Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
X hagi Y vastu vallasasjade Y valdusest X valdusse väljanõudmise nõudes ja kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. juuli 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus Y vastuapellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
Apellatsioonkaebuse hind 3710 eurot Vastuapellatsioonkaebuse hind 3710 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja X (isikukood XXXXXXXXX), riigi õigusabi esindajad ringkonnakohtus korras määratud esindaja vandeadvokaat Marje Mängel Kostja Y (isikukood XXXXXXXX), lepinguline esindaja Erika Scholler Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 28. juuli 2020 otsus osas, milles maakohus jättis Y-lt välja mõistmata kahjuhüvitise vanast männipuidust isetehtud sekretäri, männipuidust isetehtud televiisorialuse, elektritrelli „Kress“, lihvimismasina „Makita“, kahekümne käsifreesi ja käsihöövli „Stanley“ X-le üleandmata jätmise korral.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata Y-le vanast männipuidust isetehtud sekretäri, männipuidust isetehtud televiisorialuse, elektritrelli „Kress“, lihvimismasina „Makita“, kahekümne käsifreesi ja käsihöövli „Stanley“ X-le üleandmise tähtajaks 30 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista Y-lt X kasuks vanast männipuidust isetehtud sekretäri tähtajaks üleandmata jätmise korral kahjuhüvitis 350 eurot, männipuidust isetehtud televiisorialuse tähtajaks üleandmata jätmise korral kahjuhüvitis 150 eurot, elektritrelli „Kress“ tähtajaks
üleandmata jätmise korral kahjuhüvitis 35 eurot, lihvimismasina „Makita“ tähtajaks üleandmata jätmise korral kahjuhüvitis 40 eurot, käsifreeside tähtajaks üleandmata jätmise korral kahjuhüvitis 10 eurot iga üleandmata käsifreesi kohta ja käsihöövli „Stanley“ tähtajaks üleandmata jätmise korral kahjuhüvitis 100 eurot.
3.Tühistada Harju Maakohtu 28. juuli 2020 otsus osas, milles X-le osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud jäid tema enda kanda. Jätta X-le maakohtus osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda.
4.Muus osas jätta Harju Maakohtu 28. juuli 2020 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta kohtuotsuse põhjendusi.
5.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 5.1 Rahuldada osaliselt X hagiavaldus Y vastu. 5.2 Välja mõista Y ebaseaduslikust valdusest X valdusse järgmised vallasasjad: 5.2.1 saarepuidust isetehtud laud (1,0x0,6x); 5.2.2 vanast männipuidust isetehtud sekretär; 5.2.3 vanast männipuidust raamiga isetehtud peegel (1,0x1,0); 5.2.4 männipuidust isetehtud tool; 5.2.5 männipuidust isetehtud televiisorialus; 5.2.6 tammepuidust isetehtud tool; 5.2.7 punasest puidust isetehtud taburet; 5.2.8 punasest puidust isetehtud taburet; 5.2.9 punasest puidust isetehtud taburet; 5.2.10 antiikratas aastast 1776; 5.2.11 samurai mõõk; 5.2.12 metallist braa (mitmeharuline lamp); 5.2.13 lõuendil maal „Kosmos“, autor Vitali; 5.2.14 pruun nahkjopp; 5.2.15 elektritrell „Kress“: 5.2.16 lihvimismasin „Makita“; 5.2.17 kakskümmend käsifreesi; 5.2.18 kümme käsipeitlit; 5.2.19 käsihöövel „Stanley“. 5.3 Määrata Y-le vanast männipuidust isetehtud sekretäri, männipuidust isetehtud televiisorialuse, elektritrelli „Kress“, lihvimismasina „Makita“, kahekümne käsifreesi ja käsihöövli „Stanley“ X-le üleandmise tähtajaks 30 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista Y-lt X kasuks vanast männipuidust isetehtud sekretäri tähtajaks üleandmata jätmise korral kahjuhüvitis 350 eurot, männipuidust isetehtud televiisorialuse tähtajaks üleandmata jätmise korral kahjuhüvitis 150 eurot, elektritrelli „Kress“ tähtajaks üleandmata jätmise korral kahjuhüvitis 35 eurot, lihvimismasina „Makita“ tähtajaks üleandmata jätmise korral kahjuhüvitis 40 eurot, käsifreeside tähtajaks üleandmata jätmise korral kahjuhüvitis 10 eurot iga üleandmata käsifreesi kohta ja käsihöövli „Stanley“ tähtajaks üleandmata jätmise korral kahjuhüvitis 100 eurot. 5.4 Jätta rahuldamata X hagiavaldus Y vastu 2835 euro tasumise nõudes. 5.5 Jätta rahuldamata X hagiavaldus Y vastu vallasasjade Y ebaseaduslikust valdusest X valdusse väljamõistmise nõudes järgmiste vallasasjade osas. 5.5.1 õlivärvid natüürmort (vaas, puuviljad jms), autor Q; 5.5.2 kabinetõmblusmasin (jalaga) „Singer“; 5.5.3 ühekohaline lahtikäiv tugitoolvoodi (pruun kangaga); 5.5.4 lahtikäiv diivan (laius 2,0 m) (helerohekas kangas); 5.5.5 lahtikäiv diivan I1,9m, hele rohekas kangas);
