamisel on aluseks kütteenergia puhul – korteri köetava pinna suurus. Ehitusregistris on eluruumide pind 1597,4 m2, seega kohus leiab, et lähtuda tuleb sellest. Võlgnevuse tabeli kohaselt on avaldaja esitanud perioodil 01.01.201630.11.2018 arved kütte eest korteri XXX kohta summas 964,40 eurot ja korteri XXX kohta 991,42 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summad tuleb puudutatud isikult välja nõuda.

Sihttasu

Korteri XXX võlgnevuse tabeli kohaselt on puudutatud isikule esitatud külma veest eest arve mais 2016 summas 40,08 eurot, jaanuar 2017 eest 307,28 eurot ja juulis 2017 summas 135,27 eurot, s.o kokku 482,63 eurot. Ja korteri XXX eest vastavalt 21,71 eurot, 143,62 eurot ja 70,14 eurot, s.o kokku 235,47 eurot. Seega on nimetatud summad põhjendatud.

Gaas ja gaasiseadmete teenindamine

Laekumised

Tulenevalt eeltoodust kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse korteri XXX eest 1568,34 (2012,34 - 444) eurot ja korteri XXX eest 1313,23 (1497,23 - 184) eurot. Kokku 2881,57 eurot.

Viivis

Menetluskulud

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Arvestades avalduse rahuldamise ulatust on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo Kohtunik Kohtumäärus on kohtumäärusega.

osaliselt

tühistatud

Tartu

Ringkonnakohtu

23.11.2022

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.