Määruse tegemise aeg ja koht 29.11.2021, Tallinn Kohtuasja number
2-21-9829
Kohtuasi
OÜ Skyyren avaldus Kähriku Arendus OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.09.2021 määrus ajutise halduri nimetamata jätmiseks ja menetluse lõpetamiseks
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Skyyren määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlausaldaja) OÜ Skyyren (registrikood 11017570), lepingulised esindajad vandeadvokaat Stig Hendrikson ja advokaat Martin Kirsipuu Puudutatud isik (võlgnik) (registrikood 14207845), vandeadvokaat Kaimo Räppo
Menetluse liik
Kähriku Arendus OÜ lepinguline esindaja
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.OÜ Skyyren määruskaebusele lisatud tõendid ja Kähriku Arendus OÜ vastusele lisatud tõend jätta vastu võtmata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 08.09.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-21-9829 osaliselt hüvitatavate menetluskulude suuruse osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega Kähriku Arendus OÜ maakohtu menetluskulud hüvitada summas 1620 eurot. Ülejäänud osas muuta Harju Maakohtu 08.09.2021 määruse põhjendusi, jättes resolutsiooni ajutise halduri nimetamata jätmise kohta muutmata.
4.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud OÜ Skyyren kanda ja määrata Kähriku Arendus OÜ hüvitatavate menetluskulude suurus kindlaks vastavalt tervikresolutsioonis sätestatule.
5.Kohtumääruse resolutsiooni terviktekst:
5.1.Jätta Kähriku Arendus OÜ-le ajutine haldur nimetamata.
5.2.Lõpetada tsiviilasja menetlus.
5.3.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud OÜ Skyyren kanda.
2-21-9829
5.4.Rahuldada Kähriku Arendus OÜ avaldus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, määrata Kähriku Arendus OÜ hüvitatavate menetluskulude suuruseks 2520 eurot ja välja mõista OÜ-lt Skyyren Kähriku Arendus OÜ kasuks 2520 eurot.
5.5.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb OÜ-l Skyyren tasuda Kähriku Arendus OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2520 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramise osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav (pankrotiseaduse (PankrS) § 5 lg-d 1 ja 2 koosmõjus § 15 lg-ga 5). Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Skyyren (avaldaja, võlausaldaja) esitas 18.06.2021 Harju Maakohtule avalduse Kähriku Arendus OÜ pankroti väljakuulutamiseks (puudutatud isik, võlgnik).
2.Avalduse kohaselt sõlmisid avaldaja ja Essenta Logistics OÜ 01.12.2013 tehnovõrkude ehitustööde lepingu. Lepinguesemeks olid ehitustööd Harjumaal Viimsi vallas asuvate Ilvese, Kähriku ja Nurme tee kinnistutel (veevarustus, kanalisatsioon, sademeveekanalisatsioon, elektrivarustus).
3.22.12.2016 lepingu lisa 2 kinnituskiri (novatsioon) kohaselt kinnitas Essenta Logistics OÜ ehitustööde valmimist ja avaldaja nõuet 456 000 eurot ning leppetrahvinõuet 456 000 eurot, kokku 912 000 eurot (nõue). Avaldajal on ka viivisenõue vähemalt põhinõude, s.o 912 000 euro, ulatuses. Seega on avaldajal Essenta Logistics OÜ vastu nõue kogusummas 1 831 861,74 eurot. Nõue muutus sissenõutavaks 30 päeva möödumisel kokkuleppe allkirjastamisest ehk 21.01.2017.
4.Avaldaja ja Essenta Logistics OÜ sõlmisid 22.12.2016 ka tagatise seadmise kokkuleppe. Nõude tagamiseks on 22.12.2016 seatud ühishüpoteek 1 000 000 eurot kinnistutele (kinnistud) registriosade numbritega 7358502, 7358802, 7358202, 14103402, 14107002, 7359202, 14089502, 7359702, 7358402, 7358602, 7359002, 5752002, 7360802, 7360602. Essenta Logistics OÜ võõrandas 09.02.2017, 13.03.2017 ja 09.11.2017 kinnistud võlgnikule, mida avaldaja käsitles kui ettevõtte võõrandamist.