5.5.6 isetehtud kadakapuust jalutuskepp, keermetega, käepidemega; 5.5.7 isetehtud saarepuust lauamäng „Nard“ (täringutega ja nuppudega); 5.5.8 12 noast koosnev nugade kollektsioon (sealhulgas Damaskuse nuga, Ameerika viskenuga, libliknuga); 5.5.9 meeste kullast pitsatsõrmus 16 g; 5.5.10 meeste laulatussõrmus (kuld); 5.5.11 kullast bismark kaelakett koos ristiga; 5.5.12 hõbeehted - meestesõrmused (2tk); 5.5.13 meeste kaelaripats „skorpion“; 5.5.14 meeste kaelakett; 5.5.15 isiklikud riided; 5.5.16 botased (5 paari); 5.5.17 suvised riided; 5.5.18 mütsid (sealhulgas 5 kangast (firma) sonimütsi); 5.5.19 must villane drapist kevadsügismantel; 5.5.20 talveriided; 5.5.21 jalabandaaž (operatsioonijärgne); 5.5.22 spordiriided. 5.5.23 CD- ja kassetimängijaga raadio Philips; 5.5.24 sülearvuti „ Lenovo“; 5.5.25 külmik Electrolux (1,7 m); 5.5.26 pesumasin Whirlpool (pealtavatav); 5.5.27 kolm alumiiniumust radiaatorit; 5.5.28 meeste jalgratas; 5.5.29 nägemisprillid (bifokaalsed); 5.5.30 päikeseprillid (2 paari); 5.5.31 vererõhumõõtja (käsivarrelt mõõtev); 5.5.32 alumiiniumredel 1,40 m. 5.5.33 isiklikud fotoalbumid (6 tükki); 5.5.34 dokumendid (alates aastast 1968, sealhulgas kehtiv pass, koolitunnistused, tööraamat, kvalifikatsioonitunnistused). 5.6 Jätta rahuldamata X hagiavaldus Y vastu alternatiivses 7270 (seitsme tuhande kahesaja seitsmekümne) euro tasumise nõudes. 5.7 Jätta poolte menetluskulud maakohtus poolte endi kanda, välja arvatud X-le osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda. 5.8 Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
6.X apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
7.Jätta Y taotlus vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
8.Jätta Y vastuapellatsioonkaebus läbi vaatamata.
9.Arvata STK Õigusbüroo OÜ poolt Y eest 07.09.2021 tasutud vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise kautsjon summas 175 eurot riigituludesse.
10.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda, välja arvatud X riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Pooltel puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) 22.02.2018 hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt palub hageja nõuda Y (kostja) ebaseaduslikult valdusest välja hagejale kuuluvad vallasasjad. Juhul, kui kostja hagejale kuuluvaid esemeid ei tagasta, siis palub hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitise summas 10 980 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt elas hageja koos elukaaslase D-ga, kes oli kostja tütar, Tallinnas XXX asuvas korteris. Korter kuulub kostjale. D suri 13.09.2017. Tema pärijaks on kostja.
3.Hageja visati 2017.a sügisel korterist välja. Kostja, olles teadlik, millised korteris olevad asjad on hageja omad ning samuti teades, et mööbel on hageja tehtud, keeldub asju hagejale üle andmast. Hageja lisas hagiavaldusele nimekirja hagejale kuulunud varast, mis korterisse jäi ning mille väärtus on 10 980 eurot. Kostja vastus
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Hageja ja kostja tütar elasid kostjale kuuluvas korteris aadressil XXX. Hageja elas kostja korteris ja kasutas tema asju. Kostja sai 2017.a oktoobris naabrilt telefonikõne, et korteri uks on alati lahti, hageja on pidevalt joobes ning korteris käivad tundmatud isikud. Kostja käis korteris 05.10.2017 Politsei- ja Piirivalveameti esindajaga. Kostja palus hagejal oma asjad pakkida ja korterist lahkuda. Hageja ei olnud võimeline oma asju kaasa pakkima. Kostja vahetas ära korteri luku.
