Skyyren OÜ avaldus Kähriku Arendus OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Ajutise halduri nimetamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlausaldaja: Skyyren OÜ (registrikood 11017570) Võlausaldaja lepingulised esindajad: v/adv Stig Hendrikson (e-post: [email protected]), adv Martin Kirsipuu (e-post: [email protected]) Võlgnik: Kähriku Arendus OÜ (registrikood 14207845, epost: [email protected]) Võlgniku lepinguline esindaja: v/adv Kaimo Räppo (epost: [email protected])
Eelistungi toimumise aeg
31.08.2021.a
RESOLUTSIOON
Jätta Kähriku Arendus OÜ-le ajutine haldur nimetamata. Lõpetada tsiviilasja menetlus. Jätta menetluskulud Skyyren OÜ kanda. Rahuldada Kähriku Arendus OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks. Välja mõista Skyyren OÜ`lt Kähriku Arendus OÜ kasuks menetluskulud õigusabi eest summas 2700 eurot (sisaldab käibemaksu).
6.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Skyyren OÜ`l tasuda Kähriku Arendus OÜ `le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2700 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Määrus saata menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
1.Harju Maakohtule esitas Skyyren OÜ avalduse Kähriku Arendus OÜ pankroti välja kuulutamiseks. Avalduse kohaselt 01.12.2013 sõlmisid Skyyren OÜ (edaspidi ka võlausaldaja) ja Essenta Logistics OÜ tehnovõrkude ehitustööde lepingu. Lepinguesemeks olid ehitustööd Harjumaal, Viimsi vallas asuvate Ilvese, Kähriku ja Nurme tee kinnistutel (veevarustus, kanalisatsioon, sademeveekanalisatsioon, elektrivarustus).
2.22.12.2016.a. lepingu lisa 2 (novatsioon) kohaselt on Essenta Logistics OÜ kinnitanud ehitustööde valmimist ning võlausaldaja nõuet summas 456,000.00 eurot ning leppetrahvinõuet summas 456,000.00 eurot kokku 912,000.00 eurot (edaspidi ka nõue). Võlausaldajal on võlgniku vastu ka viivisenõue vähemalt põhinõude ulatuses summas 912,000.00 eurot. Seega on võlausaldajal võlgniku vastu nõue kogusummas 1 831 861,74 eurot.
3.Nõue muutus sissenõutavaks 30 päeva möödumisel kokkuleppe allkirjastamisest ehk 21.01.2017.a. Samal kuupäeval (22.12.2016.a.) sõlmisid pooled ka tagatise seadmise kokkuleppe. Nõude tagamiseks on seatud ühishüpoteek summas 1,000,000.00 eurot alljärgnevatele kinnistutele (edaspidi ka kinnistud) registriosade nr-tega 7358502, 7358802, 7358202, 14103402, 14107002, 7359202, 14089502, 7359702, 7358402, 7358602, 7359002, 5752002, 7360802, 7360602.
4.09.02.2017.a. 13.03.2017.a. ja 9.11.2017.a. võõrandas Essenta Logistics OÜ kinnistud Kähriku Arendus OÜ-le (edaspidi ka võlgnik).
5.19.02.2021.a. edastas T I nõude ja pankrotihoiatuse Kähriku Arendus OÜ vastu maamaksu tasumise hüvitamiseks. T I on võlgniku eest tasunud maamaksu summas 7,861.74 eurot. Võlgnik ei ole võlausaldajale vastavat kulutust hüvitanud.
6.03.03.2021.a. keeldus võlgnik maamaksu tasumise hüvitamisest leides, et nõue on ebaselge vaatamata sellele, et võlausaldaja esitas panga poolt kinnitatud maksekorraldused võlgniku kohustuse täitmise osas. Maamaksu hüvitamise nõue on loovutatud võlausaldajale.
7.16.02.2021.a. esitas võlausaldaja kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Täitedokumendiks oli Tallinna notar P P 22.12.2016 leping nr xxx, millega OÜ Essenta Logistics seadis kostja kasuks kinnisasjadele hüpoteegid. Lepingu p 2.2 kohaselt tagab hüpoteek kõiki hüpoteegipidaja nõudeid omaniku vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja omaniku vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest kirjalikest lepingutest ning nende võimalikest muudatustest ja lisadest, sh omaniku ja hüpoteegipidaja vahel 01.08.2013 sõlmitud tehnovõrkude ehitustööde töövõtulepingust tulenevad nõuded. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.
