L 10 KÜ avaldus E A vastu majandamiskulude võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajas
Menetlustoiming
Avaldaja L 10 KÜ; registrikood xxx; asukoht XXX; Avaldaja seaduslik esindaja Virge Tiik, e-post [email protected] Puudutatud isik E A, isikukood XXX; elukoht XXX. Avalduse lahendamine
Ärakuulamise toimumise aeg
09.06.2021
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada avaldus.
2.Mõista E Aelt (isikukood XXX) L 10 KÜ (registrikood xxx) kasuks välja:
4.Määrata L 10 KÜle hüvitatav menetluskulu rahaliselt kindlaks summas 50 eurot.
5.Mõista E Aelt L 10 KÜ kasuks välja menetluskulud summas 50 eurot.
6.Ettenähtust rohem tasutud riigilõiv summas 50 eurot jätta avaldaja kanda.
7.Saata määrus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse esitajale.
2-20-143231
Avaldus ja avaldaja seisukohad.
1.26.11.2021. a esitas L 10 KÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse E Aelt 622,78 euro saamiseks. Võlgnik E A esitas 10.12.2020.a nõudele vastuväite
2.20.01.2021.a esitas avaldaja L 10 KÜ avalduse E A vastu võlgnevuse 622,78 eurot. Täiendavalt 04.03.2021 esitatud avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule E Aele korteriomand, mille eriomandisse kuulub eluruum - korter nr x elamust L 10 XXX, mis on kantud kinnistusraamatu registriosasse nr xxx.
3.Avaldaja esitas 04.03.2021 avalduse täpsustuse, milles toob välja, et puudutatud isik E A ei tasu kommunaalteenuste arveid kogu ulatuses vaid jättis soojusenergia eest osaliselt tasumata. Avalduse kohaselt tasus E .A kommunaalarveid laitmatu täpsusega kuni jaanuarini 2019, peale mida hakkas soojusenergia eest tasuma osaliselt. Avaldaja sõnul peab puudutatud isik soojusenergia kulurida liiga suureks ning peab reaalseks kuluks pool esitatud summast, millest tulenevalt ongi tasunud soojusenergia eest vaid pool arvel olevast summast.
4.04.03.2021.a. esitas avaldaja 31.10.2017 ja 29.05.2019 vastuvõetud põhikirjad, mille kohaselt on puudutatud isikul kohustus tasuda korteriühistule majandamiskulusid.
5.16.04.2021 avalduse täienduses viitab avaldaja korteriühistuseaduse § 40 lõikele 1 ning esitab 2019 ja 2020 majanduskavad, mille kohaselt teevad ühistu liikmed perioodilisi ettemakseid vastavalt kaasomandi suurusele. Puudutatud isiku korteriomandi suuruseks on 60 ruutmeetrit ning soojusenergia tasu on arvestatud vastavalt korteriomandi suurusele ja esitatud koos kõigi teiste majandamiskulu summadega igakuiste arvetena. Asjast puudutud isiku seisukohad
6.26.11.2020 esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldusele esitas E. A 10.12.2020 vastuväite, mille kohaselt on nõudega seotud vastastikused kohustused täitmata. E. A on uurinud, et mis soojusenergia arved on ebaloomulikult kõrged ning selgus, et müüakse täiesti erinevatel mõõtmisalustel toasooja, mistõttu lisanud arvetele olematu koguse sooja. Sellest tulenevadki E. A poolt 50% ulatuses tasutud soojusenergia arved.
7.Kohus võttis avalduse menetlusse 19.04.2021 määrusega, kohustades E At esitama kohtule seisukoht L 10 KÜ esitatud nõude osas.
8.E. A esitas 10.05.2021 kohtule oma seisukoha, mille oli pealkirjastanud vastuhagina. Esitatud seisukohas puudutatud isik möönab, et avaldaja küsitud summa 622,78 eurot on tasumata, kuid tegemist ei ole võlaga vaid teadlikult haldusfirmale olematu sooja eest maksmata rahaga. E A on seisukohal et perioodiline ettemaks on näiteks remondi makse. Soojusenergia eest ettemaksu ei tehta. Soojusenergia kulu mõõdavad soojussõlmedes olevad soojusarvestid, mitte suvaliste majanduskavade järgi tehtavad arvestused, veel vähem ettemaksed. Puudutatud isik, keskendub oma vastuses soojussõlmede ehitusele, asukohale ja soojushulga arvutustele ning on lisanud oma vastusele mahukaid jooniseid, skeeme ja koopiad enda kirjavahetusest erinevate isikute ja asutustega soojusenergia teemal.