5.Kuna korter haises, siis käis kostja korteris iga päev, pakkides haisvaid asju ja viies need prügikasti. 2017. a novembris sai kostja postkastist hageja nimekirja asjadest. Kuna kostja oli korduvalt palunud hagejal oma asjad korterist ära viia, siis pakkis kostja kaks suurt kilekotti hageja asjadega ja andis need hagejale oma naabri kaudu. Lisaks pakkus kostja, et hageja võib tulla ja kasvõi kõik ära viia korterist. Sellele vaatamata kirjutas hageja veel ühe nimekirja ja sai asjad juba 2018. a jaanuaris akti alusel kätte. Hageja ei ole tõendanud, et nõutud asjad olid korteris olemas ja et asjade väärtus oli just selline nagu hageja väidab. Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Harju Maakohus rahuldas 28.07.2020 otsusega hagi osaliselt. Kohus mõistis kostja ebaseaduslikust valdusest hageja valdusse välja järgmised vallasasjad: - saarepuidust isetehtud laud (1,0x0,6x); - vanast männipuidust isetehtud sekretär; - vanast männipuidust raamiga isetehtud peegel (1,0x1,0); - männipuidust isetehtud tool; - männipuidust isetehtud televiisorialus; - tammepuidust isetehtud tool; - punasest puidust isetehtud taburet; - punasest puidust isetehtud taburet; - punasest puidust isetehtud taburet; - antiikratas aastast 1776; - samurai mõõk; - metallist braa (mitmeharuline lamp); - lõuendil maal „Kosmos“, autor Vitali; - pruun nahkjopp; - elektritrell „Kress“: - lihvimismasin „Makita“; - kakskümmend käsifreesi; - kümme käsipeitlit; - käsihöövel „Stanley“.
7.Maakohus jättis rahuldamata hagi kostja vastu alternatiivses 3710 euro tasumise nõudes. Samuti jättis kohus rahuldama hagi ülejäänud vallasasjade kostjalt väljanõudmise osas ning alternatiivselt 7270 euro tasumise nõudes. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda jättes, menetluskulude suuruse kindlaks määramata.
8.Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle selle üle, et kostjale kuulub Tallinnas XXX asuv korteriomand. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja kaotas 2017.a novembris korteri ja selles asuvate asjade valduse. Maakohus tugines asjaõigusseaduse (AÕS) §-dele 32, 80 lg 2, 82 lg 1 ja 83 lg 1. Maakohus selgitas, et hageja koormis on välja tuua ja tõendada asjaolud, millest nähtub hageja nimetatud asjade valdamine kostja poolt. Kuna kostja ei ole väitnud, et nimetatud asjad ei kuulu hagejale, siis ei pea hageja eraldi tõendama omandiõigust asjadele. Kostja ei ole tuginenud sellele, et hageja nimetatud asjad on tema õiguspärases valduses. Seetõttu puudub kostjal koormis tuua välja ja tõendada asjaolud, et tal on õigus hageja nimetatud asju vallata.
9.Kostja vande all antud seletustest nähtuvalt on hagejale antud asju üle kahel korral – naabrinaise kaudu ning 2018. a jaanuaris hagejale isiklikult (tl 154). Hageja on samuti kinnitanud, et on ühel korral kohtunud asjade kättesaamiseks, kuid on pidanud kokkusaamise ajaks 2017. a oktoobrit (tl 159). Kumbki pool on avaldanud, et hagejale anti sellel kohtumisel üle suur televiisor (tl-d 154, 159). Samuti on kumbki pool avaldanud, et sellel kohtumisel pakiti hageja asju kilekottidesse (tl-d 153, 159). Maakohus leidis, et poolte vande all antud seletustega on tõendatud, et pooled on ühel korral kohtunud hagejale asjade üleandmiseks ning hagejale anti üle vähemalt üks asi – televiisor. Asjaolu, et kumbki pool mäletab erinevalt kohtumise toimumise aega, ei muuda poolte vande all antud seletusi kohtumise toimumise fakti kohta. Kostja vande all antud seletustest (tl 155) nähtub, et kohtumisel ei antud hagejale üle kõiki hageja asju. Nii hageja kui ka kostja on seisukohal, et pärast teleri üleandmist hagejale ei ole asjade üleandmiseks rohkem kohtutud. Seetõttu ei ole kostja saanud hagejale rohkem asju üle anda. Kostja on kirjeldanud asjade
„kilekottidesse viskamist“ (tl 153). Maakohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav puidust mööbli kilekotti viskamine selle kaasavõtmiseks. Seega ei ole usutav mööbliesemete hageja poolt ära viimine kilekottidesse pakituna. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, millest nähtub hageja nimetatud asjade kostja valdusest mõne kolmanda isiku valdusse üleandmine.
10.Maakohus asus seisukohale, et hageja vande all antud seletustega (tl-d 156-157) ning hageja esitatud fotodega (tl 57 – saarepuidust laud, tl 58 – männipuidust sekretär, tl 59 – vanast männipuidust peegel, tl 61 – männipuidust tool, tl 62 – männipuidust televiisorialus ja tammepuidust tool, tl 63 – punasest puidust taburetid) on tõendatud nende mööbliesemete jäämine XXX, Tallinn korterisse ning seega kostja valdusse. Kostja ei ole esitanud tõendeid, milles on käsitletud hageja poolt nimetatud hageja valmistatud mööbliesemeid. Mööbliesemeid ei ole märgitud kostja poolt dokumentaalsete tõenditena esitatud nimekirjades (tl-d 96-97, tõlge tl 141).