2-21-9829
5.19.02.2021 edastas Y võlgnikule pankrotihoiatuse. Y on võlgniku eest tasunud maamaksu 7861,74 eurot, mida võlgnik ei ole talle hüvitanud. Maamaksu hüvitamise nõue on loovutatud avaldajale. 03.03.2021 keeldus võlgnik maamaksu tasumise hüvitamisest, leides, et nõue on ebaselge vaatamata sellele, et avaldaja esitas panga poolt kinnitatud maksekorraldused võlgniku eest kohustuse täitmise kohta.
6.16.02.2021 esitas avaldaja kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks täitmisavalduse ja täitedokumendi, milleks oli 22.12.2016 avaldaja kasuks kinnisasjadele hüpoteekide seadmise leping. 08.03.2021 esitas võlgnik Harju Maakohtule hagi avaldaja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 024/2021/347. 11.03.2021 määrusega peatas maakohus täitemenetluse. Avaldaja hinnangul on võlgnik esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi pahas usus.
7.Avaldaja teada võlgnikul peale kinnistute muud vara ei ole. Sellest tulenevalt on avaldajal põhjendatud alust arvata, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ning avaldaja nõuet ja selle põhjendatust arvestades tuleb algatada võlgniku pankrotimenetlus. Puudutatud isiku seisukoht
8.Võlgnik vaidles avaldusele vastu. Võlgnik ei ole maksejõuetu. Vaidlused tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Poolte vahel on vaidlus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise üle (tsiviilasi nr 2-21-3631). Selle vaidluse raames selgub, kas võlausaldajal on üldse sundtäidetavat nõuet. Võlausaldaja on nn hüpoteegiga tagatud nõude puhul nii kohut kui vastaspoolt oluliselt eksitanud ja esitanud muuhulgas nõude alusena dokumendi, mis on ilmselgelt võltsitud (sama dokument on esitatud ka tsiviilasjas nr 2-21-3631). Võlgnik on viidanud 01.12.2013 lepingule, kuid avaldusele on lisatud 01.08.2013 leping. Võlausaldaja väitel 22.12.2016 sõlmitud kinnituskirjal ja tagatiste seadmise kokkuleppel puudub kuupäev ja pole selge, millal see alla kirjutati. 22.12.2016 notariaalsest ühishüpoteekide seadmise lepingust ei tulene, millisest lepingust tulenevate kohustuste täitmist see tagas. Lepingu täiendamine (leppetrahvi kohaldamise kokkulepe), kinnituskiri (novatsioon) ega ka tagatise seadmise kokkulepe ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 272 lg 1 tunnustele ja võlgnik palub need dokumendid tagastada avaldajale. Maamaksu tasumise osas väitis võlgnik, et esitatud tõenditest ei tulene, et tasuti võlgniku eest. Võlausaldaja ei ole esile toonud, millistel asjaoludel Y võlgniku eest maamaksu tasus ja millisel alusel on võlausaldajal nõue tasutu tagastamiseks. Maakohtu määrus
9.Maakohus jättis 08.09.2021 määrusega võlgnikule ajutise halduri nimetamata ja lõpetas tsiviilasja menetluse. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda ja mõistis avaldajalt võlgniku kasuks välja menetluskulud 2700 eurot ja viivise.
10.Maakohus jättis PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel ajutise halduri nimetamata, kuna leidis, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust.
11.Maakohus tuvastas, et 01.08.2013 tehnovõrkude ehitustööde töövõtulepingu p-s 3.1.4 viidatakse ehitusloale nr 25936 kuupäevast 15.11.2013. Leping ei vasta tegelikule olukorrale, kuna lepingu kuupäeva ajal 01.08.2013 ei saanud olla teada ehitusloa number ja ehitusloa kuupäev. Ärakuulamisel 31.08.2021 selgitas avaldaja, et tegelikkuses toimus lepingu allkirjastamine hiljem ja kuupäev jäi lepingul vahetamata. Kohus leidis, et eeltoodud väide on vastuolus asjas esitatud tõenditega. Avaldaja on notar Priidu Pärna juures 22.12.2016
2-21-9829 ühishüpoteegi seadmisel avaldanud, et omaniku ja hüpoteegipidaja vahel on 01.08.2013 sõlmitud tehnovõrkude ehitustööde töövõtuleping, millest tulenevad nõuded on tagatud (lepingu p 2.2). Notariaalne kokkulepe kinnitab, et avaldaja tugines 01.08.2013 sõlmitud töövõtulepingule ning sel ajal ei saanud olla teada ehitusloa kuupäev (15.11.2013). Ehitusloa number väljastatakse ehitusloa saamise hetkel. Eeltoodud põhjustel on kohtul alus kahelda 01.08.2013 töövõtulepingu ehtsuses ja seda ei saa tõendina arvestada.
