S. T.i (T.) hagi Creditstar Estonia AS vastu andmete avaldamise lõpetamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Menetlustoiming
Hagist loobumise vastuvõtmine ja asjas menetluse lõpetamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja S. T. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja advokaat Aldo Vassar Kostja Creditstar Estonia AS (registrikood 11251314)
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-16593 seoses S. T.i hagist loobumisega.
1.Jätta menetluskulud S. T.i kanda.
2.Välja mõista S. T.ilt Creditstar Estonia AS kasuks menetluskulud 1225 eurot. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb S. T.il tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.S. T. (hageja) esitas 11.11.2021 (täpsustatud 16.03.2021) Harju Maakohtule hagi Creditstar Estonia AS (kostja) vastu andmete avaldamise lõpetamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja avaldanud veebiportaalis creditinfo.ee maksehäire selle kohta, et hagejal on võlgnevus kostja ees. Hageja leidis, et kostja avaldas ebaõigeid andmeid, sest maksehäire ei ole nõuete aegumise tõttu kehtiv. Kuna maksehäire aluseks olev nõue on aegunud, on kostja kohustatud maksehäire veebilehelt eemaldama. Hagejal on õigus nõuda andmete avaldamise lõpetamist nii kostjalt, kui ka veebiportaali pidajalt. Hageja otsustas esitada hagi kostja vastu.
Ebaõigete andmete avaldamisega on kostja põhjustanud hagejale mittevaralist kahju. Hageja palus välja mõista kostjalt mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuses esitatud põhjendatud kohaselt ei ole kostja hageja suhtes võlausaldajaks. Kostja on 27.08.2009 nõude loovutamise lepinguga loovutanud oma nõuded hageja vastu ERA Liisingu Inkassoteenused AS-le (edaspidi ELI). Kostja vastuse esitamise seisuga hageja vaidlustatud maksehäire on eemaldatud, mistõttu ei ole hagejal võimalik nõuda kostjalt maksehäire eemaldamist.
3.Hageja esitas 06.07.2021 hagist loobumise avalduse. Hageja tõi välja, et ta soovib loobuda andmete avaldamise lõpetamise nõudest, kuivõrd vaidlustatud maksehäire on eemaldatud. Sellest tulenevalt on lõppenud ka mittevaralise kahju jätkuv tekkimine. Hageja avaldas, et ta loobub ka mittevaralise kahju hüvitamise nõudest. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda, sest kostja on rahuldanud hageja nõude pärast hagi esitamist.
4.Kostja ei vaielnud vastu hagist loobumisele, kuid palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja leidis, et ta ei ole pärast hagi esitamist hageja nõuet rahuldanud. Kostja ei ole edastanud maksehäireregistrile palveid hageja kohta avaldatud maksehäire eemaldamiseks. Kostja on loovutanud nõuded hageja vastu ELI-le ja kõiki hageja nõudega seonduvaid toiminguid, sh maksehäire eemaldamise toiminguid, teostab ELI kui uus võlausaldaja. Nõude loovutamise tõttu ei olnud kostjal võimalik hageja nõuet rahuldada. Vaidlusaluse maksehäire oli eemaldatud ELI tegevuse tõttu. Kohtumääruse põhjendused
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
6.Hageja esitas 06.07.2021 kohtule avalduse hagist loobumiseks. Kostja ei ole hagist loobumisele vastu vaielnud. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel.
7.TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
8.Pooled vaidlevad selle üle, kelle kanda jäävad menetluskulud.
9.TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Sama sätte lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama sätte lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
10.Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid 18.02.2009 laenulepingu, mille alusel võimaldas kostja hagejale laenu (dtl 79–90). Lepingu sõlmimise ajal kandis kostja nime Aktsiaselts SMS Laen. Lepingu sõlmimist kinnitas hageja 16.03.2021 täpsustatud hagi p-s 2.1, kus ta avaldas muuhulgas ka seda, et ta ei suutnud laenu tagasi maksta ning mille kohta avaldati 22.05.2009 maksehäire. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et maksehäire hageja võlgnevuse kohta oli avaldatud 22.05.2009 ja häire avaldajaks oli märgitud kostja (dtl 10). Kostja ei ole hageja väidet – kostja avaldas maksehäire – vaidlustanud. Asja materjalidest ei nähtu, et maksehäire võis olla avaldatud mitte 18.02.2009 laenulepingu, vaid mingi muu pooltevahelise võlasuhtega seoses. Hageja saatis 10.07.2020 hagihoiatuse ja kompromissettepaneku, millest nähtub, et kostja on esitanud hagejale dokumendi, kus on kuus osamakset, mille tähtajad on olnud vastavalt 20.03.2009, 20.04.2009, 20.05.2009, 20.06.2009, 20.0.2009 ja 20.08.2009 (dtl 13–17). Hageja hagihoiatuses välja toodud kuupäevad jäävad laenulepingu sõlmimisega samasse ajavahemikku, mis kinnitab käsitlust, et maksehäire oli avaldatud seoses sellega, et hagejal oli tekkinud võlgnevus laenulepingu alusel. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et kostja avaldas 22.05.2009 maksehäire hageja võlgnevuse kohta, mis oli tal tekkinud 18.02.2009 laenulepingu alusel.