11.Kohtu hinnangul puudub hageja ja kostja vande all antud seletuste vahel vastuolu, sest kostja ei ole konkreetse mööbliesemete kohta seletust andnud. Samuti on hageja vande all antud seletuse põhjal usutav, et mööbliesemed olid valmistatud hageja poolt ning kuulusid seetõttu hagejale. Hageja avaldas vande all, et tema valmistatud puidust mööbel jäi korterisse (tl 157). Hageja on kohtule avaldanud, et korterisse jäid tl-del tl 57, 58, 59, 61, 62, 63 asuvatel fotodel näha olevad mööbliesemed (tl 157). Seega on saarepuidust laua, männipuidust sekretäri, vanast männipuidust peegli, männipuidust tooli, männipuidust televiisorialuse, tammepuidust tooli ja punasest puidust taburettide osas põhjendatud hagi rahuldada ja mõista esemed kostja valdusest välja hageja valdusse.
12.Maakohus leidis, et hageja vande all antud seletuste (tl-d 156-157) ja fotodega (tl 59 – antiikratas, tl 59 – samurai mõõk, tl 60 – metallist braa (mitmeharuline lamp), tl 64 – maal „Kosmos“) on koosmõjus tõendatud, et korteri sisustuse hulka jäid antiikratas, samurai mõõk, metallist braa (mitmeharuline lamp) ja lõuendil maal „Kosmos“. Kostja ei ole vastu vaielnud asjade olemasolule (tl 140). Kostja ei ole esitanud tõendeid, milles on käsitletud loetletud asju. Asju ei ole märgitud kostja poolt dokumentaalsete tõenditena esitatud nimekirjades (tl-d 96-97, tõlge tl 141) ega mainitud kostja vande all antud seletuses (tl-d 153-155). Kuna on tõendatud nende asjade jäämine kostja valdusesse, siis on põhjendatud antiikratta, mõõga, braa ja maali „Kosmos“ osas hagi rahuldada ja mõista esemed kostja valdusest välja hageja valdusse.
13.Maakohtu hinnangul on hageja vande all antud seletustega (tl-d 156-157) tõendatud nahkjopi, elektritrelli „Kress“, lihvimismasina „Makita“, 20 käsifreesi, kümne käsipeitli ja käsihöövli „Stanley“ jäämine XXX, Tallinn korterisse ning seega kostja valdusse. Kostja leidis, et nimetatud asjade olemasolu ei ole tõendatud. Lisaks on kostja leidnud, et hageja on saanud kätte 10.01.18 dateeringuga dokumendis loetletud asjad (tl 93). 10.01.18 dateeringuga dokumendis on nimekirjana loetletud järgmised esemed: kellad Casio, televiisor Samsung, nahkjopp pruun, nahkjopp must, nahkjopp lühike, seitse kasti koos tööriistadega Metabo, akutrell jne (tl 97, tl 141 – tõlge). Dokumendis sisalduv nimekiri on koostatud loeteluna kuuel real. Nimekirja reale, millel on märgitud televiisor Samsung, on lisatud hageja allkiri. Ülejäänud nimekirja read ei ole allkirjastatud. Dokumendi lõppu nimekirja alla on lisatud kuupäev „10.01.18“ ja hageja allkiri (tl 97). Hageja on kinnitanud, et dokumendile lisatud allkirjad kuuluvad temale (tl 158). Kostja leiab, et dokumendiga on tõendatud nimekirjas märgitud asjade hagejale üleandmine. Hageja väidab, et dokumendis oleva esimese allkirjaga kinnitas ta televiisori kättesaamist ning teise allkirjaga asjade
kogust, mis olid pakitud kolme kilekotti. Hageja väitel ei kinnitanud ta allkirjaga asjade kättesaamist ning pidi kilekotti pakitud asjadele hiljem järgi tulema (tl 159).
14.Maakohtu hinnangul on usutav hageja väide, et ta ei kinnitanud 10.01.18 dateeringuga dokumendis nimekirja all oleva allkirjaga nimekirja kantud asjade kättesaamist. Kuivõrd hageja kinnitas eraldi allkirjaga televiisori kättesaamist, siis on usutav, et kõigi nimekirja kantud asjade kättesaamise korral ei oleks hageja eraldi televiisori kättesaamise kohta allkirja andnud. Seda kinnitab ka kostja vande all antud seletusest nähtuv, mille kohaselt ei antud kohtumisel hagejale üle kõiki asju. Seega on tõendatud, et 10.01.18 dateeringuga dokumendis nimetatud asjadest on hagejale üle antud ainult televiisor ning ülejäänud asjad on üle andmata. 10.01.18 dateeringuga dokumendi koostamine tõendab selles märgitud asjade olemasolu ning seda, et need jäid 2017. a novembris XXX, Tallinn korterisse ja seega kostja valdusse. 10.01.18 dateeringuga dokument tõendab ühtlasi ka seda, et dokumendis loetletud asju ei olnud nende asjade seas, mida hageja kostja väite kohaselt asus kohtumisel viima kõrvaltrepikoja keldrisse (tl 154). Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, millest nähtub hageja nimetatud asjade kostja valdusest mõne kolmanda isiku valdusse üleandmine. Seega tuleb hagi nahkjopi, elektritrelli „Kress“, lihvimismasina „Makita“, 20 käsifreesi, kümne käsipeitli ja käsihöövli „Stanley“ kostjalt väljanõudmise osas rahuldada.