9.Kohus kuulas puudutatud isiku ära 09.06.2021. Kohus selgitas E Aele tsiviilasja menetluse põhimõtteid. Kohus andis puudutatud isikule konkreetse vastuse esitamiseks avaldusele, mis
2-20-143231 puudutab vaidlust arvete üle. E A kohtu määratud tähtajaks 30.06.2021.a. vastust ei esitanud. Kohtumääruse põhjendus
10.Puudub vaidlus, et E Aele kuulub korteriomand, registriosa numbriga xxx. Kaugkütteseaduse § 10 lg 11 kohaselt on korteriomanditeks jaotatud kinnisomandi puhul kaugkütte võrguga liitujaks korteriühistu. Võlgnevus on tekkinud korteriühistu poolt vahendatava teenuse, soojusenergia (kaugküte) eest. Soojusenergia eest esitatakse arveid vastavalt tegelikule kulule. Avaldaja on puudutatud isikule väljastatud arvetele (jaanuar 2019 kuni oktoober 2020) lisaks esitanud tõendina korteriühistu 2019 ja 2020 aasta majandamiskavad ja 31.10.2017 ja 29.05.2019 vastuvõetud põhikirjad, mis tõendavad puudutatud isiku kohustust soojusenergia saamise eest tasuda. Puudutatud isik on nii maksekäsu kiirmenetluses ka vastuses avaldusele möönnud soojussenergia eest osaliselt tasumata jätmist.
11.Puudutatud isik vaidleb nõudele vastu, olles seisukohal, et soojusenergia eest esitatud arved on põhjendamatult suured, mistõttu peab põhjendatuks vaid 50% esitatud soojusenergia arvest ning 622,78 eurot ei ole võlg.
12.Kohus puudutud isiku seisukohaga ei nõustu. Korteriomaniku kohustus majandamiskulude tasumiseks korteriomandi-ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lõigetest 1 ja 2, mille kohaselt korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Põhikirjaga võib ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.
13.Soojusenergia eest tasumise kohustus tuleneb ka L 10 KÜ 31.10.2017 kinnitatud põhikirja punktist 4.2.6 mille kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, elamu majandamise jooksvate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Punkt 4.2.6.4 kohaselt võetakse arvete aluseks ka soojusenergia. 29.05.2019 korteriühistu põhikirja punkt 4.3 sätestab, et tegelikust tarbimisest sõltuvad kulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist. Kütteks kuluva soojusenergia eest tasutakse proportsionaalselt korteri köetava pinnaga. Ka 2019 majanduskavas on soojusenergia kulud välja toodud, niisamuti 2020 majanduskavas.
14.Seega oli puudutatud isikul kohustus tasuda avaldajale soojusenergia eest kogu arvel esitatud määras. E A ei ole täitnud Krts § 40 lg 1 ja 2 sätestatud kohustusi korteriühistu ees ning soojusenergia kulude võlgnevus perioodi jaanuar 2019 kuni oktoober 2020 (k.a.) on kokku 584,29 eurot, mis tuleb puudutatud isikult välja mõista.
15.Avaldus sisaldab ka viiviste nõuet summas 38,49 eurot (622,78-584,29).
16.KrtS § 42 lg 1 alusel võib korteriühistu nõuda korteriomanikult viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega. VÕS § 113 lg 2 teine lause sätestab, et viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas, milleks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud s.o. viivitab rahalise kohustuse täitmisega on võlausaldajal õigus nõuda viivist.
17.Korteriühistu 31.10.2017 vastuvõetud põhikirja kohaselt on ühistu liige maksete
2-20-143231 mittetähtaegsel tasumisel kohustatud maksma viivist iga viivitatud päeva eest 0,02% päevas majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Viiviste tasumisest võib ühistu liiget vabastada mõjuvatel põhjustel juhatus oma otsusega. Viiviste tasumisest vabastamise otsust käesoleva asja juurde esitatud ei ole, samuti ei ole nimetatud asjaolule tuginenud kumbki menetlusosaline, seega on viiviste arvutamine ning nõudmine asjakohane ja lubatav. Viivis päevamääras 0,02% vastab KrtS § 42 lg 1 sätestatud määrale.
18.Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise summas 38,49 eurot.
19.E. A väited soojussõlmede ehituste kohta jätab kohus kui asjasse puutumatud tähelepanuta.
20.Menetluskulud 22.1 TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Avaldaja taotleb jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. TsMS § 172 lg 1 järgi hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohtu tsiviilkolleegium on avaldanud seisukohta, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt Riigikohtu 2. juuni 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18; 07.oktoobri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-11359). 22.2 Kohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku E A kanda. 22.3 TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel. 22.4 Avaldaja menetluskulud on menetluskulude nimekirja kohaselt avalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse avalduse esitamisel hagita menetluses riigilõivu 50 eurot, seega on avaldaja tasunud avalduselt riigilõivu ettenähtust rohkem. 22.5 Riigilõivu tasumine on avalduse kohtusse esitamise eelduseks ja seega põhjendatud ning vältimatu menetluskulu. Riigikohus on seisukohal, et enamtasutud riigilõivu ei saa teiselt poolelt välja mõista (vt Riigikohtu 16.10.2012 otsus asjas 3-2-1-119-12 p 21), mistõttu tuleb puudutatud isikult mõista avaldaja kasuks välja riigilõiv summas 50 eurot. Ettenähtust rohkem tasutud riigilõiv summas 50 eurot jääb avaldaja enda kanda. 22.6 Tsiviilasja materjalide kohaselt ei ole puudutatud isik käesoleva menetlusega kulusid kandnud. 22.7 TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
2-20-143231
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.