11.Hageja leiab, et tal oli õigus esitada hagi nii kostja, kui ka maksehäireregistri pidaja vastu. Hageja väitel lasub nendel isikutel kaasvastutus isikuandmete avaldamise eest ja nad vastutavad hageja ees solidaarselt õigusvastaselt tekitatud kahju eest. Seejuures tugines hageja Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale tsiviilasjas nr 2-17-1026 ja Riigikohtu lahendile haldusasjas nr 3-3-1-70-11, p 14. Kohus nõustub hagejaga, et nii maksehäireregistri pidaja, kes tegi kolmandatele isikutele nähtavaks andmed hageja võlgnevuse kohta, kui ka registripidajale andmed avaldanud isik ehk kostja vastutavad hageja ees solidaarselt andmete avaldamisega õigusvastaselt tekitatud kahju eest. Hagejal on õigus nõuda kummaltki isikult andmete avaldamise lõpetamist. Samas erinevad praeguse vaidluse asjaolud nendest asjaoludest, mis olid Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilasjas nr 2-17-1026 ja Riigikohtu haldusasjas nr 3-3-1-70-11 lahendite tegemise aluseks. Viidatud lahendid olid tehtud olukorras, kus nõue võlgniku vastu on kogu menetluse jooksul kuulunud võlgnevuse kohta andmeid avaldanud võlausaldajale.
12.Kohus on tuvastanud, et kostja avaldas vaidlusaluse maksehäire. Andmed hageja võlgnevuse kohta on hinnatavad faktiväitena. Kuna kostjat saab pidada andmete avaldajaks, oli hagejal õigus nõuda temalt andmete avaldamise lõpetamist, kui nende avaldamine oli algusest peale õigusvastane või kui nende ülevalhoidmine on alates teatud ajahetkest muutunud õigusvastaseks. Praegusel juhul ei heida hageja kostjale ette, et maksehäire avaldamine oli algusest peale õigusvastane. Hageja ei heida kostjale ette seda, et viimane olevat algusest peale avaldanud ebaõigeid andmeid selle kohta, et hagejal on võlgnevus. Hageja seisukohtadest nähtuvalt ei vaidlusta ta seda, et tal on tekkinud võlgnevus 18.02.2009 laenulepingu alusel. Seega avaldas kostja õiged andmed hageja võlgnevuse kohta. Tegelikkusele vastava faktiväite, isegi kui see kahjustab isiku mainet, avaldamine ei ole iseenesest isikuõigus rikkuv ega seega õigusvastane (Riigikohtu 25.09.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 36).
13.Hageja etteheiteks on see, et maksehäire on avaldatud aegunud nõuete kohta. Nii tõi hageja 11.11.2020 hagi p-s 1.2 ja 16.03.2021 täpsustatud hagi p-s 1.2 välja, et kostja poolt avaldatu näol on tegemist ebaõigete andmete avaldamisega, kuna maksehäire ei ole nõuete aegumise tõttu kehtiv. Kohus märgib, et maksehäire ei ole tehing, mistõttu ei saa see olla kehtiv või kehtetu. Maksehäire kui andmete kogum kajastab faktilist asjaolu selle kohta, kas isikul (nt hagejal) on võlgnevus teise
isiku (võlausaldaja) ees. Seejuures on võlausaldajal õigus nõuda võlgnevuse tasumist. Seadus sätestab tähtajad, mille jooksul on võlausaldajal õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist. Kui võlausaldaja ei kasuta oma õigust, võib kohustatud isik keelduda seaduses sätestatud tähtaja möödumisel kohustuse täitmisest. Seejuures ei lõpeta nõude aegumine võlausaldaja nõuet võlgniku vastu. Samuti, kui võlausaldaja nõue aegub, ei muutu andmed võlgnevuse kui faktilise asjaolu kohta ebaõigeks. Vaatamata aegumisele on võlausaldajal endiselt nõue võlgniku vastu, kuid viimane saab keelduda selle täitmisest aegumise tõttu. Seadus ei keela võlausaldajal teha toiminguid aegunud nõude sissenõudmiseks.