15.Hageja nõuab kostjalt kuue isikliku fotoalbumi valduse üleandmist. Hageja vande all antud seletusest nähtub, et fotoalbumid visati ära (tl 160). Seega on tõendatud, et fotoalbumid ei ole kostja valduses ning hagi tuleb jätta selles osas rahuldamata.
16.Ülejäänud asjade kostjalt väljanõudmise osas jättis maakohus samuti hagi rahuldamata. Maakohtu hinnangul on poolte vande all antud seletused hagejale asjade üleandmise kohta vastuolulised. Seetõttu ei saa lugeda hageja vande all antud seletusega tõendatuks, et tema nimetatud asjad jäid korterisse ning kostja ei ole neid talle tagastanud. Ühe poole vande all antud seletust teise poole seletusele saab eelistada siis, kui poole seletuses sisalduvat teavet kinnitab mõni täiendav tõend. Hageja ei ole esitanud muid tõendeid, mida hinnata koosmõjus hageja vande all antud seletusega. Hageja esitatud fotod ei sisalda teavet selle kohta, et asjad jäid korterisse. Pooled ei ole asjade kohta koostanud nimekirju, millest saab järeldada asjade asumist korteris pärast hagejalt valduse äravõtmist. Seetõttu ei ole hageja tõendanud asjade jäämist korterisse ega seda, et ta ei ole neid kostjalt kätte saanud.
17.Asjade väljanõudmise osas, milles kohus hagi rahuldas, on hageja nimetanud asjade väärtuseks 3710 eurot. Maakohus jättis rahuldamata hageja alternatiivse nõude kostjalt 3710 euro suuruse hüvitise väljamõistmiseks kohaldades tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 8 ls 5.
18.Asjade väljanõudmise osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata, on hageja nimetanud asjade väärtuseks 7270 eurot. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud kostja valdust nimetatud asjadele, ei ole täidetud kahju hüvitamise nõude eeldused AÕS § 84 lõigete 1 ja 2 järgi. Hageja ei ole eraldi tõendanud asjaolusid, millest nähtub kostja poolt hageja asjade kaotsimineku põhjustamine. Seetõttu ei ole täidetud VÕS § 1045 lg 1 p 5 nimetatud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise eeldused. Eelnevast tulenevalt tuleb jätta rahuldamata hageja alternatiive nõue kostjalt kahjuhüvitise 7270 euro väljamõistmiseks.
19.Hageja ei ole esitanud alternatiivset kahju hüvitamise nõuet isiklike fotoalbumite ja dokumentide väljanõudmise nõudele.
Apellatsioonkaebus
20.Maakohtu otsusele esitas 28.08.2020 apellatsioonkaebuse hageja, kes palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja nõude kostjalt 3710 euro suuruse hüvitise väljamõistmiseks juhul, kui kostja hagejale esemeid ei tagasta. Hageja palub vaidlustatud osas hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta tervikuna kostja kanda.
21.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus, jättes rahuldamata hageja alternatiivse nõude, tekitanud olukorra, kus kostja poolt hagejale asjade mittetagastamine ei too kaasa mingisugust riiklikku sundi, sanktsiooni või kahju hüvitamist. Seega, kuigi kohtulahendiga on tuvastatud kostjapoolne asjade omavoliline äravõtmine, puudub hagejal igasugune garantii ja kindlus, et kostja otsust täidab, asjad tagastab või mittetagastamisel nende väärtuse hüvitab. Vastuapellatsioonkaebus
22.Maakohtu otsusele esitas 08.02.2021 vastuapellatsioonkaebuse kostja, kes palub tühistada maakohtu otsuse ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
23.Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt ei nõustu kostja maakohtu otsusega selle kohta, justkui kostja ei ole väitnud, et hageja nimetatud asjad ei kuulu hagejale, mistõttu ei pea hageja tõendama omandiõigust asjadele. Juba vastuses hagiavaldusele on kostja tõstatanud küsimuse, mis puudutab hageja omandiõigust asjadele. Nimelt tegi kostja hagejale etteheite selle kohta, et hageja ei ole esitanud tõendeid asjade soetamise kohta. Samuti on kostja rõhutanud kohtukõne kirjalikes teesides, et hageja ei ole tõendanud, et hagiavalduses nimetatud asjad kuulusid hagejale, olid tema poolt ostetud ja seda, et need reaalselt korteris olid. Hageja pole suutnud tõendada asjade kuuluvust talle. Kohtuotsus on üllatuslik.
