Xxx, Allika tn 2 korteriühistu avaldus Y. K.i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlustoiming
lõpplahend hagita asjas
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Xxx, Allika tn 2 korteriühistu (rk 80055831; asukoht xxx) Avaldaja lepinguline esindaja jurist S. I.(Juridique OÜ; e-post xxx) Puudutatud isik (võlgnik) Y. K. (sündinud xxx; elu- ja asukoht teadmata)
2.Mõista Y. K.ilt välja Xxx, Allika tn 2 korteriühistu kasuks 3071,29 eurot, millest põhivõlgnevus (tasumata majandamiskulud) 2223,49 eurot ja 07.07.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 847,80 eurot.
3.Mõista Y. K.ilt välja Xxx, Allika tn 2 korteriühistu kasuks viivis 0,07% päevas alates 08.07.2021 tasumata põhisumma jäägilt (hetkel 2223,49 eurot) kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude (2223,49 eurot) ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Määrata menetluskulude suuruseks 407,26 eurot, sh avalduselt tasutud riigilõiv 88,51 eurot ja esindajatasu 318,75 eurot.
6.Mõista Y. K.ilt välja Xxx, Allika tn 2 korteriühistu kasuks menetluskulu 407,26 eurot.
7.Toimetada määrus kätte avaldajale ning kostjale avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. Edasikaebamise kord
2-21-103596 Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
MENETLUSE KÄIK
1.Xxx, Allika tn 2 korteriühistu esitas 11. veebruaril 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2476,80 euro saamiseks. Kohus tegi 18. veebruaril 2021 makseettepaneku, mida ei õnnestunud aga võlgnikule kätte toimetada. Seega lõpetas Pärnu Maakohus 22. juuni 2021 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis avaldaja nõude Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.07. juulil 2021 esitas avaldaja Xxx, Allika tn 2 korteriühistu kohtule avalduse hagita asjas, kus nõutakse võlgnikult Y. K.ilt põhivõlgnevuse 2223,49 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 847,80 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist.
3.Tartu Maakohus võttis avalduse 07. juuli 2021. a määrusega menetlusse. Arvestades, et juba sama nõude maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud muude viisidega menetlusdokumente võlgnikule kätte toimetada, toimetati menetlusdokumendid puudutatud isikule kätte avalikult – avaldatud Ametlikes Teadaannetes 07. juulil 2021 ning kättetoimetatuks loetakse asja materjalid puudutatud isikule seega hiljemalt 22. juulil 2021 (15p). Puudutatud isik ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks, s.o 19.08.2021 (28p) ega hiljem avaldusele vastanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 alusel menetleb kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS 477 lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Puudutatud isik seda ei teinud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud.
5.Avaldusest nähtub, et kinnistusraamatu andmete kohaselt on korteriomandi xxx korteriomandi omanik alates xxx Y. K.. Avaldaja on perioodil 10.05.2018 – 30.06.2021 esitanud võlgnikule majandamiskulude eest arveid, edastades neid vastavalt võlgniku soovile lisaks korteriomandi postkasti panekule ka eposti aadressile xxx. Võlgnik ei ole talle perioodil 10.05.2018 – 30.06.2021 esitatud arveid tähtaegselt tasunud. Käesolevaga esitab avaldaja oma nõuded võlgniku vastu summas 3071,29 EUR, millest: - 2223,49 eurot on tasumata majandamiskulude põhisumma; - 5,35 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis märts 2018, mis on kajastatud arvel 226 (koostamise kuupäev 10.05.2018); - 842,45 eurot (0,07% päevas 01.06.2018 - 07.07.2021) on sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 07.07.2021; - täiendavad viivised - 0,07 % päevas summalt 2223,49 eurot alates 08.07.2021 .
2-21-103596 Lisaks palub avaldaja jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda ning mõista välja avaldaja kasuks lepingulise esindaja kulud summas 318,75 eurot ning riigilõiv 88,51 eurot, mis sai tasutud juba maksekäsu kiirmenetluses.
6.Alates 1. jaanuarist 2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 34 lg 1 sätestab, et korteriomandite eset valitsetakse seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 34 lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Tulenevalt KrtS § 40 lg-st 1 teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 sätestab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. KrtS § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab.
7.Avaldusele kaasalisatud arvetelt (2018–2021) nähtub, et Xxx, Allika tn 2 korteriühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid, kus osad maksed on arvestatud korteriomandi suuruse alusel (nt remondireserv, küte, haldusreserv) ning osade puhul on kogu makse jagatud võrdselt kõigi korterite vahel (nt kindlustusmakse, (üld)elekter) olenemata korteri suurusest või elanike arvust. Prügiveo igakuist makset arvestatakse aga korteris elavate inimeste arvu järgi. Lisaks tuleb korteriomaniku tasuda tarbitud vee eest. Kuna avaldaja ei ole vett tarbinud, siis selle eest summasid arvetel ei kajastu. Kohtule ei ole küll avaldaja poolt esitatud korteriühistu põhikirja, majanduskava, üldkoosoleku otsuseid vms, kuid kohtul ei ole käesoleval juhul põhjust kahelda arvete õigsuses, ehk majandamiskulude arvestamiste alustes ning ka avaldaja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud.