12.Maakohus nõustus võlgniku vastuväitega, et lepingu täiendamine (leppetrahvi kohaldamise kokkulepe) ja kinnituskiri (novatsioon) ei vasta dokumentaalse tõendi tunnustele TsMS § 272 lg 1 mõistes. Nii avaldusele lisatud leppetrahvi kokkuleppel kui ka novatsioonil puudub koostamise kuupäev. Kuupäeva puudumine tähendab, et need dokumendid ei sisalda asja lahendamiseks tähtsust omavaid asjaolusid. Kinnistuskirja p 6 järgi rahaline nõue 912 000 eurot muutub sissenõutavaks 30 päeva möödudes alates kinnituskirja allkirjastamisest, kuid võlausaldaja ei ole tõendanud, millal see on allkirjastatud. Kuna avaldaja ei ole tõendanud, et 22.12.2016 sõlmiti kinnituskiri (novatsioon), siis ei saa olla avaldajal ka nõuet, mis oleks muutunud sissenõutavaks 21.01.2017. Leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peab olema poolte vahel kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe), mille praegusel juhul on võlgnik vaidlustanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 159 lg 2 kohaldamise eelduseks on muu hulgas ka kohustuse rikkumise avastamise aja tuvastamine, mis kuupäeva puudumise tõttu on ebaselge.
13.Samuti ei vasta tagatise seadmise kokkulepe dokumentaalse tõendi tunnustele TsMS § 272 lg 1 mõistes, kuna puudub dokumendi koostamise kuupäev. Lepingupooled on isikud, kes sõlmivad äritegevuses sagedalt lepinguid, mistõttu on kuupäeva märkimine niivõrd oluline, et kui kuupäev jääb märkimata, siis sellel on mingi põhjus ning see tuleb selgeks vaielda väljaspool pankrotimenetlust.
14.Võlgnikul on võimalik tuvastushagiga tuvastada, millal leping sõlmiti ja lepingu sõlmimise asjaolusid. Samuti seda, mis asjaoludel tasus kolmas isik Y temale mitte kuuluvate kinnistute eest maamaksu.
15.Pindi Kinnisvara on 19.04.2021 eksperthinnanguga nr 32573 hinnanud võlgnikule kuuluvate kinnistute väärtuseks 640 000 eurot, kuid arvestades, et ühishüpoteeki (1 000 000 eurot) on teatud asjaoludel võimalik kustutada/vähendada, võib olla, et võlgnik ei ole maksevõimetu.
16.Eeltoodust tulenevalt asus maakohus seisukohale, et võlgniku vastuväited on piisavad selleks, et kahelda avaldaja nõude selguses.
17.Menetluskulud jättis maakohus PankrS § 15 lg 6 alusel avaldaja kanda.
18.Maakohus pidas vajalikeks menetlustoiminguteks võlgniku poolt avalduse ja sellele lisatud tõenditega tutvumist, faktiliste asjaolude tuvastamiseks dokumentatsiooniga tutvumist ja vastuse koostamist ning nende toimingutega seoses luges põhjendatuks ajakulu 10 tundi. Rohkete lisadega pankrotiavaldusele vastuse esitamiseks oli vajalik tutvuda asjaoludega, koguda tõendeid ja kujundada õiguslik positsioon. Kohtu hinnangul võisid esmased toimingud menetluses olla seetõttu ajakulukamad. Võlgniku väljatoodud ajakulu seoses avaldaja täiendava seisukohaga tutvumisega ja istungiks valmistumisega oli põhjendatud 4,5 tundi ning kulu seoses istungil osalemisega 0,5 tundi. Võlgniku vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot (lisandub käibemaks) oli kohtu hinnangul mõistlik. Seega rahuldas
2-21-9829 maakohus võlgniku menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja mõistis avaldajalt välja võlgniku menetluskulud õigusabi eest 2700 eurot (sisaldab käibemaksu). Määruskaebus
19.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja uue määrusega algatada võlgniku pankrotimenetlus ja nimetada ajutine haldur ning menetluskulud jätta võlgniku kanda. Alternatiivselt palub avaldaja saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks.