8.08.03.2021.a. esitas Kähriku Arendus OÜ Harju Maakohtule hagi OÜ Skyyren vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 024/2021/347. 11.03.2021.a. kohtumäärusega peatati täitemenetlus kohtutäitur Arvi Pingi menetluses olevas täiteasjas nr 024/2021/347. Avaldaja hinnangul on Kähriku Arendus OÜ esitanud
sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi pahas usus. Võlgnik oli teadlik kehtiva nõude olemasolust või pidi sellest teadlik olema.
9.Avaldaja teada võlgnikul, peale kinnistute, muud vara ei ole. Sellest tulenevalt on avaldajal põhjendatud alust arvata, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning arvestades võlausaldaja nõuet ja selle põhjendatust, tuleb algatada võlgniku pankrotimenetlus. Võlgniku seisukoht pankrotiavalduse osas
10.Võlgnik ei võta võlausaldaja nõuet õigeks ja vaidleb sellele vastu. Võlgnik on seisukohal, et vaidlused tuleb antud juhul lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Võlgnik ei ole maksejõuetu. Võlgnik osundab, et poolte vahel on vaidlus teises tsiviilasjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise üle (tsiviilasi nr 2-21-3631). Selle vaidluse raames selgub, kas võlausaldajal üldse on sundtäidetavat nõuet. Võlgnik leiab, et võlausaldaja on nn hüpoteegiga tagatud nõude puhul nii kohut kui vastaspoolt oluliselt eksitanud ja esitanud muuhulgas nõude alusena dokumendi, mis on ilmselgelt võltsitud (sama dokument on esitatud ka tsiviilasjas nr 2-21-3631). Lepingu täiendamine (Leppetrahvi kohaldamise kokkulepe) ning kinnituskiri (xxx) ei vasta TsMS § 272 lg 1 tunnustele ja võlgnik palub nimetatud tagastada avaldajale. Samuti Tagatise seadmise kokkulepe ei vasta TsMS § 272 lg 1 tunnustele ja võlgnik palub nimetatud tagastada avaldajale. Maamaksuvõla vaidlus (väidetav nõue 7861, 74 eurot) kuulub vaidlemisele eraldi menetluses. Kohtumääruse põhjendused
11.Pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 3 p 1 kohaselt jätab kohus ajutise halduri samuti nimetamata juhul, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kohus märgib, et pankrotimenetluses esitatavad nõuded peavad olema üheselt selged, sissenõutavad ning ei tohi olla vaieldavad. Käeolevalt ei ole nimetatud eeldused täidetud. Kohtu hinnangul on võlausaldaja esitanud pankrotiavalduse ennatlikult.
12.Võlgniku kohustus tuleb maamaksu hüvitamise nõudest summas 7861,74 eurot. Lisaks maamaksu tasumise nõudele on avaldaja käsitlenud oma avalduses ka teist nõuet, mis ületab hüpoteegiga tagatud vara väärtust.
13.Võlgnik vaidlustab täies ulatuses avalduse lisaks 1 oleva 01.08.2013 tehnovõrkude ehitustööde töövõtulepingu ehtsuses ja taotleb, et kohus seda dokumenti tõendina ei arvestaks. Kohus tuvastas, et tehnovõrkude ehitustööde töövõtulepingu punktis 3.1.4 (tlk 4) viidatakse ehitusloale nr 25936 kuupäevast 15.11.2013. Leping ei vasta tegelikule olukorrale, kuna lepingu kuupäeva ajal 01.08.2013 ei saanud olla teada ehitusloa number (25936) ja ehitusloa kuupäev (15.11.2013). Ärakuulamisel 31.08.2021 selgitas avaldaja, et tegelikkuses toimus lepingu allkirjastamine hiljem ja kuupäev jäi lepingul vahetamata. Kohus leiab, et avaldaja eeltoodud väide on vastuolus asjas esitatud tõenditega. Võlausaldaja on notar P P juures 22.12.2016 ühishüpoteegi seadmisel avaldanud, et omaniku ja hüpoteegipidaja (OÜ Skyyren) vahel on 01.08.2013 sõlmitud tehnovõrkude ehitustööde töövõtulepingust tulenevad nõuded (lepingu punkt 2.2., tlk 22). Notariaalne kokkulepe kinnitab, et avaldaja tugines tehnovõrkude ehitustööde töövõtulepingule 01.08.2013 ning sel ajal ei saanud
olla teada ehitusloa kuupäev (15.11.2013). Ehitusloa number väljastatakse ehitusloa saamise hetkel. Eeltoodud põhjustel on kohtul alus kahelda 01.08.2013 tehnovõrkude ehitustööde töövõtulepingu ehtsuses ja seda ei saa tõendina arvestada.