14.Eelmises punktis märgitu ei tähenda aga seda, et võlgniku tegevus aegunud nõude sissenõudmisel ei võiks teatud ajahetkest alates õigusvastaseks muutuda. Kohtupraktikas märgitakse, et 10-aastase aegumistähtaja (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 146 lg 4) ning lisaks analoogiast isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 11 lg 7 p-ga 4 tuleneva kolmeaastase tähtaja möödumisel on andmete edasine edastamine andmesubjekti õigustatud huve üldjuhul ülemäära kahjustav, sest lepinguliste kohustuste rikkumine ei ole isiku usaldusväärsust sedavõrd kauakestvalt negatiivselt iseloomustav asjaolu (Riigikohtu 12.12.2011 otsus haldusasjas nr 3-3-1-70-11, p 22). Kohus märgib, et praegu tuleb lähtuda kuni 14.01.2019 kehtinud IKS § 11 lg 7 p-st 4, millele viidatakse ka märgitud Riigikohtu lahendis, sest märgitud säte kehtis vaidlusaluse maksehäire avaldamise ajal. Erinevalt hagejast on kohus seisukohal, et õige ei ole kohaldada IKS § 10 lg 2 p 5 kehtivas redaktsioonis, sest see säte jõustus pärast maksehäire avaldamist. Eeltoodust nähtub, et võlgnevuse kohta andmete edastamine 13. aasta möödumisel alates nõude sissenõutavaks muutumisest võib olla õigusvastane.
15.Praeguses vaidluses on oluline see, et kostja loovutas 27.08.2009 akti (dtl 75) ja 06.12.2006 nõude loovutamise lepinguga (dtl 72–74) 18.02.2009 laenulepingust tulenevad nõuded hageja vastu ELI-le. Hageja ja kostja vahel 18.02.2009 sõlmitud laenulepingu p 23.3 sätestab, et laenusaaja annab lepingu sõlmimisega laenuandjale täieliku ja tingimusteta nõusoleku töödelda laenutaotleja ja laenusaaja isikuandmeid, edastada Aktsiaseltsile Krediidiinfo oma nime, isikukoodi, andmed oma elukoha, lepingu sõlmimise, lepingu tingimuste ja lepingu täitmise kohta (dtl 79–90). Kostja ja ERA Liisingu 06.12.2006 nõude loovutamise lepingu p 1.1 sätestab, et käesoleva lepingu ning selle lisade alusel loovutatavad nõudeõigused tulenevad võlausaldaja igapäevases majandustegevuses sõlmitavatest laenulepingutest. Lepingu p-st 2.4 nähtub, et koos nõudeõigustega loovutab võlausaldaja uuele võlausaldajale kõik nõudeõigustega seotud ja mitteoseotud tagatised ning kõrvalkohustustest tulenevad õigused. Lepingu p 2.5 näeb ette, et peale nõudeõiguste loovutamist annab võlausaldaja uuele võlausaldajale üle nõudeõiguste aluseks olevad dokumendid, mis on vajalikud sissenõudmismenetluse läbiviimiseis. Kohus leiab, et kostja poolt ELI-le 18.02.2009 laenulepingust tulenevate õiguste loovutamisega on uuele võlausaldajale läinud üle kõik laenulepinguga seotud õigused ja kohustused. ELI-le on 06.12.2006 lepingu p-de 1.1, 2.4 ja 2.5 alusel läinud üle õigus töödelda hageja isikuandmeid (laenulepingu p 23.3) ja teha toiminguid, nt avaldada maksehäiret, võlgnevuse sissenõudmiseks. Muuhulgas läks ELI-le üle õigus käsutada juba avaldatud maksehäiret selliselt, et nõuda selle eemaldamist. Koos laenulepingust tulenevate õigustega, läks ELI-le üle ka kohustus mitte tekitada võlgnevuse sissenõudmisel hagejale kahju. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et hageja on loovutanud ELI-le 18.02.2009 laenulepingust tulenevad õigused ja kohustused kogumis. Vaidluse asjaoludest ei saa järeldada, et hagejale oleks jäänud teatud laenulepingust tulenevad õigused, nt õigus töödelda hageja isikuandmeid või käsutada vaidlusalust maksehäiret.