20.Avaldaja vaidlustab maakohtu määruse menetlusnormide olulise rikkumise, asjaolude ebaõigesti ja ebapiisava tuvastamise ning materiaalõiguse normide väära kohaldamata jätmise tõttu.
21.Määrus on tuvastatud asjaolude tõttu vastuoluline. Maakohus leidis, et avaldaja avaldas 22.12.2016 ühishüpoteegi seadmisel, et omaniku ja hüpoteegipidaja (avaldaja) vahel on 01.08.2013 sõlmitud töövõtulepingust tulenevad nõuded, aga 01.08.2013 ei saanud olla teada ehitusloa kuupäev (15.11.2013). Avaldaja selgitas 31.08.2021 toimunud ärakuulamisel, et tegelikkuses toimus lepingu allkirjastamine hiljem ja kuupäev jäi lepingul vahetamata. Kuigi maakohus ei ole asjas kohtuistungi protokolli koostanud, möönis kohtunik, et kuigi dokumentide allkirjastamise osas on ebaselgus, on dokumendid allkirjastatud eelduslikult 22.12.2016, s.o ajal, mil seati notaris kinnistutele hüpoteegid või enne nimetatud kuupäeva. Seega on dokumendid allkirjastatud eelduslikult 22.12.2016, millele avaldaja on ka avalduses tuginenud.
22.Ebakõlad lepingus märgitud kuupäevade osas ei tee tehingut iseenesest tühiseks ega ebaehtsaks. Leping ja selle lisad on poolte poolt allkirjastatud ning kuupäeva erisused ei oma õiguslikku tähendust, kuna kohustuste sissenõutavus on võimalik tuvastada ning leping ja selle lisad on omavahel kuupäevaliselt kooskõlas. Võlgnik ei ole väitnud, et leping ja selle lisad oleks võltsitud (puudub allkiri, võlgniku õiguseelneja ei ole nt dokumente allkirjastanud).
23.Avaldaja hinnangul on nõue selge. Essenta Logistics OÜ allkirjastas kokkulepped 22.12.2016 notaribüroos, millega Essenta Logistics OÜ tunnustas võlausaldaja nõuet 912 000 eurot ning seadis nõude täitmise tagamiseks hüpoteegid summas 1 000 000 eurot. Samuti on pooled kinnitanud, et lepingu novatsioonis (lisa 2) märgitud tingimused muutuvad vaieldamatuks (võlatunnistus). Seega on võlatunnistus allkirjastatud eelduslikult 22.12.2021. Kuna võlatunnistus esitati kohtumenetluses tõendina nõude kinnitamiseks, on nõue 912 000 eurot muutunud igal juhul sissenõutavaks kohtumenetluse ajal.
24.Maakohus jättis avaldaja vastuväited võlgniku menetluskuludele tähelepanuta. Seetõttu kordab avaldaja oma seisukohti võlgniku menetluskulude kohta ning esitab täiendavad asjaolud ja tõendid, mis kinnitavad, et samad asjaolud on vaidluse all ka tsiviilasjas nr 2-21-3631, mistõttu võlgniku esindaja on asja materjalidega eelnevalt tutvunud. Ka võlgniku esindaja on kinnitanud, et võlausaldaja nõuet puudutavaid asjaolusid on varem arutatud tsiviilasja nr 2-213631 raames, milles esitatud dokument on praktiliselt identne võlgniku vastusega pankrotiavaldusele. Eeltoodu tõttu on võlgniku esindaja toiming „Tutvumine avalduse ja sellele lisatud tõenditega, faktiliste asjaolude tuvastamiseks dokumentatsiooniga tutvumine Viimsi vallas (tehnovõrkude ehitustööde töövõtuleping) ja vastuse koostamine – 10 h“ põhjendamatu. Hagiavaldus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks võeti menetlusse 15.03.2021 ja võlausaldaja esitas vastuse hagiavaldusele 07.06.2021. Pankrotiavaldus võeti menetlusse 22.06.2021. Kuna kulu tekkis varasemas menetluses, siis oleks lubamatu nõuda sama kulu hüvitamist uuesti käesolevas menetluses. Arvestades võlgniku esindaja vastuses kajastatud
2-21-9829 vastuväiteid ja menetlusdokumendi mahtu ning õiguslike põhjenduste vähesust ja väljendusviisi, ei saa toimingu ajakulu olla enam kui 2 töötundi. Seisukohtadega tutvumise ja istungiks ettevalmistamise ajakulu ei saa olla enam kui 1,5–2 töötundi. Menetlusosaliste seisukohad
25.Võlgnik palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Lisaks esitas võlgnik koos vastusega tõendi (Essenta Logistic OÜ-le esitatud pankrotihoiatus). Menetluse edasine käik
26.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 ja TsMS § 659 järgi tuleb maakohtu määrus osaliselt tühistada väljamõistetavate menetluskulude suuruse osas. Halduri nimetamata jätmise osas tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 järgi osaliselt muuta määruse põhjendusi, jättes resolutsiooni selles osas muutmata. Muutmata jääb menetluskulude jaotus.
