2-21-1742
Kohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised esindajad
ja
Menetlustoiming
Viru Maakohus Angelina Abol 7. september 2021, Narva kohtumaja 2-21-1742 A. M.i hagi S. F.i vastu võlgnevuse nõudes
nende Hageja: A. M. (IK xxxx; elukoht xxxx) Hageja lepinguline esindaja: Sergei Ivanov (e-post [email protected]) Kostja: S. F. (IK xxxx; elukoht xxxx) Avalduse läbivaatamata jätmine, kirjalikus menetluses
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
A. M. esitas 03.02.2021 Viru Maakohtule hagi S. F.i vastu võlgnevuse 1400 euro nõudes. Viru Maakohus võttis 04.02.2021 määrusega hagi menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele. Kostja teatas 13.04.2021 vastuses, et on nõudega nõus, raha summas 1400 eurot on hageja kontole üle kantud. Kostja palub jätta riigilõivu hageja kanda. Avaldusele on lisatud maksekorraldus 23.02.2021 ja 12.04.2021 maksete kogusummas 1400 eurot hagejale tegemise 1(3)
2-21-1742 kohta. 21.04.2021 vastuses hageja teatab, et kuna kostja rahuldas hageja nõude pärast hagi esitamist, võtab hageja nõude tagasi ja palub kohtul nõuda kostjalt hageja menetluskulud. Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv 200 eurot ja esindaja õigusabikulud 200 eurot (2,5 tundi tunnihinnaga 80 eurot). Hageja leiab, et kuna kostja tegi viimase osamakse osaühingu osa eest 24.10.2020, pärast seda jättis pikka aega maksmata summa 1400 eurot ja ei teavitanud hagejat täitmisega viivitamisest, andis kostja oma käitumisega põhjust esitada tema vastu hagi, mistõttu peab kostja hüvitama hageja menetluskulud. Kostja hageja 21.04.2021 vastusele, s.h menetluskuludele, omapoolset seisukohta ei esitanud. Kohus palus 23.08.2021 kohtunõudes hagejal täpsustada, kas ta soovib hagi tagasi võtta või siiski loobuda, kuivõrd kostja on hageja nõude täitnud ja hagejal puuduks neil asjaoludel nõue, millega hagi tagasivõtmisel saaks uuesti kostja vastu kohtusse pöörduda. Hageja ei ole kohtule vastanud.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 1. lause järgi võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaoludel ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja on kohtule teatanud haginõude tagasivõtmisest, kuna kostja on pärast hagi esitamist võlgnevuse tasunud. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Eeltoodu alusel ja lähtudes hageja taotlusest kohus leiab, et avaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Vastavalt TsMS § 426 lg-le 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
Vastavalt TsMS § 173 lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata ja TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 järgi kui hageja võtab hagi tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus leiab, et kuivõrd antud juhul on kostja rahuldanud hageja nõude pärast hagiavalduse esitamist, tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Pooled ei ole kohtule avaldanud selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse menetluskulude teistsuguseks jaotuseks kui TsMS § 168 lg-s 5 sätestatud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. 2(3)
2-21-1742 Riigilõiv on TsMS § 138 lg-s 2 nimetatud kohtukuluks. Menetlusosalise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 mõttes. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 200 eurot. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 200 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Hageja palub hüvitada õigusabikulud summas 200 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKo 3-2-1-115-13, p 25). Kohtupraktikas on juristi õigusteenuse keskmiseks tunnitasuks olnud 80 eurot (tasud jäävad vahemikku 60-100 eurot tunnis (ilma käibemaksuta)). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 80 eurot jääb seega keskmise tasu piiridesse ning on kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus, hinnates toimikumaterjalide põhjal osutatud õigusabi sisu ja mahtu, leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas väljatoodud õigusabikulud 200 eurot (s.o 2,5 tunni eest) on põhjendatud ja vajalik. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 400 (200 + 200) eurot. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (digitaalallkiri) Angelina Abol kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.