8.Seega lasub puudutatud isikul Y. K.il korteriomanikuna kohustus tasuda avaldajale elamu kommunaalteenuste eest seonduvalt xxx asuva korteriga nr xxx ning teha seda tähtaegselt, millise kohustuse on puudutatud isik aga täitmata jätnud. Kohus leiab, et kõik arved on korrektselt kätte toimetatud ning avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult võlgnevust. Avaldaja nõuab puudutatud isikult perioodi 10.05.2018 – 30.06.2021 eest tekkinud 2223,49 euro suurust võlgnevust.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Puudutatud isik võlgnevuse suurusele vastuväiteid ei esitanud. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista põhivõlg 2223,49 eurot.
10.Avaldaja on palunud välja mõista ka sissenõutavaks muutunud viivise 5,35 eurot märtsi 2018 eest, mis on kajastatud arvel 226 (koostamise kuupäev 10.05.2018); sissenõutavaks muutunud
2-21-103596 viivise seisuga 07.07.2021 842,45 eurot (0,07% päevas 01.06.2018 - 07.07.2021). Kokku on puudutatud isiku viivisevõlgnevus avalduse esitamise seisuga summas 847,80 eurot.
11.Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Alates 1. jaanuarist 2018 kehtima hakanud KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS §
lg
kohaselt on intressimääraks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär. Eesti Pank on intressimäära avaldamise teadetes teatanud, et VÕS § 94 lg-s 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär alates 1. jaanuarist 2018, kuni 01. juuli 2021 on olnud 0,00 %. Seega seadusjärgne viivisemäär on 0,021918% päevas. Puudutatud isik viivise arvestusele vastuväiteid ei esitanud. Kohtu hinnangul võib järeldada, et korteriühistu Xxx, Allika tn 2 liikmed on kokku leppinud suuremas intressimääras, s.o 0,07% päevas. Seega sissenõutavaks muutunud viivis 847,80 eurot tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista.
12.Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 3071,29 eurot, millest põhivõlgnevus 2223,49 eurot ja viivis 847,80 eurot.
13.Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt (2223,49 eurot) määraga 0,07% päevas alates 08.07.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid viiviseid kokku mitte enam kui põhinõude summa ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
15.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
2-21-103596
16.Avaldaja on 07. juulil 2021 esitatud menetluskulude nimekirjas märkinud, et avaldaja Xxx, Allika tn 2 korteriühistu lepingulise esindaja kulude suuruseks on 318,75 eurot. Nimelt on avaldaja sõlminud 06. juulil 2021.a. käsunduslepingu lepingulise esindajaga, mille käsundiks on “Õigusteenindus lepingulise esindajana seoses avaldaja nõudega korteriühistu liikme vastu ning vajalike menetlusdokumentide esitamine kohtule ja vajadusel kohtus esindamine“. Lepinguline esindaja on perioodi 06.07.2021 – 07.07.2021 eest esitanud puudutatud isikule arve (tunnitasu 75,00 eurot) alusel 4 tunni ja 15 minuti eest seoses tsiviilasjas nr 2-21-103596. Õigusabiteenus kujunes järgnevalt: -
avaldaja poolt esitatud dokumentatsiooniga tutvumine, õigusliku kujundamine, kohtule avalduse koostamine ja esitamine 4 tundi; menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine 15 minutit.
positsiooni
17.Lisaks on avaldaja tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu summas 88,51 eurot. Avaldaja on selgitanud, et kuna TsMS § 147 lg 5 alusel maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga, kuid riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 järgi avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot.
18.Kokku on avaldaja menetluskulud seega 407,26 eurot. TsMS § 174 lg 3 ja lg 5 kohaselt palub avaldaja menetluskulud kindlaks määrata vastavalt esitatud nimekirjale ning kinnitab, et kõik eelnimetatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega
19.Kohus peab kõiki tehtud kulutusi põhjendatuteks ja vajalikeks järgmistel põhjendustel.
20.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Kohtule nähtub kohtute infosüsteemist, et puudutatud isik on tasunud sama asja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu 88,51 eurot, mis loetakse TsMS § 147 lg 5 alusel käesoleva avalduse riigilõivu katteks. Kuna RLS § 59 lg-le 5 kohaselt tuleb hagita asjas tasuda riigilõivu 50 eurot, siis kohtu hinnangul on põhjendatud riigilõivu suuruseks käesoleval juhul maksekäsus tasutud 88,51 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.
21.Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses Kohus selgitab, et eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (vt selle kohta Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 13). Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13, p 14 ja lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13, p 14). Kohus leiab, et puudutatud isikute esindaja tunnihind 75 eurot on põhjendatud. Lisaks on kohtu hinnangul lepingulise esindaja ajakulu samuti mõistlik ning põhjendatud. Arvestades, et kohus lahendas asja hagita menetluses ning kohtuistungit pidamata, on kohtu hinnangul avaldaja lepingulise esindaja toimingute põhjendatud ajakulu kokku 4 tundi 15 minutit.
2-21-103596
22.Puudutatud isik ei ole esitanud menetluskulude nimekirjale vastuväiteid.
23.Seega on avaldaja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv 88,51 eurot ja esindaja tasu 318,75 eurot. Kohus mõistab Y. K.ilt välja Xxx, Allika tn 2 korteriühistu kasuks menetluskulud 407,26 eurot, millest 88,51 eurot on riigilõiv ja 318,75 eurot on tasu esindajale.
24.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.