14.Kohus nõustub võlgniku esindaja vastuväitega, et Lepingu täiendamine (leppetrahvi kohaldamise kokkulepe) ja Kinnituskiri (novatsioon) ei vasta dokumentaalse tõendi tunnustele TsMS § 272 lg 1 mõistes. Avaldusele on lisatud Ehitustööde lepingu täiendus (leppetrahvi kohaldamise kokkulepe, tlk 13) ja Kinnituskiri (novatsioon, tlk 14). Nii leppetrahvi kokkuleppel kui ka novatsioonil puudub koostamise kuupäev. Kuupäeva puudumine tähendab, et need dokumendid ei sisalda asja lahendamiseks tähtsust omavaid asjaolusid. Näiteks kui võtta ette novatsiooni punkt 6., mis sätestab, et rahaline nõue summas 912 000 eurot muutub sissenõutavaks 30. päeva möödudes alates käesoleva novatsiooni allkirjastamisest, siis avaldaja ei ole tõendanud, millal novatsioon on allkirjastatud. Kuna avaldaja ei ole tõendanud 22.12.2016 sõlmitud kinnituskirja (novatsiooni), siis ei saa olla avaldajal ka nõuet, mis oleks muutunud sissenõutavaks 21.01.2017 (vt avaldaja p 1.3). Leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peab olema täidetud üldine eeldus: poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe), mida praegusel juhul on võlgnik vaidlustanud. VÕS § 159 lg 2 kohaldamise eelduseks on muu hulgas ka kohustuse rikkumise avastamise aja tuvastamine, mis kuupäeva puudumise tõttu on ebaselge.
15.Avaldusele lisatud Tagatise seadmise kokkulepe (tlk 15) ei vasta samuti dokumentaalse tõendi tunnustele TsMS § 272 lg 1 mõistes, kuna puudub dokumendi koostamise kuupäev. Kohus viitas ärakuulamisel, et lepingupoolte näol on tegemist isikutega, kes lähtuvalt oma äritegevusest sõlmivad sagedalt lepinguid, mistõttu on kuupäeva märkimine niivõrd oluline, et kui kuupäev jääb välja toomata, siis sellel on mingi põhjus ning see tuleb selgeks vaielda väljaspool pankrotimenetlust.
16.Võlgnikul on võimalik tuvastushagiga tuvastada, millal leping sõlmiti ja lepingu sõlmimise asjaolusid. Samuti seda, mis asjaoludel tasus kolmas isik T I temale mitte kuuluvate kinnistute eest maamaksu (tlk 45 jj). Õigusselguse huvides on mõistlik need asjad üle vaielda ja tunnistajad üle kuulata ning selgitada välja, kas need dokumendid, mis täna toimikusse on esitatud, on samad, mis esitati notarile ja kuidas oli ette nähtav 01.08.2013 ehitusloa number. Võlgnikul on võimalus hagimenetluses tõestada alusdokumentide kehtetust ja seejärel võib ära langeda ka ühishüpoteegi seadmise alusdokument. Tühiste alusdokumentide alusel seatud ühishüpoteegid on sel juhul ebaõiged ja hageja võib nõuda kande muudatusi.
17.Võlgnik on öelnud, et nõue on ebaselge ja kuna Pindi Kinnisvara on 19.04.2021 eksperthinnanguga nr 32573 hinnanud võlgnikule kuuluvate kinnistute väärtuseks 640 000 eurot (tlk 73) ning arvestades, et ühishüpoteeki (1 miljon eurot) on võimalik kustutada/vähendada teatud asjaoludel, võib tekkida situatsioon, et Kähriku Arendus OÜ ei ole maksevõimetu.
18.Praeguses olukorras leiab kohus, et võlgniku vastuväidetest lähtuvalt tuleb vaidlus nõude olemasolu ja õigusliku aluse üle lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses (RKTKm 3-2-1-17-02, p 10). PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab
võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. PankrS § 15 lg 3 p 1 mõtte kohaselt ei saa kohus ajutist haldurit määrata juhul, kui võlgnik vaidleb nõudele vastu ja toob esile asjaolud, mis muudavad pankrotiavalduse aluseks oleva nõude kohtu jaoks kaheldavaks ning tingivad vajaduse nõude olemasolu kindlakstegemiseks asjaolude eelnevat tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotiavalduse menetlemise raamidest. Kohus on seisukohal, et antud juhul on võlgniku vastuväited piisavad selleks, et kahelda võlausaldaja nõude selguses. Eeltoodu alusel ei ole PankrS § 15 lg 3 p-st 1 tulenevalt võimalik ajutist pankrotihaldurit määrata. PankrS § 15 lg 7 sätestab, et kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb.