24.Kostja leiab, et maakohus on valesti hinnanud tõendeid. Kostja ei ole omaks võtnud asjaolu, et just hageja isetehtud taburetid ja tool asusid korteris. Kohtu järeldus asjade olemasolu kohta kostja korteris on üllatuslik, kuivõrd isegi kui jätta tähelepanuta kohtu lahendamata küsimus asjade kuuluvuse kohta, mis välistab millegi väljamõistmise, siis ei ole selge, miks kohus pidas hageja antud ütlusi usaldusväärsemateks võrreldes kostja antud ütlustega. Kohus on teinud otsuse piltide pinnalt, mis tehti 19 aastat tagasi, peale mida on kostja korteris tehtud remonti. Kostja on konkreetselt vande all selgitanud, millised asjad jäid korterisse. Kostja on kinnitanud oma seletusega, et on üle andnud hagejale tööriistad ja mitu kasti. Hageja ei ole sellele vastu vaielnud.
26.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
27.Hageja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja vaidles vastu vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise avaldusele.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
28.Ringkonnakohus leiab, et vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg tuleb jätta ennistamata ning vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta läbi vaatamata. TsMS § 643 lg 1 sätestab, et kohus jätab apellatsioonkaebuse läbi vaatamata, kui ilmneb, et apellatsioonkaebus oli võetud ringkonnakohtu menetlusse ebaõigesti, samuti muul seaduses sätestatud juhul. Vastavalt TsMS § 637 lg 1 p 2 ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. TsMS § 635 lg 3 kohaselt võib vastustaja esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastustajale kättetoimetamisest alates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Apellatsioonkaebus toimetati kostja esindajale V. Titovale kätte 18.01.2021. Vastuapellatsioonkaebus esitati 08.02.2021, seega pärast 14 päeva möödumist apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest. Samuti oli selleks ajaks möödunud ülejäänud apellatsioonitähtaeg.
29.Kostja esitas taotluse vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks põhjendusega, et V. Titova volitus oli lõppenud juba maakohtu otsuse kättesaamise hetkeks, kuivõrd ta ei töötanud enam samas büroos kostja teise esindajaga. Esmalt märgib ringkonnakohus, et loeb menetlustähtaja ennistamise taotluse tähtaegselt esitatuks (TsMS § 67 lg 2). Kuigi selgesõnaline ennistamise taotlus esitati 2021.a septembris, tuleb arvestada et vastuapellatsioonkaebus ise esitati TsMS § 67 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul, ning ringkonnakohtu hinnangul on käesoleva menetluse asjaolusid arvestades võimalik tõlgendada vastuapellatsioonkaebust selliselt, et selles sisaldub ka taotlus kaebetähtaja ennistamiseks.
30.TsMS § 67 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Ringkonnakohus märgib, et kostja oli andnud 18.02.2019 V. Titovale volituse kohtus esindamiseks, mis kehtis volikirja kohaselt kuni tagasivõtmiseni. TsMS § 225 lg 1 sätestab, et kui esindatav võtab volituse tagasi, lõpeb volitus vastaspoole ja kohtu suhtes volituse tagasivõtmisest vastaspoolele ja kohtule teatamisega. V. Titova volituse lõppemisest teatati ringkonnakohtule 06.09.2021. Seega oli TsMS § 225 lg 1 alusel kohtu jaoks V. Titova volitus apellatsioonkaebuse V. Titovale kättetoimetamise ajal kehtiv. Kostja väidet, et tegelikult oli V. Titova volitus lõppenud, kuivõrd ta ei töötanud enam teise esindajaga ühes büroos, ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaja järgimata jätmiseks.
31.Seega tuleb kostja taotlus vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata ning vastuapellatsioonkaebus läbi vaatamata. Kostja eest tasus STK Õigusbüroo OÜ 07.09.2021 menetlustähtaja ennistamise taotluselt kautsjoni 175 eurot (selgitusega riigilõiv tsiviilasjas 2-18-2922). Tulenevalt TsMS § 149 lg 5 teisest lausest tuleb menetlustähtaja ennistamise avalduse rahuldamata jätmise tõttu arvata kautsjon 175 eurot riigituludesse.
32.Vastavalt TsMS § 651 lg 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis välja mõistmata 3710 eurot juhuks, kui kostja ei anna välja maakohtu poolt välja mõistetud esemeid. Lisaks palus
hageja jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas. Kuna kostja vastuapellatsioonkaebus jääb läbi vaatamata, siis kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust hageja vaidlustatud osas.