16.Arvestades hageja etteheidet – maksehäire on avaldatud aegunud nõude kohta – on ELI isikuks, kellel lasus kohustus kontrollida, kas võlgnevuse sissenõudmine (sh maksehäire avaldamise abil) on muutunud hageja õigusi ülemäära kahjustavaks. Esitatud andmete järgi võisid 18.02.2009 laenulepingust tulenevad nõuded aeguda ja 13-aastane tähtaeg nõuete sissenõutavaks muutumisest alates võis saabuda pärast seda, kui hageja oli 27.08.2009 aktiga nõuded ELI-le loovutanud. Kuna ELI-st on saanud uus võlausaldaja, võis tema tekitada hagejale õigusvastaselt kahju, hoides nähtavaks andmeid hageja aegunud nõude kohta. Seetõttu ei saa kostjale ette heita kahju õigusvastast tekitamist ja seda vaatamata sellele, et kostja oli esialgseks andmete avaldajaks. Kuivõrd laenulepingu nõuete loovutamisega on ELI-le läinud üle ka kõik sellega seotud õigused, sh õigus nõuda hageja kohta avaldatud maksehäire eemaldamist, ei saaks kostjalt nõuda maksehäire eemaldamist, sest tal puudus õigus andmeid käsutada. Kostja ei saaks hagis esitatud nõuet täita ja seda vaatamata asjaolule, et kostja oli see, kes avaldas vaidlusaluse maksehäire hageja kohta. Kuna aegunud nõuete kohta avaldatud maksehäire avalikustamine võis muutuda õigusvastaseks ajal, kui uueks võlausaldajaks oli juba ELI, ei saa kostjale ette heita ka mittevaralise kahju tekitamist selliselt, et veebiportaalis oli kõigile nähtav maksehäire aegunud nõuete kohta.
17.Kohtule esitatud andmetest nähtub, et kostja ei ole hageja nõuet – eemaldada vaidlusalune makshäire – pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostja on selgitanud, et ELI esitas maksehäireregistri pidajale taotluse eemaldada maksehäire. Vastav asjaolu nähtub ELI juhatuse liikme 03.08.2021 kinnitusest (dtl 118). Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et ELI ei ole esitanud taotlust maksehäire kustutamiseks kostja palvel. Kostja ei ole pärast hagi esitamist teinud ühtegi toimingut hageja nõude rahuldamiseks. Sisuliselt loobus hageja enda nõudest omal initsiatiivil, mitte põhjusel, et kostja oleks menetluse ajal teinud midagi hageja nõude rahuldamiseks.
18.Kohtule esitatud andmetest nähtub, et hagejale oli teada, et nõue kuulub ELI-le ning hagejal oli võimalus esitada hagi isiku vastu, kellel on õigus maksehäire kustutada. Kostja selgitas 04.05.2021 menetlusdokumendi p-s 2.5, et ELI juhatuse liige on kinnitanud, et ELI esindajad on hagejaga olnud suhtluses, mille raames hagejat on muu hulgas teavitatud, et hageja peab oma kohustused täitma ELI-le. Hageja avaldas 11.11.2020 hagiavalduse p-s 2.4, et tal on pikaaegne sissekirjutus reaalsesse elukohta, mis oli ka laenulepingus kirjas. Kostja esitas 27.08.2009 teade nõude loovutamise kohta, mis oli saadetud hagejale laenulepingus märgitud aadressile xxxx (dtl 76). Seega oli hagejal võimalus tutvuda nõude loovutamise teatega. Hageja tõi välja, et ta edastas 10.07.2020 kohtuvälise nõude eemaldada maksehäire kostjale, mille kostja edastas omakorda ELI-le. Viimane keeldus 04.08.2020 vastuses hageja nõude täitmisest (dtl 8). Kostja käitumisest ja sellest, et ELI vastas hageja kohtuvälisele nõudele, oli hagejal võimalik järeldada, et nõue kuulub ELI-le. Hageja on esitanud Pärnu Maakohtu 12.08.2010 määruse tsiviilasjas nr 2-09-51747, kus maakohus jättis rahuldamata ELI maksekäsu kiirmenetluse avalduse hageja vastu (dtl 38). Määruse järgi esitas ELI nõude hageja vastu. Kuna hageja esitas määruse koos hagiga, oli ta juba enne hagi esitamist teadlik sellest, et nõue tema vastu kuulub ELI-le. Eeltoodust nähtub, et hagejal oli võimalus esitada hagi õige võlausaldaja, st ELI, vastu, kellel oli võimalik täita hageja nõuet eemaldada vaidlusalune maksehäire.
