2-21-7087/14 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus mõistab pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Arvesse võttes seda, et võlausaldaja on juba ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks tasunud deposiidi 2000 eurot ning et kohus määrab ajutise pankrotihalduri tasuks koos käibemaksuga 1242 eurot, ei ole pankroti väljakuulutamiseks kohtu deposiiti täiendavat summat tasuda ja piisab kui 758 eurot jääb pankrotimenetluse kulude katteks deposiidiks.

Kohus leiab, et kogutud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgniku vara arvelt ei ole võimalik katta kohustusi. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on võlgniku suutmatus täita vastutustundetult võetud kohustusi nii laenude 7 võlatunnistuse, kui ka juhatuse liikme ametiga seonduva materiaalse vastutuse näol. Pankrotiseaduse (PankrS) § 61 lõike 1 kohaselt pankrotimäärusega nimetatud halduri kinnitamise otsustab võlausaldajate esimene üldkoosolek. Lõike 2 kohaselt kui pankrotimäärusega nimetatud haldurit ei kinnitata, valivad võlausaldajad uue halduri, kelle kinnitamise otsustab kohus viie päeva jooksul üldkoosoleku otsuse saamisest arvates, tehes selle kohta määruse. Lähtuvalt asjaolust, et avaldaja on võlgniku suurim võlausaldaja ning on taotlenud ajutise halduri suhtes järelevalvemenetluse alustamist ja pankrotihalduri kohustustest vabastamist, nõustub kohus ajutise halduriga – pankroti väljakuulutamise korral on võimalik prognoosida, et ajutiseks halduriks nimetatud isik jääb võlausaldajate esimesel üldkoosolekul häälteenamusega pankrotihalduriks kinnitamata. Eelpooltoodust lähtuvalt vabastab kohus Svetlana Pildeni K Si ajutise pankrotihalduri kohustustest ning nimetab kirjaliku nõusoleku alusel K Si pankrotihalduriks Kauri Rattuse. Ajutine haldur Svetlana Pilden esitas ka tasutaotluse. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tasu suurusele ei ole vastu vaieldud. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb, mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt lisatakse halduri tasule käibemaks. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas, Lubja 4, Tallinnas, saalis nr 2026, 12.10.2021, kell 10:30. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.

Tuginedes eeltoodule, kohustab kohus võlgniku ilmuma võlgniku vande andmiseks võlausaldajate esimesele üldkoosolekule, mis toimub Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas, Lubja 4, Tallinnas, saalis nr 2026, 12.10.2021, kell 10:30. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri. Kohus hoiatab, et kui võlgnik oma kohustusi ei täida, on kohtul õigus teda trahvida, kohaldada sundtoomist või aresti. PankrS § 85 lg 1 kohaselt võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. PankrS § 87 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab võlgnik osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel ning on kohustatud olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja pankrotimenetlusest osavõtu kohustust. PankrS § 89 lg 1 p 1 alusel võib kohus kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust. Karistusseadustiku (KarS) § 385 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku, juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani või seda asendava organi liikme poolt pankroti- või täitemenetluses või ajutise halduri ees võlgniku vara olulises ulatuses varjamise või selle või muude võlausaldajale tähtsate asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamise eest, kui andmetes kajastatakse vara olulises ulatuses, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.’ PankrS § 91 lg 1 kohaselt kohus võib füüsilisest isikust võlgnikul keelata kuni pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist. Kuni 05.01.2021 kohaldus füüsilisest isikust võlgnikule ärikeeld automaatselt. Praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt kohaldub ärikeeld kohtu otsustamisel. Eelnõu seletuskirja kohaselt tuleks ärikeelu seadmise vajalikkust hinnata vastavalt asjaoludele. Arvestades võlausaldaja ja ajutise halduri poolt kohtu ette toodud asjaolusid sh võlgniku suhtes jõustunud kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-19-18854, asjaolu, et võlgnik on hiluti asutunud mitmed äriühingud sissemakset tegemata ja asjaolu, et võlgnik ei ole vaatamata korduvatele päringutele avaldanud oma sissetulekute ja varade suurust, on ärikeelu kohaldamine vajalik ja põhjendatud. Võlgnik takistab pankrotimenetlust oma varade kohta teabe mitteandmisega ning kahjustab võimalike äritegevusest saadavate tulude varjamisega võlausaldajate huve. Võlgniku äritegevus ei ole suunatud võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses täitmisele. Ärikeelu kohaldamine võlgniku suhtes ei ole liiga piirav ega muuda võlgniku senist positsiooni halvemaks.

Kohus rahuldab võlausaldaja taotluse võlgniku suhtes ärikeelu kohaldamiseks ja keelab K Sil kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks menetluskulud. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaolu, et kohus on rahuldanud võlausaldaja avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks, tuleb võlausaldaja menetluskulud tasuda pankrotivarast. Võlausaldaja on esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskuludeks avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot ning õigusabikulud 5 tunni eest tasumääraga 100 eurot/tung (km-ta) kokku summas 800 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtu hinnangul on riigilõiv, summas 300 eurot, põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hinnates võlausaldaja lepingulise esindaja kulu, leiab kohus, et menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu on põhjendatud. Riigikohus märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Võlausaldaja esindaja tunnitasu on 100 eurot (käibemaksuta). Kohus peab antud tunnistasumäära põhjendatuks. Võlausaldaja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane. Võlausaldaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist käibemaksuga, mistõttu kohus väljamõistetavatele menetluskuludele käibemaksu ei lisa. Kohus määrab seega võlausaldaja lepingulise esindaja kuluks 500 eurot. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus võlausaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks 800 eurot (sh riigilõiv 300 eurot ja võlausaldaja õigusabikulu 500 eurot). Lähtudes PankrS § 150 lgst 2, ei mõista kohus menetluskulusid võlgnikult välja, vaid määrab nende rahuldamise võlgniku pankrotivarast, arvestades PankrS § 146 lg-s 1 sätestatud järjekorda.