33.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada osas, milles maakohus jättis kahjunõude rahuldamata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega annab vastavas osas kostjale asjade üleandmiseks tähtaja ja rahuldab kahjunõude osaliselt. Samuti tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada menetluskulude jaotuse osas ning ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue menetluskulude jaotuse. Muus osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2, p 21). Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
34.Kolleegiumi hinnangul käsitles maakohus hageja nõuet 3710 euro väljamõistmiseks ebaõigesti alternatiivse nõudena TsMS § 370 lg 2 tähenduses ja jättis põhjendamatult selle nõude rahuldamata seetõttu, et rahuldas vastavas osas esemete väljamõistmise nõude. Hageja palus maakohtule esitatud hagis välja nõuda kostja ebaseaduslikust valdusest hagis märgitud esemed ning juhul, kui kostja neid ei tagasta, siis välja mõista kostjalt kahjuhüvitis. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on nõudega TsMS § 365 tähenduses. TsMS § 365 lg 1 sätestab, et hageja võib hagiavalduses nõuda, et kohus annaks koos hagis taotletava kohustuse täitmise või teo tegemisega kostjale otsuses selle täitmiseks tähtaja. Sama paragrahvi lõike 2 järgi, kui hagejal on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumisel õigus nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist või leping lõpetada, võib hageja hagiavalduses taotleda samas otsuses ka kahju hüvitise suuruse määramist ja lepingu lõpetatuks lugemist. Ka Riigikohus on 30.11.2020 määruses kriminaalasjas nr 1-20-1975 (p 40) selgitanud, et TsMS § 365 võimaldab omanikul esitada asja väljaandmise nõude selliselt, et kohus kehtestaks kostjale asja üleandmiseks tähtaja ja määraks sama otsusega kindlaks kahjuhüvitise juhuks, kui kohustatud isik asja tähtajal välja ei anna. Ringkonnakohus märgib, et käesoleval juhul on hageja nõudnud kahju hüvitise väljamõistmist juhuks, kui kostja esemeid ei tagasta. Kuigi hageja ei ole avaldanud, millist kohustuse täitmise tähtaega ta taotleb, peab ringkonnakohus võimalikuks selle ise määrata.
35.Maakohus mõistis kostja ebaseaduslikust valdusest hageja valdusse välja maakohtu otsuse resolutsiooni punktis 2 nimetatud vallasasjad. Ringkonnakohus jättis läbi vaatamata kostja vastuapellatsioonkaebuse, millega maakohtu otsust nimetatud osas vaidlustati. Seega lähtub ringkonnakohus sellest, et kostjal on kohustus maakohtu otsuse resolutsiooni punktis 2 nimetatud asjad hagejale üle anda.
36.VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist juhuks, kui kostja ei anna hagejale asja välja kohtuotsusega määratud tähtajaks.
37.VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.
39.Hageja on vanast männipuidust tehtud sekretäri väärtuse tõendamiseks esitanud puidust sekretäri müügipakkumise kaupluses Mööbliait summas 389,50 eurot; männipuidust televiisorialuse väärtuse tõendamiseks puidust televiisorikapi müügipakkumise kaupluses Mööbliait summas 137,75 eurot; elektritrell „Kressi“ väärtuse tõendamiseks elektritrell „Makita“ müügipakkumise kaupluses kaup24.ee summas 77,54 eurot; lihvimismasina „Makita“ väärtuse tõendamiseks lihvimismasina „Makita“ müügipakkumise kaupluses kaup24.ee summas 91,98 eurot; käsifreesi väärtuse tõendamiseks freesi müügipakkumise kaupluses kaup24.ee summas 7,94 eurot (hind enne allahindlust 16 eurot); käsihöövli „Stanley“ väärtuse tõendamiseks höövli „Dedra“ müügipakkumise kaupluses kaup24.ee summas 83,99 eurot (hind enne allahindlust 126 eurot). Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud tõendid tõendavad männipuidust sekretäri, männipuidust televiisorialuse, elektritrelli „Kressi“, lihvimismasina „Makita“, käsifreeside ja käsihöövli „Stanley“ hageja poolt nimetatud väärtusi. Asjaolu, et mõni hageja esitatud müügipakkumine oli mõnevõrra madalama hinnaga kui hageja nimetatud väärtus, ei tähenda, et hageja nõutud kahjuhüvitise suurus ei vasta VÕS § 132 lg 1 esimeses lauses sätestatule.
40.Muude maakohtu poolt väljamõistetud vallasasjade väärtuse kohta ei ole hageja tõendeid esitanud. Hageja leiab, et nende osas tuleb kahjuhüvitis määrata VÕS § 127 lg 6 alusel. VÕS § 127 lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. TsMS § 233 lg 1 kohaselt, kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Riigikohtu 16.05.2018 otsusest tsiviilasjas nr 2-16-8344 (p 12) tuleneb, et nende sätete alusel saab kohus diskretsiooniõiguse alusel määrata kahjuhüvitise suuruse, kui kahju tõendamine on seotud eriliste raskuste või ebamõistlike kuludega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja toonud esile asjaolusid, millest nähtuks, et teiste vallasasjade osas oleks kahju suuruse tõendamine
seotud eriliste raskuste või ebamõistlike kuludega. Sealhulgas ei nähtu hageja esiletoodust, miks ei olnud tal võimalik esitada nende vallasasjade kohta müügipakkumisi sarnaselt teiste esemete kohta esitatule. Kuna ülejäänud vallasasjade väärtust ei ole hageja tõendanud ning täitamata on ka eeldused kahju hüvitise suuruse määramiseks kohtu poolt diskretsiooniõiguse alusel, siis jääb maakohtu poolt välja nõutud ülejäänud vallasasjadega seotud hageja kahjunõue rahuldamata.