19.PankrS § 10 lg 1 alusel jätab kohus olenemata võlgniku maksejõuetusest, pankroti välja kuulutamata, kui esineb PankrS § 15 lg-s 3 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus.
20.Kuna kohus jätab ajutise halduri nimetamata, on võlausaldajal õigus esitada taotlus ajutise halduri tasu ja kulude katteks kohtu deposiitkontole makstud summa tagastamiseks. Menetluskulud
21.PankrS § 15 lg 6 sätestab, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Kuna kohus võlausaldaja avalduse alusel ajutist haldurit ei nimeta, siis tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.
22.Võlgnik on 31.08.2021 esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt võlgniku menetluskulud koosnevad esindaja tasust summas 1800 eurot (koos käibemaksuga). Samuti on võlgnik palunud välja mõista avaldajalt viivise menetluskuludelt.
23.Kohus on andnud menetluses avaldajale võimaluse esitada vastuväiteid võlgniku menetluskuludele.
24.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
25.Menetluskulude nimekirja kohaselt on võlgnik kandnud järgnevaid menetluskulusid: -
Tutvumine avalduse ja sellele lisatud tõenditega, faktiliste asjaolude tuvastamiseks dokumentatsiooniga tutvumine Viimsi vallas (tehnovõrkude ehitustööde töövõtuleping) ja vastuse koostamine - 10 h Avaldaja täiendava seisukohaga tutvumine ja istungiks valmistumine - 4, 5 h Istungil osalemine - 0, 5 h
Osutatud õigusteenuse põhjendatus ja vajalikkus
26.Võlgniku väljatoodud kulu seoses avalduse ja sellele lisatud tõenditega tutvumisel, faktiliste asjaolude tuvastamiseks dokumentatsiooniga tutvumine Viimsi vallas (tehnovõrkude ehitustööde töövõtuleping) ja vastuse koostamine on kohtu hinnangul põhjendatud 10 tundi. Avaldaja on esitanud pankrotiavalduse, mille juures on 14 lisa, kokku on avalduse materjale 96 lehte. Pankrotiavaldusele vastuse esitamiseks on vajalik tutvuda asjaoludega, koguda tõendeid ja kujundada õiguslik positsioon. Kohtu hinnangul võivad esmased toimingud menetluses olla seetõttu ajakulukamad. Võlgnik on 09.07.2021 esitanud seisukoha pankrotiavaldusele (tlk 99-102). Arvestades avalduse sisu ja mahuga on kohtu hinnangul 10 tundi osutatud teenusele mõistlik ja usutav.
27.Võlgniku väljatoodud kulu seoses avaldaja täiendava seisukohaga tutvumine ja istungiks valmistumine on kohtu hinnangul põhjendatud 4,5 tundi. E-toimiku andmetel esitas avaldaja 24.08.2021 seisukoha võlgniku vastusele (5 lk), millele on lisatud 2 lisa. Avaldaja täiendava seisukohaga tutvumist ei saa pidada menetluses ebavajalikuks kuluks. Samuti on istungiks ettevalmistamine vajalik tegevus. Kohus loeb mõistlikuks ajakuluks nimetatud teenustele 4,5 tundi.
28.Võlgniku väljatoodud kulu seoses istungil osalemisega loeb kohus põhjendatuks 0,5 tundi. Tsiviilasjas toimus kohtuistung 31.08.2021 kell 11:03 kuni 11:46.
29.Eeltoodust tulenevalt on võlgniku esindaja ajakulu põhjendatud kokku 15 tunni eest. Võlgniku esindaja menetluskulud on tunnihinnaga 150 eurot + käibemaks kokku 15 tunni eest 2250 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku seega 2700 eurot (võlgnik ei ole käibemaksukohuslane). Arvestades, et võlgniku lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat, siis kohtu hinnangul on nimetatud tunnitasu mõistlik ja põhjendatud.
30.Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et võlgniku menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele ning avaldajalt tuleb välja mõista menetluskulud õigusabi eest summas 2700 eurot (sisaldab käibemaksu).
31.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Võlgnik on vastava taotluse esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb avaldajal tasuda võlgnikule hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2700 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
32.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/
Fred Fisker Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.