28.PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. PankrS § 15 lg 1 p 3 järgi jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kui võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-02, p 10). Seega ei nimeta kohus ajutist haldurit siis, kui võlgnik vaidleb nõudele vastu ja toob esile asjaolud, mis muudavad pankrotiavalduse aluseks oleva nõude ebaselgeks, ja vajalik on nõude aluseks olevate asjaolude tuvastamine ja õiguslike hinnangute andmine mahus ja ulatuses, mis väljub pankrotiavalduse menetlemise raamidest.
29.Avaldajal oli võlgniku vastu kaks nõuet: 2013. aastal sõlmitud tehnovõrkude ehitustööde lepingust tulenev nõue ja Y nõue tema poolt võlgniku eest tasutud maamaksu hüvitamiseks, mis on loovutatud võlausaldajale. Y-lt saadud maamaksu hüvitamise nõude selguse osas ei ole maakohus vaidlustatud määruses seisukohta võtnud.
30.Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega, et 2013. aastal sõlmitud tehnovõrkude ehitustööde lepingust, lepingu täiendamise kokkuleppest (lepingu lisa 1), kinnituskirjast (novatsioonist) (lepingu lisa 2) ja tagatiste seadmise kokkuleppest (lepingu lisa 3) tulenev nõue ei ole selge ja seda tuleb võlausaldajal tõendada hagimenetluses, mis praegusel hetkel toimub maakohtus võlgniku poolt esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi läbivaatamisel. Maakohus leidis, et võlausaldaja ja Essenta Logistics OÜ vahelise lepingu, mis kannab 01.08.2013 kuupäeva, ehtsus on kaheldav ja seda ei saa tõendina arvestada, kuna võlausaldaja väited ja tõendid lepingu sõlmimise kuupäeva osas on vastuolulised ning lepingu lisades ei ole sõlmimise kuupäevi märgitud. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et ilma kuupäevadeta lepingu lisad ei vasta TsMS § 272 lg-s 1 sätestatud dokumentaalse tõendi tunnustele. See, kui dokumendis ei ole märgitud kuupäeva, ei tähenda, et tegemist ei ole kirjalikult jäädvustatud dokumendiga, mis on TsMS § 272 lg 1 järgi dokumentaalseks tõendiks, mida kohus saab
2-21-9829 tõendina hinnata. Võlgnik esitas avaldaja tõendite osas ka võltsituse väite, põhistades oma väidet. Juhul, kui võlgnik on usutavalt põhistanud dokumentide võltsitust, siis eeltoodu võib muuta nõude vaieldavaks ja esitatud tõendeid on võimalik hinnata nõude lahendamisel hagimenetluses.
31.Kuigi maakohus leidis, et leping ja selle lisad ei vasta dokumentaalse tõendi tunnustele, on vaidlustatud määruses siiski hinnatud seda, kas need tõendavad avaldaja nõuet. Selles osas ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et esitatud dokumentidest ei tulene, millal võlausaldaja nõue võlgniku vastu on muutunud sissenõutavaks. Lepingu lisa 2 p 6 järgi muutub nõue 912 000 euro saamiseks sissenõutavaks 30 päeva möödumisel alates lepingu lisa 2 allakirjutamisest. Kuna kokkuleppele pole märgitud sõlmimise aega, mis on oluline nõude sissenõutavuse tuvastamiseks, siis tuleb eeltoodu tuvastada hagimenetluses. Maakohtu sellekohane järeldus on õige.