41.Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatuks anda TsMS § 365 lg 1 alusel kostjale männipuidust sekretäri, männipuidust televiisorialuse, elektritrelli „Kressi“, lihvimismasina „Makita“, 20 käsifreesi ja käsihöövli „Stanley“ hagejale üleandmise tähtajaks 30 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks kohustuse täitmata jätmise korral tuleb kostjalt välja mõista kahjuhüvitis järgnevalt: männipuidust sekretäri üleandmata jätmise korral 350 eurot, männipuidust televiisorialuse üleandmata jätmise korral 150 eurot, elektritrelli „Kressi“ üleandmata jätmise korral 35 eurot, lihvimismasina „Makita“ üleandmata jätmise korral 40 eurot, käsifreeside üleandmata jätmise korral iga üleandmata käsifreesi kohta 10 eurot ja käsihöövli „Stanley“ üleandmata jätmise korral 100 eurot. Ringkonnakohus viitab täitemenetluse seadustiku § 186 lõikele 1, mis sätestab, et kui kohtulahendiga on ette nähtud rahaline hüvitis kohustuse rikkumise eest, kuid kostja kohtulahendit ei täida, võib sissenõudja täitemenetluses nõuda üksnes rahalise hüvitise maksmist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
42.Hageja palus apellatsioonkaebuses jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda. Kolleegiumi hinnangul järeldub sellest, et hageja vaidlustas ka menetluskulude jaotust.
43.Kohtuotsuses jättis maakohus menetluskulud poolte kanda. Ringkonnakohus leiab, et kuna hagi rahuldati osaliselt, siis oli põhjendatud jätta menetluskulud poolte kanda, välja arvatud riigi õigusabi tasu ja kulude osas. Harju Maakohus andis 19.06.2018 määrusega hagejale riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Maakohus ei märkinud määruses, kas hagejale anti riigi õigusabi kohustuseta või kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Riigikohus on 13.02.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-15212 (p 23) selgitanud, et RÕS § 15 lg 5 ja § 16 lg 1 järgi tuleb juba riigi õigusabi määramisel vastavalt RÕS §-le 8 kindlaks määrata, kas riigi õigusabi saaja peab saadud õigusabi eest ka midagi edaspidi riigile maksma. Seega peab riigi õigusabi saajale juba riigi õigusabi saamisel olema selge, mis tingimustel ta seda kokkuvõttes saab. Kui riigi õigusabi antakse hüvitamiskohustuseta, tähendab see kolleegiumi arvates, et hüvitamiskohutust ei tulene ka juhul, kui menetluses tehakse lahend tema kahjuks. Kui kohus soovib jätta võimaluse, et kaotuse korral mõistetakse riigi õigusabi saajalt kulud riigi kasuks välja, tuleb riigi õigusabi anda hüvitamiskohustusega ja täpsustada, et hüvitamiskohustus on üksnes juhul, kui lahend kohtumenetluses tehakse riigi õigusabi saaja kahjuks. Ringkonnakohus leiab, et kuna riigi õigusabi andmise määruses ei olnud määratud, et riigi õigusabi antakse hüvitamiskohustusega, siis ei saa hagejalt nõuda riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamist, mistõttu ei olnud alust jätta riigi õigusabi tasu ja kulusid hageja kanda. Arvestades üldist menetluskulude jaotust ei saa riigi õigusabi tasu ja kulusid jätta ka kostja kanda. Seega jäävad hagejale osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud maakohtus riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas tühistada osas, milles riigi õigusabi tasu ja kulud jäid hageja kanda ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagejale osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud maakohtus riigi kanda.
44.Arvestades, et apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja vastuapellatsioonkaebus jääb läbi vaatamata, on põhjendatud jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda, välja arvatud hagejale osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis ülaltoodud põhjendustel jäävad riigi kanda. Pooltel puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud.
45.Harju Maakohus andis 21.10.2018 määrusega hagejale menetlusabi ja vabastas ta hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 600 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 08.01.2021 määrusega rahuldas kohus hageja menetlusabi taotluse ja vabastas ta apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu summas 325 eurot tasumisest. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Riigikohus on 03.04.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13 (p 15) selgitanud, et sellest sättest ei tulene võimalust mõista hagejalt hagi osalise rahuldamise korral riigilõiv, mille tasumiseks hageja menetlusabi sai, riigituludesse välja lähtudes hagi rahuldamise ulatusest. Menetlusabi saanud hagejalt saab riigilõivu riigituludesse välja mõista üksnes juhul, kui hagi jääb tervikuna rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et kuna hagi ja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis puudub TsMS § 190 lg-st 4 tulenevalt alus hagejalt maakohtu riigilõivu 600 eurot ja apellatsiooniastme riigilõivu 325 eurot riigituludesse väljamõistmiseks.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.