19.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja ei ole hageja nõuet pärast hagi esitamist rahuldanud. Seetõttu tuleb jätta menetluskulud hageja kanda TsMS § 168 lg-te 2 ja 4 alusel.
20.Kohus määrab kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 juhindudes. Kohus selgitab, et kuivõrd menetluskulud jäävad hageja kanda, ei käsitle kohus menetluskulude kindlaksmääramisel hageja menetluskulusid.
21.Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja 03.08.2021. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja käesoleva tsiviilasja raames kandnud menetluskulusid kokku summas 1 804,80
eurot (sh käibemaks), mille moodustavad kostja kulutused lepingulisele esindajale. Menetluskulude nimekirja järgi on kostja lepinguline esindaja teinud käesolevas tsiviilasjas menetlustoiminguid kokku 15,04 tunni ulatuses. Kostjale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta).
22.Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu. Hageja palus kohtul ka kontrollida kostja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.
23.Kohus, tutvunud kostja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
23.1.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
23.2.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjale õigusabiteenust tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades on kostja esindaja tasumäär lepingulise esindaja tasuna mõistlik ja põhjendatud.
23.3.Kostjale on õigusabi teenust osutatud kokku 15,04 tunni ulatuses. Hinnates ja analüüsides kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud kostja lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et kostja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt. Kohus leiab, et osaliselt ei saa pidada põhjendatuks kostja lepingulise esindaja poolt perioodil 07.04.2021 kuni 04.05.2021 tehtud menetlustoimingutele kulunud aega. Arvestades käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse ja selle lisade, kostja vastuse ja selle lisade ja kostja 26.04.2021 taotluse sisu ja mahtu, peab kohus põhjendatuks eelnimetatud perioodil kostja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid kokku mahus 7 tundi. Kohus selgitab, et on nimetatud põhjendatud ajakulu hulka arvestanud ajakulu, mis kostja lepingulisel esindajal kulus käesoleva tsiviilasja materjalidele ligipääsu taotlemiseks, tegevuste planeerimiseks, 26.04.2021 taotluse koostamiseks, hagiavalduse ja selle lisadega tutvumisele ning kostja vastuse (sh asjaolude väljaselgitamine ja tõendite kogumine) koostamiseks ja kohtule edastamiseks. Lisaks eeltoodule leiab kohus, et osaliselt ei saa pidada mõistlikuks ja lugeda põhjendatuks ka kostja lepingulise esindaja poolt perioodil 06.07.2021 kuni 03.08.2021 tehtud menetlustoimingutele kulunud aega. Arvestades hageja 06.07.2021 menetlusdokumendi (taotlus hagist loobumise kohta) ja selle lisade, kostja 21.07.2021 taotluse ning kostja 03.08.2021 menetlusdokumendi (seisukoht hageja taotluse osas) sisu ja mahtu, peab kohus mõistlikuks ja põhjendatuks viimati nimetatud perioodil kostja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid mahus kokku 5 tundi. Kohus selgitab, et on nimetatud põhjendatud ajakulu hulka ajakulu, mis kostja lepingulisel esindajal kulus hageja 06.07.2021 menetlusdokumendiga tutvumiseks, kliendiga suhtlemiseks, 21.07.2021 taotluse koostamiseks, ja kohtule edastamiseks ning 03.08.2021 menetlusdokumendi (seisukoht hagist loobumise osas) koostamiseks ja edastamiseks.
Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja 03.08.2021 menetlustoiming, mille kohaselt kostja lepingulisel esindajal kulus menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,25 tundi on põhjendatud ja mõistlik. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja poolt tehtud toiminguid mahus kokku 12,25 tundi.
23.4.TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja taotleb menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Samas ei ole kostja kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Äriregistri andmetel on kostja alates 19.09.2006 käibemaksukohustuslane ning kohus ei pea põhjendatuks kostja lepingulise esindaja kulude väljamõistmist koos käibemaksuga.
24.Arvestades kostja lepingulise esindaja tunnihinda (100 eurot käibemaksuta), määrab kohus kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud põhjendatud ja vajalike menetlustoimingute rahaliseks suuruseks kokku 1225 eurot (12,25 x 100).
25.Kostja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
26.TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.