32.Maakohus ei ole vaidlustatud määruses tuvastanud, kas võlausaldaja nõue, mille oli loovutanud talle Y, kes väidetavalt oli võlgniku eest tasunud maamaksu 7861,74 eurot, on piisavalt selge. Võlgnik vaidles nõudele vastu, väites, et ainuüksi maksekorraldused ei tõenda, millisel alusel on Y maksed teinud, s.t. kas oli tegemist alusetu sooritusega või tehti sooritus lepingu täitmiseks. Ringkonnakohtu arvates on ebaõige võlausaldaja käsitlus, et Y poolt tasutu võlgnikult tagasinõudmiseks on piisav see, et tasumine on toimunud. Kohtule on esitatud maamaksu tasumise asjaolude kohta Y ja Essenta Logistics OÜ juhatuse liikme W ekirjavahetus juunist 2019, millest järeldub, et Y ja Essenta Logistics OÜ vahel võis olla kokkulepe, et Y tasub maamaksu, kuid kirjavahetusest ei nähtu, kas tehtud kulutus tuli Y-le hüvitada. Seega ei saa võlausaldaja esitatud asjaolude ja tõendite põhjal lugeda ka maamaksu hüvitamise nõuet piisavalt selgeks. Eeltoodud osas tuleb maakohtu määrust täiendada.
33.Eelnevat kokku võttes on maakohus õigesti jätnud PankrS § 15 lg 3 p 1 järgi võlgnikule ajutise halduri nimetamata, kuna võlgnik on esitanud võlausaldaja nõudele vastuväited, mis muudavad võlausaldaja nõude ebaselgeks ja vajalik on nõude aluseks olevate asjaolude tuvastamine ning õiguslike hinnangute andmine mahus ja ulatuses, mis väljub pankrotiavalduse menetlemise raamidest.
34.Võlausaldaja tõi määruskaebuses esile, et maakohus ei ole koostanud istungi protokolli, kuigi istung toimus. Tsiviilasja toimikus on 31.08.2021 toimunud kohtuistungi protokoll, kuid kohtute infosüsteemis on see menetlusosalistele nähtavaks tehtud alles 05.11.2021 ja kohtunik on protokolli allkirjastanud 14.10.2021. Eeltoodu on TsMS § 54 lg 1 rikkumine, kuid see ei põhjusta maakohtu määruse tühistamist. Pooled ei ole väitnud, et protokolli õigeaegselt allkirjastamata jätmine ning menetlusosalistele e-toimikus 05.11.2021 nähtavaks tegemine oleks takistanud neid oma menetlusõigusi teostamast.
35.Kuna kohus ei nimetanud võlgnikule ajutist haldurit, siis on maakohus PankrS § 15 lg 6 järgi õigesti jätnud menetluskulud avaldaja kanda.
36.Avaldaja vaidlustas määruskaebuses hüvitatavate võlgniku menetluskulude suuruse, väites mh, et kulud on ülepaisutatud ka selle tõttu, et võlgniku esindaja oli nõude aluseks olevate dokumentidega eelnevalt tuttav tulenevalt sellest, et poolte vahel on kohtumenetlus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Võlausaldaja esitas koos määruskaebusega eeltoodud väite tõendamiseks uued tõendid, milleks on tsiviilasjas nr 2-21-3631 esitatud võlausaldaja vastus, võlgniku hagi menetlusse võtmise määrus ja võlgniku seisukoht võlausaldaja vastusele. Tõenditega soovib võlausaldaja tõendada, et võlgniku esindaja oli seoses tsiviilasja nr 2-213631 menetlemisega tutvunud võlausaldaja nõude aluseks olevate asjaoludega.
2-21-9829 Ringkonnakohus leiab, et tõendite vastuvõtmisest tuleb keelduda TsMS § 238 lg 1 p 1 järgi, kuna menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et poolte vahel on kohtu menetluses tsiviilasi nr 221-3631, milles on esitatud samad tõendid kui käesolevas asjas. Võlgnik esitas koos vastusega määruskaebusele võlausaldaja poolt Essenta Logistics OÜ-le 19.02.2021 saadetud pankrotihoiatuse. Ringkonnakohus leiab, et esitatud tõendi vastuvõtmisest tuleb TsMS § 238 lg 1 järgi keelduda, kuna tegemist ei ole asjakohase tõendiga.
37.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 23.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (Riigikohtu 06.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.
38.Ringkonnakohus leiab, et menetlustoimingute tegemine teises tsiviilasjas ei ole asjaoluks, mis oluliselt mõjutab menetlustoimingute tegemiseks ja dokumentide koostamiseks vajalikku ja põhjendatud aega, küll aga nõustub ringkonnakohus avaldajaga, et menetlusdokumentide keerukust ja mahtu arvestades on taotluses toodud võlgnikule teenuse osutamise ajakulu osaliselt ülepaisutatud. Teenuse osutamise aja hindamisel on maakohtu määruse järeldused üldised ega ole seostatud konkreetsete menetlusdokumentide mahu ja põhjalikkusega ega vaidluse all olevate asjaolude keerukusega.
39.Võlausaldaja pankrotiavalduse ja selle lisadega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks kulus menetluskulude hüvitamise avalduse kohaselt võlgniku esindajal 10 tundi. Võlausaldaja pankrotiavaldusele olid lisatud pankrotiavalduse aluseks oleva nõude tõendamiseks tõendid, millest olulisemad olid võlgniku vastusest nähtuvalt 01.08.2013 leping ja selle lisad. Võlgniku 09.07.2021 vastuses on võlgnik analüüsinud esitatud dokumente eelkõige vormilisest küljest ja vastus ei ole õiguslikult ega asjaolude osas keerukas ega mahukas. Maakohus viitas vaidlustatud määruses, et võlgnikul oli vajalik mh koguda tõendeid, kuid tõendeid võlgnik kohtule esitanud ei ole. Eeltoodut arvestades leiab kolleegium, et võlausaldaja avaldusega tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks on piisav ja vajalik aeg 6 tundi. 4,5 tundi on võlgnikul kulunud võlausaldaja 24.08.2021 vastusega tutvumiseks ja kohtuistungiks ettevalmistamiseks. Maakohtu määrusest ei ole jälgitav, millest lähtudes maakohus võlgniku menetluskulude nimekirjas toodud kuludega nõustus. Võlausaldaja 24.08.2021 menetlusdokumendi sisuline osa on 3 lk ja uusi asjaolusid, mis vajaksid analüüsimist, dokumendis ei ole, mistõttu saab istungiks valmistumise ja dokumendiga tutvumise põhjendatud ajakuluks pidada 2,5 tundi. Kohtuistungi kestuseks on võlgnik märkinud 0,5 tundi. Seega on maakohtu menetluses võlgniku esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu teenuse osutamiseks kokku 9 tundi. Vandeadvokaadist võlgniku esindaja teenuse tunnihind on 150 eurot, millele lisandub käibemaks 30 eurot. Seega kuulub võlgnikule hüvitamisele maakohtu menetluses 1620 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb võlgniku palvel hüvitatavatelt menetluskuludelt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2-21-9829 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
40.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
41.TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi tuleb ringkonnakohtul määrata kindlaks võlgniku menetluskulude rahaline suurus. Võlgniku 04.10.2021 vastuses määruskaebusele esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema menetluskulu määruskaebemenetluses lepingulise esindaja tasu 10 tunni õigusabi eest, s.o määruskaebusega tutvumine ja kliendiga konsulteerimine 5 tundi ning määruskaebusele vastuse koostamine 5 tundi, tunnitasuga 150 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 1800 eurot (koos käibemaksuga). Avaldaja hinnangul on puudutatud isiku menetluskulud ülepaisutatud.
42.TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kohus mõistab lepingulise esindaja kulud teiselt poolelt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et võlgniku esindaja ajakulu on osaliselt ülemäärane. Arvestades nii määruskaebuse kui ka võlgniku vastuse sisu ja mahtu, ei olnud kolleegiumi hinnangul kaebusele vastamisega seonduvatele toimingutele mõistlik ega põhjendatud kulutada rohkem aega kui 5 tundi, s.o kaebusega tutvumisele ja kliendiga konsulteerimisele 1 tund ning vastuse koostamisele 4 tundi. Võlgniku lepingulise esindaja tunnitasu osas leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et põhjendatud on vandeadvokaadi tunnihind 150 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o 180 eurot. Avaldaja ei ole esitanud vastuväiteid võlgniku lepingulise esindaja tunnitasu suuruse osas. Eeltoodust tulenevalt on võlgniku menetluskulud põhjendatud 900 euro (sh käibemaks) ulatuses, milline summa tuleb avaldajalt võlgniku kasuks välja mõista.
43.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Võlgnik on vastava taotluse maakohtule esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul laieneb see ka määruskaebemenetlusele. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb avaldajal tasuda puudutatud isikule hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (900 eurolt) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.